Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab 27. novembri olulisemad sündmused kokku. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa Läti peaminister Valdis Dombrovskis aastad tagasi ja temaga koos kogu valitsus. Dombrovskise sõnul võtab ta poliitilise vastutuse Riia Zolitude kaubanduskeskuses juhtunud tragöödia eest. Läti politoloogi Veiko Spolitis hinnangul on Läti poliitikas oodata olulisi muutusi. Tõenäoliselt uut valitsuskoalitsiooni. Aiad kutsuvad toetama maal väiketootjaid ja mitte kulutama investeeringuid suurtootjatele, kes ise vabalt hakkama saavad. Täna pidas Talupidajate Keskliit oma kongressi. Inimeste usaldus riigi kui institutsiooni vastu võiks olla kõrgem, sest riigi roll majanduse ja innovatsiooni arendaja täna nõuab ka professionaalseid ametnikke ja institutsioone. Eesti kui väikeriigi toimimise põhiküsimus on, kuidas saavutada koostöö riigi ja ühiskonna vahel, tõdesid teadlased ja ühiskonnategelased konverentsil Eesti kui väikeriik Swedbanga seminaril selgus, et rahuldava palgataseme saavutanud lisaks on naiste puhul kõrgharidusse investeerimine vältimatu. Narvas pandi nurgakivi joogiveefiltrite tehasele, mis tuleva aasta suveks annab tööd 380-le inimesele. See on esimene Narva tööstusparki rajatav tootmisettevõtte. Aasta pärast avatakse taas gaas taastatud kino Kosmos, mis hakkab ainsana Baltikumis kasutama modernset aimeks tehnoloogiat. Muusikakoolid üle Eesti pidasid täna samal ajal ühiskontsert, et tähistada Eesti Muusikakoolide Liidu kahekümnendat sünnipäeva. Eesti pälvis 2016. aasta laskmise juunioride Euroopa meistrivõistluste korraldusõiguse võistlused viiakse läbi Männiku lasketiirus ja ilmast ka see on nii öösel kui homme päeval pilves selgimistega, mitmel pool sajab hooti vihma ja lörtsi, puhub loode ja läänetuul, homme päeval kuus kuni 11, rannikul kuni 17, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis ja õhutemp. Armatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Läti peaminister Valdis Dombrovskis teatas, et tema valitsus astub seoses ohvriterohke Maxima katuse varinguga tagasi lähemalt Marta Merilil Graubergi vahendusel. Eelmisel nädalal Riias toimunud poeketi Maxima katuse varingus hukkus 54 inimest ning vigastada sai vähemalt 40. Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et võtab selle eest poliitilise vastutuse. Pidades silmas solituudis toimunud tragöödiat ning sellega seotud asjaolusid ning arvestades, et praegu on Lätil vaja valitsust, oleks selge parlamendi enamuse toetus ning kes suudab praeguse situatsiooni lahendada, teatan, et astun peaministriametist tagasi ja võtan poliitilise vastutuse solituudis toimunud tragöödia eest. Valdis Dombrovskis ütles, et uut valitsust ta juhtima ei asu ning et ta naaseb parlamendiliikme kohale. Tagasiastumist kaalustav laeva lõpliku otsuse tegi pärast tänast kohtumist Läti presidendi Andris pershnsiga. Peaministri kinnitusel ei kiirustanud president teda aga tagant. President Andres Perkins teatas, neljandal detsembril koguneb riiklik julgeolekunõukogu, et arutada Maxima tragöödia tagajärgi ning edasisi samme. President soovitas lätlastel pöörata pilgud tulevikku. Peaministri tagasiastumine tuli lätlastele ootamatult, rääkis meie korrespondent Ragnar Kond. Samas on Dombrovskis seni ainus, kes on Maxima tragöödia eest poliitilise vastutuse võtnud. Ragnar Kond. Valdis Dombrovskise tagasiastumine on tulnud ootamatult kõigile lätlastele ja ka tema erakonnakaaslastele, kes on avaldanud juba arvamust, et ühelt poolt on küll riigimehelik astuda tagasi, kuid teisest küljest pole praeguses olukorras mingit kindlust. Maxima tragöödia põhjuste väljaselgitamine oleks kuidagi õiglasem ja kiirem pärast seda, kui Dombrovskis on tagasi astunud. Aga samas on peaministrit kiidetud, et väga sirge selgse ja meheliku otsuse eest, sest tegelikult on Dombrovskis praegu ainus, kes on Lätis selle katastroofi järel poliitilise vastutuse võtnud. Riia linnapea Nils Ušakovson näiteks teatanud, et tema ei kavatse tagasi astuda äsjastel valimistel toetas teda väga palju riialasi ja ta pole kindel, kas selle tagasiastumise järel nüüd ikkagi siis Riia laste seisukohad oleksid linnaduumas esindatud või mitte. Samas allub aga Riia ehitusamet just Usakowsile ja ainus, mis ta praeguseni teinud on, on see, et ta on uurimise ajaks tagandanud ametist osa selle ehitusameti töötajaid ja avaldas siis täna internetis ka maxima-ga seotud dokumendid. Aga samas on osa spetsialiste juba väitnud, et üles on pandud siiski väike osa dokumentidest ja olulisem osa on sealt puudu. Iseküsimus on see, mis Lätis nüüd edasi saab. Dombrovskis ütles pressikonverentsil, et neljandat valitsust enam ei moodusta. Kuigi politoloogid ja poliitikud peavad Dombrovskis, et just väga tõenäoliseks kandidaadiks ka uue valitsusjuhi kohale, aga noh, kui ta on selle avalikult välja öelnud, et ta ei jätka, siis, siis ilmselt mitte. Igatahes president Londonis Berliinis ütles, et valitsus vaakumit Lätis ei teki ja ta loodab alustada väga ruttu konsultatsioone kõigi parlamendierakondadega ning Ta usub, et uus valitsus saab Lätis paika veel selle aasta jooksul. Politoloog Veiko Spolitis ja sõnul on Läti valitsuses oodata muutusi. Sellises olukorras, kus ühelt poolt valitsuse ministrid on tagasi astumast, kus on nii-öelda uued poliitilised kujud valgel hobusel ilmumas Lätti poliitilisse maastikku, kus on valitseva erakonna üsnagi halvad reitingud peaministrile natustanud, üsnagi targalt tagasi astuda ja siis ütleme mingi kahe nädala pärast, meil on juba teada, kes võiks olla need järgmised peaministrikandidaadid, kellest siis kindlasti peaks mainima, kes on kindlasti ka veenad tiiba enda erakonnasiseselt on toimunud konsultatsioonid, võib-olla keegi teine pakutakse välja. Kuid kui me räägime sellest, et koalitsioon võiks muutuda, siis kindlasti rohelisem ja põllumehed tulevad oma peaministrikandidaadiga ja seega siis on olnud ka mingeid muutusi Edasi aga juba kodustel teemadel. Eesti Talupidajate Keskliit pidas täna kongressi, mille teema oli taludeta pole maaelu ja Uku toom käis kohal. Koostamisel on maaelu arengukava, siis andis suuna kogu arutelule. Kongress kestis läbi päeva ja lõppes deklaratsiooni vastuvõtmisega. Selles rõhutatakse, et talud ja talupidajad on kandev osa maaelust ja hajaasustusest, kelle osa on palju laiem kui põllumajandusega tegelemine. Maaelu arengukava. Eelnõu ei kindlusta Eesti talude ja maaelu tuleviku piisaval määral põhijäreldus. Liiga palju raha läheb suurtootjatele. Tegelikult poleks neid üldse vaja toetada, sest nad tulevad iseendaga toime. Edukultusest on aeg loobuda ettepanekutes, mida nad ise nimetavad. Viimaseks kompromissiks panevad talupidajad näiteks ette piiritleda kõigi investeeringutoetuste sihtrühm ettevõtetega, kelle aastakäive on alla 500000 euro ja summaarseks laeks samuti 500000 eurot toetusel. Piimatootjate puhul eelistada investeeringute menetlemisel kuni 100 lüpsilehmaga farme toetuste jagamisel eelistada väiksemaid ettevõtteid ja noori talupidajaid ja nii edasi ja nii edasi. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kellele see jutt suures osas suunatud on, ütleb, et reedel peab oma kongressi põllumeeste keskliit ja sealt tulevad kahtlemata hoopis teistlaadset kompromissettepanekud. Maaelu arengukavas ei ole arvestatud kõiki sihtrühmade kõiki huve. Aga paika peab panema noh, eesmärgid ja prioriteedid. Kuid keda siis ikkagi toetada, kas edukaid või laiemat seltskonda võib-olla ka ebaõnnestusid. Tegelikult tulebki toetada erinevaid sihtrühmasid ja igasuguse toetamisega kaasneb ka alati risk, et mingi osa rahast kulutatakse ebasihipäraselt ja mingi osa rahast ei too seda oodatud efekti ja kindlasti mõned ettevõtmised lõpevad pankrotiga. Aga üldine eesmärk on meil ikkagi see, et Eesti vajab kindlasti tänaseid peretalusid, mis on meile traditsiooniliselt omased, mis kannavad maaeluväärtusi, millel ei ole ainult majanduslik eesmärk, vaid mis kannavad endas ka sotsiaalseid ja kultuurilisi eesmärke. Ja teiselt poolt me vajame kindlasti põllumajanduse suurtootjad, kes toodavad efektiivselt, toodavad ka ekspordiks ja nad on ka reaalselt olemas. See on meie lähiajaloo. Ja ma arvan, et maaelu arengukava peabki seda arvestama, võimaldama erineval suunal areneda, kuigi kohati nende ootused maaelu arengukava osas on väga erinevad ja vastandlikud. Eesti koostöökogu eestvõttel arutasid teadlased, ettevõtjad, poliitikud ja aktiivsed kodanikud täna Eesti riigipidamise võlu ja valuteemadel ning Liisu Lass teeb sellest ülevaate. Riigireformi ideest räägiti viimati tõsisemalt aasta tagasi. Viimastel aastatel on kärbitud ressursse politsei ja piirivalveüldhariduskoolide ning päästeteenistuse tegevusaladel. Küsimused, kuidas tagada väheneva rahvastikuga baasil kvaliteetseid avalikke teenuseid ja kui suur või väike peaks olema avalik sektor, on endiselt õhus. Viimase seitsme aasta jooksul on riigisektoris töötajate arv suurenenud 1,7 protsendi võrra ja erasektoris on vähenenud viis protsenti. Nende näitajatega on Eesti OECD riikide seas esirinnas ette võtma ja Raivo Vare ütleb, et väikeriik ei tohiks seal olla ja Eesti riik on ehitatud tarbetult keerukaks. Ma arvan, et teie ei ole küsimus mitte üksi selles, kui suur see avalik sektor on, mida ta teeb. Meil on väga palju tegevusi avalikus sektoris, mis on asi iseeneses, asendustegevused ja sellega tuleb midagi raudselt ettevõte, see on jabur. Tehnikaülikooli haldusjuhtimise avaliku poliitika professor Tiina Randma-Liiv tõdes, et Eesti avaliku sektori suuruse mõõtmine on tegelikult suhteline ja ka väide, et väikeriik peab olema õhuke, on tema sõnul tegelikult ideoloogiline valik. Väiksed riigid täidavad samu funktsioone, mis suured riigid, aga neil on inimesi vähem, mis tähendab, et väikeste ja suurte riikide nii-öelda siukseid riigi paraadi suhteline suurus on täiesti võrreldav. Pigem võib isegi öelda, et väiksel riigil on riigi roll ühiskonnas, on isegi mõningatel juhtudel suurem kui suurtes riikides, sest väikestes riikides on väike turg paljude teenuste alal, mis, mis on seotud avalike teenustega ja väikestes riikides, on nagu suuremad rollid. Selliste monopoolset funktsioonide reguleerijana. Professor Randma-Liiv tõi ka välja, et Eestis nähakse riigi rolli tihtivaid negatiivses tähenduses, kuid usaldus riigi kui institutsiooni vastu võiks olla kõrgem. Seda põhjusel, et riigi roll majanduse ja innovatsiooniarendajana nõuab tegelikult ka professionaalseid ametnikke ja institutsioone. Küsimus, kuidas väikeriigina täita siiski kõiki riigihalduse funktsioone ja riigina toime tulla oli ka tänasest arutelude pea teemaks Külli Sarapuutehnikaülikooli haldusjuhtimise teadur nentis, et lahenduste puhul võiks rohkem olla riigi ja ühiskonna vahelist koostööd. Milline on see analüüsi võimekus ja ka soov ja valmisolek analüüsiga tegeleda just nimelt kuskil kesksetes üksustes, nagu praegu on rahandusministeerium ja riigikantselei ehk et vaadata üle see, et millist funktsioonina see, mis täidavad ja kuidas meil on võimalik läbi analüüsi suunata erinevaid valitsemisalasid ja asutusi paremini koostööd tegema. Tallinnas arutasid ka gümnaasiumide ning põhikoolide majandusõpetajad noorte hariduse ja karjäärivalikuid ning nende mõju majandusele. Jaan Birgit Remi küll käis kuulamas. Praxise uuringust selgub, et kõrghariduse omandamine on gümnaasiumilõpetajate seas väga olulisel kohal. Lee Maripuu Swedbankist kas praegu tasub üldse haridusse investeerida? Haridusse tasub alati investeerida, et küsimus on selles, et kui palju see ära tasub ja kas ta tasub kõigile võrdselt ära. Testi puhul me näeme seda, et võrreldes näiteks OECD riikide keskmisega kõrgharidus tasub ära vähem ja teine küsimus on see, kellele ta tasub rohkem ära. Kui me vaatame näiteks naisi ja mehi eraldi, siis kõrgharidusega meeste, kõrgharidusega naiste sissetulekute vahel on suured käärid, mis tähendab seda, et kõrgharidusega naine täna teenib Eestis umbes sama tasemega palka kui keskharidusega mees CK naiste puhul. Kõrgharidusse investeerimine on peaaegu et vältimatu, et saavutada siis selline rahuldav palgatase. Tundub tõesti, et magistrikraad on see tase, kust maalt siis hariduses algab ikkagi nüüd tänapäeval see spetsialist või professionaal? Tallinna Ülikooli sotsioloogia doktorandi Katrin Tiidenberg ettekandest selgus. Praegused noored ei pea tööd enam nii oluliseks kui nende vanemad, vaid hindavad rohkem pereväärtusi. Tiidenberg lisas, et kindlasti ei tohiks seda tõlgendada laiskuseks. Noored tahavad teha tööd, mis meeldib, sest meid on kasvatatud mentaliteedis, et tuleb teha asju, mis neid huvitab. Katrin Tiidenberg. Selleks, et saada tööle ka hoida tööl häid inimesi, osavaid inimesi, andekaid inimesi, peavad ettevõtted aina rohkem pingutama. Üks näide on võimu ehk siis kellel on mitu 1000 alla 30 töötajad ja nende töötajate tööl hoidmisi meil lojaalsuse määr on väga kõrge ja kuidas nad seda saavutavad, on see, et nad on aru saanud, et lisaks töökohale ja palgale peab tööandja järjest rohkem pakkuma ka midagi muud, ehk siis võimalust hobide harrastamiseks võimalust enesetäiendamiseks oleks, seda ka teeb, nad pakuvad oma töötajatele erinevaid trenne, nad pakuvad võimalust fotograaf, lapsed õppida ja nii edasi ja nii edasi. Mulle tundub lihtsalt, et tööandjate hulgas on võib-olla mingi teatav mentaliteet suurema paindlikkuse jaoks olemas, kuna nad siiski eriti eraettevõtted arvestavad, võib-olla siis ütleme siiski põlvkondlike muutustega. Kaloovette erialade kasuks otsustavad noored peaksid investeerima rohkem majanduse ja äri põhitõdede õppimisele. Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna ütles oma ettekandes, et pärast kõrghariduse omandamist viiuli erialal ei peaks noored jääma. Ütleme, et neid palgatakse riiklikusse sümfooniaorkestrisse. Edu tuleb eelkõige läbi ettevõtluse. Narvas pandi täna nurgakivi joogiveefiltrite tehasele ja Jüri Nikolajev käis kohal. Venemaa ja USA ühisettevõtte akva farmis tegeleb veefiltrite tootmisega avas eelmisel aastal 150 töötajaga tehase Sillamäel. Tuleval suvel avatav pea 400 töötajaga Narva tehas tuleb mitu korda suurem akva Fory tootmisjuhi. Valeri korjonovi sõnul on Kirde-Eesti sobivaim asukoht tootmise arendamiseks. Plusse on palju, kasvõi see, et siin saame vene keeles suhelda. Akva Fory 20 aastane ajalugu on möödunud Peterburis. Seal asub meie teadusuuringute keskus insenertehniline baastöötajate kommunikatsiooni mõttes Peterburi geograafiliselt lähedal ja seetõttu on Narva suurepärane koht Smirnov nässu täiendama. Narva-eelsed Ližnemy eestlased. Valeri korjunovi sõnul on veefiltrite valmistamine võrdlemisi uus tootmisharu, millel pole pikaajalisi traditsioone ega laialdast tööjõuturgu, nagu näiteks ehitussektoris. Töötajaid koolitatakse koha peal ning Sillamäel on seda suudetud teha tänu Peterburis asuva Akva Fory arenduskeskuse lähedusele. Enam kui 10 miljonit eurot maksev veefiltrite tehas rajatakse Narva logistika- ja tööstusparki. Ida-Viru tööstusalade arenduse sihtasutuse juhataja Teet Kuusmiku sõnul on see Narva tööstuspargi esimene kõrgtehnoloogiline tootmisettevõte. Tegemist on täna oma valdkonnas maailma nii-öelda tipp ettevõtega, siia pannakse püsti Euroopa kõige kaasaegsem plastikvormide tehas või liin ja nanofiltrite tootmisliin, mida täna on maailmas ainult Jaapanis, nii et Eesti on siis teine riik maailmas, kus siis nanotehnoloogiliste filtrite tootmine käima läheb. Narva tööstuspargis tegutseb juba kaks logistikakeskust, kuid tootmisettevõtte trumbiks on töökohad. Teet Kuusmik. Tootmisettevõtte puhul on see omapära, et, et see inimeste arv, kes tööd saab, on oluliselt suurem. Kui meil täna kahes logistikakeskuses kokku töötab pisut üle 40, siis Ago For üksi planeerib palgata 380 inimest tööle oluliselt rohkem luuakse töökohti ühe ruutmeetri kohta. Järgmise tootmisettevõtte pulbervärvide tehase ehitus Narva tööstuspargis on juba alanud teed koosniku sõnul peaks tuleva aasta lõpuks Narva logistika- ja tööstuspargis olema 700 töökohta Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Täna tutvustati ajakirjanikele kino kosmos taasavamise plaane. Uku toom käis kohal. Kino kosmos valmis 1964. aastal ja oli siis kõige modernsem kino tolleaegses Nõukogude liidus. Jaga väga populaarne. Viimastel aastatel ei ole ta saatus eriti hiilgav olnud ja üle aasta on ta üldse suletud. Nüüd on plaan kino kaasajastada ja täna tutvustasid manomeeter Entaiement liikmed oma projekti avakosmos, mida saab ju defineerida ka kosmosetaas avamisena. Tatjana Tolstoi rääkis sellest, et kinost tuleb kogu pere kino igale vanuseastmele ja võimalustega aja veetmiseks, lastele ning liikumiseks invaliididele. Me arendame üldharivat programmi nii lastele kui täiskasvanutele, teeme koostööd PÖFFi kinofestivaliga. Meie valitud tehnoloogia vastab meie ideedele ja seatud eesmärkidele, samas püüame säilitada majas selle varasema hõngu ja mõned ehitluse elemendid. Aga see ei ole muidugi peamine, peamine on aimaks uus tehnoloogia ja kvaliteet, mis toob ekraani vaatajale veel lähemale. Mida pole kogu Baltikumis ja Põhjamaadest, üksnes Stockholmis ei hakka tõid tehniliste terminitega vaevama, küsisin, kuidas iseloomustab seda Haimaksid Tiina Lokk. Kui me võtame praegusel hetkel kõik see, mis on kolm tee digi kas siis sellesse praeguse unikaalsus ongi see aimaks hakkab töötama digivariandis, tahan ruumilisus, ütleme nii, et vaata, läheb veel rohkem filmi sisse, kui ta läheb näiteks kolm déjà, kuulsime siis aegsetesse ongi teda nagu sisuliselt ümbritseb nii helis kui pildis. Ja pildi kvaliteet saab olema teine. Võib veel öelda, et selle tehnoloogiaga kinosid on üle kogu maailma praegu üksnes 785. Aga küsisin veel Tiina lokilt, kuidas ta kommenteerib kogu selle kosmoseuuendamise projekti üldse. Ma arvan, et selles on olemas ühelt poolt hästi ilus, natuke nostalgiline mõte, aga samas nagu väga kaunis, et kui kunagi oli kino kosmos ühe kuuendiku territooriumil kõige huvitavam, kõige tehnoloogiliselt kõige modernsem kaasaegsem kino, siis ta saab nüüd nagu uue elu endale ja selles suhtes on ju vahva, kui üks meile nagu selline kallise kohta. Ja üks vanadest kinodest uuesti saab endale uue elu ja tõenäoliselt väga pika elu, sellepärast et kui võibki ka küsida, et kas tal siis nagu kohta jätkub Eesti turu, siis ma arvan, et jätkub, sest et tal on nii palju oma nägu, et juba selle tehnoloogia pärast hakkavad siia sõitma väga paljud inimesed spetsiaalselt filmi vaatama meie lähiriikides, ma olen selles enam kui kindel. Kuues kinos tuleb kolm saali suur ja kaks väikest ja kõik see peaks valmis olema aasta pärast, järgmisel sügisel. Eesti muusikakoolide liit tähistab täna oma kahekümnendat aastapäeva ja sel puhul toimus nüüd õhtul üle-Eestiline aktsioon, kus muusikakoolid pidasid ühiskontserte. Võrumaa kolm muusikakooli pidasid oma kontserdi maakonnakeskuses ning Igor Taro käis kuulamas. Võrumaal on kokku kolm muusikaga. Kooli lisaks maakonnakeskusele ka Vastseliinas, Jaanslas. Ühelt poolt on tegu huvikoolidega, mis pakuvad lastele tegevust kooli kõrvalt. Teisalt annavad need muusikalise alghariduse ja just siit sirguvadki tulevased eestit kuulsaks tegevat maailmanimed. Üks neist võib olla Võru muusikakooli klarneti õpilane, parahmann. Mul on väga suur unistus saada professionaalseks muusikuks aga teine põhjus on see, et see on tõesti väga hea olla. Kasvandik, taureini. Mulder mängiga Kellitandavad huvitavad ja siis muutuks lahendiks muusikaõpetajast pilliõpetaja sõnale. Ühiskontserte pidas tänase muusikakoolide liidu sünnipäeva puhul valdav osa Eesti muusikakoolidest, osaliselt toimusid need ka samal ajal kõneleb Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees ning Võru muusikakooli direktor Neeme Bunder. Et see on selline uhke aktsioon, sellega me näitame, et Eesti muuskade liit on üks ühtne, võimas, vägev organisatsioon. Muusikakoolide Liidu põhieesmärgiks on seista muusikalise alghariduse kvaliteedi eest. Tegevuspõld on lai, kuna kohati tehni kõrgharidusega muusikaõpetajaid isegi Eestis kehtestatud üldhariduskoolide pedagoogi miinimumpalka. Aga muusikalise aktsioone tuleb koolidelt teisigi. Neeme pundar. Ja üks tegevus on näiteks kevadel konkurss, mis on siis üle-eestiline eskus, erinevad pillirühmad on haaratud ja sellel aastal on teil veel eriti selline vägevam. See on, et me teeme lõppvooru Eesti muusika teatriakadeemias ja Eesti Muusikakoolide Liitu kuulub 81 kooli üle Eesti. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust Edasi räägib Taavi Libe spordist. Euroopa laskespordi konföderatsioon otsustas Eestile anda 2016. aasta Euroopa tulirelvade laskmise juunioride meistrivõistluste korraldusõiguse. Meistrivõistlused viiakse läbi 2016. aasta juunis. Männiku lasketiirus. Meistrivõistlustel osaleb umbes 500 sportlast 45-st riigist. Varem on Eesti korraldanud Euroopa meistrivõistlusi jahilaskmises aastal 1996 ning õhkrelvadest laskmises aastatel 1998 ja 2005. Jalgpalli meistrite liiga alagrupi viiendas voorus alistas Amsterdami Ajax kodus Hispaania suurklubi Barcelona kaks. Üks, mõlemad Ajaxi väravad sündisid avapoolajal täpsedolitulaanisse reeru ja tärni Heisen. Barcelona jätkab 10 punktiga siiski tabeli liidrina, AC Milan on kaheksa punktiga teine ja Ajax seitsme punktiga kolmas. Teine üllatustulemus sündis E-alagrupis, šveitslaste baasel sai kodus üks. Null jagu Londoni Chelseast. Tabelis on kaheksa punkti kogunud baasel, teine Jeltsist ühe punkti kaugusel. Täna mängitakse alagruppides A kuni tee selg on vastu seina Itaalia meistril Torino Juventusele, kes võõrustab B-alagrupis Kopenhaagenis. Nelja vooru järel on Juventus kolme punktiga selle alagrupi viimane. Janari Jõesaare koduklubi õul, mis sai USA korvpalli üliõpilasliigas neljanda võidu, kui alistas 84 50 Põhja-Carolina meeskonna. 19. aastane Jõesaar käis platsil kolm minutit, viskas viis punkti ja tegi ühe vaheltlõike. Soome jäähoki meistrivõistlustel sai teise järjestikuse kaotuse eestlaste Robert Rooba ja Siim liiviku koduklubi Espo pluus, kes jäi kodus null, kaks alla Tampere taparale. Pluus hoiab turniiritabelis 27-st mängust kogutud 35 punktiga kümnendat kohta. Taparaan teine, juhib voolu kärbed. Sel nädalavahetusel toimuval pühajärve kiirmaleturniiril osaleb ka eksmaailmameister Anatoli Karpov Venemaalt. Kokku osaleb kuus suurmeistrit Eestist, Kaido Külaots ja Aleksandr Volodin. Ja ongi aeg rääkida pikemalt ilmast. Sünoptik Eva-Maria Sula, palun põhjapoolne. Aktiivne madalrõhuala ei taha oma sõnaõigust meie ilma kujundamisel loovutada. Nii jõuab öösel Skandinaaviasse uus äge tsüklon, mis liigub sealt üle Soome kagusse ja asetab Eesti kohal oma edelaserva. Ilm on pilves selgimistega, kohati sajab vihma ja lörtsi. Puhub valdavalt läänetuul viis kuni 10, puhanguti 15, saartel ja rannikul lääne ja loodetuul 10 kuni 15, puhanguti 23 meetrit sekundis. Õhusooja on öösel üks kuni kuus kraadi. Homme päeval on pilvevaibast üksikuid selgemaid laike, kuid mitmel pool sajab hooti vihma ja lörtsi. Puhub loode ja läänetuul kuus kuni 11, puhanguti 17, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 22 kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.