Algab muusikaline tund, milles kutsume teid, lugupeetud kuulajad taas kaasa tähemängu matkaradadele. Kolmandat korda sel suvel. See muusika link ei läinud käima juhuslikult, kuigi me ei ole üle sattunud Oklahomas vaid jääme tänase sky saatetunnis ikka muistses lõuna harjusse ehk tänapäevasele Raplamaale. Selle tõllaluu valisime sellepärast et olgugi meie luksusbuss väga mugav ja kiire selle reisipäeva teekonnale, võime vähemalt mõttes kujutleda bussijuhti Volli sammu istumas uhkes Librees toreda tõlla pukis joonised traavlid aiste vahel. Matkajate puhul unustame ära teksapüksid ja T-särgid, olgu kõik härrad satter kuubedes või frakkides daami taga turnööriga kleitides, laia äärilistes lille, kuhilatega ehitud kübarates ning ilmtingimata pitsiiliste päevavarjudega. Sest selle ilusa päikeselise päeva pühendasime tervenisti mõisadele. Niisiis mõtteline stiilipidu. Pirgu mõis on viimastel aastatel pannud endast palju rääkima nii arenduskeskuse kui mälukillu tõttu mis siin rahulikult koos eksisteerivad. Sel kenal jaanieelsel laupäeva hommikul polnud pererahvast kodus mitte hingelistki aga elu hõngu oli selgelt tunda. Kõik on seal nii korras ja kodune, puhas, aga mitte ülearu kalentsima löödud. Vahest aitavad seda kodususe tunnet tekitada ka häärberi inimlikud dimensioonid. Ta ei ole nii kohutavalt suur kui paljud teised sel teekonnal nähtud lossid. Uhke kuppel katusel mõjub kuidagi lõbusalt ja kogu muru on täis armsaid meelespea lilli. Imetleme vaateid peadepilt, veele ja sildadele ning sillalt mõisalossile. Tunneme end väga hästi. Oleks kõik meie mõisad nii heades kätes. Kui Pirgus polnud pererahvast kodus, siis järgmise mõisa suur elanike pere oli kõik kodus väga armsad ja viisakad lapsed, kes ootamatult kohale saabunud tädidele onudele usaldavalt käe pihku pistsid. See oli Maidla lastekodu. Lugesime kokku ja leidsime, et Eestis on viis Maidlat. See niiviisi on tulnud Maydellidest, kes keskelõppu Pole siin Eestimaal said aadlikeks ja kuigi nad seda ise püssid varjata mitme kandi pealt ikkagi kuskil ürikutes lipsab läbi, et natukene eesti verd looga tegemist. Tema kapis on kolm kala, kolm mõnusat kilu ja terve hunnik kahurikuule niiviisi laiali puistatud lapi peale. Ja nad jõudsid omal ajal üsna suurteks maa valdajateks nii Eesti- kui Liivimaal, isegi tänapäevase Läti aladel oli neil valdusi Valgast lõuna pool. See hoone, mille ees me seisame, on ka üsna tüüpiline barokne hoone kuskilt 18. sajandi lõpust ja nagu te näete, siinkandis armastati Blaid ka siin kahel külgrizaliidil on toredat kuplit Real ja suur kullatud munakupli otsas, siin on üks väga huvitav detail säilinud, noh kõigepealt võimas ettesõit. Maapind tõuseb peaukse kohal ja selline sarjas parapeti rinnatis ehitaja Saadku tõllaga päris ukse alla sõita ja ilma vihma kätte jäämata uksest sisse marssida. Aga samaaegselt selle muld kõrgendiku all on veel üks uks tare sees, märkamatu ja tagasihoidlik ja see läheb maalt ka mõisa siis selle mõisa keldrisse. Vaat see uks oli talupoja jaoks. Talupoeg pidi ka mõisa tooma ühtteist kordsenkija kord Riho käntsaka ja, või tünni ja veel midagi niisugust, mis mõisarahvale marjaks ära kulus. Aga teda ei saanud ju lasta sealt peauksest sisse, sest tema haises Depati järgi ja temal oli suitsulõhn suitsutares kaasas ja no kus sa ikka lased ja see on nüüd just tabavat sotsiaalset vahet tähistav arhitektuuriline detailidena, peaukse, härrastele ja keldriuksele peaukse all on siis talupoisi jaoks neid väga palju säilinud ei ole, need on Põhja-Eesti mõnes mõisas niiviisi alles. Aga siin maidlas on ka suurepärases selline asi alles hiljem segadusse Parockile omane element. Kas seda talupojaust ka praegu kasutatakse, ei tea. Igatahes lapsed käivad diauksest ja sealt lubati siseneda ka meil. Nii sattusime otsekohe nagu teisele korrusele peakorrusele, kus on suur pidulik saal ja muud esindusruumid ka praegu. Seal on tõesti pidulik, väga stiilselt restaureeritud. Ka vähene mööbel, mis siin sees on stiilne ja mis pälvib erilist tähelepanu. Siin on taastatud ka väärispuidust parkett kolmes eritoonis. Liistud moodustavad kena mustri. Ent kõrvaltoas ütleb matkajuht Veljo Ranniku olevat ka ühtteist algsemat säilinud. Möödunud sajandi lõpul ja sajandivahetusel olid moes niuksed, romantilised uus stiilid kus imiteeriti siis renessanss, kootikad ja see siin on just uusrenessansi laadis viisoritsistlikus laadis kujundatud ruum, siin oli tumedad pall, puitu, uksed ja tahveldised ja siis mõnede detailid olid väga kirkad, kindlasti värvitute, näete renessanssi, meenutavaid kaadreid, niuksed väiksed nagu lihvitud kallis kivikene ukse kohal ja ülal friisis siis palju treitud detaile ja siis on niisugune huvitav talalagi kassettidena niisugune keeruline talalagi siis selle ruumi kohal ja siin te näete ka üksi puhtaid vineeripindu ja kui väga tähelepanu vaatate, siis näete seal nii vappe kui monogramme värvikatte all, kuid algsete natavad sisse põletatud, seal olemas. Need olid siin ka laes ja näiteks Ingliste mõisas olid peale parunite vapid olid veel niuksed, kenad inglikesed ja kenad naisukesed ja nad olid ilma riieteta ja kohalike haridusosakond arvas, et need väga halvasti mõjuma õpilaste moraalile. Ja siis nakkus reaalselt kaeti kinni, kui jälle arvati, enam ei avalda halba mõju, moraalilises võeti uuesti lahti, aga vahepeal põles maha kahjuks kõik see ja nüüd ei ole seda moraali ega seda inglist ilusat lage. Ma eeldan, et kunagi võib-olla ka need siit värvi alt avatakse, mis on säilunud. Ja, ja ma usun, et nad ka siin laste moraalile mingit halba mõju ei avalda. Näiteks väga ilus, stiilne toakene, niisugune väike vastuvõtutuba või väike puhketuba saali kõrvalahi on ka sajandivahetuse või eelmise sajandi lõpuahi. Imiteerib renessansiahjusid, noh, need tehti Riias ja tehti Königsbergis, tehti niukse Peterburis, Eestis taoliste ahjude meistrid ei olnud ja see on väga hea mõte oli tähendada, pott on hästi niisuguse tugeva reljeefiga, eks soe peegeldub pinnalt, mida keerulisemalt tibintsile rohkem on, seda sooja peegeldavat pinda, nii et analoogsete kaminaid ja vot seemneid hukutaski. Esimesed suvila, ehitajad, vaiksed, virutasid niukse, ahjusid ära meisse elatuda oma suvilas või individuaalelamus, suurejoonelisi kaminaid või nihukesi, koduahjusid ülesse ja just kuuegümne aastate alguses kõige rohkem taolise ja lammutab. Me oleme nüüd siin Nõmme kõrts ja naise tüüpiline, ma isegi otsekene selle nõmme kõrtsi üks perenaisi elas veel mõni aeg tagasi ja tema käes oli säilunud täis kõrtsiatribuutika, ühesõnaga kõik dokumendid, mis lubasid temal Pole viina müüa, see kõik vastava klassi järgi kinni makstud ja kroonu pitsatit peal. Ja siis kõik mõõdud alates siis veerandkoldest kuni padruni välja tähendab. Tooge pangeni välja ja ja siis ka hulk nihukesi erisoojusega pudeleid oli 25 liitrises kõhuke mahuka poleline välja. Tema oli kõik need oma isast, kes oli kunagi perse, respekt ja hilisemast omanikust ja, ja oma mehest oli kõik niiviisi kenasti säilitanud ja nüüd ta metsa taastamisel arhitektuurimälestis ikkagi 19-st sajandist. Pannakse sinna välja ka need omaaegsed takus, taadid ja adjustaadid ja, ja siis kogu see muu vajalik atribuutika. Aga jutt on olnud ikka nii, et, et see jääb sinna tööle, tähendab ei saa Temasmete muuseum, vaid tõeline niisugune kehakinnitamise koht siin Maidla ja hõreda teeristis. Taas bussist maha ja siin tollast rääkida oleks praegu pisut sobimatu, sest esiotsa sõidavad mööda neid mõisa teid ilmselt peamiselt suured veoautod ehitusmaterjalidega. Kui need tööd kord valmis saavad, hakkavad siin ilmselt liikuma luksuslimusiini sest koht on ju väga ilus. Selja taha jääb üks Keila-Joa käärusid, hiljem see käär on kuidagi punud ja kinni kasvanud ja jõgi jookseb siit kaarega mööda. Ja praegu taastamisel on siis tegelikult vana jõekäär ka, tuuakse vesi uuesti sisse tagasi ja ja siia mõisa ette kujuneb siis suur väljak, mis on ümbritsetud sest jõest, nii, aga selle väljaku taga siis kõrge kahekordne maja, hästi esinduslik hoone klassitsismiski. Selle ehitamise aeg on teada 1812, sama aeg, kui transkus Moskvas käis, eks ole. Näete, seda käis ja samaaegselt veel ehitati ka härrastemaju. Hõrede mõisahäärberi kohta ei oska küll muud öelda kui tõeline loss. Tohutu suur pikk hoone kummaski otsas nelja vägeva sambaga portikkused, millele toetuvad kolmnurkviilud peaaegu nagu ülikoolid. Aga nende vahele jääb kaarjas keskosa, mis muust hoonest korruse võrra kõrgem ning kroonitud uhke kupliga. Kuplit katab küll praegu mingi kile ja üldse on siin tegemist varemete restaureerimisega, mitte lihtsalt kapitaalse remondiga. Vahepeal oli siin tõepoolest nii, et, et 10 aastat restaureeriti, restaureerimine seisnes selles, et parandati tellinguid. Aga nüüd jah, neid on, aga nüüd juba on näha täitsa lootustandev asi ja siis ütleme välja, kes selle tegijad on, selle tegijateks on noh, nüüd siis võib öelda, et rahvusvaheline või kuidas tähendab Eesti-Soome ühisfirma golf kellel on siin eraldatud maad golfiväljakute rajamiseks ja kellel on erutatud park ja ka vana mõisahoone. Nii et tundub, et see ei ole mitte sponsor, vat juba omanik ja teeb tööd ikka täie ettevõtmisega. Vanadesse viinaköökidesse tulevad tõenäoliselt majutamine ja osa teenindamist, aga siis peahoone jääb rohkem niukses klubiliste ettevõtmiste tarbeks. Noh, siin neid ruume on, kus arutada omavahel tähtsaid maailma asju, nagu need golfimehed arutavad, eks ole. Meil on öeldud ka niiviisi, et kui sa tahad õieti teha poliitikat, siis astu kõigepealt golfiklubisse. Siis saab sinust hea poliitik, suhtleja. Katsume kuidagi sisse pääseda. Peauksest pole mõtet proovida. Teeme pool ringi maja taha ja sealt leiame kitsa ukseaugu, millel pole piitasidki, uksest rääkimata. See viib meid poolkeldrikorrusele, kus omal ajal elas teenijarahvas ja asusid majapidamisruumid. Madalad võlvlaed ja tillukesed aknad. Ovaalne rooman võlvitud toreda kuppel võlviga, aga hilisemad mehed on kahelnud, kas ikka veel vastu peab ja näete, on igaks juhuks siia sambaga pannud. Sammas tähendaks ära lammutatud, aga hiigla tore oli siin mõned aastad tagasi käia, sammas ise oli vajunud ja, ja samba vahel oli üks kolmneli senti, vahetage lagi on ikka vanas kohas liikvel. Osavad ja hästi on see asi ära tehtud omal ajal. Nii et nendesse alumise korruse ruumidesse ei tule esifassaadis mitte ühtegi ust. Need on kuskil vaikselt otstesse või taha külge ära peidetud, sest siia alla härrasrahval asjast ei olnud niisama nagu ei olnud siis talupoja lasse sinna põhikorrusele eest pääses otse ülesse teisele korrusele, see oli aga talupoegade ruum, teenetskonna ruum, nii et näete, kui täpselt omale analüütilised sotsiaalsed vahed paika panna. Nad kajastasid funktsionaalselt arhitektuuris. Üleehitusprahi ja kivirämpsu ronime treppi lugu mööda teisele korrusele. Ja siin satume muistse hiilguse jäänustele. Ei aknaid, ei uksi, ei põrandat. Tükati pole vahe seinugi. Aga akna. Kudest avaneb ilus vaade pargile ja tiikidele. Tühjadest kohakuti ukseavadest paistab mõlemal pool suurt saali, lõputuna tunduv tubade rida. On näha, et lagi ja seinad on olnud maalitud ja mõned pildid on praegugi veel üsna selgelt loetavad. Teemad muidugi antiigist. Aga ikkagi, seal on lahingus seen ja võidujumalanna hõljub siis nende võitlevate meeste kohal vastasseinas ohverdamisaltar altarile vestanessid viivad tule. Ja võidujumalanna viib neile teate võidust, eks ole, mille puhul siis on tänuohver ja ka üks valitsejatest seesoretesse külitab kenasti oma troonil tema võidusümbolid, lõvid on tema jalge ees ja Victori keppidega mehed on seal selja taga. Vot taolised pildid olid siin kogu ulatuses seintel, aga kõige pidulikum selle neljanurkse sealjuures on siiski ovaalsaal, kui pääseb läbi nelja sambalise siseportikkuse, noh, tõsi, kõiki sambaid alles ei ole, aga vähemalt kaks on ikka alles. Läheme sellest läbi. Noh, see on siis kujundatud niisuguse illusoorsete maalingutega sammassaalina, mille sammaste taha jääks nagu öö ja loodus oleks nagu mingis paviljonis ovaalseks paviljonis on nishi ja aknad ja, ja selle seintele on maalitud ilusad Korintose sambad, mis toetavad jällegi friisi freesil jällegi antiikse stseenid ja kõige selle kohal on kuppellagi kohort maalitud illusoorne kassettlagi jällegi illusoorne kassett Lagerosättide kassettidega, aga, aga see kõik loob väga hea heli, see kõige pidulikum ruum, paviljoni meto ruum oli tõenäosuses musitseerimise jaoks. Siin siis oli sellised veidi intiivsemide kammerlikumaid ettekanded ja seal teises ruumis sistantsiti või pidutsetud Uste kohal on netti. Kui seal eelmises toas oli näha, et mehed olid peategelasteks, siis siin intiimsemas ruumis kammerlikumaid ruumis on näha Aphrodite ise Amoriga jalgade juures niiviisi natukene tukkumas või noh, ütleme ootamas. Kui olete nõus minuga ja teisel pool endiselt niisama mõtisklema peale kõike muud, mis elus on toimunud. Kahju muidugi, et see luksus nii laguneda lastud aga küllap ühisfirma leiab aega ja tahtmist kõik taastada. Fotosid on palju säilinud, nii et teada saab, mis ja kuidas. Aga ei ole halba ilma heata. Puuduvad vaheseinad lasevad meil tutvuda ehituse anatoomiaga, mis korras hoone juures oleks varjatud nii-öelda nahaga kaetud. Näiteks põnevad, tohutud kaarjad, suitsulõõrid, mis kaugelt korstnasse koonduvad. Korsten ei ole arhitektuurne liialdus, tema on väga täpselt katusele paigutatud, aktsent on meil vahepeal, viiekümnendatel aastatel oli nii, et tuletõrjenormid nõudsid igale ahjule omaette, korsten oli 20, korsten katuse, siin oli etendanud neli korsten, ühtegi rohkem seda nõudis selle maja proportsioonid. Ja siis selle tõttu tuli suurte kaartega tuua suits ka teistest ruumides ühte korstnasse kokku. Ja vot siin te näete neid kaarise Allan tugikaar telliskividest ja selle peale on siis korsten. Hoidku jumal, niukses leppesid praegustele tuledele inspektoritele näidata nemad, nemad saavad kreepsu. Sellepärast et nendel üle kahe meetri leppe, see on juba niisugune kuritegu, see on riiklik kuritegu juba. Aga siin on oma kolm meetrit nendes leppedel lause, sest need seinte seest tulevad kuskilt. Ja noh, üldse tol ajal oldi minu arvates palju tolerantsemad, kui me läheksime sinna tahaotsa, siis me näeksime seal seina sees niukene, kes kappi. Ja kui see kapi lahti prillauk on seal sees ja ta on just nii, et sa ise sellega mahud sinna sisse. Jalad ja käed ja nägu jääb kenasti tuppa, eks ole, seal on võimalik ja sa võid kenasti vestel sellena seltskonnaga köhatada sentiimselt, kui niiviisi midagi tuleb, saad rohkemat ja ja sul ei ole vaja seltskonnast lahkuda, oldi tolerantsed selle sündmuse ja meie häbenema kuidagi peidame, jumal teab kohe ära. Niisugused asjad on kõik siin olemas. Praegused sanitaarinspektoreid ja muidugi respekt, palju rangem. Mõni. Ei tahaks teda tülita. Ja hõigata. Kas meeles kodust välja lülitada? Elektripliidi rull oli ka? Mitmeid muresid. Karro võitu, abi, meil on kõrval. Oida ära. Ja korras. Ma näen, et hoida ära ka pea korrastule orjeva. Eks ole veidi kooleegi. Mured Võõnel poolegi. Tahaks neitsit mail heidutada ja hõigata. Natatata kastike unustanud, teinud laste ei ole. Müüd müüd puure? Nüüd on rooabi, meil on hirv alla, nüüd. Et hoida ära joonega ja korras tuure tegema. Et hoida ära luure kaas Norras. Pooli tol möönele last õõnele või kõnele. Tihti tahaks päris käratada. Data Rantatata. Äratada ja üle maailma. Et me, noored kui on Arro kes abi meil on turvaanda. Et hoida, ära tule ka. Korras tööle törjeva. Et hoida ära liigasovhoosto ja eetika korra verre jääva Ka surra pöörleva. Korra. Mõisast mõisa viib me tee. Ja igal pool leiame ikka midagi, mis eelmisest põhjalikult erineb. Hõredalt saime turnida üle kivide ja hingata põhjalikult sisse tolmu. Alusostu jääme seisma tiigi kaldale, kus ujuvad luiged ja pardid, laulavad linnud ja õitsevad lilled. Me oleme siis alus, paistab, et juba kas saate, on see siis külakeskmeks olnud, sest siin on võimsad allikad ja nagu ikka, kui on allikavett, on elamist ja olemist ja küla võimalik rajada, head põllud ka ümberringi. Ja siis ajab ikka siia, kujunes ka mõisalik keskus. See lossimis kenasti peegeldub üle järve on Lilliamsellide poolt püstitatud, need olid siin tsirka neli põlve pidasid alumaid ja eeskujuks nad siis valisid endale inglise gootika, niisugune Inglismaalt päritud lossi motiiv, hästi palju vett. Inglise park ja selle taga siis kuskil selle veepeegli tagasi siis niisugune tornidega sihukene, kindlust meenutav maja. Ta püstitati möödunud sajandi teisel poolel, nüüd aga kõigepealt sellest kõige olulisemast, see on siis lossi tiigist või pargitiigist. Ja kui te nüüd tähelepanu vaatate, siis Ahano nüüd Lavleminguks eto laada õiged kohale. Nende näivad kõigepealt partidega asja klaariks ja ja siis võtavad teid käsile. Tiivad on kärbitud, muidu nad on. Olevat kaldale kui ka loomal või linnul sa võtad ära hirmusündroomi, jätad järgi ainult selle agressiivse poole, siis tema oma. Eluruumikaitset. Kühmnokk võtame kõik mehed jooksma, midagi teha ei ole ilus andagi alla uhke, näeb välja küll. Õige operaator heidaksime ennast ohvriks, sinna ette risti. Teistes oleks väga hea pildi teha. Jah, sinu õige koht, jalgu ei ole sobiv näidata. Suured lestad, nendega ujub ikka väga kiirelt. Kurivaadesse silme all ega seal sööma tuled siis meid? Ära. Ena isa kaitseb oma elurajoon esin oma korterit ja oma elamist-olemist vihaga sakutada. Ma soovitaks nagu Kadriorus oravaid peo pealt söödetakse. Ja. No kuidas oli valus ka või? Vaesuse nägemine vilets Kerstiga nõus ka, kui ta võttis või. Ei, seda ta vist ei jaganud ära kogu selle hel. Need, need suured saiatükid lähevad tekki kaelast koole ja vaadata. Sõrmuse käest ära, tähendab siin kasutati ära looduslikud allikad, kaevati kuni paeni suur ala tühjaks, selle arvel saadi maad kõvasti juurde, tehti paar saart, kõrged kenad kunstlikud saared ja anti kena looklev kaldajoon siis sellele kunstnikule veekogule ka. Aga ega see ei ole ainus tiik siin ümber pea hoona ridamisi tiike ja nendega veetasemete on natukene kõigil veidi erinevad, tark on kujundatud väga asjatundlikult, kahjuks kunst on juba liiga vana ja sellepärast ei õnnestu päris hästi see algne idee välja, aga mõte on nisukene. Saarte keskel on kõrged tumedad kuused ja äärtel on heledad kased. See optilised loob niisuguse mulje nagu selles kaugelt suurem ja kõrgem ja kuidagi nagu reljeefiga. Sest see on kõik, see, see nagu mägisem oleks see saar. Ja muidugi kujutage ette, kevadel või hilissügisel, kui Kasendavad helekollaseks ja taustaks on tumedad kuused, kui efektne see välja näeb? Kahjuks jah, see on ikkagi väga heale mullale istuda, kuuske see ju väga vastu ei peapark ja kogu see puistu on rajatud möödunud sajandi lõpul, nii et ta on ikka pisut üle 100 aasta vana puistu ja selle ajaga heal mullal puud lähevad ikka välja. Et praegu tuleks sõna otseses mõttes mõnes kohas seal aus lageraie, ei hakata kõik otsast peale, aga no kus sa saad, ta on praegu veel väga ilus luiged peal, tiigil ja, ja vesiroosid hakkavad varsti õitsema ja vesikupp hakkab õitsema, partega kenasti pealne ja lapsed supelda ka seal taga on toredad supelrannad, need. D, kes praegu seda maad valdab ja pargi eest hoolitseb, on suutnud siin ikka enam-vähem tõesti seda pargi korras hoida ja tähendaks kaunimaid kohti Rapla külje all. Ja ma tahaks üldse rõhutada, et see ongi see algne rapla koht, eks ole see kõige suuremana, muistne keskus. Tagant läks raudteejaam läbi ja sinna ehitati alu mõisale raudteejaam ja seal all oli veel üks väikene karja mõisakenese karjamõisa nime järgi pandi raudteejaamale nimi pandi Rapell või rapla ja millegipärast just raudteejaama juurde, mitte millegipärast kindlate seoste pärast, seal oli tööd saada seal hõiska midagi turustada ja talupoeg asus sinna elama ja käsitööline ja kujuneski alustükk maad eemal oma paar kilomeetrit eemale, siis tegelik keskus. Kaalu on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus nagu suur jagu teisigi põhjaeesti muinaskülasid. Siin on seda tähtpäeva hiljaaegu tähistatud vastavate. Kirjadega plakatid kangadalis, tuules lehvimas. Tulevastele põlvedele Ki jääb aga seda päeva meenutama imeilus tsooniline mälestuskivi kirjaga alu 750. Kui on tekkinud raba turbas Wagnov, siis on, temast jääb vete väga tugevalt agressiivset ühendid, see on siis humiinained, igasugused happed ja Need söövad ka kivi, olgu see graniit kui tugev tahes, oled ikka pikkamööda alla annab seal 100 aastaga võib-olla millimeeter või nii, ütleme mõned tugevamad. Ja siis mõned pehmemad tardkivimid, need annavad järgi, näed siin selle kuskilt rabast toodud kivi, kui vana see raba võis seal olla, kes teab, neli-viis 1000 aastat paberit rohkem. 5000 aastaga on oma 10 15 sentimeetrit kivi pinda ära söödud. Sooned on järgi jäänud ja just maa panete kätte satuvad esimestena sellised raba seest välja tulevad kivid, nii et nemad on kõige ilusamate kollektsioonide omanikud ja pange tähelekudemaal kette kodudes, kus elab mõni maaparandusmees või traktorist tema aianurgas või Ove nurgas ilmtingimata mõni niukene satsiooniline sookivi niukene inimesi on niisugune austus põllumehe põlise vaenlase vastu. Maakivi vastu. Maailma hommikusoojast saatust. Ja mis palgus mägedega puharas poole mantraid, haarast, poore? Asume teele nüüdse rajoonikeskuse algselt riisalu satelliitlinna Rapla poole. Ja nüüd on paras meenutada, et see kant pole rikas üksnes uhkete mõisade poolest vaid on andnud palju ka Eesti kultuurilukku. 1829 sündis alu tuisu talus Hanstiismann, kes tegutses hiljem missionärina Keenias sansi Paris ja mujalgi Aafrikas, saatis sealt eestimaale kirjatükke ning püüdis teha eesti keeleuuendust. Siit kaugele ei ole talumaja, kus 1906. aastal sündis kunstnik Kaarel Liimand Raplas sündis 1855 esimene eestlasest professionaalne muusik, kõrgharidusega helilooja Johannes Kappel. Ja 1913 seni vist kõige populaarsem Eesti helilooja Raimond Valgre. Nüüd oleme siin Rapla lähistel siis üks küllaltki markantne meeldetuletus Vene-Liivi sõjas ja tookordsetes sõjaväekommetes. Kui sõjas Veltri tol ajal vange siis tähtsaid mänge, siis need viidi kindlasti oma kodumaale ja nende hukkamine organiseeriti väga pidulikult ja väga silma paistvad. Nii on teada, et 1574 tegid Vene väed Rakveres Rakvereni, tookord nende baasiks tegid vastu sõja käigus, ei Rapla kanti jõudsid välja, kuusikuleb ja said seal kätte ühe junkru partala veos, Tuuve. Noh, see Tuuve oli tau päde kauge esivanem, tähendab, ei esita siis Moskvasse, viisid pidulikult punasele väljakule, ajasid ta vardasse ja aeglasel tulel pikkamööda siis niiviisi praadisin mehe ära. Mida piinarikkam ja lärmaka mehe surm oli, seda suurem rahuldus oli siis võitjal poolel, see näitas, et see oligi õige asja eest ja saadi, kes nagu ka oma rahvalt toetuse järgmiseks käiguks. Kui teised Eestimaarohked, kirikud võivad veel omavahel segi minna, siis Rapla kirik jääb kindlasti igaühele meelde. Ainus kahe torniga peale Tallinna Kaarli ja väga sarnased on nad ka kogu oma välimuselt mõlemad paekivist. Rapla kirik valmis 1000 901923 püstitati kiriku kõrvale mälestussammas oma kihelkonnameestele, kes langesid esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas. Sambal on neli maski, kaks vana, kaks noort meest, sümboliseerimaks, isade ja poegade ühist, võitlust ja palju nimesid. See oli üks esimesi vabadussõja monument Eestis ja nüüd seisab ta taas oma kohal. Nüüd me läheneme, Raik, külalejasin paremale pakanadi ja pakastan ja see mägi oli eestlastele püha paik, vastab, et siin oli neil ka linnamägi. Astangu all oli kunagi ka meri. Siis kui siin õigupoolest seal inimesed ei olnud loetakse ka üheks balti jääpaisjärve rannaks. Ja, või siis on väga tähelepanu väärne, on mainitud eestlaste kärajaid, tähendab kas need just üle-eestilisi, aga mitmegi, keskkonna ja tõenäoliselt ka mitme maakonna rahva kokkutulekuid pakamäel kärajatel. See on siin kõrgelt metsas paremal. Gracias aastakuga ta lõpeb küll kõrge, aga järsk ja siia olla siis kogunud arupidamistele ja valimistele muistsete külade vanemad kihelkondade vanemad, läkitatud inimesed ja no siis neid. Läti Henrik märgib ära paganate nõupidamisi ja paganate raskete tähtsate otsuste vastuvõtmise kohti. See oli vana Veel kartulit ei söödud mejjeva. Sõit metsa tuli huntide paksud jaka aru igale. Piraadimehe kurjalt lohisesin. Raikküla mõisaansambel on suursugune ja suured mehed on siin mõisas elanud. Selle mõisaomanikud viimastel aastakümnetel enne revolutsiooni olid pikalt krahvid Kaiser lingid. Ja noh, need on endale maailma nime teinud mehed, isa ja poeg, üks neist oli Leo ja temal oli ka vist viis või kuus eesnime, peale selle leo välja, teine oli Herman jah, aga Tal oli oma viis, kuus eesnime. Mehed. Siinset Kaiserlengid olid maailmarändurid, filosoofid, loodusteadlased, nad, Leo on suurem osa oma elutööst kirjutanud siin olles. Neil oli väike mõisakene veel siin Pärnumaa piiri peal kõnnu mõisakenenudki jahi lussikene pigem ja ka seal on nad tööd teinud. Ilmselt oligi üks niuke pagemise Paikus. Metsavaikuses sai kamatult kirjutada oma oma märkmeid kas või loodusest või filosoofiast. Nii nüüd kuna tegemist on niux, esinduslikum perekonnaga ja, ja siis esindusliku hoonega ka ja pargiga ka siis siia rajati tookord maailmas moodi läinud Piccolo aedpikul aeda kiviktaimla. Ja teadaolevatel andmetel esimene eesti kiviktaimla oli siis siin selle pargi külje peal. Tookord oli väga raudne nõue, et kiviktaimlasse ei panda mitte mingeid muid dekoratiivseid liike, ainult alpitaimi Alpiinium puhtalt ainult mägitaimed toodi eksootilistes paikades kohale Siberist ja Kesk-Euroopast ja pandi sisse ja lamedalt Raplamaale ja sinna tõid kasvama osa hukkus, osa kasvas. Ja sellega sai mõis endale juurde väga suure vaatamisväärsuse, üks linkidest oli väga hea tuttav Saksamaa liitnud väga kavala targa poliitiku Bismarckiga, kes ka oli jõudnud krahvi seisusesse ja Bismarck on teda külastanud Eestis külastanud just nimelt Raikkülas. Nii et väidetavalt siis Bismarck on selles samas lossis, mis meie ees on, on viibinud. Ja noh, oma sõbral siin siis külas olles puhanud Jäi terveks 1905. aastal, sest mehed läksid siit mööda ja austasid filosoofia loodusteadlast ja maailmarändurit austasid sedavõrd, et nad ei teinud siin mitte midagi. See mõisteti täiesti puutumata selle pärast, isegi hiljem on teada, et mõned teised mõisnikud vaatasid veidi pahaselt vana krahvi peale, et kuidas siis nii meil kõik läks kaduma sinus hunnikul kõiki terveks. Aga tuleroaks sai ta ikkagi tuleroaks, aga siis, kui siin juba kool sees oli nüüd viimastel aastakümnetel ja vaat see on nüüd üks hoone, kus minu arvates enamisti remonditud tellinguidki ja minu arvates on see üks nukramaid ja maha jätma, et arhitektuurimälestise siin Kesk-Eestis härra filmiti siin Aadu Hindi tuulise ranna järgi üks osa tema filmist ja siis ta põll ees, siis oli viimane, kuna see põlemine on niisugune nahmulaas, põlemine olevat vägevalt osanud ja punastud ja tulnud, välja ajanud. Vähemalt kõlbas põlemiseks agavad elamiseks, näete, ei ole temast asja saanud. Vaatame sisse ka nukker lugu. Siingi on olnud kõik see au ja uhkus mida eelnevates mõisades halvemas või paremas korras oleme näinud. Aga mis olnud, see läinud. Uus koolimaja ripub vana lossi sabapidi küljes. Hea, et puud seda varjavad. Vähemalt vähemalt keha on ilus vaadata. Pöörame lossile selja ja uurime lähemalt kõrvalhooneid suurt muruväljakud, piiravaid aitu ja talle, mis oma uhkete kaaristute, sammaste ja kolmnurkviiludega ise paraja lossi moodi välja näevad. Kolnud piilus kunagi ümarakna ees oli ka Kell. Selle kella jäljed on nagu praegugi näha konsool kivikene seal all, nii et mis tahes ajal oli töölisel või moonakal või talupojal külalisel või härrasmehel võimalik näha palju parajasti, kel on neid ma ise väga palju Eestis ei ole, kus sellised kellad olid siin ta oli kohaliku sepatöö olevat veel olnud. Kas ülimõisaametnik temal oli vaba juurdepääs igasugustesse aitadesse, kus 10 lukku või sees olla, tema pidi sisse saama, tema oli mõisa ülalpidamisel ja ega teda väga Ramuseks ei söödetud, ta pidi just parajalt niisugune digiolema, et ikka rotti ja, ja muud mõisa vara hävitavat elukat ikka käis püüdmas ja, aga nüüd talupoja jaoks oli ja muidu nii muu rahva jaoks oli õige mitu lugu, kui ja kui mõni arvab, et tol ajal inimesed olid kohutavalt ausad, siis mina hästi ei usu, sellepärast et kui lukkude arvu vaadata, siis asi päris nii olla ei saa. Vaadake selle aidanud kolm luht. Ühel uksel kolm lukku. Kõigepealt on kaks lihtsat lukku. Vägeva võtmega avatavad suured raudkolakad lukus, sepislukud seal väga ja väga tugevate neetidega, siis sellesse plank uksesse kinnitatud. Teine lukk on võib-olla veidi väiksem, aga, aga ka ikkagi Lucia temalegi kolmandast peale. Ilusti käib peale ja see oli veel omakorda tabalu, et peaaegu nii, et kui kolm meest, keda usaldatakse korraga tulevad ust lahti tegema, siis saavad ukse lahti üks mees, kes jõudis kõiki neid kolme vuttidele vööl kanda. Neid uksi oli siin õige mitu, nii et ETK kedagi nii väga ei usaldatud. Aidamees oli küll tähtis ametnikega ja tema kõrval oli veel valitseja või veel keegi tähtsam mees, kellel olid ka teised võtmed ja vaevalt et võtmega sisse sai. Just kõige huvitav on jah see lahendus, kuidas lukuava on kaetud veel eraldi kangi ja keelega ja see omakorda ripplukuga. Minu arvates. Siin tasub õppust võtta, missugused peavad olema teie autogaraažide ukselukud? Ja ta uskuda, et ta ikka õnn peab tulema majasse, siis omal ajal Põhja-Euroopas kasutati õnne sümbolina äratanud hobuserauda ja ka siin Vaida uksepakul peab rikkuse viima. Õnn sinna majja, näed ilus, korralik, suur hobuserauda võtartenni hobuserauda kinnitatud lävepakule ja vend läheb sinna aita sisse. Ja uks on iseenesest ka kunsti teostan profileeritud laudadest niukse, ilusa profiiliga ja need kõik on pandud nii rombikujulised. Tõenäoliselt olid need veel erinevaid värviga algselt heledad, tumedad, punased ja hallid ja kes teab, mis värvitsiinitmised peal olla, need omakorda pidid ka veel väga ilusad olema. Millegipärast alati lastakse aida ukse sisse. Niisugune hea koht, kui võid kütta jahipüssiga ja rent kuulidega ja see uks on tinakuule kui õige kõvasti täis ja mõned tinahaavlid ka veel sees. See on niisugune mõnus koht, kus proovitakse kätt täpsust läbi aegade. Noh, seda pauku ei teinud, meie püsse meil kaasas ei olnud. Päike oli kaldunud juba õhtusse ja nüüd võime oma teekonna mõttelise tõllaga lõpetatuks lugeda, päevavarjud kokku panna, frakid maha võtta. Aitäh. Meie laagri ansambli moodustavad jälle muruväljaku ümber maaliliselt paigutatavad telgid. Üksikud suured puud, mets ja jõgi, seekord Teenuse jõgi kujundavad meie telgi, mõisapargi ja aktsendi kogu ansamblile, annab rõõmsalt, praksub lõke. Muusika eest hoolitsevad parimad ööbikud. Tõeline imeilus õhtusel matkal. Kolmandasse matkapäeva kutsume teid kaasa nädala pärast.