Mõnuga nädal metsa poole kapanud ja aeg asuda avardavale audiorännakule. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on armastatud zoosemiootik jutuvestja Aleksei Turovski, kellel on võrratu võime rääkida loomariigi imelisusest ja põnevusest ülimalt kaasahaaravalt. Turovski õppis Tartu riiklikus ülikoolis, soologiks võttis lisaks ka kaks aastat keemiat, teoloog ja parasitoloog. Õpetajat Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, loomapsühholoogiat ja soosemiootikat. Hinnatud loodusteadlane on pühendanud oma elu imelisele loomariigile ning töötab alates 72.-st aastast Tallinna loomaaias. Uuri oma aia lahtioleku aegu lähemalt aadressilt Tallinn Zoo punkt ee selle lingi leiatega kosmonautide klubi seinalt Facebookis. Turovski on välja andnud arvukalt raamatuid loomadest, mis aitavad inimeseloomal oma kaaskondlase siin planeedil paremini mõista. Mõned neist on muidugi välja müüdud, teisega leiate raamatupoest. Näiteks karvased ja sulelised, loomult loom. 365. Põnev vaata õpetlikku naljakat lugu loomadest. Loomad, sipelgas, vaalani, minu loomad, kassipoeg, võilill, vabaneme, esimene reis, loomalood, ahvileivapuust, ämblik, Liliani loomanimedega, taimi meilt ja mujalt ning loomadest armastusega. Armastatud loodusemees Aleksei Turovski on oma tänuväärse töö eest ka mitmeid tunnustusi pälvinud. Nagu näiteks koosmeele auhind, Eesti eluteaduse hoidja ja valgetähe viienda klassi teenete märk. Tänase saate teemaks on muidugi imelise loomariigisaladused, aga natukene teise nurga alt võtame täna koos härra Turovskiga vaatluse alla miski sellise hämmastava ja omapärase olendi, nagu seda on inimeseloom. Millised on meile iseloomulikud tunnused, arvavad meist teised loomad, kuidas meie tervikkoosluses nimega loodus käitume ja palju muud põnevat. Vahepaladena kõlab tänases saates Aleksei Turovski lemmikmuusika ja kuna ta armastab pigem klassikalist muusikat, siis alustamegi ühe klassikuga Itaalia barokiajastu, helilooja ja viiulimängija Antonio Vigaldiga kellelt kuuleme tema üht tuntumat teost, neli aastaaega ja sealt muidugi lume heleduse ootuses, palun nimega talv. Minu tänaseks saatekülaliseks on armastatud zooloog, zoosemiootik Aleksei Turovski, tere, härra Turovski. Tervist kutsuma. Suur tänu, et tulite saatesse külla, et meiega oma lugusid ja loomalugusid jagada, et enne, kui asume tänase teema kallale, milleks on inimeseloom, siis saate selline traditsiooniline avarubriik, milleks on sinu lugu, ehk siis inimese arengulugu, kes saatekülalise lugu, kes on külla tulnud, et tahaks teada ka teie lugu, et kuidas ja millal ja millest selline kirglik loodusarmastus alguse sai. Ah, et kuidas just nimelt minust selline loom sai? Minu meelest see on olnud alati üsna orgaaniline kuidagi iseenesest, kui ma tohin niiviisi öelda. Ärge pange pahaks. Tavaliselt, kui inimene ütleb, et vot lihtsalt nii on iseenesest see kõlab mõnevõrra noh, ülbelt võib-olla kõrgilt, eks ole, et vaat selline Ma olen. Aga mida mina silmas pean, on see, et mul on väga vedanud, vanemad mul on väga-väga vedanud õpetajatega, nii koolis kui ka eriti ülikoolis, aga võib-olla see eriti ei ole õige koha peal tohutu palju. Minu meelest sõltub sellest kes inimeste ja professionaalidega on sinu kooliõpetajad, et mul olid suurepärased õpetajad ja metallbioloogiaõpetajad. Ja nii palju, kui ma ennast mäletan, ma tõepoolest tundsin lausa palavat huvi loomade vastu. Kahjuks mitte kuigivõrd tõsist huvi taimede vastu. Ma pean tunnistama ausalt, et ülikoolis minu taimeökoloogia seda nimetati Geobotaanikaks. Kui me õppisime ülikoolis, professor andku talle hingamist. Viktor Masing suurepärane bioloogia, hiilgav pedagoog. Vahest esitas mulle retoorilisi küsimusi arvestuse käigus, et öelge, miks te minu ai arvestusele te olete ettevalmistuse mõttes trussikute. Aga viimastel aastatel, no sinna on ma usun, et üle 15. aasta minu huvi võdanika vastu hakkas. Jällegi, kui te lubate, ütleb iseenesest, see ei ole loomulikult õige, aga hakkas kasvama tänu Urmas Laansoo loengutele. Huvi taimede vastu loomulikult kodanik. Oma tudengipõlves ja mõnevõrra ka hiljem selge see. Kuid jah, just viimasel ajal hakanud kiinduma botaanikasse, nii et viis akent on minu korteris noorima pojaga koos. Ja ainult poja toa ukse peal on suur sild. Miks ta tahab taimevabana säilitada? Ta eetik võib-olla just nimelt eetilistel põhjustel, et las kõik taimed kasvavad oma kooslustes mitte akna peal. Võib-olla ka teisi ideesid selle kohta. Üldiselt ei taha eriti sellest rääkida, lihtsalt ei luba mul tema aknalaua peale panna need potid, ta ei taha tungite, tema ruumi, et täiesti või seal ka majandada normaalse loomana. Eks ole. Ka mina käituksin nii. Kõik need aastakümned, kui te olete loodust uurinud, armastanud, veetnud oma argipäevad loomaaias, et mis on peamine, mida loomad on teile õpetanud kus ta Ma ei oska, kuivõrd ühemõtteliselt lühidalt ja otsekoheselt Öelda võib olla tõesti loomad on mulle kinnitanud, õpetanud, näidanud ja esitatud sellega seoses sellega ka väljakutseid. Ja just nimelt väljakutset. Õige on Albert Schweitzeri suhtumine ellu ilusasse loodusesse eetikasse üldse. Schweitzer võtab seda oma suhtumist ühe lausena kokku. Ma olen elu, kes tahab elada eluks, kes tahab elada. See on minu meelest hiilgav. Ja ma ei saanud sellest aru aastate aastakümnete eest, kui mul. Kui ma üritasin lugeda Šveitsi eetika alast raamatut. Hoid, loomad õpetasid suhtuma ilusasse loodusesse just nii. Te olete terve elu vaimustanud meid põnevate lugudega sellest imelisest loomariigist meie ümber, et võtaks täna vaatluse alla ühe sellise olendi, keda tuntakse nime all inimeseloom, et mis tegelane see inimeseloom. On väga põnev loo muidugi paljude unikaalsete omadustega. Ja loomulikult ei ole meil mõtet praegu rääkida sellest, mis on inimese jaoks eriti unikaalne inimese puhul inimese juures. Selge see niinimetatud teine signaalsüsteem, see tähendab keel ja kõnemõtlemine, kontseptuaalne mõtlemine, see tähendab mõistete, see tähendab sõnade abil. Ja siis semiootik, kuna ma pean kohe siinsamas, märgime loomulikult, et sõnad on kõige kõrgemal tasandi. Siis loomulikult eksisteerivad, selge see. Kuid meie liikur loomulikult unikaalne on unikaalne just nimelt selle poolest kuivõrd tähtis on sõna, kuidas Blu tarkus ütles. Hüppa. No mon, Lokond metapoole hääldamise eest ei vastuta, aga see tähendab, et sõnadest kah seadused muutuvad nordloomadel, seda, nii palju, kui ma. See ei tähenda minu peale, see ei tähenda, et me ei leia loomadel teistel liikidel ka midagi niisugust, kas või arengu algetapid vormis või staatusest. Inimeseloom on väga unikaalne. Üliomapärane, ütleme nii. Unikaalne on juba väga, eks ole, üliomapärane väga paljude tunnuste liigi tunnuste poolest. No meil on unikaalne liikumisviis Bibedalis me oleme kahejalgsed, kõik linnud on kahejalgsed, aga ainult meil ja võib-olla mingil mõnevõrra sarnasel viisil ka pingviinid on see S-kujuline selgroog äärmiselt omapärase ehitusega vaagen ülipõnevalt anatoomilised, füsioloogilised ja loomulikult evolutsiooniliselt harjunud tuharalihased. Kuid ta ei seisa püsti, nii et see oleks olnud komportne ka, eks ole? Loomulikult meil on unikaalne karvkate võrreldes kõikide teiste primaatide kõikide teiste ISIC loomelistega, meil on fantastiline võime higistada, jahutada ennast, kas teised loomad higistanud? Higistavad muidugi, aga mitte keegi ei higista niivõrd perfektselt just nimelt seoses meie Vibedalismiga sellega, et me tõesti sirge seljaga käime ja mis on eriti tähtis, jookseme tagajäsemete abil, eks ole, taevane loom, nagu inimeseloom on, tähendab, ma palun vabandust, kui keegi peab ennast ööloomaks minugi poolest loomulikult. Aga päritolud muidugi, päevased loomad nagu kõik inimahvlased, nii et päevane loom, nagu me oleme, eks ole, meil on fantastiline võime joosta kaua ja suhteliselt kiiresti. Seoses sellega, jälitusjaht on meid, ma ei tea, kas kohe loonud. Aga no viinud nii kaugele. Ma usun, et nüüd on juba teada, vähemalt oletuste kohaselt räägitakse rohkem kui 60-st homo perekonnaliigist. See on äärmiselt huvitav, miks kõik teised piibedaalselt sirge seljaga liigid surid välja ja meie oma mitte oletusi, põnevaid oletusi, eks ole? Semiootiliselt eriti huvitavaid oletusi oli väga palju. Aastatuhandete ja kümnete tuhandete aastate vältel koer minu lemmik, loomulikult kõik teised on ka minu lemmikud. Selge see edusima, vastuolu ju ei leia. Minulik koermi tuli Mikas, minu lemmikud, varblased ja vihmaussid. Loomulikult minu käest tihtipeale küsitakse. Eriti lapsed muidugi seda küsivad. Aga kes on teie kõige kõige lemmikum loom? Ausalt, kuigi see on mõnevõrra ohtlik. Milline reaktsioon selle peale tuleb? See loom, kellega ma parajasti suhtlen, järelikult enamasti päris inimene ongi minu lemmikloom. Reeglina lapsed hakkavad naerma siis, kui nendeni, mida nendele öeldi Naermine hea jagatud nali. Minu meelest mitte miski ei tööta niivõrd positiivselt tõhusalt. Laiaulatuslik. Ükskord üritanud just nimelt jagada. Üritasin nendega nalja teha. Nii et nali saaks jagatud. Laulsin endale Saaremaa valsi. Luuletuse miksi umbes nii, et esimene puruks Aga muidugi, inimeseloom on unikaalne selle poolest ja see on otseselt seotud selle kõne fantastilise nähtusega, eks ole. Et meie häälepaelad, mis on anatoomiliselt üsna sarnased šimpansi loomadega asuvad meil kõris väga sügavalt. Nii et võtame heliväljahingamisel sellega loomulikult hingetoru kõri, ütleme konkreetsemalt on, võib enda jaoks selle senaatoriks. Aga kuna me häälitseb nagu praegu teiega vesteldes, eks ole välja hingates, siis meie suuaparaat on ideaalselt sobiv heli modelleerimiseks šimpans ei saa, seda, tema häälepaelad. Ma veel kord rõhutan, väga sarnased inimesele omadega, aga nad asuvad praktiliselt keeleluu läheduses hästi ülevalpool, nii et šimpans kuigivõrd kuuldavat helisa tekitad ainult sisse hingates. Resonaatortoru on sama, aga suu on väga vähe kasutatav. Sünnist surmani ja mõnda aega veel peale selle on endal selline viisakas viis vanaema või vanaisaga, kes manalasse läinud. Hüvasti, et neid ei ole palju, aga. Just nimelt võib olla 130000 ja kui meil õnnestub meil inimestel siiski eterniit rahul või luua tingimused, kus nad saaksid areneda võib olla väga varsti saame, saaksime teist päris korraliku mõtlemisvõimega ja kontseptuaalse mõtlemisvõimega liiki nad leiutavad ja leiutavad aina uusi asju. No viimane minut. Seda kasutavad kõik šimpansid, seda kasutab ka gorilla vajaduse korral ja malaka löök ülevalt alla, eks ole, nii nagu käeseljaga iga šimpans võib lüüa no keskmises suuruses koerlase kolju puruks, nad on meeletult tugevad, eks ole, ja kui sellest käes millega lüüakse ülevalt alla, eks ole, on ka malakas, okei, väga hea, see töötab, see mõjub. See ei ole kellelegi uudis. Šimpansid, kui nendel parajasti vihmaperioodi alguses tavaliselt tulevad sellised no nagu valimiste valimiste tuurid. Et te võtta tuleb ja tulevad sellised nagu valimised, kohalikud, eks ole, siis iga isane šimpans, kellel poliitilisi ambitsioone haarab kätte viis ust müramis. Ja see reeglina on oks, millega lüüakse täpselt nii, nagu tal oleks muide Leo pardile vastu kukalt maa puutüvede pihta, see on lihtsalt poliitilise avalduse nisugune instrumentaariumi. Odan just nimed, kuid oda on hoopis midagi muud. Teine liik, põhimõtteliselt kvalitatiivselt teine liigutus on vajalik oda kasutamisel ja palun leiutavad ja see, kuidas šimpansid õpivad kasutama viide keeld. Neljanda eluaasta, nii võib-olla isegi viienda eluaastani. Inimese lapse šimpansi, lapsed, võime õppida just nimelt õppida ja adekvaatselt kasutada viipekeelt, peaaegu üks-ühele sarnased. Vaat siin tuleb veel üks äärmiselt tähtis meie liigi unikaalne omapära kõikidel teistel liikidel vot siis, kui nad hakkavad suguküpseks saama mitte füsioloogiliselt, vaid ka ökoloogiliselt käitumisega nii-öelda vormide poolest hakkavad ennast positsioneerima suguküpsete pädevatel isaste viimastena. Kõikidel teistel liikidel, õppimisvõime hakkab kahanema meeli mitte nii et viiendast kuuendast eluaastast hiljemalt kaheksandast üheksandast eluaastast šimpans suurt juurde midagi ei õpi, lähemalt kvalitatiivselt uusi, tema jaoks uusi asju ta küll ei õpi, aga vot meie lastega on vastupidi. Just nimelt seitsme aastastena, nad lähevad kooli. Me suuname neid õpingutele, sest nüüd nad on võimelised ja nende õppimisvõime kasvab eksponentsiaalselt nagu pest loonis, raketid otse taevasse ja šimpansid tal on vastupidi, aga šimpansid on väga mitmetahulised loomad, nii-öelda nende geneetika on tohutu mitmekesine palju mitmekesisem, ilmselt kui inimese oma. Meie liikuv, bioloogiliselt üsna üht plaani meil ei ole bioloogilise rasse ostsid, mis meil on, hoia nendest, me räägime. Ja loomulikult me peame lugu pidama, kuidas siis teisiti. Jajaa, aga soo loogiliselt võttes see on ütleme väga pehmed, väga viisakalt, bla blabla, viisakal peksa nimelt rassiks, me saame pidada mingisuguse liigi sellist osakute kontingenti. Sama liigi kondingentidest eks ole, on suuremad kui selle liigi. Olnud väga kõrge geneetiline mitmekesisus. Aga jah, otse õppimisvõime. See on minu meelest kõige tähtsam omadus omapära meie liigil. Ma lihtsalt ütlen lastele oma ringi lastele, meil on ju Tallinna loomaaia loomade ringid. Palun sellega, et ma ei ole hõbedaimaalid õppevahend, äärmiselt viisakas. Nii et kui inimesed minu juuresolekul hakkavad omavahel rääkima, mina viisakas õppevahend jään vaid ja tund jääb ära. Lapsed naeravad ja 30 aastat olime niiviisi töötanud, kõik on korras. Kas inimene on ainus loom, kellel on eneseteadvus, kontseptsiooniline mõtlemine kujutlusajast, surmast. Kas inimene on kõige intelligentsem olend meie planeedil? Suhteliselt vähe, ma ütleksin, lausa väga vähe. Teame teiste loomade mõtlemise vormidest, sellega tegeleb. Kusjuures teadvustatud mõtlemine eks ole mitte lihtsalt intellekt, vaid just nimelt kognitiiv kognitiivne etoloogia etoloogia, liigispetsiifilise käitumise teooria selle teadusharu loojad Suurepärane etoloog, suurepärane zooloog, hollandlane, kui ma ei eksi, ta oli ikkagi jah, tõesti hollandlane ja Karl fon fris mesilaste keele distsiplineerija, eks ole. Aga kognitiivne doloogiasse tähendab just nimelt liikidevahelise käitumise teooria, mis peamist rõhku kokku paneb just nimelt mõtlemisvõimele. See on teadusharu, ütleks nii instatunast sendi, jumal tänatud, see ei ole kreeka ladina keel, sellega on palju lihtsam. Tähendab, tekkimise seisundis on see teadusloomad, mõtlevad muidugi ütlevad selge iga koer ekstrapoleerida, nii et kujutab ette ilmselt ettekujutus on inimlik mõiste muidugi mille isegi sõnavara on äärmiselt puudulik, kui me üritame rääkida loomade mõtlemisvõimest ja nii et siin on väga raske hoiduda antrovomorfismidest. Kuid mis parata, sa pead endale selgeks tegema, räägid, räägid asjadest, mis on vaatluse all ja iga koer, kes tunneb maastikud, loomulikult ei hakkab jooksma mingisuguse saaklooma järele ainult ja eranditult mööda selle looma lõhnavaid jälgi. Ta jookseb sellele loomale järele, kasutades oma teadmisi, oma mälu ja oma kogemusi, lühimat, kergemad ja kindlamad ja sobivamad, ütleme nii. Teed pidi mitte näiteks okkalisse võssa rebasele järele, vaid üle küngas, mis on paljas peal, kus on väga hea joosta. Jah, loomulikult tuleb ülesse minna. See loomulikult nõuab natukene suuremat energiat, eks ole, aga seal ei ole ookeanist võsa, kuhu siis selleks rebane ja okei. Ta tuleb sellele rebasele vaateid vastu ka. See on täiesti võimalik igal juhul rebane, kes kütid mõnda saaklooma, kes on kiire jooksjana, näiteks jänest. Ta kasutab küll oma teadmisi maastikuvormide kohta, kus ta elab. Ja loomulikult elu päästmiseks seesama ribana. No mida see tähendab, kavalaks tembeldab inimene looma, kelle nutikus tekitab inimesele materiaalsed kahjumid. Muuseas, täpselt samamoodi kavalaks nimetab inimene teist inimest, kelle nutikust nagu Kaval-Antsu puhul, eks ole. Tekitab materiaalset kahju. Mingit kahtlust ei ole, ma olen sellest vestelnud. Tema siis professor, Tartu professor Jüri Allik, mõlemad suurepärased psühholoogid. Nemad on arvamusel, et loomadel on mõtlemine olemas ja see mõtlemine on situatiivne ja episoodiline nii-öelda olukorraline ja sündmuslik nii mõtlemisvõimet kui ka mälu teineteiseta eksisteerinud. Nüüd aga, kui te küsite minu käest, kas loomadel on ettekujutust surmast? Täiesti ilmselt suur luuletaja vene ja inglise keele luuletaja Joseph protski. Nobeli preemia laureaat. Aeg on surmalaps, aeg on sünnitatud surma poolt ja see on ilmselt ilmselt tõesti nii. Surma mõiste eelneb. Loomulikult ei ole mingit mõtet rääkida sellest, mis on tähtsam või siis vanemmaks Uigops. Kuid ometi mõtlesin teine küsimuse pool siiski päris mitte pädev ei ole maksnud ilmselt kopsust vanem Makson kaladel olemas. Ütleme nii, et ilmselt surma mõiste on vanem kui aja mõiste vähemalt kui viimistletud välja kujunenud tõesti kontseptuaalne aja mõiste. Ja see on ka juuniga loomulikult, et meie liigi jaoks meil on neid mõisteid olemas. Loomadel on ajad taju, bioloogilised kellad, keerulise bioloogiliste kellade süsteemid suurepäraselt kroniseeritatavat ja väga-väga-väga atraktiivsed. Muidugi on olemas selge see surmataju mingil määral arvatavasti ikka. Piirides surmata ju nii, muidugi loomal on olemas. Et see ei ole sama, mis surma mõiste. Ei tea sellest midagi, et väga kuulsad elevantide noh, nii-öelda matuse, eks ole, ja oma kadunud karja liikmete mälestamise rituaalid. Nad on põnevad tõesti, kuid sooloogida ma pean arvestama näiteks sellise faktiga, kui, kui ma vaatled, liit, elementide rituaalseid käike, sitta kus nad viimati suhtlesid oma karjaliikmega keda nad jätsid surnuna sinna kunagi võib-olla aastate eest. Zooloogid oma pean võtma arvesse. Et jah, vot see, keda me siin viimati, eks ole nägime ja kellele panime siis peale liiva ja heina. Vaat, see on karjaliige, kes labad ei liiguta, aga Aafrika päike paistab ja nad panevad sedasama rohtu ja muda ja liiva, kui midagi muud ei ole, siis oma sõnnikut, mida nad jalaga purustavad korraga element, panustab nii-öelda keskkonda umbes 10 12 kilo, vahest vähem, vahest rohkem seda sõnnikut, mis kiiresti kuivab, kui seda laiali laotada. Vaat sedasama sõnnikut ka pannakse endale teineteisele või siis sellele samale laibale, eks ole, et peale seda ei ole mõtet samastada või interpreteerida kui matmise tseremoonia seal normaalne elevandikäitumine, elusa elemendi käitumine enda ja oma karja liikmete suhtes päikese ees tuleb ennast kaitsta. Supergigant ja tema jahutamise probleemid. Väljakutsed vähemalt tohutu suured. Nii et. Joomised väljakutsetest, eks ole. Toitumise väljakutsetest mingisuguse ohu ohu suhtes nad on kaitstud, eks ole. Kvaliteedi ja ulatuse nii-öelda proovile pannes panevad teineteist nad proovinud, mina tantsin nii, mida ma edasi teed? Tahad olla materjal? Karja juht? Sul peab olema absoluutselt ideaalne mälu. Iga elevant täiskasvanud aafrika element vajab 180 190 liitrit vett ainult joomiseks, eks ole? Mingisuguse veesoone juurde ikka saab, aafrika elemendi eemastel on ju kõikidel võsad olemas mitte eputamiseks, kuigi nad minu meelest kasutavad magusad vahest eputamiseks ka aga eelkõige selleks, et kaevata maad saada kätte, siis noh, näiteks ebaingverijuurikat, sellised kolmemeetrised, paarikümne sentimeetrise läbimõõduga, väga mahlakad, hästi maitsvad asjad, inimesed, vot nüüd ka kui leiavad ülesse ja loomulikult wet ütlema ja saada nii et mälu peab matriarhi, absoluutne tõde, kuid lihtne siiski saada valituks. Kui sa oled element ja sul on hiilgav mälu. Ja loomulikult sa pead olema resoluutne, pead olema hea tervise juures, selge see. Aga eelkõige seal peab olema fantastiline mälu. Nii et sa lööd pahviks igaduma karja liiged, kes esitab sulle poliitilised väljakutsed. Näed, mul on meeles, kuidas tantsid sina sinu koreograafiliselt etüüdi, tule absoluutselt täpselt meeles, kuidas tantsivad kõik ülejäänud keskeltläbi üheksa, neljast kuni 22 kolme isendil täiskasvanud suguküpse emase isendi on elevantide karjad, eks ole. Ja matriarhi peab kõik olema meeles ja suurepärane võimalus viia kari vat sinna, kus viimati nad suhtlesid või vähemalt tajusid kuidagimoodi ja mõtlesin kunagi surnd karja liiged. Ja näidata Karjala. Mul on meeles, kuidas tema tantsis rahu tema londilisele põrmule. Ma alustasin sellest, et ei ole mõtet pikemalt sellest rääkida, aga näed, mul oli õigus. See elevantide matusejutt on hea näide sellest, et kuidas inimene omistab loomariigile inimlikkust. Arv loomad arvavad või käituvad, et nii nagu meie mõtleme või mis on meie väärtushinnangud või süsteem või emotsioonid või tõlgendused. Vaest öeldakse ka teistpidi, et öeldakse, et inimene käitus loomulikult, et seda enamasti just siis, kui inimene on selline vägivaldne kiskelik. Kuidas kogu seda tõlgendusprotsessi lahti mõtestada, et mis on seal loomalik komponent inimeses ja kas loomades on sellist inimlikkust, miks me kipume end tihtipeale loomadega, samastame aga samas jälle vastandama, et kui on halb, siis on justkui loomalik. Ja inimene ikka peab ennast paremaks looduse krooniks looduse kuningaks, et kuidas teie seda mõistate? Aitäh see küsimus loomulikult ei ole sooloogile hoitsemioodikule Köll ja muidugi vastuseks Teile pakkuda selline noh, minu meelest elementaarne väide, inimeseloom loomulikult on loom muidugi on igavene omapärane, aga loomariigi. Eks ole ja siis esiKloomeliste seltsi pärizzafiliste alamseltsi ja oma siis inimlaste sugukonna täiesti konkreetne nord päris normaalne, liig no võib-olla, mis ei ole eriti normaalne on see, et inimene tohutu kiirusega loob ilmselt miljoneid võib olla kümneid miljoneid aineid. Tohutu kiirusega Nendele ainetele looduses ei, olete struktareid looduses revolutsioonilisel teel tekkivate täiesti uute, võib-olla, eks ole, ainete tekkimise protsess on selline, et alati koos nendega arenevad Listruktorite vähemalt võimed. Meie poolt loodud ainete jaoks struktorit kahjuks ei jõua tekkida. See on loomulikult tõepoolest, mis eristab meid absoluutselt kõikides teistes liikides. Ja loomulikult tohutu arvukus, seitse miljardit korraga. Võib ju arvata, et võib-olla hiirlast mõnede liikide arvukus kuidagimoodi võrrelda, võib-olla. Kuid andmeid selle kohta, mis kindlalt kindlalt lubaksid väita, et sama palju näiteks rotte vot selliseid andmeid ei ole ilmselt. Ei olnud ühel ja samal liigil nii tohutu suur arvukus ja simultaanselt ühel ja samal hetkel seitse miljardit, eks ole. Kuid jah, paraku nii see on, et inimene. Inimeste eelkõige ja alati igas valdkonnas huvitav. Siis me peame olema väga ettevaatlikud ame väidetega. Uurimisedukuse seisukohalt ei ole mitte midagi laostavad hirmsamat ja kahjulikumad. Kui aiad ennast nurka Meelde šimpansid, aga ma ei tea, kas psühholoogid, psühhosotsioloogid mul praegu ei tule meelde, kes nüüd ameti poolest olid. Tegid katseid, et välja selgitada, kas edevus on naistele sünnipäraselt ja bioloogiliselt omane. Või kuidas? Vastuseks oli, et. Ja siis vaadati, mida šimpansid siis selle oma peegelpildiga ette võtsid, kuidas nad suhtusid, kuidas nad reageerisid oma peegelpildile? Kohe peab ütlema iga normaalne loom ja muuseas ka inimene, kui ta saab mingit asja kätte, siis kõigepealt ta reageerib esemele. Pange oma kas televiisori ette istuma. Kas ta hakkab kohe, mis seal ekraanil toimub. See vilkumine, mida meie silm ei erista, on kassitegemise omapära puhul loomulikult lootusetu. Nad ei näe, nad ei erista seda, mis seal ekraanil toimub. Koertega ei pruugi see nii olla. Kuid igal juhul nii koer, ka kuldkalad, kes vaatab oma akvaariumist välja kõigepealt nähes televiisorit, reageerib sellele kastile. See on ese, mille ühe külje peal midagi vilgub. No eks ole, nüüd jagati siis Bellyczyparditele ja mida tegid siis võimsad isased, vaatasid korra peegli, siis kohi pant ära kogu lugu rohkem ei tegelenud. Uurijad panid kohe kirja, selge. Isased šimpansid ei ole üldse edevad. Emased šimpansid vaatasid tundide viisi, uurisid peegelpilti, püüdsid sellega suhelda. Tagumine tale on ka olemasolev seal tagapool olnud. Ja lõpuks isegi tulid selle peale, et seesama nägu seal, see tegelane seal peeglis peegelpilt teeb sedasama, mida teeb sisse. Selle peegli sisse piilus emane šimpans. Järeldus oli väga, väga karm ja resoluutne ja edevus naissoole geneetiliselt omane. Otsesem täielik jama. Mitte midagi niisugust ei tohi järeldada mitte mingil juhul. Sedalaadi katse tulemustest tuleb kõigepealt meelde tuletada, eks ole, millised suhtlemisvormid just nimelt erinevuse poolest omased isastele šimpans itele täiskasvanutele emastele isane šimpans täiskasvanud, et kui ta vaatab peeglisse, ta näeb isas šimpansid, kes vaatab talle otse silma, see on väljakutse seal pinge. Ja see on võib-olla viimane väljakutse, viimane hoiatus lausa, eks ole, muidugi otsekoheseid normaalne isane šimpans paneb see asi ära. Peeglist siis loomulikult hakkab kohe uurima, kes sa oled pakkuma talle hooldusteenuseid, loominguteenuseid ja tema emase šimpansi üks tähtsamaid funktsioone karja Comfort, käitumise seisukohad. Kuidas sul olukord nahaga ja hammastega keelega ja huultega on? Ta peab suhtlema peale kõige tuleb kindlasti arvesse või võib-olla ennekõike tuleb arvesse võtta, milline on nii-öelda seksuaalsotsiaalne struktuur ja aluspõhi šimpansid elus, nendel on niinimetatud meie õlkin, saidi suguluses olevate isaste grupik keskse positsiooniga ühiskond. Emased tulevad ja lähevad. Isased jäävad, Nemad moodustavad seda tuumikud. Nii et emastel loomulikult on ülitähtis astuda kontakti tingimata. Ja kui mõni loom, emane või isane vaatab emasel, ütleme peeglist otse silma. OK mehi, loomake lihtsalt viib pilgu sellesama kujundi oma peegelpildi huulde peale ida peale. Kulmude peal. Normaalse aga teise loomaliigi Õppida kasutada ja nii mõneski osas on inimkonnal olnud aastatuhandete vältel niiviisi ja päris edukalt nii-öelda ettevõtmisel kasutada teiste liikide kommunikatsiooni. Kui me räägime täna inimese loomast ja võiks vahele kuulata ühe muusikapala, siis mis võiks olla, mis teile meeldiks? No mul palju lemmikuid palasid, mis just nimelt loomariigiga ja ka päris inimesel aga seotud no näiteks kasside seal elanud kui võiksid seal Rossini hiilgav palav, siis muidugi väga väga. Mis seal salata lemmikut muusikapalad, no ikka jõululaulud. Ükskõik milline nendest, vaadake muusikat. Seal šimpansil ikk. Võib-olla sellepärast meeldib just nimelt euris sipansile, aga miks Elvis meeldib ka? Ilmselt meeldib, väga palju-le, pakub huvi ja pikemaajalist huvi paljudele lindudele. Ja minu meelest ka kaladel muusikat hiilga, fantastiline nähtus. Minu meelest see ülim kunst üldse. Ja mulle. Kuigi nad on väga erinevad loomulikult ja nii edasi, jällegi üks ala, kas mul on väga raske, raske ja ta suust lihtsalt ühemõttelist vastust? Väga raske? Aga kui peaks käima ühe pala, mida praegu näiteks kuulakse vahele Aga nagu ma Ka maal. Ta tahab ka süüa. Ka seda, et ka ja seekord ka all, aga ma ei taha. Olla veega kord ka, aga ma ei ela siis. Ja ka siis, kui nad oma laeva ja Aarega Aga ka sel ajal oli Ta. Oli ka kööki, no mida see ka Saaremaa ja ka Talvaid avad. Sorima ja Talva. Ka ju? Ka. Võib-olla? Ta rööpa vas siis ta. Läheb ka soola sees ka, aga ma ka. Püha ööd koodi aasta ja. Ka siis. Et kaalu jaa? Jaa. Jaa. Ja nagu alla vaeva ja sellega Aarijasku seest ja nüüd. Ka need jooga nüüd. Aa, see on soolane. Leidsin sellise fakti, et umbes 90 protsenti liikidest looduses on parasiidid. Tänapäeval, kui meie koduplaneet vaevleb ökoloogilisest kriisis, räägitakse tihti sellest, et inimene on justkui parasiit terviklikkusest ja tasakaalust. Ta ei hooli, ahmib endasse kõik ressursid, mida kätte saab, vahet pole, kas siis ümbritsev hävineb või mitte. Ehk siis nii-öelda ta ei näe oma suutäiest kaugemale, on lühinägelik. Vahest öeldakse ka, et inimene on intelligentne parasiit, et teie olete kõrgelt haritud parasitoloog. Mida te sellisest metafoorist arvate, et inimene, kui planeet, maa, parasiit? Ma välistaksin kõigepealt vot selles küsimuses inimene ja elu. Ei ole huvitatud oma peremehe tapmisest sest peremees, liik või liigid on parasiidile, vot needsamad haned, kes munevad kuldseid mune. Parasiidist erineb kiskjjalisusest just nimelt selle poolest, et kiskja saada söönuks, peab tapma või keegi teine, peab selle röövtoidulised, kiskjad, toitu või liigi esindaja või liigi jaoks keegi teine peab tapma. Noh, ma ei tea, vulkaanipurse või viirus. Või teine kiskja, parasid loomulikult hakkab nagu kuidagi soodustama peremehe surma siis kui ta teisiti ei oska, kui evolutsioon, lihtsalt suhted on väga-väga uued, väga noored ei ole veel tolerantsed. Või siis, kui ei ole mingit kahtlust nii-öelda ütleme ökoloogilist võttes mingit kahtlust, et sinu hane keegi tuleb ja söber, vaat siis parasid. Sa pead suutma selle söödiku organismis, kui järgmises kuldseid mune munev organeis edasi toimetama tekivad keerulised komplekssed, tsüklid, arengutsüklit, eks ole. Inimene käitub looduse ressursside suhtes vastavalt oma aina arenevas tele ja ülivõimsatele oskustele, võimetele meie liik on ainus, absoluutselt ainus teadaolev liik, kellel nišide, ehk ütleme puhtinimlikult jällegi elukutset mitmekesisus ja arvukus praktiliselt piiramatu. Sellega absoluutselt iga elusliik on meie liigi jaoks kas reaalselt kasutatavaks, aktuaalseks potentsiaalseks või miks mitte kasvõi hüpoteetiliseks, aga ikkagi ressursiks. Ja muidugi inimesed, väga paljud inimesed annavad suurepäraselt sellest endale aru miks inimene siiski tõepoolest peaks endale aru andma ja ma usun, et annab ka aga ikkagi siiski häälikult, mitte parasiit. Kiskelikult tarvitab neid ressursse. Miks troopilist, metsa kuupkilomeetrite kaupa võetakse kogu eluga, mis seal on? Protsessitakse, et Hollandis saaks tulpe kasvatada. On ju selge. Me kaotame liike, enne kui saame neid tunta. Aga need liid võib-olla meie jaoks hiilgaks. Või kohe väga varsti. Seoses sellega põhimõtteline küsimus, miks kipub inimene saagima seda oksa, mille peal ta istub? Vastus on väga lihtne. Ühtegi teist oksa ei ole nii hõlbus ja niivõrd kulutuste poolest kasulik. Lihtne odav saagida kui seda, mis on sinu istumise all. Võite proovida, võtke saag kätte, mingi oksa peale istun, jalad õhus, eks ole, ja proovige saagida näiteks mõnda oksa, mis on teie kohal või teie vastas või siis seda, mille peal te istute. Inimene mõistusega olend saab ju kõigest aru, et kukub selle jaoks. Aga inimene siis kas loodab või loob endale võimalusi haarata kuskil kinnikukkumise teekonnal või või lihtsalt teisiti ei saa, sest naabrimees ostis endale kolmanda auto. Väga loomalik käitumine ja näete See on hämmastav, sest et kõik kõikide nende suurepäraste saavutuste juures, mis inimkond on loonud kogu tehnoloogiline imedemaailma, muusika, kõik muu sinna juurde. Et me ei saa aru sellest, et ei ole nii-öelda plaan B tehk, planeet peed, kuhu siis üks hetk lihtsalt kogu inimkonnaga teleporteeruda. Mul ei mahu, vähese selline lühinägelik. Kui keegi hakkab tõepoolest noh, hingega asja juurde, eks ole, sinise pöördudes hakkab mõtlema, mitte kellegile ei mahub, need asjad on ju elementaarselt selged. Keskkonnahoiu ideed on tõepoolest elementaarselt selgelt vähe sellest. Loodus. Meelest ja ma usun, et sellega võib-olla mitte igaüks on käinud kuskil, nõustab elusloodus, loodus on väärtuste kallikaks, kõikide väärtuste allikaks. Kõik on arusaadav, kõik õpitav. Aga naabrimees ostis teise auto, ma olen seda tähid, meie ranniku kalurid, nad ei ole lapsukesed mingisuguseid super entusiastlikud, noored, kui palju raha, eks ole, lusti ja lõbu ja miski muu ei huvita. Nad saavad kõigest aru, et ranniku kalurid ja said 80.-te aastate lõpul 90.-te algusest. No kuidas on siis võimalik, et need mehed, targad mehed, elukogenud mehed, suurepärased looduse ja omad peamise nii-öelda loodusvaraallika ekspluateerimise osas väga targad mehed kalade osas. Aga piki rannikut sõitsid vaat need suured rehve, isolaator, autod ja osteti kokku absoluutselt kõik asendused. Absoluutselt kõik, palju meil neid on koha, ahven ja siis loomulikult kiisk ja Saksamaal on sellised kalatöötlemise liinid tehastel, mis ka Kiisast ka kolme, nelja sentimeetri pikkusest kiisast, rääkimata juba ahvenast ja kohast teevad hiilgavad fileed. Eks ole. No ja siis püüti välja mees, kes suurepäraselt andis endale aru, et see laht, kus ta püüab kuskil, ma ei tea, seal, meil rannikul meil kahekesi küll ja küll. Nagu ta pani 20 sisse ja me ekspeditsioonid käies piki rannikut vett, tõstsime kümnete kaupa võtetes lahekestest mõrad, kus, mis olid kala täis ja tõstmata mitu nädalat kala mädanes seal loomulikult tonnide kaupa. Aga Lektorlasid ikka pandi nii palju, sest see auto tuleb siis makstakse väga head raha. Ma olen parasitoloog ja ma juba 90.-te aastate päris alguses 90 91. Veendusid tähele, panin varem aga veendusin, et kala parasitoloogilistest analüüsidest mul hakkasid kaduma nende parasiitide liikide vastsed kelle lõpp-peremeesteks olid vääriskalad, padrunid, kiskjad, enamasti lõhi. Parasiitide lapsed nii-öelda noorjärgud leppis kaladel ja noortel kaladel hakkasid lihtsalt ära kaduma just nimelt need liigid kes ei leidnud, et on lõpp-peremehi vääriskala ja siis loomulikult süüdi olid. Selge see, kes teine konkurent, eks ole ja muidugi kormoranid, kormoranid tulid, söövad meie kaader, meil ei ole enam midagi müüa saksa kalatööstusele. Oya arusaadav, muidugi, arusaadav, selgesse anda andeks, kes olen mina, et kohut mõista looduse jandaateks? Kas te teate statistikat, et mis on need numbrid, mis võiks inimest mõtlema panna, et palju raiutakse iga päev maha vihmametsa ehk planeedi kopse. Mitu liiki sureb iga päev välja? Admetud erinevad väidetavalt kaob vähemalt üks liik nädalas. Aga võttes arvesse, et uusi liike avastakse tuhandete kaupa, kui me räägime kogu loomariigist, eks ole siis eelkõige putukaid, loomulikult. Aga muidugi ka teistest klassidest ja hõimkondades liiki avastakse ju tuhandete kaupa igal aastal. Täiesti võimalik alal mis ei ole suurem kui Esines nii mõnigi krabiliik rannikuribal, mis on umbes neli 500 meetrit pikk ja kogu ulatus tähendab osa siis mere nii-öelda servast ja osa siis servast umbes 50 60 meetrit 50 korda 500 meetrit, eks ole, vot sellise ala peal Avastakse me peame endale aru andma uusi liike. Väga paljusid liike on olnud selliseid. Kui seda kõike arvesse võtta, täiesti võimalik, et mitu kümmet liiki nädalast hävineb ja hukkub. Kui rääkida ainult loomadest. Vastutust rääkida taimedest, kuid võttes jällegi arvesse, et troopikas me räägime eelkõige võib-olla tõesti troopikas ja troopikas väga palju müüdud tuhandeid taimeliigid kasvavad ainult teiste taimede peal episüüdid sest seal on valgus, seal üleval eksolek troopilise metsa tiheda troopilise metsapõrand, seal õpime seal kasvada. Nii et epifüütseid, taimi, kõrgemaid taimi, aga ka sõnajalgu ja võib-olla miks mitte, miks mitte samblaid Osablikutud midagi muutunud, aga samblikud on ülitähtsat tulevikku seisukohalt võimalike ressursside objektid, nagu näiteks samblikud, perekond, usna. Mis teevad kujundlikult niiviisi öeldes graniidist mulda? Poolteist sellistel kõrgustel juba samblikud, no peaaegu nagu meil väga-väga maha jääd. Eks ole. Ja kõikidel detel riikidel võivad olla kindlasti oot, mis tähendab, võivad olla kahtlemata Ta on unikaalsete omadustega ained või võimed, luua aineid või võimed, kohad ja kohanemise mehhanism, ausad, me oleme kohustatud uurima, seda meil tuleb tuleb kasutada, seda veel läheb tarvis, praegu on loomulikult pidevalt 24, seitse on vaja neid uusi kohanemismehhanisme biokeemiliselt jõgemis füsioloogilisel tasandil näiteks. Ja see tõesti Aga millest siis oleks kasu, et te olete öelnud, et ärge kaitske vaid armastage loodust, sest see, mida armastatakse, seda kaitstakse niigi, aga kas loodusarmastus võiks olla siis reaalne lahendus selleks, et meie imeline planeet oma looduslikus mitmekesisuses ja ilus siis säilitada ja pääst, et kui see oleks lahendus, et kuidas selline mõtteviis massideni ja veel olulisem meie juhtideni ja pankurid nii ja ärimeeste nii viia, et kuidas panna tänapäeva tehnokraatlik kasumile konkurentsile tarbimisele orienteeritud inimene päriselt ka loodust armastama? Ja loomulikult keskkonna korraldamine mille aluseks on korralikult viimistletud välja töötatud toimekas keskkonnaeetika pluss vastav seadusandlus ja selle seadusandluse nõuete täideviimine. Jumal küll, millised suurepärased seadused on nii mõnelgi riigil, kui nad tõesti töötaksid. Selle riigi mainimata, eks ole. Aga ikkagi praegu siin alles hiljuti oli kampaania, et koguda allkirju, et võtta vastu seadus, euroopasete ökotsiid on kuritegu, et anda nii-öelda emakesele maale ka õigused, eks, et et suurfirmad ei saaks lihtsalt käia ja Ruunataja tekitada kohutavaid keskkonnakahjustusi ilma selle eest vastutusele võtmata. See kampaania ei lähe nii edukalt, kui võiks minna, see peaks olema elementaarne, et inimene saab aru, et kui ei ole seda keskkonda, siis meid ei ole olemas, et nagu indiaanitarkus ütleb, et alles siis, kui on langenud viimane puu, surnud viimane kala ja kuivanud viimane jõgi, saab inimene aru, et raha pole võimalik hingata, süüa ega juua. Lihtsalt selles mõttes on hämmastav, et inimene ei, ei adu seda absoluutselt ei mõista. Et siin eesti keeles ilmus ka hiljuti Robert Lanza raamat biotsentrism, mis muudab ju täiesti paradigmat vaatenurka, et kas, kas see selline enesekeskne antroposoofiline üliegoistlik, üliinimesekeskne nagu maailmavaade siis võib muutuda ainult siis, kui nii-öelda vesi on ahjus juba, et kui on katastroof käes, pole reaalselt enam piisavalt ahnitseda. Et kas alles siis hakkab inimene päriselt mõtlema jätkusuutlikult mõtlema mitte lühinägelikult toimima. Suudab ennast ohjeldada kui tal avaneb võimalus saada kiiresti rikkaks. Aga te näete, olete väga idealistlik, väga idealistlik usk. Usk on alati idealistlik, loomulikult, paraku kui sa ei ürita, siis päris kindlasti midagi ei tule. Siis kui see elementaarne hoiak olemas hinges. Räägime veel inimesi. See loomast, et kuidas loomad näevad inimese looma, kas loomad, kui nad näevad inimest kuskil midagi tegemas või toimetamas nemad ju ei omistada sellele mingit sellist tähendust, nagu meie omistame loomade käitumisele. Aga kui me ütleme, võtaksime oma riigi värvikamatest esindajatest, ehkki see saab väga raske selektsioon olemas, nad kõik on väga erilised, aga võtame mingi sellise nii-öelda žürii. Seal on igasugu tegelasi, karvaseid ja sulelisi. Ja paremini nende ette selle inimese looma, mis see loomariigi esindajate konsiilium võiks arvata inimese kohta. No vaadake, on olemas selline nähtus nagu lapse välimuse, õigemini lapse näotunnuste värkide kompleks kõikidel püsisoojaste loomadel liitudel ja siis imetajatel kokku siis umbes 15 võid olla 16000 liiki. Kõikidel meil on võime ka inimesel, loomulikult, eelkõige võib-olla inimesel, kuna inimesest räägime siis eelkõige indiviidi on võime eristada, kas tegemist lapsega On võrreldes kehaga suhteliselt suured, kindla peale väga ümmargused. Ja kõik näojooned ja pea küljes olevat organit ja nii-öelda vormide mõõtmeid võrreldes keha ümmarguse kehasuurusega on väikesed, välja arvatud silmad. Lapsel on suured silmad, aga väike lõuad, väike päike, nina, väiksed kõrvad, pea suuri ümarik. Inimesel on need tunnused väga kõrge eani. 10 aastane. Näeb, et väga vastuoluline loom kohutavalt ohtlik peaks ta olema, sest kõik loomad, kel on kolmedimensionaalne nägemise võime, noh mitte ainult plaanimeetridel, eks ole, laius ja ja kui töö pikkus, vaid ka kõrgus kõik nad esimese kontakti visuaalse kontakti puhul. Kõik nad hindavad oma võimalikku vastast potentsiaalset vastast, eks ole, eelkõige vaat sellesama kõrguse järgi ja kümneaastane või kaheteistaastane laps väga tõsise loova kõrgusega ja vaata silmad seal. Ja just nimelt Jüri Muttika tõli, kui võiksite proua ämma patel seljas loomamustriline mõttele, et kontrollida seda väidet mida siis võttis nii-öelda relvastusele üks Inglismaa loomaaed. Et ma ei tea seal patri või mingisuguseid teise kiskeliku looma üldse looma. Võid mustriga vähemalt eks ole värvi mustri ja loomulikult ka faktuuriga, kas karvane või mitte, eks ole, riietusega inimene tekitab loomal stress. Siis härra Muttika tuli, käisime temaga koos ja loovat, kes mind tunnevad, loomulikult tegid minust välja küll. Kuid härra Muttika oli nende jaoks väga tore. Armas, aga täiesti rutiinne külastaja seni, kuni ta käitus inimlikult, käis tagajalgadel. Aga siis tegime sellise eksperimendi, ta läks looma vaateväljast väljapoole, laskus kätt, ei lähe, eks ole ja siis nagu neljal jalal tuli looma noh, nii-öelda silmade ettenägemise välja sisse. Kõik loomad reageerisid temale suurima uudishimuga ja loomulikult väga ägedasti. See loom on ja midagi täiesti uut, nii et loomad võtavad inimest kui omapärast loomulikult looma. Selge see. Arvata. Arusaam inimesest alust ei ole, mida paremini see või teine loom tunneb inimese liiki, seda rahulikum ta inimestesse suhtub rahulikumalt, just nimelt uudsuse aspektist. Ah jaa, see oli inimene, Magaotsid või kui see on inimsööja, tiiger. Noh, vähemalt vei eliidiga sarnaste oma meelte poolest liikide silmis ja loomulikult kõrvus erinevas inimese juures on väga palju põnevaid lõhnu ja uued ebatavalised. Koos juurtega peseme puhtaks, seome ta kivi külge ja ma ei tea, nööri otsas laseme India ookeanis Litoralis madalikul, eks ole. Vaat seal elavate loomade ette kõik, leppis Kloovad, Merisiilikud kõigepealt loomulikult kalad. Kõik hakkavad kaklema selle suurepärase suutäie pärast mida nad võiksid, ütleme instinktiivselt teada võililledest, India ookeani madalikul elavad vereloomad, aga nad tajuvad kohe suurepärane toitainete, eks ole, väärtuslike toitainetepakett. Nüüd saabus, eks ole. Seoses sellega üks soovitus, kui ei lubata, kuid ei taha, et teie koer, kas eesel või kuldkalake hakkaks narkomaaniks suitset Kasniku tiinikuks või alkohoolikuks. Ärge iial pakkuge. Kui rääkida koduloomadest siis vähemalt on jäänud mulje, et enamus koduloomi on kodustatud naiste poolt, et kas naistel on loodusega kuidagi teistlaadi suhe kui meestel kas see on selline alalhoidev instinkt või näiteks kui me räägime sellest, et juhul kui naised valitseksid maailma, et kas siis huvitaks loodust enam kui praeguses sellises maskuliinsus läänemaailmas? Tööta pakkusite mulle tõesti minu lemmikud teemad ja minu vastus on mulle hirmsasti meeldib Angela Merkel minu meelest naiste osatähtsus koduloomade tekkest ja arengust, kuid koduloomad just nimelt koduloomadena on olnud juhtiv, peamine. Ühiskonnas milline see ühiskond ka ei oleks, ma ei tea, nüüd, viimasel ajal on see olukord on tõesti väga kiiresti muutumas. Meid on seitse miljardit, meil on üliarenenud tehnoloogiad, veelame enamasti progressiivse majandamise tingimustest, valitseb ja möllab näiteks kas või posi kivistub, eks ole. Targad vanad kreeklased nad väga umbusklikult suhtusid progressi ideedesse, kui üldse sellest võib rääkida. Et homme oleks sama hea kui teda ja loomulikult see, mis ta noh ja ei ole, seda tuli palatud. Aga see oli ka kõik. Kuid jah, mis meil praegu siin toimub, sellest muidugi ma ei räägi, aga koduloomade tekkimine küljest otseselt seotud loomulikult naist, rollide ja funktsioonidega ühiskonnas, arvatavasti isegi Olüütikumis koer. Viimaste andmete kohaselt kodustamine toimus vahemikus 32 kuni umbes 19000 aastat. Ja siis hakkasid need kohe kodustama, meestel ei olnud selleks aega hunt, konkurent ja tõsine konkurent, hunt. Noorest peast. Käitumist reguleerivad, mõjutavad vähemalt eks ole tegurid ja vaadake see on absoluutselt unikaalne, kuid enamarenenud just nimelt kõrgematel päri safilistel. Isased aktiivselt sihikindlalt ja põhjalikult ja mitmekülgselt tegelevad lastega. Teistel seltsidel selliseid liike praktiliselt ei leia. No loomulikult elemendid muidugi nad reeglina kui nad leiavad, satuvad kokku väga noore elevandipojaga. Siis nad kaitsevad teda küll, jah, ei pruugi. Noored loovad hundikutsikad, täiesti võimalik hoiuti šaakalikutsikad. Loomulikult toodi laagriplatsi Antid naistele üle, kuid toit eelkõige. Ühiskonnas jaga varematel aegadel nii naisi kui ka mehi, on olnud igasuguseid, eks ole, aga me räägime liig normatiivse käitumise ilmikutest. Olen absoluutselt veendunud, et see oli tõepoolest eelkõige naiste töö tulemus. Minu käest tihtipeale küsitakse, et kas te olete feminist. Ei vist ei ole. Zooloog. Sünonüümid nad siiski ei ole, eks ole, et võistlejad. Aga kui ma teaks? Ma olen seda vahest küsinud teistelt saatekülalistelt ka, et kas maailm oleks parem paik, kui seda valitseks naised. Kõik oleks niigi korras. Kuidasmoodi katse on tõepoolest õige. Jõuda nii kaugele, et vajadust riigi kui Sutiva organite süsteemi olemasolevast läbiks ära. Aga kui midagi niisugust puht hüpoteetiliselt idealistlik, nimetame seda kas või utoopilised ja oleks võimalik. Ma olen absoluutselt veendunud, et sellises ühiskonnas Peale kui inimene tõesti sidus ennast konkreetse maha lapiga mida on vaja töödelda, mida on vaja kaitsta mida saab kasutada ja pärandada. Sellest ajast peale patriarhaat hakkas kaotama positsioone. Patriarhaat ülivõimsalt ilmselt väga kiiresti. Enam-vähem kaasaegseid torme hakkas, hakkas niiviisi kasvatama, hakkas. Vot selline revolutsiooniline pealetung, materjal haalsetele arusaamadel kajastatud oi kui paljudest müütidest ja muidugi muinasjuttudest. Tuletage meelde, mis seal toimub, seal on kurjad stiigilised jõud, kehastab hunt, kuri hunt metsas ja seal on naised kolmes põlvkonnas üks teises lollim ja lootusetu. Tõmmake, eks oleks põdur ja temast üldse ei asja, pealegi uksel on alati, olgugi et hunte liigub ringi siis emake, kes teab, et metsas hunt okei, saadab lapsukest sinna läbi metsa, punane, mütsike tähega, midagi, hunt kindla peale värk. Okei, see selleks, noh, ja siis loomulikult see nii-öelda kurja juur. Tõepoolest, hädised hunt sööb need kõige ära. Emake on veel tööl, eks ole. Küll ta hakkab last otsima, läheb vanaema majja, eks ole. Ja seal hunt sööb ka selle keskmise põlvkonna esindaja see emaga kindlasti ära. See on ju lausa ootamas, eks ole selline süžee line areng, kuid suvaline meesterahvas läheb mööda sealt kohe asjast aru ja lahendab seda olukorda. Mõnes variandis Punamütsikese folkloor ses vormis mõnes variandis. See ei ole mingisugune sõdur, metsaraiuja. Aga igal juhul hundidele maha ta mees, loomulikult muinasjutud, muinasjutud, aga nad on kõik metoloogiatega seotud nii-öelda Jedratiivselt, geneetilised õigeneja, loogiliselt kui soovite, seotud müütidega, selline muinasjutt ja väga paljud teised. Maailmasse ja maailmaga suhtlema eelkõige oma esimese liidri, kelle peale toimub esimene vermimine, imbrinding. See on reeglina siiski ema tema järgi. Ja lapse suhtumine nendesse küsimustesse kujuneb läbi suurel määral läbi ema. Hüppan korra veel koduloomade teema peale tagasi, sest et üks huvitav asi, millest vaest on räägitud, on selline telepaatiline suhtlemine loomadega. Nõiad suhtlevad muidugi ka metsaloomadega, et kellel on huntidega, kellel Kaarnatega mingi selline eriline side aga tihedam on või sihuke enam ei esinenud, on see väide, et inimesed räägivad, et neil on mõni selline väga armas koduloom, kellega neil on telepaatia põhiline suhtlus, selline eriline side. Nad ta juba muda mõtleb, sellele juba loom tuleb, reageerib või neil on selline kuidagi väga eriline takt. Mida sellest arvata? Kas seal on mingi selline müstiline element sees midagi, kus ma ei tea telepaatia või siis hingetasandil mingi selline sõprusside või on see jällegi inimese looma, selline interpretatsioon? Isegi kui on olemas mingisugune võime, kui kujutad ette, et on siis siiski mingisugused realistlikud, eks ole. Füüsikalised füüsikalised. Või asi on faktiline siis, kui seda nähtust või asja saab mõõta. Nii et võimalikult kõik küsimus on selles, kuivõrd tõenäoline vot see või teine asi ja loomulikult otseselt sellega seoses. Teine küsimus on, mis alustel? Kaks välja, eks ole tugevad intratsioonide tuumasisesed nõrgad entratsioonideks. Okei võime teha tööd loomulikult seda võimed. Kuid selle inimese kehakeel loomas ilmale reedab seda seisundit. Hirmu seisundit, loomulikult väga kindlad hirmuhigi lõhn, miks mitte? Täiesti võimalik? CK erineb mingil määral. Võib-olla rohkem testosterooni, võib-olla vähem laktaati või rohkem. Inimene on üks geni aalsemaid just nimelt higistamise osas. Liike loomariigis. Erinevusi muidugi erinevusi, selge see. Ja just nimelt naisterahvad, kellel on hea haistmine, helistavad väga. Komponente ka lõppude lõpuks on tõesti olemas vähemalt kuus erinevat geeni inimese genoomis mis tõesti kontrollivad lõhna kvaliteeti ja tuletage meelde, kuidas inimesed tervitavad teineteist ühiskondadest, kes no tõepoolest suhteliselt isoleeritud, nii et ühiskondadest, kus imbrillingu veres sugulusläheduse oht on väga kõrge inimese tervitavad lõunamere saartel koderjal, Aafrikas, nii mõneski teises kohas maailmas isolatsiooni tingimustes tervitavad hõõrudes linas vastakuti nuusutades. Kas lõhnab venna järele, ei sobi peigmeheks. Või siis vastavalt pruudile. Kuid jah, naisterahval reeglina on palju, palju keerulisem, nii palju kui teada. Ei muidugi võib oletada. Tugev oletus. Palju keerulisem, mitmekesisem. Loomadel näiteks koertele, eks ole, teistel liikidel imetajatel hiilgav haistmine ja loomulikult ka lõhna järgi seisundeid. Muidugi hindavad. Näiteks. Kas on tegemist üldse naisterahvaga, kui meesterahvas? Ja seda nad saavad loomulikult otsekohe ja väga täpselt tajuda ja muidugi öelda integreerinud oma suhtumisse, oma käitumisse. Selle. Äärmiselt harva selle inimesega, see on koera siis omanik ja koer hammustab oma peremeest. Miks? Alkoholi lõhn, mis te nüüd alkoholi lõhn on väga huvitav. Murettekitav võib-olla, aga see on väga huvitav. Vaadake joodiku koer. Kuid kui peremees ei ole alkoholiga, võttis aga neljakesi täis nii etalon korinatsiooniga raskusi. Loomulikult mõli liigutused muutuvad kramplikult. Selge see. Ja koer kohkub. Vaadake loomaaias, kui mõni meie kollektsiooni loom pääseb aednikust välja. Äkitselt tema esimeseks mureks on, kuidas koju saada, kuidas tagasi saada, on väga mures. Aga ta ei ole. Meie vestlusest, üks kord ütlesite, käitub kiiski Allikult. Üliohtlikult käituvad reeglina üldse mitte kiskjad. Kui me räägime vabast loodusest. Kõige ohtlikumad loomad Eesti looduses vähemalt kevaditi on last sünnitanud emane põder ja emis oma triibulist, aga päris kindlasti mitte. Karu või hunt. Loomulikult. Aga jätka kiskjad võivad väga ohtlikud olla, selge. Nii et kui me läheme nüüd tagasi loomaaia territooriumile, et mõni piison või miks mitte vahest isegi karu Säilitanud teatud asju juhtub, eks ole. Loodame neid mitte, aga jah, seni pole olnud ühtegi juhtumid, mil loom on oma oma perimeetri idest nii-öelda väljapoole pääsevad. Ja midagi halba oleks juhtunud külastajatega või Meie töötajatega, mida me teeme. Me toome naise, teete mehed on ka kohal, loomulikult. Ja nii edasi. Miks just nimelt loomadega töötamisega pikki palju aastaid tegelenud meie naiskolleege paneme esiritta? Mitte kõikide puhul, vaid tihtipeale enamasti saadab sõnumi. Katsu sa vait, kohe saad vastu hambaid ja võib lähidistantsi peale, eks ole, nähes, et keegi on lahinguvalmisolekus ja võib rünnata hirmust. Nii et mis meie küsimus. Küsimus oli ikkagi looma ja inimese vaheline telepaatia. Ja muidugi telepaatiat tegelikult no vot sellest, millised on reaalsed loomade käitumise momendid, mida tihtipeale interpreteeritakse, kuidas lihtsalt sellest me olemegi rääkinud, eks ole, see oligi see küsimus ja osa vastusest nüüd praegu meil siis kõlas. Aga tõesti miks mitte? Äkki siiski jõuab midagi seniks registreeritud ja usaldusväärselt ja pädevalt registreeritud niinimetatud telepaatia sellised nähtused loomade omavahelises ja ka inimesega suhtlemise pildis? Vaadake, kui koer vaatab teid, siis kogu tema tähelepanu on sellele pühendatud. Nii et ta tõesti märkab mini mikroliigutusi ka muuseas lapsed samuti. Loomulikult kuulmine, kaasselline meel nagu soojustundlikus madudel näiteks eriti hästi arenenud ja loomulikult elektromagnetiline veel, mida me alles uurime. Ja see on täiesti reaalne organid, on ka teada näiteks Lorensiini ampullid. Nii et kui me räägime telepaatiast siis me üldiselt räägime. Ja see on inimlik ja son nii-öelda möödapääsmatu ja suurepärane, et me räägime kõiksugu asjadest, rääkige. Kuid olgem skeptilised. Võtke vastu oletus, et kõik on võimalik, aga millisel määral, millises vormis ja millistel alustel ning missuguse mehhanismi kaudu või abil on see või teine asi võimalik? Me saame teada ainult siis, kui uurime korralikud ja saab, et tõepoolest usaldusväärsed happed. Me rääkisime enne sellest, et kui loomad või selline loomade konsiilium vaatab inimese looma siin planeedil, et et mida loomad inimesed arvavad, et see on üldse hästi inimlik, et inimene tahab teada, mida meist arvatakse, et seda ka ju eestlasele pannakse tihti. Kas pannakse pahaks, aga heidetakse, et me oleme nii mures sellepärast et mida meist arvatakse, selle saate pealkiri on hallo kosmos. Et mis uurib siis sise ja väliskosmilisi sfääre mõõtmeid. Kui me nüüd fantaseerime, et kosmilised olendid vaatavad siia planeedile just kõik, mis liigist nad siis ka on ja näevad inimese looma, et mida nemad võiksid arvata. Et kui nad vaatavad inimkonda inimese looma kogu oma arengus progressiivse tänases käitumises. Vaat läks näiteks võib-olla vaatlebki Võnni intergalaktiline Telektiga olevust. Nii-öelda tema vaatluste tulemus energia saamiseks ilmselt kasutaks orjatööd. Vaatasin mitmesse jõuklubiruumi sisse ja ma nägin, et inimesi seal sunnitakse tundide viisi tegema ühesuguseid ühte samu raskeid liigutusi. Eks ole, kas nad kätega midagi pressivad või jalgadega seal sibutavat tonnide viisi, milleks võib olla hea loomulikult dünamo masinate tööle panemiseks, mitte mingit teist seletust muidugi ei ole. Selge. Inimkonna energeetika baseerub orjatööl. Tuletage meelde inimeste veendumus, et loom, kes käib ühte mingisugust kindlat rada pidi pooris, tahab sealt välja, tahab vabadus. See loom käitub täpselt nii nagu otse sama tegelane, kes maksis roppu raha selleks, et saaks kaks tundi kangi või mingisuguse masinal kangile liigutamisega ennast piinata. Eksal viib ennast vormi. Selle kohta on ju vist ma ei tea, kas juba on või vähemalt on räägitud, et et nendel samadel jõu saalidel peaks olema peakski olema see reaalne energia tekitamise mehhanism, vähemalt nad saavad oma trenniriided pärast siis pesumasinas sama enda pumbatud energiaga. See on väga huvitav mõttekäik, aga kui oletame, et sealt vaataks veel mingeid olendeid, et mis selliseid inimloomamustreid ta veel tahab. Ma tõesti ei kujuta ette. Kui ta vaataks selline kosmiline huvitatud tegelane piisavalt kaua ja avasilmi. Siis ta loomulikult meie liigi kohta jõuaks arvamusele, et esialgu see tegelane teeb kõike, et võimalikult. Inimene ju loodab, et ta suudab selle aja peale, kui enam ressursse pole leiutada, välja töötada piisava tehnoloogiad, minna kosmost koloniseerima. Summa tehnoloogia areneb nii tohutu kiiresti et pelgas või ruumi või õigemini ruum, ajaressursi seisukohalt on vaja teisi kohti, teisi võimalusi, uusi võimalusi juurde, see on täiesti selge. Lähikosmos on reostatud ja kohutavalt juba ammu kuivõrd reostatud kasvõi puhtmehaaniliselt maailma Okjat tõepoolest lihtsalt õõvastav, seal õudust tekitav mandrisuurused plastikesemete kogu. Nii et loomulikult loomulikult kosmos seal paratamatult küsimus on, millal ja milliste vahenditega ja loomulikult sellel alal tööd. Loonud inimene muidugi kasvatab resursse ja uurib võimalusi resursse. Muudkui luua vetikat, eks ole. Minul elutegevuse majanduspoliitika ja loomulikult teadus-tehnilise revolutsiooni kiiretav iseloom tekitab sellist. Põhjuste tekkimist seal aga lootusetu. Väga pessimistlik, nood nii-öelda. Aga ma olen loomult optimist, lihtsalt loomad ja ma usun, et me saame hakkama. See on aga võimalik hakkama saama liigina ainult kogu biosfääri kõikide elusate koosluste ellujäämise hakkama saamisega Ko teisiti, mitte. Kui sellist kosmilist nooti jätkata, siis üks teema, mis on levinud ulmekirjanduses, on see, et delfiinid on üliintelligentsed olendid. Et ulmekirjanduses mängitakse delfiinide mõttega hästi mitmest nurgast vaatevinklist. Et tihtipeale, et räägitakse, et nad on maist päritolu, aga lihtsalt intelligentsemad kui inimene. Ja vahest mängitakse mõttega, et nad on mingisugused tulnukad, kes on siia planeedile siis tulnud delfiini kujul, et kuidas teile tundub, et mis tegelane see delfiin on? Pöidlaküüdi reisi kala külge lugesin, seda käitub tõlgitud ja suurepärasel oomika. Seal väideti. Öeldakse, et universumit kaks kõige targemat ja kõige tublimad pädevamad tähtsamad liiki on delfiinide hiired. Naha topsi raamat hiilgav näide sellest, kuidas tuleb suhtuda ideedesse, mis on algupäraselt puht fantaasia või interpretatsioonis. Meil ei ole enam aega rääkida delfiinide võimetest ja ka delfiinid tuleb loomulikult arvesse võtta, kui me tegeleme kognitiivse etoloogia. Territoriaalsete mõjude teooria teooria natukene palju öeldud, isegi hüpotees on palju öeldud oletustega mis on loomulikult ülipõnevad. Esteetiliselt loomulikult avaldavad hästi tugevad. Sa usud, sul ei ole vaja tõestusi? Ilvikuid, kui sa usud, loomulikult kasutad, aga sa oled vaba, kui sa usud kasutada absoluutselt kõiki reaalseid fakte. Noh, see on peamine ja esmane erinevus, teadus tegeleb ainult mõõdetavate nähtustega reaalsed konkreetsete empiiriliste ja loomulikult ka teoreetiliste konkreetsete mõõdetavate tulemuste najal on ainult võimalik teadus, eks ole Sa hakkad nautima seda, ma loomulikult hakkad uurima, kui sa tahad seda parandada kuidagimoodi, eks ole. Aga igal juhul Naudi terviseks, kasvõi kõik need oletused hoia, neid nimetatakse lausa teooriataks. Et inimkond tal lõid. Tulnukad. Me oleme tulnukad, tulnukat on meile õpetanud kõike andnud kätte, kõiki mehhanisme siis ära võtnud jumal küll seal tohutu populaarne, eks ole. Ja kui inimesed seda usuvad jumala eest, mis ma nendega ikka tee. Vaadake, selles asi ongi nüüd. Müüdid on nii-öelda vähemalt mütoloogilise teadvuse jaoks tõelised lood. Nendesse usutakse, nad ei ole muinasjutud. Päris müüdid, tekivad, nad arenevad ja nende vastu on ülikeeruline välja astuda teaduse argumentatsiooniga, kui siis relva või instrumentaariumi ka niiviisi see praktiliselt ei anna tulemusi. Müüdile lihtsalt tuleb teine tasemele või see müüt, mis praegu valitseb, eks ole. Muutub, võtab teise kuju. Võib-olla annab positsioonid ära. Hoov loo, teisiti me ei ela. See aga tähendab eelkõige, et meie loomik igapäevane loomist loomulikult on seotud loomulikult olla aluseks interpreteerimisel tööle interpreteerimistööle, vot sellega tegeleb meie looming. Loomulikult tulnukate hüpoteesid ei võta lausa patoloogilist kuju. Kultuset. Ja Marsi vahel ja ootab nende hinges. Jah, sellised ekstreemsused on väga ohtlikud, aga noh, teisest küljest ei ole olemas ilmselt sellist mõttemaailma aspekti, kus inimene ei oleks suuteline luua midagi äärmiselt ohtlikku. Seoses sellega Tuleb jälle meelde see väide, et kiitus on lollilõks. Olgem ausad, ei ole olemas asja, millest lollile ei saaks lõksu teha. Oleme jõudnud saate lõpusirgele ja iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet kus ma igalt saatekülaliselt küsin viis küsimust, millele ootan vastuseid ka teilt. Esimene küsimus on, mis on ilmunud. Elu mõte on elu loomulikult. Teine küsimus on, mida ootate homselt, kuhu ja kuidas edasi? Ja mida ma ootan homsest isiklikult ma loodan, et ka homme ma saan oma tööd ja saanud sellega hakkama. Loomulikult ma loodan, et inimkonnal läheb paremini noh, kasvõi tervishoiu seisukohalt paremini kui täna. Ja muidugi. Ma väga loodan, et sõjalisi konflikte ei tule uusi ja olemasolevad leiavad rahumeelse lahenduse Homsest. Aga loodan, ootan selles mõttes, et lood et ma jõuan siiski kõikide oma lastelastega tuttavaks saanud Seda tõesti tahaks. Isegi. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Jällegi täpselt nii nagu esimese küsimuse puhul, mis on, kuidas oli neile mõtte elu mõte? Loomulikult on elu. Loomulikult ulmeline puhtkirjanduslik tegelane, kas vaprudkov tahad olla õnnelik ole? Võib-olla sellepärast, et kõik minu hobid on oma elukutsega oma erialaga tatud üks abi ja kõik teised on otseselt seotud kooskõlas nii-öelda, et mul eluaeg oli huvitav ja on huvitav ja ma tõesti sain erialase tööga enam-vähem enam läbi elu. Järgmine küsimus on selline. Kui teile antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest. Mida te neile ütleksite? Viimane küsimus on selline, et mida te soovitate inimesel veel lisaks uurida? Loomulikult soovitan kõikidele lugeda. Ma soovitan kõikidele hoida silmad lahti, kui te lähete välja mitte tingimata kaitsealal, vaid kas või linnas. Ja kindlasti tasub tulla külastama Tallinna loomaaeda, et kus te igapäevaselt töötate, et vaadake Tallinn Sooboee, näete neid lahtioleku aegu, et loomandada saab alati minna. No see on meie tõepoolest absoluutne ja alatine lõpulause ja üleskutse. Tulge loomaaeda, mis on lahti 365 päeva aastas, ainult võtke arvesse, kallid sõbrad, et talvisel ajal, kas on kella kolmeni Et esmaspäeviti siseekspositsioonid on kinni kui on halb ilm näiteks väikese lapsega loomaaeda tulla on võimalik. Väldi nukk pakki vastavalt riidesse võttes arvesse, et siseruumidesse võimalik saada, ei ole esmaspäeviti. Et loomaaias on hilissügisel talvel. Nii et talveperioodil peaks siis proovima sättida ennast loomaaeda päeva esimeses pooles, et siis loomad on tegusad ja on valge, näeb ka midagi. Just just nimelt kui te tulete lausa detsembri kuusele jaanuari alguses lausa kella kolmest hiljem ei saa värav ja loomulikult, kas on kinni. Tulite lausa kella kolmest. No näiteks siberi valgete kurgede aednikust mööda nad on siis soojal maal, see tähendab majakese sees väike mullike puude varjus, üleüldse on ümberringi pime, aga nendel aken on valgustatud ja pererahva Suur tänu teile, Aleksei Turovski, et meiega oma mõtteid, teadmisi ja neid toredaid lugusid inimese loomast ja loomariigist jagasite, et teid on alati suur nauding kuulata, te olete suurepärane jutuvestja, aitäh teile ning muidugi tänu teile, kallid raadio, kahe kuulajad, et meiega kaasa kulgesite, et nagu te teate, saate nii tänast kui ka kõiki varasemaid teid üle ja järelkuulata raadio kahe kodulehel asuvast saadete arhiivist või siis podcasti alt ja värsket kosmilist infot ja uudiseid leiate kosmonautide klubi seinalt Facebookist või portaalist alkeemia ning kõik need viidad on koondunud aadressile hallo, kosmos. Punkt. Ee. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadioga üks. Seniks aga minge loomaaeda.