Täna käivitub rahvusooperis Estonia uus projekt meie projektipõhises elus on nüüd ka kunstitemplid hakanud tegelema projektidega ja mis selles siis halba on? Projekti nimi on jõulutähed. Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer. Mida see festival endast kujutab? Esiteks, ma pean kohe oponeerima, sest ma ei armasta hirmsasti sõna projekt. Minu vanemad on mõlemad tüüpi haridusega ja seal projekteeriti ja projekt on meil ehitusse kuuluv asendus mitte kunsti. Aga olgu pealegi moodne sõnadega ennekõike seda kasutavad võime kasutada ka ooperis festival Jõulutähed on katse natukene tihendatud korras mängida rohkem laulu, etendusi meie pole ka samal ajal on külalisesinemistel Soomes ja Rootsis. Ja pakkuda olemasolevaid etendusi natukene uues valguses. Selles mõttes, et me kasutame palju külalisi erakordsusena külaliste hulgas, ma tahaksin tuua esile majas esinevate külaliste dirigentide rohkuse, tavaliselt ooperiteatrites külalisdirigent eriti palju ei käi. Sellel kuul on meil kogunisti neli huvitavat külalist, noh, kui nüüd eriklassi külaliseks võib pidada, ta on ikka meil audirigent ja meie majaga tihedalt seotud olnud pikka aega ja ma loodan, et ka koostöö tulevikus saab ainult tiheneda. Aga nimelt on meil etendust juhatamas Soome rahvusooperi hiinlasest peadirigent Muhaithang, maailmanimega muusik. Siis juhatab seitsmeteistkümnenda detsembri Carmenit teine samme dirigent Hannu Lintu Jana, kukud, näeme taas. Tallinlastele osadele Tanhizeri kontsert teisiti etendusest meelde jäänud osadele Nabucco varem meeldinud Carluseks Kiislerit. Samuti on meil mai oodata mitmeid külalisi. Suurem osa neist on meil juba tuttavad, head tuttavadki aga nad näitavad ennastki mõningates uutes rollides. Näiteks Aleksander Antonenko astub üles tantsu siin ja pärast tema Hermanni Padaimandas. Ütleksime, et see kindlasti saab olema üks elamusterohkemaid etendusi sellest detsembris, sest et Antonenko on oma suurepärase hääle arengus teinud niivõrd vägevaid edusamme mis kahjuks seda etendust ise ei saa juhatada. Särasi Moskvas. Aga tuttavatest tuleb näpukas lavale taas Sigutestonite, Leedu dramaatiline sopran kõvemaid proffe, keda ma tean siinmail läheduses. Liisana taevandas näeme suure teatri sopranit Marina laadinud, kellega meid seovad ka juba tegelikult pikemaajalised suhted, kuigi ta meil ooperis minu teada ei ole laulnud, aga esimest korda Tallinnas laulis ta Durandooti kontsertettekandes vist oli 96. aastal ERSO ja rahvusooperi koostööprojekt laulis tuntud nimiosa seal, nii et igaüks dramaatiline sopran ja haruldane häälik meil Eestis praegu dramaatilise soprani ooperis ei ole. Külalistest võiks veel nimetada aasta Krišna Aitet taheks Leedust ja antennist, kes mõlemad astuvad üles Don Giovanni etenduses. Käesolev ooperis festival sündis meil ütleme ühe juubeli ega koos nimelt oleks 21. detsembril kuupäevaga ei eksi saanud 70 aastaseks Hendrik Krumm. Ja mis oleks sobilikum, kui sellele juubelile mõeldes mängida natukene rohkem ooperit. Juubeli Henrik peale mõeldes olen ka kokku pannud galakontserdikava. Nimelt neljandal detsembril galakontserdi teises pooles esitame erinevaid muusikalisi numbreid ooperist maskiball. See oli Henriku esimene, jäi kahjuks viimaseks lavastuseks esimene katsetus lavastajana ja minu mäletamist mööda oli see tema viimane suurem ooperiroll. See on üks Verdi särav maid, oopereid ma loodan, see ehk õnnestub peatselt ka lavale panna, sest aga nüüd kuulame esialgu jah galakontserdist Marina Laapinaasitava Meeli osa ja reni akordioniosast kuuleme Rauno Elpi, kes seda väga suure eduga hiljuti rolli esitades Soomes Oulu ooperis ja kuningana näeme Leedu tenorit Algirdas tõst. Kaastegevad on galakontserdil ka meie omad solistid ja mitte ainult meie omad eesti solistid näiteks tuleb vaimarist saksa rahvusteatrist. Tenor Juhan Tralla, kes mulle avaldas kustumatut muljet omad on Otaavio kadunud Joani seemnekord. See on ka täiesti maailma kõrgtase. Johan tegi hiljuti Raimaris Rudolf fot Puccini ooperis labor, eemia ta meile laulda. Kardolfaariad, see on üks ilusamaid aariaid ooperirepertuaaris üldse. Mimiaaria laulab talle vastu praegu barbalanajast hiilgava rolli teinud helikeskus. Lauad kahekesi, kahe väiksed võetikeseselt esimese vaatuse lõpust. Liinist tab meie juurde Annely Peebo, et esitada suur stseen ja aaria ooperist Tuhkatriinu. Ja veel kuuleme laulmas Aare saali meie kandvamaid paritone, kuigi ta küll rahvusooperi koosseisuline solist kuulu, aga koostööd teeme me Aarega alati suurima heameelega. Detsembrikuu sees jõulutähtede festivali ajal saate kuulata ooperit latravjaata Verdi Verdi ooperites veel Nabuccot, Tšaikovski, Padaemandat, Sharp'i Carmenit, Mozarti Don Giovanni ja festivali avaetendus Ena Eduard Tubina Barbara fontiiseni muuseumit. Ooperifestivali avaldame Eduard Tubina Barbara von Tiesenhausen. See on selle etenduse nii-öelda teine esietendus, kui nii võib öelda, see etendus tuli meil välja. Eelmise nädala laupäeval oli esietendus ja uuslavastus Ago-Endrik Kerge niisugune võiks öelda, tantsuline hõljuv. Mõnevõrra intrigeeriv. Mulle endale hirmsasti meeldib, et ma sain pandlikuga niukse toreda koostöö teha. Mina ise olen seda ooperit varem juhatanud, mina juhatan teda täna aastal sellel hooajal viimast korda. Mängime teda nüüd ei sealt kaks korda ja järgmine kord on võimalik barbarat kuulata märtsis alles, kus ta tuleb ka kaks korda välja, nii et seda ooperit me väga tihedalt ja pikkade perioodide jooksul mängida ei saa. Seal on meil plaanitud ainult üks koosseis ja sellest sõltuvalt seda saab. Proovime mängime paar korda ja jälle tajad puhkuse režiimi. See on kahtlemata üks 20 sajandi märkimisväärne ooper ja eesti mastaabis, kuidas me siis üldse ütlema, et sõnad lõpevad lihtsalt kätte ära öelda, kui tähtis täiesti repertuaaris on?