Muusikalises tunnis jätkame tähemängu matkaradadel käimist. Suvine päev on pikk, nii et kuigi kavas on sarja teine saade, oleme alles esimese matkapäeval õunas. Mil tõuseb taevasse tõrge. Päike. Suveaeg on meil Vaida veel õigele. Särava päikese all läbi lillede ja valgete sireli puhmaste vahelt, kus aga vähegi maja tee ääres Läbi ühel vikatist puutumata lilleiluga lopsakate niitude vahelt. Nii vurab meie buss onu volli kindla käe all edasi. Kunematka juht Veljo Ranniku annab märku peatuda, et võtta ette pisuke jalgsimatk kopliaedade vahel. Põgus tutvumine tee veeres uudistavate piimaandjatega. Kolhoosi karja jaoks oleks need nagu vähevõitu, aga kui selgub, et kata küla on taas taludeks jagatud, siis tuleb iga majapidamise peale kenake hulk sarvilise. Ent me ei tulnud siia siiski lehmi imetlema vaid hoopis jõge, mis täiesti ootamatult äkki veerikkana nagu nõiaväel peaaegu meie jalge alt kerkib ja laiana edasi voolab. Kõige nooremad matkasellid on igatahes juba kaldal käpakil seda asja uurimas. Me oleks pidanud minema natukene mõni kilomeeter ja ülespoole ja sealt mõned poisid alla laskma nädalas oodanud siin natuke aja pärast poisikest välja tuleb maalter. Tähendab, poiss ära sinna Tuhala kiriku lähedal Vana-Tuhala kooli kohal kaob jõgi maa alla ära. Ma arvan, et kevadet, kui seal maantee all sängis ka natukene maa peal vett niriseb. Ja siin ta siis erinevaid kanaleid pidi liigub kuni uuesti heinamaal, taludest allpool või põhjapoolses uuesti, täitsa võimsa jõemaa peale tuleb. Nüüd korraga hakkab kohe jõgi Tuhala jõgi. Ja praegugi veekuhi peal ja vahel kevade poole, kui veesurve väga suureks läheb, siis ühe taluga Laevu kohale kerkib samasugune Veekohi ja kaev jookseb üle, see on see kuulus nõiakaev. Siit ta tuleb väga kaunilt maa peale, näete, mitmest lõhest kerkiv korraga nagu jõgi, pealegi niukene, hea, puhta suuvärgiga vesi. Ja kui me siia tulime, ste nägite kogu aeg lehti. Tal olid kahel pool ja mõne lehtri põhjas oli näha, et ta oli hiljuti ka vesi sees olnud ja need on suhteliselt olled. Lehtrid. Tähendab meil Eestis on üks vana välja kujunenud karsti ja maa-aluseid jõgesid piisavalt, aga Kata karstiala. Me peame praegu kõige arenevamaks ja noh, nagu kõige täna samas on märksõna otseses mõttes kõik protsessid maa-aluse jõe karsti tekkimise ree neeldumise v väljude protsessid on siin nagu etaloni peal kõik olemas ja siin võib oodata veel, et nii mõnigi kohmad sisse vajub ja veel uued karstilehtrid tekivad jõgi sängi muudab kuskilt mujalt välja ajama, hakkab. Kallas pole üldse kõrge, aga tõepoolest, mitmes paigas moodustab hoogsalt maa seest välja tungiv vesi lausa nagu kuhjad. Ümber selle äkiliselt ilmuva jõe on ilus pooliti nagu heinamaa, pooliti park, tammed ja kased, toomingad ka. Või ei ole toomingad hõbehallide ilma lehtedeta. Me ei saa ega saa lahti võrgend goist, eks ole, aeg-ajalt annet puhangut suuremat, aeg-ajalt on nad väiksemad, mõni aasta on täiesti puhas, ei ole teda sees. Õnn, et ta meil esialgu ikka jääb kogu aeg toominga peale, see vôib. Tähendab, tema sööb ära puul täiesti paljaks, ainult oksa raudteed järele, siis ta koob sellise toreda võrgu endale ümber, kus tema pärast toitub ja siis need tõugud selle vastiku haisva ja liimima võrgu all lindis sealt mitte midagi, kättelind ei suuda, mida puhangud pidurdada. Ja pärast puud ilusad hõbehallid ja sügiseks ajevanale uuesti mõned kerged läheksid otsepuule teese veel häda midagi, natuke kiratseb ainult, ega need, jah, need lehesööjad veel puud tappa, sellepärast. Pisut kõndimist ja siis oleme kata küla sulu talu sauna juures. Peremees peab siin lausa aastakümnete kaupa maa-aluse jõekroonikat. Nõiakaevu tembud on kronoloogilises reas kirjas. Seinal on ümbruskonna skeem, mille juures matkajuhil nüüd hea kogu see salapärane lugu teaduslikult ära seletada. Piki maanteed fraasi pool on siis niisugune kõrgem seljandik aga see on siis hästi lõhelises vahest. Nii, et kui jõgi tuleb, siis siit kuskilt ämmaaugust hakkab tema mujale kaduma ämmaauk. Siis on püksi reite turg ja selle kaudu läheb kõige rohkem pükse reid torus lapsis näit jõeharusid maa alla, nad nüüd järsu astangu alla lähevad ja siis on nagu natukene kaks haru ühe haru või on siis nõiakaev, kus vesid korraks nagu ilmub maa peale kaugele maale ära ja teine, kus pidevalt praegu uusi langatuslehtrid tekib, tuleb jälle hobuseaugu Veetõusme auku, hobuse Aukse nime juba tähendab seda, et hobune on sisse vajunud kunagi ja siis on Veetõusme haukja siit läbi jälle jõgi edasi, nii et kunagi oli isegi siin, kata külas, kata Veski ja ilmselt mingisugune osa vett on ka kuskil selles vanas kuiva sängi sealses kuivas sängi lõpus on jälle allikas jälle vee tõusmine ja räies meie juures veel allikaid ja nii edasi, nii edasi, nii et uuesti need kaks haru kunagi hiljem liituvad ja muutuvad Tuhala jõeks, mis on siis Pirita jõe üks küllatki veerikas ja küllaltki oluline lisajõgi siin taga on suured soone sealt soonõlva kraavidesse meredes siis põhiline vesi välja tuleva seerusse vesine pruun Meil on nii, et tegemist on meil, jah, praegu äärmiselt unikaalse kiiresti areneva kastiga oli vahepeal oht, taheti seda uuesti süvendanud, et vesi siit alla lasta ja siit paar maaparandusobjekti Wealt päästa, no lepiti kokku, et see on ainus nõiakaev Eestimaal ja, ja need naised, kes praegu Jäidele jah. Talve ajal ka talumees, eks ole, endine, mis sa oled tippjuht? Spetsialist, seal, tema on siis selle talu, mitmes põlv, mu lapsed on 20 põlgus esialgu ainult paigal. Kuna töötanud mis no täpselt ei tea, aga vähemalt neli taluhooned on siin olnud 1965 sulu talu esmakordsel mainitud nõiakaev on tõenäoliselt ehitatud kunagise allika peale. Et kui Tuhala nõiakaevu võistlevad, siis hakkab nõiakaev keema. Kahju küll, et neil sel reedesel päeval just saunapäeva polnud. Kaev nagu kaev ikka, rakett peal ja ämbriga saab vett võtta. Aga fotodelt on näha, missuguse veekuhila all kogu see ehitis siis on, kui asi tõsiseks läheb. Nõiakaevu ja karstiala skeem pole sulu talu juures sugugi ainsad vaatamisväärsused. Siin on omamoodi skulptuuride aed. Ülo Õuna täiestest. Kunstniku sünni kodugi on siinsamas lähedal. On näitustest tuttavad oma aiaskulptuur ja kolmest öökollist koosnev perekond on muudki. Kuna need näiteks kaks suurem kultuurihoidjal trummi tänaval tema maja lükati lihtsalt ümber, siis ühesõnaga majarahvas oli juba abikaasa öelnud, et see on nagu kunstniku mõnitamine küljes, ümber lükkama ja siis kuna hinge palju rahvast tulid, pakkusin siia, satun siia seal seina peal on kultuur. Põlluleht kujutab nagu kõikide põllutaimede lehte kokku. Nii lähme vaatame siitsamast, kohe edasi. Mõtlik mees kujutab nagu kehtlast, aga suud ei ole, sest ega eestlasel ka tol ajal sõnaõigust ei olnud ja siin on kultuure, õuna, autoportree, antiikhabemega niisamasugune kultuur on ka tema kalmul. Metsakalmistust teda küll habemega näinud ei ole kunagi, aga siis sel ajal olid. Nii vaatame siin nurga taga veel üks kultuur. Missugused ootamatused talude vahel ja nurkade taga? Ja kõik nad on praegu nii kavunist sirelite taustaks. Selle kultuurinimi on uni, naine magab ja öökull, valvur. Ise peate nagu välja mõttetamisel asjas. Varblane kahurisoojast külma aega oli vaevu. Ja need on need sulle antud kingitusena või on. Nad on arvel ikkagi kunstifondi arvel, aga siin on ta väljas ja siis on veel kultuuri üle õunakultuure. Theodor Altermanni sünnikodus vihjas, on tema mälestuskivi. Ja siis on veel Tuhala kooli mälestustahvel, kujutab aabitsa kuke, on tuhale kooli seinal. Muidugi on see meie seast varalahkunud skulptori loomingu eksponeerimiseks tore paik. Loodame, et ka turvaline inimesi käib siin tõesti palju. Peremehel on paks külalisraamat, kus karsti imetlejate sissekirjutusi paljudes keeltes isegi hiina keeles. Üksiti saavad nad imetleda ka Ülo Õunaskulptuure. Olgu sellel muhedal ja mitmekülgsete huvidega sulu talu peremehel talupidamises niisama palju õnnelikku kätt kui kõigis muudes ettevõtmistes. Igatahes sulu talu kata külas jääb meelde. Aga mis see kata tähendab, kata tähendab murdes alla maha. Nii sulu tähendab suletud keskkonda, vesi voolab sulus. Nii et ikkagi kardiga seos ja tihtipeale karstialadel on ikkagi sulu talu. Seal tuleb ilusaid kähehäälse värvi, minu meelest moodustub siin orkester. Ja ega seal kukkede-kanade põhja pugema. Pisike tiks. Panther Billyle surra poja pilli otsast. 1000 palki ja mõni aeg tagasi mälestuskivi. Tegemist on jumalast sündinud mehega. 1754 sündis mõisniku pojana selline mees, kellest sai kartograafiateadlane ja väga mitmekülgne inimene. Kõige suurem teene on siiski niinimetatud Merlini atlas, nimelt 1007. aastate lõpul asustasid koostama Eesti Liivimaa ja Kuramaa kaarti mis oli tolle aja kohta täiusliku viimaselt alles kuskil 1810 veel trükiti. Riias. Olgu öeldud, et ta oli väga progressiivsete vaadetega mees, ta oli pärisorjusevastane ja tema mõtteavaldused tookord, sest paljud ajakirjanduses aitasid kiirendada siis meie liivimaalaste ja eestimaalaste vabanemist pärisorjusest. Läbime koha, mille nimi on Tammiku Siin jah, selle tee ääres on salvuti metsas kõrgetel pae, Rihvastel kelkudel tammi. Ja üllatav on, et paremale põhja poole jääb üsna palju selliseid alliga soised niitusid ja saartel või niitude ja allikate vahel, seal võib leida vanu rootsiaegseid metsatalude jälgi, natuke kiviaedu metsas ja mõni ahervare kerise kohal või nii. Nii et tundub, et võib-olla kõige hajusam asustus Eestimaal oli just Rootsi ajal seitsmeteistkümne sajandi siis kui kõik võimalikud ja võimatud kohad ka metsades üles hariti ja, ja igalastikenemis vilja kanda suutis. Vilja kandis. Loogi. Lennuk lendas üle ma kohe meenutame ühe tõestisündinud loo, mille kirjutatud Kas Tallinna teataja kuskil 1000 906907 tema kirjutas niiviisi, et et Riias hipodroomi peal oli suur lennuaparaadi demonstreerimise pidu, keegi prantsuse lendur sõitis lennumasinaga viis-kuus korda edasi-tagasi, Pitki seda epo, drame, aparaat õhku ei tõusnud ja siis ja kaugele siis sa ei oska küll, aga üks tasuta publikumi hulgast viskas lennuaparaadi jalutuskepiga. Lennuk kukkus alla, läks puruks. Vaat nüüd see, mis meile üle lendas, hirmsat lärmi tegi, oleks võinud ka jalutuskepiga visata. Muidugi ei tulnud bussist maha lennukimürinat kuulama. See pole mingi haruldus. Siin, kus praegu vaid paar suurt puud omaaegse vihja kõrtsi aset märgivad sündis 1885. aastal Theodor Altermann. Üks meie esimesi säravaid lavastajaid ja lavatähti. Puude all on mälestuskivi Ülo Õuna kujundatud pronksplaadiga. Uljas noor näitekunstnik, silinder peas. Vanaks ta ei saanudki, suri kolmekümneaastasena. Ent jälje meie kultuurilukku jättis sügava. Ja liigutav on seed. Mälestuskivi tellisid ja panid siitkandi põllumehed omal initsiatiivil mitte nii-öelda kultuuriosakonna plaani järgi. Tumedad pilved on taevasse tõusnud ja vägev mürin käib nende alt läbi. Õnneks pääseme siiski tõsisest vihmast ja vanade varemete uurimiseks annab see ilma taust just sobivalt sünkja meeleolu varjundi. Selle maja seina peal on kirjutatud küll, et linnus, aga ma ikkagi ütleksin, et see on lihtsalt keskaegne mõis. Tähendab, kuskil 1400 detel aastatel asunud mõisnikutel oli selge, et, et niisama lihtsas kerges kivi või puumajas ikka hästi elada ei saa. Ümbrus on liiga rahutu ja üks sõjakäik järgneb teisele ja sellepärast püüti oma elamist kindlustada saksa keeles kõlabki, tema Haus burg. Kindlustatud maja tegutseb edasi siukse pikliku hoonet, millel on all kelder, täiskeldrikorrus, siis on üks kohalike elukorrus mitmete tubadega. Näete elu korras. Aknadki on natukene kaunimad, kujundatud. Walestikkiga ja nii, ja siis ülal on ilmselt olnud laokorrus ja seal kuskil laugurose kohal veel mingisugune kaitse käiki kaitsekorrus, ka need keskeltläbi kolmekordne maja. Kuskil siin on olnud võimsad soojussõlmed, hüpokausttüüpi, keskkütteseadmed igas toas, ahje ei olnud vaid läbi põranda, tuli siis soojusruumidesse ja ilmselt eriti kuskilt alt keldrist, nii et ikka kindlus oli siis peale kõige muu oli vallikraav, sest siin meil maja tagant kohe jookseb, farmete tagant jookseb läbi jõgi. Siin kannate angerja nime omal ajal voolas siis ümber selle kindlustatud maja siin oli Vallikraavi ilmselt tuli kuskil teiselt poolt kraavi veel mingi pihta, ega ta siis ainult selle kivihoonega piirdunud ega tema hävimisest ega põletamisest kuskil ürikutes midagi jälge ei ole, kui see maa kõik siin rüüstati ja põletati Vene-Liivi sõjas korduvalt Rootsi, Poola sõdade aegu. No kes teab, millal vaenuväed siia jõudsite, tule otse püssi, sest vaevalt et siin enam kedagi tol ajal mõisas oli maha jäetud. Aga see omaaegne ühe perekonna elamu sai siiski mitu sajandit oma elu elada sest ka angerja on üks koht, mis nagu paljud teisedki võib tähistada oma esmamainimist 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Imelik nimise angerja. Angerja angerjad Ernesaksa keeles ei oska mitte kuidagi, ei julge öelda, et angerjas tulnud siis vaevalt et siin kuskil neid jões oli või siia ujumas käis, jõge pidi üles tuli. Aga nimi on niisugune. Tore on, igatahes on ürikutes andmeid, et üks tema kunagistest omanikest on olnud siin kunagine muinasaegne külavanemate järeltulija, eestlane Taani kuninga vasall. Varemed on kenasti võsast välja raiutud, paistavad eemale hästi kätte ja nende ümber saab mõnusa ringi teha. Teemegi see tähendab, suurem osa grupist teeb ringi ümber väiksem ja ettevõtlikum seltskond läheb otse käega. Suma neid ehituse eripärasid, millele matkajuht tähelepanu juhib Nüüd, millele ma selle ehituse juures tähelepanu juhiksin, üldiselt on hästi valitud baas, eks ole, küllaltki soliidne ehitus ja kui te nüüd väga tähelepanu vaatate, näete niukseid augukesi neljakandilisi augukesi müürides seal üleval seal kõrval kuskile niuksed augud, eriti teisel poolel on täiesti näha need augud. Mis te arvate, mis aukesed need on? Asub seal üks hea variant muidugi. Kuidas tala augud täpselt tähendab, et väga huvitav on, et keskajal oli erakordselt kõrged nõuded ohutustehnikale, kui hoonet püstitati siis tellingu horisontaaltaladele või kandetaladele, igal juhul jäeti müüri sisse see väike neljakandiline ava, kuhu kohta toetati horisontaaltala ja kõik keskaegsed mõned noh, näiteks Tartus Toomemäel suur punasest tellisest laotud toomkirik lausa kirjeldav niukestest talaugukestest veri, toomkirik, eks ole ka siin, kuigi maja just väga kõrge ei olnud, ohutustehnika eeskirju täideti ja väga raudselt oli kõike tellingute niiviisi müürisse sisse kinnistatud. Nii et ootustehnika oli tol ajal kõrgel tasemel. Nüüd teine asi. Väliselt on müür väga ilus, maakiri ja korralikult autot paekivimüüri sisse vaatate kahemüüri väliskülje vahel on kõik Kivitseegi läbi, see on Põhja-Euroopa ja eriti Saksa ehituskunstile iseloomulik välised pinnad, tehti tip-top ja seest taotini sama mürki täis pilluti kivi prahti täis ja ja püsis küll, et siiamaani müürid püsti püsis, küll. Ja veel saame siingi kinnitust mitmetel eelmistel sõitudel selgeks õpitud tõigale et keskaegsed ehitajad usaldasid puitu hoopis rohkem kui kivimüüritise sees on siiamaani näha omaaegsete tugipalkide kohad. Puu pidi kivimüüri toestama. Läheneme teeristile, mis kannab kurde mäe ehk Lüllemäe nime. Nimed kõnelevad Urge mägi viita Burgudele. Ilmselt Carstine. Tõstele aga lillemäel pole midagi ühist kõlast lähedase lillega. Lill tähendas võllast. Ühesõnaga, me oleme kohal, kus kunagi oli siis selline sünge vaik suure teeristis, kus mõrtsukaid ja ja suuri kurjategijaid sisse võllas aeti, Lülle aeti laiakombe kohaselt oli see küllalt julm asi, uhkamine oli avalik, külarahvas aeti kokku, seda vaatama, seal euroopas kena komme, niisugune omamoodi rahvapidu, kuulati ära, surmamineja viimane sõna- ja ja pärast ei maetud inimesed jäeti võllas, kuni nöör juba nii-öelda läbi vetise läbi mädanes, nii kaua hoiti seda õnnetu hukatud võllas ja hiljemgi et üksikud kondid korjati kokku ja ega neistki õieti mullale nüüd tuleb, vaid need koguti nii eraldi hunnikutesse ja neid ühesõnaga. Karm karistus võllamäel pidi olema hoiatavaks eeskujuks kõikidele potentsiaalsetele teisitimõtlejatele, kurjategijatele ja üks niisugune mägi oli siis sirurges. Siit pärineb see umbluude karjuva õnnetu väike verist vahtu välja, mida igalt poolt eesti luules ka kirjeldatakse kunagise hukatud mehe maised jäänused, mis tuleb mulda anda. Niisuguse sünge jutu peale ei ole tõesti muud teha, kui sõita otse pühitsetud maale. Juuru kiriku juurde. Siin on juuru saksa keeles orden ja see on siiski üsna põline eesti nimekuju. Varasem nimekuju oli juurits, nad ikka kuidagi meie enda maakeelest pärit sõna ja põline vana tee ressi Lõuna-Harjumaa suurte Williama maadeäärseid, edasi hakkavad suured rabad juba enne Järvamaad ja suured metsaalad. Veel enne, kui metsa tuleb nagu ja Kaiu natuke põldu, aga siis on suured rabad, mis lõikavad siis selle Harjumaa lõunaosa Järvamaast? Jaa, jaa. Ju ta siis oli muinasajal üsna rahvarohke kant siinsamas, uru ümbrus on väga palju kalmeid. Kui ehitati teeristi bussipaviljoni, siis bussipaviljoni alt aastat 25 tuli veel tagasi välja. Tulid ja inimeste luud muinasaegses kalmest välja, need José tööriist oli ka üks selline matusepaik. Ja tõepoolest juba 13 sajandi lõpul püüti siia korralik kivikirik ehitada. Temast tänaseks on suhteliselt vähe järgi, tähendab, järgi on ainult kooriruum, aga kuskil allpool otsas natukene pikihoone seinu ja siis möödunud sajandi lõpukümnendil kohe peaaegu vastu vastu sajandivahetust telliti Tallinna arhitekt Erwin Bernhardi lt uus kirikuprojekt ja too täiesti hobusest vanas keskaegsest müüristikust suuresti laskis selle maha lõhkuda ja püstitas vot sellise uusgooti kiriku. Kirik on ilus, saleda torniga, mida toetavad vägevad konto. Forsid mõjub üsna keskaegsena. Aga meie jaoks pakuvad rohkem huvi tõelised keskaegseid muistiseid. Kõik on suhteline. Paljudes linnades näidatakse esimese maailmasõjaeelseid ehitisi kui arhitektuuri muistiseid. Meie Eestimaa. Vana ja sajand on siin lühike aeg. Siinsamas kiriku juures on palju vanemaid vaatamisväärsusi. Ilusat seitsmeteistkümnenda sajandi rõngasristid, mis omaaegselt kalmistult siia kiriku juurde on kokku toodud talupojaristid samas stiilis nagu muinsuskaitse seltsi vapil. Ja nüüd lubab matkajuht tutvustada meid juuru kuradiga. Endal mõnus lõbusat kuradikesed silmis viib ta meid torni välisküljele müüritud reljeef plaadi juurde, millelt vaatab meid kummaline mehike. Eks ole, kui otsa vaatate, on nisukene pikliku näoga mees, Abev nagu labidas ees ja, ja siis ülal on mingisugune Sikid, sakid seal siis otsmiku peal ja nagu oleksid sarved peas, võib öelda, et kurat, no on ka teisi tõlgendasid needsamad tšikid saaksid mehe, laupäeval on Kristuse okaskroon. Kas lihtsatest tsiviliseeritult tehtud ja sarved võivad olla siis mingisugused muud, kas nimbuse jäljed või midagi taolist, nii et ega nagu täpselt seletust olegi, seletusi võib olla väga mitu. Fakt on see, et see pärineb kuskil 13 sajandi lõpust või äärmisel juhul 14 sajandi algusest ja on igal juhul üks väheseid jälle Eestimaal säilunud tolleaegseid skulptuuri teoseid. Noh, tegemist on väga lihtsa töötlusega, järelikult ta võib-olla siinsamas kohapeal valmis nokitsetud ei ole tellitud kuskilt kõrgemas skulptuurikeskusest ja on selle tõttu topelt originaal. Suured, mõnusad punnis silmad ja sarved peas ja ja, ja suur laiab ees. Nagu kurat. Ja nüüd me oleme kooriruumi tagaküljel ja see on siis tõepoolest 13 14 sajandi vahetuselt säilinud osa kolm akent, teravdatud rohelised ja nende kohal terav, kõrge viil. Palju huvitavam on aga väikene aknakene, siin tagaseinas rist Lillikuga lõigatud hästi kaunilt ühest paeplaadist. Rist lemmik ja, ja taga mingisugune nišš. No seda võiks öelda seal peaaegu midagi nihukest, esmaabikapi taoliste. Tähendab seal taga oli tõenäoliselt ikoon või mingi väike maal selle eest tõenäoliselt oli väike tulukene mis seda maali valgustas, ja katoliiklikus ajas oli see võimalus olemas, möödudes kirikus võisid sa pöörduda jumala poole seal seinas oleva väikese pildi abil. Neil ei ole jah säilunud palju võimalik, et nad on olemas, aga nad on kinni müüritud ja nad ei ole leitavad, aga niisugusel parajal kõrgusel otse käega katsuma ei ulatu, aga aga sisse vaadata saab. Siin jõulukirikaias on põhjust meenutada õige mitmeid selle kandi kuulsaid mehi. Kõigepealt muidugi Mahtra sõjamehi. Ja nendega seoses Eduard Vildet, kes oma romaani jaoks ainet kogudes Juuru köster-kooliõpetaja juures pikemalt peas Bioloogiadoktor Johannes Pieter viibis suviti sageli siin oma apteekristenna juures ning küllap on professori mõnusatest looduse raamatutes mitmedki leheküljed just siitkandi muljet allkirja pandud. Siin veetis oma lapsepõlve ja kooliaastad, meie suurimate lauljate sekka kuuluv Benno Hansen. Ja veel tasuks nimetada üks üsnagi tore fakt. Tallinnas ilmus 1639 eestikeelne pulmalaul ja nende autoriks peetakse pastorid Joosua Müllenbeki kes siin töötas 1624 kuni 1657. See on küsimus märgiga, sest kõik dokumendid tollest kaugest ajast säilinud aga tema siis on juurugandi murdesse, on siis Lõuna-Harju murdes pannud kirja väga lihtsa noh, paarikümne värsi pikkuse eestikeelse pulmalaulu võib eeldada, et seda loeti ette kuskil, mitte eestlase pulmas, vaid loeti ette kuskil aadli pulmas või niisugune huvitav põnev moment eesti keeles ka saab lugeda pühendust paruniproua lehe või tema noorele abiellujatele. Olen ikka, ma ei kujuta ette, kuidas lobitööga aga on koolilaide külatargal, nii kui tuld. Naine, aga olgu naisi, mina kardan neid. Olen ikka vahest mõtlen, kuidas see elu naisega, naine, aga onunaise, mida targalt, nii kui nalja, aga olgu nii kui pull naise, mida kardad. Oh kui tohutult rikas on see maanurk vaatamisväärsustest, mida võtta, mida jätta. Talurahvamuuseumi jätame, küllap on enamik seal ennemgi käinud. Purile mõisa uhke klassitsistliku hoonetekompleksi vaatame üle küll. Nii terviklikke ansamblitega ei saa paljud mõisad enam uhkustada, ikka on ajahammas ühe või teise maja armutult maha purenud. Lohu mõisa uhked saali seinamaalid, mis kujutavad antiikmüüti Adoonisest ja veenusest, võtavad tummaks. Istume suures pidulikus ruumis ja äkki tundub kõike seda ilu nagu paljuvõitu olevat ühe päeva jagu. Romantilistest maastikest seintel tõmbavad äkki rohkem väljas õitsevad kodused sirelid ja kõikjal rohu sees Sinavad meelespea täpid. Ega unusta, ka lohumaalid jäävad meelde. Aga laagripaiga otsimise teel teeb matkajuht taas botaanilisi ajaloolise peatuse. Et väsima kippuvat ahvast huvitava teabesüstiga ergutada. Kui te nüüd vaatate piki maantee muldkeha, siis maantee muldkehale kasvab eriti peale tõlkijad põgenevad raibet, maanteed pidi levivadki meile väga kaugelt lõunast igasugust masti stepitaimed, mis suudavad maantee kehvades tingimustes naturaliseeruda ja võivad tasemesse hiilida, siis meile põllu peale või metsa või tont teab kuhu. Rakvere raibe, tundub, et täitsa noh, nagu Rakvere kandi taim, aga ei ole midagi. Näiteks Soomes on ta looduskaitse all ja nemad on selle ilusti ära seletanud. Tähendab need kohad, kus on laagris või leeris olnud toni steppide kasakad, need on toonud endaga kaasa ka heina talvel ja selles furaasist ja heinast on siia sattunud tonist epide ja Aasovist epide ja, ja selle kaugete maade tai näiteks neil on seal Helsingi linnas peakindluse soovi pea rakvere raibe ja super looduskaitse all suur haruldus, täpselt samasugune Taimane sisse hiilinud mon mantrile, kus kunagi ka õhe olid väljad ja väljadel olid laagris 1812. aastal vene sõjaväelased, nii et ta on eelkõige kasakatega sisse tulnud täiesti meede, võõras taim, temal mingit pistmist Eestimaal kasvavate taimedega ei ole nii et Rakvere on talle kogemata juurde pandud, aga see näitab seda, et omal ajal siis kasakate väeosi tõepoolest pandi korterisse Rakveremäele vast rohkem kui kuskile mujale ja nüüd me temast elab, need lahti saab ja talume temaga kõvad löömingud. Ka meie jääme lõpuks laagrisse maanteest eemale sinna, kus Acara raibet ei ole. Keila jõgi teeb meie ümber kena käänu. Võksikus välguvadki hirved. Lõkkemeistrid on oma töö hästi teinud. Leegi kohale seatakse juba poti har. Perenaiste kolmik koos vabatahtlike abilistega on töös ja sedamööda, kuidas metsaveed kerkivad, teil majakesed hakkavad ka söögisaalis asjad ilmetud. No ja siis on kogu suur matkapere lõkke ümber kuus on soe taevas on päris selge ja päike on ikka veel nii kõrgel. Küll võid ühte suhet. Ja ega palju mahutada ja siis ütleb keegi, et tegelikult on see viimane kevadõhtu. Suvi algab 19 minutit pärast südaööd. Nii on kalendrites kirjas. Me tahame suvele tere öelda. Vähemalt üsna suur osa tähematkajatest nõutama justkui ei teaks, et see hetk iseenesest ei muuda ju midagi. Aga siiski on ta imeline. Juba mõnda aega metsa kohal olnud mingi isemoodi helendus. Ja kesköö paiku ilmub nähtavale kuu. Nooruke Sirtmi heleda taeva taustal võib nii kuldne olla. Suvi tuleb pidulikus kuuvalgusest ja üsna pea, seejärel kaob taevalatern oma madala kaarega taas puude taha. Ent suvetulemise hetke tegi ta pidulikuks ja eriliseks. Ja tuli põles vaevu-vaevu. Siis näkineiul lausegi. Selles mahedas suves puhkame nüüd nädala et järgmisel neljapäeval koos teiega matradeid jätkata.