Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 25. novembri olulisemad päeva sündmused. Kaur Kender astus kultuurilehe sirp toimetaja kohusetäitja kohalt tagasi. Toimetuse juhtimist jätkavad uue konkursi lõppemiseni Lea Larin, Tambet Kaugemaa ja Tiina Mattiisen. Kiievis jätkuvad massimeele avaldused, mille põhjustas Ukraina valitsuse otsus loobuda Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu allkirjastamisest. Ukraina president Viktor Janukovitš plaanib aga osaleda Vilniuses idapartnerluse tippkohtumisel. Läti peaprokurör ütles, et seni pole seoses Maxima kaupluse varingu ka kedagi kinni peetud, kuna enne süüdistuste esitamist tuleb koguda piisavalt tõendusmaterjali ajakirja kodu ja aedvõistluse kodu kauniks. Peapreemia võitis perekonda Alberti kodu Tartumaal. Halvertite koduks on sajandivanune rehielamu, mis looduslike vahendite ja taaskasutuse abil tänapäevaseks elamiseks kohendati. Eesti pärimusmuusika keskuse juhiks valiti Tarmo Noormaa. Politsei püüab liiklustalgute korras pöörata tähelepanu enam kui 500-le inimestes laekunud liiklusmurele. Kui maksuskandaali sattunud Läti korvpallur Armands keele lahkub Kalev Cramost ja liitub Türgi tugevuselt teises liigas mängiva klubiga. Ilm on öösel ja homme olulise sajuta, öösel on kuni seitse kraadi külma. Homne temperatuur on miinus kahe ja pluss kahe kraadi vahel. Alustame siis taas sirbi teemadel. Pärast seda, kui Kaur Kender teatas, et astub sirbi peatoimetaja kaadee kohalt tagasi on tänaste läbirääkimiste tulemus see, et kultuurilehe sirp toimetust juhivad nüüd uue peatoimetaja konkursi lõppemiseni Lea Larin, Tambet Kaugemaa ja Tiina Mattiisen. Sel teemal Reene Leas. Möödunud ööl kella ühe paiku ilmus rühmituse saun kodulehele teade, kus kultuurilehe sirp peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kender ning toimetaja Robert Kurvitz teatasid oma tagasiastumisest põhjenduseks reedel sirbis ilmunud Andres Aule avaldama vaata luulekogu arvustus, milles muu hulgas oli ka tsiteeritud kolme veel avaldamata luuletust ilma autori loata. Sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimehe Toomas Väljataga sõnul lahkuvad sirbi toimetuses ka teised Kaur Kenderi meeskonna liikmed. Enne omapoolse hinnangu andmist soovis Väljataga asjaosalistega isiklikult kohtuda. No ma ei ole jõudnud tegelikult rääkida ei Kauriga sellel teemal veel ja ei ole jõudnud rääkida Andres Aule ka. Et see, mis nagu nagu ERR-i portaalis paistab, siis selle selle taustal tundub, et mingisugune mõistlik käitumine ei ole. Et kui autor on öelnud, et ei soovi, et tema tema luulekogu arvustatakse, aga seda siiski on tehtud. Aga ma ei ole ka päris kindel, et kuivõrd hull Sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimehe Urmas klaasi sõnul jätkab Sirp kolme toimetusejuhiga. Täna on taas kord selline olukord, kus me peame ütlema, et, et kõige tähtsam on see, et reedene sirp ilmuks. Juhataja on kinnitanud, et kindlasti ilmub, on ametis uus selline peatoimetus, kolm vastutavat toimetajat. Lea Larin, Tambet Kaugemaa ja Tina Mattiisen, kes selle eest hea seisavad ja, ja mulle teadaolevalt reedeses lehes ilmub veelgi Kaur Kenderi toimetatud ja tellitud materjale kui ka uued ummiku poolt ette valmistatud materjale. Nii et kõige tähtsam on see, et leht leht ilmub. Neljapäeval koguneb nõukogu koosolek ja ühe päevakorrapunktina on kavas konkursi väljakuulutamine uue peatoimetaja leidmiseks. Toomas Väljataga. Peatoimetaja konkursi väljakuulutamine võiks kesta suurusjärgus poolteist kuni kuni kaks kuud, üks on siis see kuulutatakse välja, soovitakse saada need avaldused. Ja ja siis ongi komisjoni moodustamine ja siis kõik sellele järgnev. Kaur Kender-ilt ei õnnestunud kahjuks kommentaari saada. Postimehele antud intervjuus tunnistas Kender, et otsus Aule luulet kasutada oli teadlik valik. Ajakiri kodu ja aed jagas kolmeteistkümnendat korda välja kaunimate kodude ja aedade preemiaid. Kaunima kodu peapreemia anti tänavu perekonda Albertite kodule, sellest kõigest Mart tabelil Grauberg. Tänavuse aasta koduperemees Ago Albert ütleb, et kodu tuleb teha selline, nagu endale meeldib. Albertite koduks on sajandivanune rehielamu, mis looduslike vahendite ja taaskasutuse abil tänapäevaseks elamiseks kohendati. Tartumaale väänikud allu viisagoya Marise. Tegelikult juhus. Kuna üks kolleeg pidi selle taluga astma, temal huvi kadus ja siis ma sain selle info ja, ja nii-öelda ostsin selle vana vana üsna üsna nagu räbala talukoha. See oli tsirka 20 aastat nii-öelda inimtegevuseta seisnud talukoht, mis nägi tõesti väga kestes väga võssa kasvanud, et ei, me seda nagu kodumõtet ei olnud esiti küll bussis tuli see mõte, et ikkagi tahame sinna minna. See mõte sai natuke indu sellest, kui me olime abikaasaga koos Ladina-Ameerikas pool aastat seljakottidega reisimas ja pärast seda elu siukest vähe vabamat ja toredamad, siis tundus, et äkki. Ja siis ma hakkasin abikaasat moosima, et et võib-olla võiks, võiks sellest siis nii-öelda midagi enamat saada, kui lihtsalt mingi suvekodu või, või, või nii edasi. Kust te leidsite just sellise stiili ja need värvib sinust kuidagi nii et meile mõlemale meeldivad teated, asjad, ajakirju, vaadata neid siin Angola pihta ja siis ta ütles ka, et nad on väga toredad ja siis kuidagi niimoodi kujunes. Mis teie lemmikkoht kodus? Jah, kuna meile tõesti meeldib mõlemale süüa teha, siis ma arvan, et me veedame koos köögis üsna palju aega. Albertit rajasid oma kodu kaks ja pool aastat, sellest osa pühendas Ago täielikult kodule kodu kauniks. Žürii esimees, sisekujundaja Sirje kadalipp iseloomustab vääniku talu kui uue põlvkonna inimeste ideaalkodu. Ta on tõepoolest ideaalkodu tänasele noorele inimesele kes siis suhtleb maailmaga läbi arvuti ja samas oma elukeskkonnana, eelistab looduslähedust lausa metsa kõrval olevas vanas majas elades täiesti kaasaegsete, aga väga tervisliku, väga teadlike valikutega, elu. See on ideaal. Sirje kadalipu sõnul on kaunite kodude puhul märgata, et inimestel on head mõtted ning ka osavad käed ning üha rohkem on kodud elanike nägu. Kodud muutuvad järjest isikupärasemaks, inimesed tõepoolest teevad valikuid enam mitte mingite kehtivate normide või isegi moodide järgi, vaid ikkagi rohkem selle järgi, millised nad ise on. Tänasel päeval tähendabki see seda, et kodud on väga erinevad. Nii nagu me isegi oleme erinevad, aga see on väga sümpaatne trend. Lähme nüüd välisteemade juurde Kiievis jätkuvad massimeeleavaldused, mille põhjustas Ukraina valitsuse otsus loobuda Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu allkirjastamisest. Kiievil osutas survet Venemaa, kes tahab, et Ukraina ühineks tolliliiduga. Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev räägib sel teemal lähemalt. Kiievi keskväljakule kogunes eile umbes 100000 inimest, kes toetasid Ukraina suunda Euroopasse. Väljakule püstitati telki linnak, mida politsei taktis öösel laiali saata. Protestija taga püüdsid rünnata valitsushoonet ja politsei kasutas ründajate vastu pisargaasi. Võimud teatasid täna, et kasutaja euroopaneesite laialisaatmiseks jõuluprotestijad ja miitingul osalenud opositsioon neid aga ei usalda. Meeleavaldajate omakorda ei usalda aga opositsiooni, räägib miitingu organiseerija, ajakirjanik Mustafa Naiem. Me ei usu võimu, kes ütleb, et meid jäetakse rahule. Eile oli kohal miilitsa eriüksus ja toimusid kokkupõrked. Mis puudutab opositsiooni, siis ma ei usu, et nad suudavad oma nõudmisi ellu viia. Valitsuse ja parlamendi errusaatmine jaga presidendi tagandamist. Ma arvan, et need on rohkem loosungid kui reaalsed plaanid. Kiiev rõhutab, et assotsiatsioonilepe ei too Ukrainale kohe mingit majanduslikku kasu. Venemaa lubab aga ümber vaadata. Praegu kehtivad kõrged gaasihinnad, selle tulemusel aga gaasi hind Ukrainale langeks. Moskva saab aga aru, et Ukraina on alati ebakindel partner, ütleb ajakirja Rach in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Lukjanov. See Ukraina valis Venemaa, on muidugi naiivsus, mingit valikut tegelikult ei tehtud. Ta lihtsalt lükkas otsustamise edasi. Praegusi küll näib nii, et Euroopa kaotas ja Venemaa võitis, aga kõik võib muutuda väga kiiresti. Luciano arvab, et Ukraina on nii-öelda Venemaailma tähtis osa, kuid tema tegelik ühinemine tolliliiduga tooks Venemaale tegelikult rohkem probleeme kui kasu. Seisan tähendaks Dolly niidu lõhestumist, sest Ukrainal on igas küsimuses alati oma seisukoht. Tekib küsimus, kas Ukrainat tasuks tolliliiduga ühinema sundida. Kiievis jõudsid protestijad täna üles panna oma telklaagrid ja ümbritsesid selle Parikaadidega vaatamata rahutust rei Kiievis plaanib Ukraina president Viktor Janukovitš osaleda sel neljapäeval ja reedel Vilniuses toimuval idapartnerluse tippkohtumisel. Veel tänastest välissõnumitest Liisu Lass Euroopa Liit taunis Venemaa survet Ukrainale, et see loobuks assotsiatsioonileppe sõlmimisest Euroopa Liiduga. Euroopa liit kinnitas, et lepet saab jätkuvalt allkirjastada. Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso märkisid avalduses, et see, millist laadi sidemeid Euroopa Liiduga soovitakse, on Ukraina enda otsustada. Van Rompuy ja Barroso sõnul Euroopa Liidu positsioon selles küsimuses endiselt selge ja Pakkumine assotsiatsioonileppe sõlmimiseks on endiselt laual. Läti politseiülem ütles täna pärast peaminister Valdis Dombrovskise juhitud nõupidamist, et Riia ostukeskuse katusevaring uurimisel on järgmine samm kohtuekspertiisi teostamine. Kui Riia tehnikaülikooli eksperdid peaksid ekspertiise teostamisel abi vajama, kutsutakse appi väliseksperdid. Politseiülem rõhutas ka, et vastutusele võetakse kõik tragöödia süüdlased. Läti peaprokurör ütles, et seni pole seoses varinguga kedagi kinni peetud, kuna enne süüdistuse esitamist tuleb koguda piisavalt tõendusmaterjali. Ta lisas, et kohtuekspertiisis sõltub väga palju sellest uurijad talle ka prokuröride pole inseneriharidust ja nad ei saa teha süüdlast kindlaks, vaid sündmuskohalt kogutud materjali näitajaid vaadates. Läti päästjad on läbi kontrollinud kogu ala Riias kokku varisenud kaupluses rohkem surnukehi ei leitud. ÜRO teatel toimub Süüria rahukonverents sealse valitsuse ja ülestõusnute osavõtul 22. jaanuaril Genfis. Vaenupooled pole 32 kuud väldanud konflikti jooksul kordagi otsekõnelusi pidanud. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul kujutab konverents endast lootust emissiooni. Paun märkis, et konverentsiga tahetakse viia ellu suurriikide eelmise aasta juunis vastu võetud deklaratsiooni, mis kutsub moodustama Süürias üleminekuvalitsust. Peasekretär avaldas lootust, et Süüria esindajad tulevad Genfi selge arusaamisega, et selline on rahvakonverentsi eesmärk. Ja ikka veel piiri tagant. Euroopa komisjon avaldas täna seadusemuudatuse, mis peaks riigikassadesse tooma miljardite eurode ulatuses tasumata tulumaksu, millest suurfirmad seni seaduseaugu tõttu kõrvale hoidsid. Komisjon tahab lõpu teha niinimetatud hübriidlaenudele, mis lubasid tütarettevõtetel teenitud kasumi emaettevõttest maksuvabalt välja võtta. Sellest Johannes Tralla. 2011. aastal vastuvõetud ema- ja tütarettevõtete direktiivi eesmärk oli vältida mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete topeltmaksustamist. Paraku kasutas mõnigi ettevõte direktiivis peituvat seaduseauku ära, nii et hoidis kõrvale ka ühekordsest maksustamisest. Seda skeemi tuntakse hübriidlaenu nime all. Raha liigutatakse ühes liikmesriigis asuvast emaettevõttest teises liikmesriigis tegutsevate tütarettevõttesse, nii et riikides kehtiva seadusandluse järgi ei pea tulumaksu tasuma kummaski riigis. Ühel juhul ei maksustata dividende, teisel juhul tõlgendatakse kapitali liikumist laenu tagasimaksena, mille saab maksustatavast kasumist maha arvata. Euroopa komisjon tuli täna välja ettepanekuga, mis likvideerib seaduseaugu vaid ühe lause abil. Küsimusele, kui palju loodab komisjon seadus augu kõrvaldamise läbi ettevõttelt tulumaksu kasseerida, ei soovinud maksundusvolinik Algrydasse metaan konkreetse numbriga vastata. Seda teemat on arutatud lisaks Euroopa liidule ka OECD raames, ütles ta. OECD raportis esitati andmeid, mis viitasid miljardite eurode üle nii et räägime miljarditest skaalast. Seadusemuudatus hakkab kehtima pärast seda, kui selle on heaks kiitnud valitsused ja Euroopa parlament rahvusringhäälingule raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel. Aga nüüd päris eesti asjade juurde tagasi. Täna valis Eesti pärimusmuusika keskuse nõukogu nõukogu uueks juhiks Viljandi pärimusmuusika festivali senise programmi pealiku Tarmo Noormaa. Tarmo Noorma tahab keskuse tegevust laiendada väljaspoole Viljandit, sellest nüüd Piret päievlist. Tulevikus peaks Eesti pärimusmuusika keskus laienema üle Eesti maakondadesse ehk teisisõnu senisest enam soovitakse toetada neid, kus juba tegeletakse pärimusmuusikaga jätkab Eesti pärimusmuusika keskuse juht Tarmo Noormaa. Aga see tähendab kindlasti finantsilist tuge ja tähendab ka loomingulist tuge, mis mõtet finantsilist tuge, see tähendab seda, et et kui, kui me sellise kokkuleppe näiteks esinejaga, et tal on kolm kontserti üle Eesti, ütleme nendes pesades ja Eesti muusikakeskuses, siis on hoopis hoopis soodsamise sellele kohale väiksele kohale, kui ta telliks sisesele üksinda selle esineja näiteks endale Kui palju neid niinimetatud pesasid on, kuhu võiks siis Eesti pärimusmuusika keskus laieneda ja, ja seal siis tegutsema hakata? Mõte on hästi algusjärgus, et me nagu proovime alustada kahe pesaga, loodame, et järgmise aasta jooksul võib-olla ülejärgmise aasta jooksul sealt laieneda kuni seitsmeni, kus need pesad praegu on, üks kõige suurem saan siin Viljandis, aga neid kohti Eestimaa peal palju tegelikult, kust me teame, et on aktiivsed inimesed, keda me tahame aidata? Noh, kindlasti, mis esimesena tuleb kohe meelde on aktiivsed inimesed Moostes Krista ja Raivo, Sildoja ja Mooste folgikoda, keda kindlasti tahaks aidata. Kuidas on Eesti pärimusmuusika keskuse majanduslik seis? Eesti pärimusmuusika keskuse majanduslik seisund on raske kommenteerida, et kuna ma olen nii värskelt ametis, siis ma ei ole jõudnud tutvuda nende finantsdokumentidega. Kuidas nüüd hakkab toimima Viljandi pärimusmuusika festival, sest teatavasti Ando Kiviberg jätkab festivali kunstilise juhina? Kuna Ando laual on nii väärtuslik pagas, kogemuste pagas festivali korraldajana siis oleks rumal ta lasta minema enda juurest ja kuna ta ise tunneb ka, et see on ikkagi tema laps, see festival, et see koos temaga kasvanud ja, ja on suuresti siin eesotsas olnud kogu aeg kuigi väga palju aitajaid ja kaasabilisena olnud, siis on loomulik, et, et me kasutame neid kogemusi ka edaspidi. Kes hakkab pärimusmuusika festivali kunstiliseks juhiks? Pärimusmuusika festivali kunstiliseks juhiks jään mina edasi. Täna toimuvad üle kogu Eesti liiklustalgud, mille käigus pöörab politsei tähelepanu inimestelt kogutud liiklusmuredele. Politsei ja piirivalveameti liiklus ro juhi Riho Tänaku sõnul juhiti sageli tähelepanu kohtadele, mis seni polnud politsei töökäskudest jõudnud. Kokku laekus liiklustalgutele üle 500 ettepaneku, millega tegelemiseks on politsei planeerinud terve ööpäeva ja sellest nüüd Pireteerium täis. Täna kella kolmese seisuga oli politsei suutnud reageerida 230-le liiklustalgutel tõstatatud murekohale. Politsei ja piirivalveameti liiklusbürookomissari Riho Tänaku sõnul on talgute jooksul kogutud olulist infot, mis muidu politseini pole jõudnud. Täna politseile silma jäänud rikkumistele reageeriti olenevalt nende tõsidusest kas lihtsalt hoiatuse või suisa karistusega. Tõsised mured, miljonid inimesed, tähelepanu juhtisid, olid eelkõige need kiirusepiirangutest 30 kilomeetrit tunnis ja õueala kiirusepiirangutest kinni peetud siis sellised kohad, kus liiklusmärgi nõuetest ei hoolitud, näiteks Tallinnas oli ta oma tänava lähedal üks selline koht, kus juhid sõitsid keelumärgi alt välja peateele, et mitte seista fooritule tagajärjekorras. Seal tuli märkusi teha ja karistusi määrata ligi 70-le juhile oli ka selliseid kohti. Spargime juhiga tuli tegeleda selleks, et selgitada neile, et liikluskorraldusvahend on selleks, et liikluskorraldust ikkagi hoida mõistlikult ja selle eiramine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Kindlasti tõsisemateks kohtades võib meie patrulli kohata nüüd tihedamini. Kuigi suurem osa talguteks kogutud liiklusmuredest puudutasid Tallinna ja Harjumaad, tuli sadakond teadet ka Tartu ja Jõgevamaalt. Neist 50 puudutasid Tartu linna. Lähemalt rääkis Tartus abis olnud Võru politseijaoskonna patrullpolitseinik Igor Bogdanov, kes hoidis silma peal keelatud vasakpöörde kohal ringtee 61 lähedal. Jah, Tartu väljasõidusuunal on siis kohustuslik sõidusuund otse ja keelatud on teostada vasakut pööret. Vasakpööret võiks teha mõnikümmend meetrit eemal, kui asula märk on ära olnud. Aga seda paljud autojuhid ei pane tähele täpselt niimoodi, et võiks siis tagasi pöördteha. Kui asula märk lõpeb ja seda lubab teha siis teekatte märgistus, probleemsed kohad on olnud praeguses ristmiku vahelised alad, kus ongi keelatud, kas sooritada siis parem või vasakpööret. Oleme siis täheldanud ka mõned Liksast rikkumised ja nende juhtidele, kes on litsakas rikkunud. Oleme pööranud tähelepanu. Riho Tänaku sõnul on tehtud ettepanekutest paljud ka sellised, mis viitavad halvale või ebamõistlikule liikluskorraldusele. Peaaegu et 100 kohta on selliseid, kus on inimesed juba ise teinud ettepaneku, et seal tuleks liikluskorraldust, muuta, tänavamärgistust uuendada või paigaldada, mõni märk on ka selliseid tulnud, kas nüüd siis politseinikud on öelnud, et selleks, et inimesed vales kohas sõiduteed ei ületaks, tuleks panna sinna lihtsalt piire ette ja suunata nad sellesse kohta, kus tee ületamine on ohutu. Nende ettepanekut me edastame peale seda üritust kõik kohalikele omavalitsustele, et nad saaksid kaaluda, mis, mis nendes kohtades teha. Saksamaal ja Soomes on Tänaku sõnul liiklustalguid varemgi proovitud ning tulemustega igati rahule jäädud. Soomes korraldatakse talguid koguni kaks korda aastas. Tänak avaldas lootust, et ka Eestis saab liiklustalgutest iga-aastane ettevõtmine. Piret Erremreis Tartu. Oleme jõudnud spordiuudiste juurde ja need toob teieni Taavi Libe. Kalev Cramo korvpalliklubist kolm ja pool hooaega veetnud tagamängija Armands keele liitub Pamukale meeskonnaga, mis mängib Türgi tugevuselt teises liigas. Škele jäi Türgi klubile silma pärast häid sooritusi Eurocapija VTB Ühisliigamängudes. Lätlane skeere sattus tänavu maksuskandaali keskmesse, kui ETV saate pealtnägija andmetel varjas Kalev Cramos keele tegelikke sissetulekuid kohtutäituri eest. Meeskonna mänedžeri Kaarel Sibula sõnul on eeltöö uue tagamängija leidmiseks juba tehtud, kuid konkreetseid nimesid öelda on vara. Eesti aasta parimaks naisjalgpalluriks valitud vahi Getter Laari koduklubi Kingdom hoiab Prantsusmaa kõrgliigas 12 naiskonna seas viiendat kohta. Suve lõpus Florast Prantsusmaale siirdunud 23 aastane Laar tunnistab, et on uues keskkonnas ülirahul. Naudime seda kogu aeg, aga üheksamäng on olnud, et mõnedes mängudes oleme punkt ära andnud ja nüüd viimases seal mängisime alguses veidi kehvalt kaotasime, oleks võinud seal need punktid välja võidelda, aga siis ülejäänud, et ühiskond, keskkond on natuke teine, inimesed on teistmoodi ja keelebarjäär on ka, aga eks ma saan hakkama. Tunnen, et seal võistkonnas on mul küll võimalus areneda ja nii-öelda paremaks saada, sest seal on tõesti väga häid mängijaid. Mõned isegi Prantsusmaa koondises, nii et on head mängijad, kelle kõrval ennast proovile panna. Aresed. Juunis lõpeb mullale poeg, seega mul on meil päris palju mänge mängida, prantsuse karikas ilmselt tuleb ka. Ja kevadel hakkavad uuesti koondise mängud peale. Et on mänge, kus ma arvan, et me saame mõned punktid kindlasti koju tuua ja ma ei taha midagi lubada, sest eks näis, mis saab. Sloveenias peetud ratsutamise Kesk-Euroopa liiga takistussõidu maailmakarikaetapilt kogus Hanno Ellermann kolmanda ning Gunnar Klettenberg kuuenda koha. Punktid. Ja nüüd räägib Eva-Maria Sula sellest, milline tuleb meil ilm. Briti saartel püsiv antitsüklon sirutab kõrgrõhuharja üle Lõuna-Skandinaavia ja Läänemere Eesti kohale. Ümberkaudsete madalrõhkkondade läheduse tõttu on kõhus niiskust ja nii võib öö hakul siin-seal veidi sadada. Öösel on oodata pilves selgimistega, kuid olulise sajuta ilm, paiguti võib aga udu tekkida. Puhub loode ja põhjatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Hommikul tunnerr. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saartel rannikul kuni null kraadi. Homme päeval hakkab kõrgrõhu vari meie kohal tasapisi teel asutama, kuid hoiab päeva suurema sajuta ning siin-seal päikeselise. Puhub nõrk põhja- ja loodetuul ning õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Samal ajal Jon Norra uus sajune tsüklon, mille lõunaserva mõju õhtul ka Läänemere ääres suureneb. Tuul läände ja edelasse ning hakkab rannikualadel tugevnema. Kolmapäeval oleva madalrõhkkonna meelevallas. Ilm on tuuline ning sademed tulevad vihma, lörtsi ja lumena. Külma on seal kuni kuus kraadi. Hommikuks jõuab kohale soojem õhumass ning päeval tõuseb termomeetri näit kuni kuus kraadi plusspoolele. Neljapäeval jõuab kohale juba uus tormine tsüklon ning tuuline ja sajune ilm, jätkub. Aitäh, see oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.