Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 20. kuuenda novembri stuudios on Kai Vare. Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 930 eurot. Võrreldes aastataguse ajaga makstakse töötajale rohkem tulemustasu või preemiat. Ka maakondades on häid palga maksjaid. Võrumaal on keskmine palk eriti jõudsalt kasvanud. Teil on kodanikupäev, Riigikogus arutasid noored, kas Eestis on ajateenistuses ning Toompea lossis anti pidulikult üle kodakondsustunnistusi värsketele Eesti kodanikele. Maanteeamet on korraldanud tänavateede ehitus- ja remonditöid kokku 1800-l kilomeetril. Edaspidi tahetakse jõuda aastas 2300 kilomeetrini. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamsoni sõnul hoitaks nii järgmise seitsme aasta jooksul riigimaanteed sama sõidetavad praegu ning nende kvaliteet isegi veidi tõuseks. Portugali parlament kiitis heaks järgmise aasta säästueelarve. Vähenevad nii pensionid kui avaliku sektori palgad. Šotimaal avalikustati iseseisvumiskava rahvahääletus on järgmisel sügisel. Eesti inimeste liha tarbimist piirab liiga kõrge hind. Samas ütlevad lihatootjad, et hinna paneb paika rahvusvaheline tarbimine ning see kasvab lähiaastail tänu Aasiale veelgi. Sirbi töötajad saatsid kultuurilehe juhatuse esimehele ja nõukogule märgukirja, milles nõuavad töörahu taastamiseks lehes viimasel ajal tehtud koondamiste ja palgaotsuste tühistamist, töötajate esindaja määramist peatoimetajat valivasse komisjonilt. Teatri NO99 esimene lugemine. Ministri viimased päevad tõi saali pilgeni täis ning lõi terava ja vaimuka pildi sellest, mis viimastel nädalatel seoses sirbiga meie ees lahti rullunud on. Spordist purjetamise laser standard klassi MM-il ebaõnnestunud ja 40. koha saanud Karl-Martin Rammo tõdeb, et 11 kuud kestnud hooaeg oli tema jaoks liiga pikk. Ilmateade lubab lund, lörtsi ja vihma. Homme pärastlõunal saju võimalus väheneb. Tuul paisub rannikul, miks öösel on õhutemperatuur miinus kuuest pluss kahe kraadini, päeval on kaks kuni kuus kraadi sooja. Statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 930 eurot ja tunnipalk viis eurot 58 senti. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on keskmine palk ligi üheksa protsenti tõusnud. Reaalpalk, mille puhul on arvestatud ka hinnatõusu mõju, on võrreldes aastataguse ka tõusnud ligi kuus protsenti. Palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et palgatõusu on kiirendanud preemiate ja lisatasude maksmine. Oktoobris me tegime kiirküsitlus ettevõtjate seas ja sealt oli näha tulemustasu skeeme, on muudetud ja muudetud selleks, et inimeste motivatsiooni tõsta, töö tulemust parandada. See ilmselt on üks seletus sellele, et keskmine brutopalk üsna jõudsasti Kosovoga. Mis tulemustasusse puutub, siis ühelt poolt ta võib-olla jah, on ka kõiku inimese jaoks, teistpidi ta ka maandab Tööandjate riske ikkagi. Et kui ka see äri on hooajaline ja väga kõikuv sesoonselt, siis tulemuspalk aitab seda kõikuv jagada. Töötajatega. Parimad palgad on infotehnoloogia valdkonnas, edetabeli lõpus on majutus, toitlustus ja muu teeninduskunsti ja meelelahutuse valdkonnas Hamm palgad lausa langenud. Nii nagu ütleb mul muusikust vend, et kui muusikute palgad langevad, et see viitab sellele, et meelelahutus tarbitakse vähem ja meelelahutus on ju tegelikult seal vajaduste püramiidi kõrgemal tasemel, ehk siis see võib viidata sellele, et inimeste sissetulekud lähevad esmavajaduste peale. Maakondadest on jätkuvalt esirinnas Harjumaa ja Tallinnaga, ka teistes maakondades on palgakasv jõudsalt järele tulnud, ütles Kadri Seeder. Aga ma arvan, et ettevõte, kes ei jaksa maksta inimestele palka, millega ja iseseisvalt ära elada ja siis on ikkagi küsimus ka selles äriidees, kui inimene käib täisajaga tööl, siis ta peaks nagu iseseisvalt niimoodi nii-öelda normaalselt hakkama saama. Kindlasti, kui tal on valikuvõimalused, siis jah, kahjuks mäletavad kaugematest piirkondadest jalgadega ja lähevad Soome, aga võrdlesime siin tunnipalkasid maakondades ja just ametialade lõikes siis need erinevused ei ole nii suured kui see keskmine, et on väga häid palga maksjaid ka mujal. Pärnumaal jääb palk Eesti keskmisele alla, rääkis Ester Vilgats. Pärnu suudavad 930 euro suurust või kõrgemat keskmist palka maksta vähesed firmad, tõdeb Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juht Toomas Kuuda. Seni on Pärnumaa keskmine palk, tõenäosus on 800 euro alla kuus, paraku tunnistama, et Pärnu keskmine jääb Eesti keskmisele alla. Minek ei tule, eks enamus Eesti kodust on teadagi kus Tallinnas ja Tallinna ümbruses, Harjumaal ja Pärnus on jah lugu selline, et, et palju on nagu teenindussektorit mitte ka nüüd väga palju, palju tööstussektorit, aga tööstussektoris on ka palju selliseid ettevõtteid, kus tehtava töö eest NATO lihtsalt palju palka maksta. Ma pean eelkõige silmas siin meie kasvõi näiteks elektroonikatööstusettevõtteid, kus seal keskmine palk ongi 600 700 euro vahel. Mõned siin sellised tekstiilitööstuse ettevõtted, kus öeldakse, toodetakse mahtu, kus toodetel ei ole sellist eripära ja mille eest küsida turul nagu kõrget hinda. Ma arvan, et kõik ettevõtted tahaksid palka tõsta, aga kui tooted on sellised, mille eest nagu turul hinda ja siis ei ole võimalik palka tõsta, et nii lihtne see ongi? Polüetüleenist innovaatiliste toodete valmistamisega tegeleva vesi, mentori juhatuse liige Kristo kires ütleb, et nende töötajate keskmine palk kannatab Eesti keskmisega võrdluse välja küll. Me tegime oma palgatõusud juba tegelikult ära ja aasta alguses, sest kui me alustasime uuesti hooajaga, siis sai juba need palgad ära korrigeeritud, noh ma arvan, et ta on sealkandis küll See on Pärnu kohta hea palk. Ma usun küll, et on hea palk, ei ole nagu väga keegi kurtnud ka, et. Et keegi palga pärast ei taha ära minna? Ma arvan, et mitte jah, kuigi loomulikult on olnud meil selliseid olukordi, kus on meil läinud näiteks tootmistöölised ära soome, kuna seal saab ikkagi rohkem palka ja on olnud ka selliseid juhtumeid paatlike. Ester Vilgats, Pärnu Võrumaal läheb hästi, räägib Igor Taro. Kui varem paistis Võru maakond silma Eesti kõige madalama keskmise tasu poolest, siis tänavu tegi see piirkond läbi kõige suurema kasvu Võru külje all. Rauameistrimontaažikojas ootavad tigutransportööri Ameerikasse, mis taamal seisev linttransportööri läheb rootsi ning tuha niisutuskonteinerit hoopis Türki siin firmas maakonna keskmisest palgast kinni hoita. Enamgi veel, ligi 100 töötaja kaalutud keskmine töötasu ületab ka Harjumaa tänavust numbrit kõneleb aktsiaseltsi Rauameister juhataja Harri Gunnar randala. Ütleme, hääd kaub, panime ikka selle järgi arvestan paelaga ja meil on see tuhannen. 100 EUR on keskmine kuu, Balkani, see peaks olema rahuldav. Meil olid ka oskust külalisena, selle järgi on ikka palka ja. Ettevõtja möönab, et palk on viimasel ajal kasvanud, kuigi ühtlasi tunnistab ka seda, et kui sama ettevõtte asuks Tallinna külje all, oleks töötasud ilmselt veelgi suuremad, kui Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis ei olnud tööstust nii palju, et, et see oli üks, on vaja neid kaubandusettevõtte väärtus ei, ei nõuset tootele ja Tallinna ikka Tallinnas ja see oli ikka ärikeskus ja seal seal ikka palga num, parem. Randala hinnangul on Tallinnas kliente lihtsam püüda, kuigi Võrumaal on omad eelised. Tööturg on rahulikum, kaadri voolavust praktiliselt pole. Kuigi ettevõtte kõrval tegutsevast kutsehariduskeskusest kipuvad noored ka randala kodumaale Soome, siis hiljem tullakse ikkagi tagasi. Võrumaa omapära suhteliselt madala keskmise palga kõrval on ka madal tööpuudus. Et inimesed on siin leplikumad ja ilmselt ei küsiga nii kõrget tasu kui pealinnarahvas. Ja kas peab paika selline ütlus, et ettevõtja maksab nii vähe palka kui võimalik? Ei, ei, ei, ei küsi, ikka on järgi on vaja palka maksta, korralikku? Ei, ei, ei no samal arvamusel, et, et nii vähe palkaga vôimalik ei häält ei saa. Siiski pole majandusarengut maakonnas üdini roosilised ning mõne päeva eest teatas kohalik ettevõte semuehitus kaheksa töötaja koondamisest. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Maanteeamet on korraldanud teede ehitus- ja remonditöid tänavu kokku 1800-l kilomeetril, eesmärgiks on seatud teha neid töid aastas 2300 kilomeetri ulatuses, jätkab Janek Salme. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson tõdes, et mullu oktoobrist kuni tänavu novembrini jõudsid lõpule mitmed mahukad tööd nagu näiteks Tallinna-Tartu maantee Aruvalla Kose teelõigu Pärnu ümbersõidu ning Tartu postimaja liiklussõlme ehitus. Kokku viidi investeeringuid lõpuni 237 miljoni euro ulatuses. Enamus sellest rahast tuli Euroopa Liidult. Ma julgen nagu arvata seda, et sellist nagu perioodi ja sellist nagu investeeringute mahtu korraga käsitleda meil vist enam ei õnnestu. Adamsoni sõnul on maanteeamet seadnud eesmärgiks, et lähema seitsme aasta jooksul tehtaks teede ehitus- ja remonditöid aastas 2300 kilomeetri ulatuses. Adamson ütles, et seatud eesmärk ei pea tähendama tingimata raha juurde saamist, vaid raha ümberjagamist objektide vahel. Ühtlasi soovitakse objektidel vältida üleinvesteerimist ehk Mäo liiklussõlmelaadseid juhtumeid. 2300 kilomeetri ulatuses me teeksime erinevaid töid siis suudaksime riigimaanteedevõrgu 16500 kilomeetri ulatuses seitsme aasta jooksul nagu ring peale teha ja hoida need teed sõidetavana sellises kvaliteedis nagu On pisut isegi tõsta ja ehitada ja teha ka investeeringuid uutesse objektidesse. Millised on aga järgmise aasta kõige olulisemad tee-ehitustööd? Järgmise aasta kõige olulisem on kindlasti, kuna liiklussõlm siis kurna luigevaheline kaks pluss kaks teelõik, topi liiklussõlm ja Tartu viies ehitusala, mis on siis Tartu postimaja liiklussõlmest kuni Tartu lennuvälja tee ristmikuni seisab ta siis nagu rekonstrueeritud ja planeerime sinnaga liiklussõlme. Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengualal Kaupo Sirk ütles, et tuleval aastal keskendutakse täiendavalt kvaliteedi küsimustele. Tema sõnul on välja valitud 11 viimase paari aasta jooksul valiminud tee-ehitusobjekti, mille kohta tehakse uuringud. Uuringute järel saab öelda, kas objektide lagunemine enne viieaastase garantiiperioodi lõppu on projekti või töövõtja viga. Et meil on siis pinnased, mida kasutatakse mulk ehitamisel, vastad teistele nõuetele. Meile mahub, on väga, väga suured, nende kontrollida on raske ja samuti ka on siis midagi asfaltbetoonkatted laskuda, katel on ikkagi arvame, et on, on midagi jäänud tegemata, et lagunenud nii kiiresti, et seal on probleemid ja me selle keskenduma sellele, et asja parandada. Teil on kodanikupäev ja Toompea lossis anti pidulikult üle kodakondsustunnistusi värsketele Eesti kodanikele. Riigikogus toimus koolinoortele kodanikupäeva foorum, kus arutleti ajateenistuse kohustuse üle. Kristi sabakult kuuleme lähemalt. Kodanikupäeva foorumil jäi noorte ja riigikogu fraktsioonide esindajate arutelus peale üksmeel selles, et ajateenistus on Eestis vaja. 11. klassi õpilane Alan Jonatan Rebane leiab, et ajateenistus õpetab noorele mehele iseseisvust. Ja õpetad vaakumi saama ja no vajadusel siis ka riiki või nagu välja aitama. Aga iseasi, kas see kohustuslik peaks olema, et mina ise arvan, et see võiks ikka alles ikka vabatahtlik. Kindlasti on suur hulk soovib ja need, kes ei soovi minna, need ei pea aega raiskama, seal näiteks tahavad tegeleda õpingutega. Tema kooliõde Liisel Nelis arvab, et natuke võiks muuta teenistusse võtmise korda. Näiteks vanuse ja nagu intelligentsitaseme ja füüsilise taseme järgi neid jagada rohkem, et nagu kõigile jätkuks mingit tegevust. Abituriendid on ette ja Monika on seisukohal, et ajateenistus peaks poistele kohustuslik ja tüdrukutele vabatahtlik olema kuid leidudele võiks jagada teadmisi, kuidas sõjaolukorras tagalas aidata. Naise roll ei olegi ju sõjaväelased, naised on ju see, mida Eesti ühiskond pärast seda siis peab olema midagi, millest edasi minna. Naised on nagu laste, vajalikud neid ei pane, esirinderiik ei saa lubada nende kaotamist tegelevad kõige muuga, samal ajal et see on nagu väga tähtis ja seda on vaja tegelikult, nagu harjutada. Nii arvasid tänasel kodakondsuspäeval ajateenistuse kohustuse kohta noored. Kodakondsuse on Eestis sel aastal saanud aga pea 1300 inimest. Nii mõnelegi neist anti vastav tunnistus täna pidulikult kätte. Üks neist on Aleksandr Kams keskkoolis, 10 aastat tagasi perega Eestisse, kus ootasid ees juba mitmed sugulased Üks osa on meie pere pole siit Venemaale 130 aastat tagasi. Nüüd. Eriti tagasi ei tule mitte kõike, aga jah, väike minulegi pere nüüd on. Nüüd on hästi. Kasahstanist pärit Tatjana Žukov on Eestis elanud 16 aastat. Tema abikaasa ja siin sündinud lapsed on Eesti kodanikud ja nüüd ka tema. Garandabla tuli Eestisse üliõpilasena 2004. aastal ja hakkas siin ka äri tegema. Praegu peab ta Tallinnas restorani. Tabla sõnul on tema jaoks väga huvitav päev, sest varem on ta kodakondsuse tseremooniat televiisorist vaadanud aga täna on tema kord. See oli minu unistus. Kust kohast te pärit olete? Ma olen pärit Indiast kaugelt 5000 kilomeetri eest Eestis ja see ei ole väga kaugel. Kaugel on kuivad üle Uus-Meremaa, see on mingi 15000 kilomeetrit ja see ei ole ainult 1000 kilomeetri ja see ei ole väga kaugel. Välissõnumid võtab nüüd kokku Uku Toom Portugali parlament kiitis heaks 2014. aasta riigieelarve, mille vastu tuhanded inimesed küll tänavatel meelt avaldasid. Paremtsentristlik koalitsioon, millel on parlamendis 230-st kohast 132 surus aga eelarve läbi. See näeb ette 3,9 miljardi euro ulatuses uusi säästumeetmeid, muuhulgas alandatakse avaliku sektori palku ja pensione. Šoti valitsusjuht Alex salmond avalikustas argumendid Suurbritanniast iseseisvumise toetuseks. Iseseisvusreferendum toimub Šotimaal järgmise aasta septembris. 670 leheküljeline valge paber esitab esmakordselt üksikasjaliselt Taani rahaühiku, maksude, sotsiaalhoolduse ja teiste iseseisva Šotimaa ees seisvate probleemide kohta. Briti valitsus omakorda teeb aktiivselt tööd ei häälte võiduks Šotimaa iseseisvus referendumil. Arvamusuuringute tulemused näitavad, et umbes kolmandik Šotimaa valijatest pooldab praegu lahkulöömist ülejäänud ühendkuningriigist. Läti valitsus kiitis heaks ettepaneku vabastada maksudest annetused Riias Maxima poevaringus hukkunute peredele ja tragöödias kannatanutele. Tulumaksust vabastatakse kogu raha juba välja makstud. Kui ka tulevikus annetatav valitsusega paigaldas ka 26000 tib meetmeteks toetuse osutamisel hukkunud peredele ja kannatanutele. Tragöödia ohvritele osutatakse ka kõiki meditsiiniteenuseid eelisjärjekorras. Kiievis jätkuvad meeleavaldused valitsuse otsuse vastu peatada assotsiatsioonileppe sõlmimine Euroopa Liiduga. Täna toimus Kiievis umbes 3000 osavõtjaga tudengite protestimarss. Kiiev teatas teatavasti eelmisel nädalal pärast seda, kui Venemaa kehtestas Ukraina suhtes kaubanduspiirangud, et peatab ettevalmistused leppe allakirjutamiseks. Ukraina peaminister Nikola Azarov ütles täna ajakirjanikele, et tõesti oli tegemist Venemaa survega. Venemaa tegi ettepaneku lükata lepingu allkirjastamine edasi alustada läbirääkimisi Kiievi ja Moskva tihedate kaubandussidemete taastamise üle. Eesti inimesed söövad 2009.-st aastast alates üha vähem liha lihafoorumil Tartus tõesti täna kuigi tihti on vähenevad iha tarbimise taga muutunud toitumisharjumused, on üks põhjusi siiski ka kõrge hind. Mirko ojakivi jätkab teemat. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsus täna Tartusse kokku Eesti lihasektori vedureid. Seekordsel foorumil püüti aimu saada liha ja lihatoodete turustamise ning tootmisega seotud probleemidest. Loomade kasvatajad ja lihatööstused ei saa nimelt aru, kuidas on nii, et kui maailmas liha tarbimine kasvab, siis Eestisse kahaneb. Sektoriti on küll pisikesi erinevusi. Einar Jakobi kõpsta seafarmi ja Viru Lihaühistu juhatuse liige ütles, et eks põhjusi maksab otsida nii tarbimiseelistuste muutusest, aga ka inimeste rahakotist. Kui ta need summa summarum kahaneb, siis on jah sa rahakoti probleem. Kui ta nüüd lihaliikide kaupa, siis võib-olla hakkavad mingid eelistused muutuma, ataki, süüakse rohkem linnuliha. Liha kõrgemat hinda põhjustab suurenev nõudlus välisturgudel. Samas ei maksa välismaalaste peale Jakobi sõnul pahane olla. Kui kõik koduturul suudaksime maha müüa, siis me võib-olla nii head hinda enam ei saaks. Et siis on nagu hoovad tööstuste käest, kes hakkavad hinda dikteerima. Tänu sellele me ekspordime suudame koduturuhindu hoida stabiilsena, sest et tihtipeale ekspordihind on ikkagi kõrgem. Samas kurdavad Eesti lihatootjad, et sageli kahanevad Eestis toodetava ja siin müüdava liha kogused ka sellepärast, et tarbijad eelistavad odavamat välismaist liha. Küll leidis Eesti maaülikooli toiduainete tehnoloogia ja toiduteaduse osakonna juhataja Lembit Lepasalu, et kodumaine liha on kvaliteetsem. Me räägime värskest lihast isal aegse kõige hullem tegur, mis seda liha kvaliteeti hävit, no igal juhul, kui seal siin kohapeal tehtud, siis teatud operatsiooni transpordi osas jäävad ära, et vähemalt sealt tulev edu efekt igal juhul, rääkimata sellest, et noh, soovitatakse igatpidi, et kodumaine kodumaine ehk me hakatakse toetama seda kodumaist toidutoorme ja toidu töötlemise sektorit ja see on, see on selline põhimõtteline küsimus. Eesti põllumajandus-kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus ütles, et kodumaise lihatoodangu puhul on tarbijal ka väiksem oht petta saada. Oma tootjate puhul üldjuhul ikkagi see tarneahel on lühike ja me me saame väga kerge vaevaga ilma nii-öelda mitmete vahelülisid uurimata minna selle otsesele tooteni välja, et kui peaks mingisugune probleem tekkima. Kindlasti on siin hotelli vastutus palju suurem nii-öelda seista oma kauba hea kvaliteedi ja nimest. Küll ei jäänud ka Eesti niinimetatud hobuselihaskandaalist puutumata, sest näiteks nõo lihatööstuse toodangust seda pisikestes kogustes avastati. Mirko Ojakivi, Tartu. Sirbi töötajad saatsid sihtasutuse kultuurileht juhatusele ja nõukogu liikmetele kirja, kus nõuavad töörahu taastamiseks lehes viimasel ajal tehtud koondamiste ja palgaotsuste tühistamist ning töötajate esindaja määramist peatoimetajat valivasse komisjoni. See aitaks töötajate arvates tagada otsustusprotsessi läbipaistvust ja kogu info veatut jõudmist. Kõigi asjaosaliste ning kultuurilehe juhatuse esimehe Toomas Väljataga sõnul arutatakse märgukirja ilmselt neljapäeval kultuurilehe nõukogus, kus tuleb arutlusele ka peatoimetaja valimiste korraldamine. Väljad aga leiab, et personaliotsused oleks mõistlik jätta uue peatoimetaja teha. Sirbi muusikatoimetaja Tiina Mattiisen selgitas, et uue peatoimetaja valimine võtab aega, kuid lehte on vaja teha. Samas on praegu toimetuses alles vaid neli toimetajat. Teater NO99 korraldas sirbi sündmustest inspiratsiooni saades esimese lugemise ministri viimased päevad. Hüsteeria ühes vaatuses. Algupärand Eesti ühiskonna aktuaalsetest probleemidest. Tris käis Riina Eentalu. Minister libistas tundlike sõrmeotstega üle laual lebava ajalehe mis oli kõigest aga üleni kollaseks tõmmanud. Tema silmad, mis prillide asemel olid pidevalt suunatud alla, vaatasid põrandale, vaatasid paksu karvaga olemine, keskel laiutas salapärane oravakujuline muhk, mille küll tekkis selline kära mõttes minister. Nii pidigi minema. Sügis. Sügis on lehtede langemise. Ta ohkas ja vaatas aknast välja. Seal ootas teda ainult pimedas. Nii näebki siis välja ajakirjaniku aju sees. Mõtles minister kusagil Solarise kohal oli näha langevat sabatähte legende ja kihutusele öise talv ning tellimisel. Nii see algas. Eero Epner, vaimukas, terav ja valus tekst. Lauri Lagle lavastatuna publiku paisavate naeru pahvakute saatel näitas peegel meile seda, millest viimaste nädalate jooksul on püütud aru saada, mis ja kuidas siis toimus sirbiga loomerahva ja ministri suhetega. Mina ei, mina. Esimene kord läks mööda Küla. Liike juristi ajuministrid ja siis me kaja tulevad. Publik naerab ja äkki jääb saal vaikseks ja Mirtel Pohla loeb. Ma tahan elada riigis, kus ja kõik on vait. Ja siis on lõpp ja vägev aplaus. Kuidas meeldis Anne Parmasto-le? See oli väga terav ja samas vaimukas. Igatahes mulle väga meeldis. Näitlejad Gert Raudsep, Piano lamp olid laval seda viimaste nädalate sündmuste vaimukat peegelpilti loomas. Kuid see põhjuseid on nii palju olnud, põhiliselt kulmineerus situd siis selles nädalas ja siis püüdsime sellele väikest sellist üldistavat kunstilist peeglit vastu panna veel mingisugune selles mõttes laulud, need on need asjad kokku ja mõeldud, et öelge meile mingeid asju ühiselt. See oli esimene lugemine ja vähemasti esialgu teist ei lubatud. Ühekordne aktsioon. Spordist räägib nüüd Karl Mihkel Eller. Laser Standard klassi purjetaja Karl-Martin Rammo hooaja viimane tiitlivõistlus ebaõnnestus, sest Omaanis toimunud MM-il piirdus ta 40. kohaga. Miami MK-etapil poodiumile jõudnud ja Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha saanud Raamo tõdeb, et hooaeg venis liiga pikaks. Mu aeg oli 11 kuu pikkune, esimest korda või minu karjääris hooaeg üldse nii pikali ja kõigele lisaks, mul oli vaja olla siis MMiks kolmandat korda hooaja jooksul tippvormis, et füüsilise vormi taha. Minul õnneks asjad ei jää. Pigem olen laser klassi kohta sellises vormis ja kui midagi siin muuta, siis see aeg oli olümpiajärgmine hooaeg, kus nii-öelda mu eesmärk oli üldplaanis edasi areneda, mitte niivõrd ühele kindlale tulemusele üldse keskenduda see, mul neid häid tulemusi hooaja jooksul nii palju tüli on nagu minu jaoks pigem hea märk minu üldisest arengust ja, ja kui nüüd rääkida edasi, et kui ta Ta ühte kindlat väga tipptulemust teha, siis kindlasti peaks neid võistlusi vähem olema, kui mul oli rahvusvahelise võistluse juba üle 10 aasta. Leedu korvpalliklubis Kaunase Žalgiris mängib Siim-Sander Vene meeskonna viimases liigamängus koosseisu ei kuulunud. Vikerraadio teadaolevalt anti seljavigastusega kimpus olevale venele puhkepäev, et ta saaks kindlasti olla rivis. Reedel toimuvaks ülitähtsaks oli ka mänguks Kristjan Kanguri koduklubi Milano olümpiaga. Euroopa jalgpalli meistrite liigas alustatakse täna e viimase vooruga. Nii mängitakse alagruppides E kuni nelja vooru järel on seis eriti raske mullusel finalisti Dortmundi Borussia, kes peab edasipääsu lootuste säilitamiseks täna kodus alistama Naapoli. Alagrupis hoiab Dortmund kahe võidu ja kahe kaotusega Arsenali ja Naapoli järel kolmandat kohta. Helve Meitern räägib nüüd ilmast. Eeloleval ööl pilvisus tiheneb ja alates Põhja-Eestist hakkab sadama lörtsi ja lund, kohati ka vihma. Puhub edela ja läänetuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 23 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on öö hakul null kuni miinus kuus kraadi alati rannikul, kuni pluss kaks, hommikuks temperatuur tõuseb. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on pluss kahest pluss kuue kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.