Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäev päeva, 28. novembri olulisemad sündmused, mina, Liisu Lass. Valitsus otsustas täna töötuskindlustusmakse määra vastupidiselt töötukassa ja ametiühingute soovitusele mitte alandada. Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on otsus seaduslik ning hetkel tegelevad sellega keskliidu juristid. Tööandjate hinnangul rikkus valitsus ühiskondlikku kokkulepet. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo vallandas täna mereakadeemia rektori Heiki Lindpereõppeasutuses avastatud rahaprobleemide ja esitatud valeandmete tõttu aastateks 2014 kuni 2020 kavandatud Eesti maaelu arengukavas ja prioriteetideks teadus- ja arendustegevuse, uute finantsinstrumentide rakendamise ning ühistegevuse. Euroopa Liidu valitsusjuhid kohtuvad täna Vilniuses Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina liidritega. Idapartnerluse tippkohtumise eel kõneldakse enim Venemaa survest Ukrainale. Läti parlament otsustas tänasel korralisel istungil saata komisjonidele läbivaatamiseks ettepanekud, oh seda kiirendatud korras riiklik ehitusjärele valveamet ja tugevdada ehitusjärelvalvet üldiselt. Konkursqurt kultuurilehele sirp peatoimetaja leidmiseks kuulutatakse välja homme. Uus peatoimetaja peaks selguma enne jõule. Venekeelse elanikkonna lõimimine Eesti ühiskonda õnnestub meedia abil päris hästi sotsiaalsel tasandil, kuid ühiskonnasüsteemiga haakimiseks veel häid kanaleid pole, selgub ühe järeldusena täna Tartus kaitstud doktoritööst spordist. Kadri Lehtla sai Rootsis alanud laskesuusatamise maailmakarikahooaja esimesel individuaalvõistlusel karjääri parimat tulemust märkiva 15. koha. Ilm on öösel ja Päeval pilves selgimistega, öösel sajab lörtsi või lund päevana ka olulise sajuta. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm kraadi, päeval miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Õhtul temperatuur langeb. Ja nüüd kõigest lähemalt valitsus otsustas täna mitte alandada töötuskindlustusmaksu alammäära, kuigi töötukassa nõukogu sellise soovituse tegi. Mari Rebane räägib lähemalt. Töötukassa nõukogu ettepanek järgmiseks aastaks oli, et töötuskindlustuse maksemäär oleks 2,1 protsenti senise kolme protsendi asemel seal, kus töövõtja töötuskindlustuse maksemäär oleks 1,4 protsenti ja tööandja maksemäär 0,7 protsenti. Valitsus otsustas aga maksamäära jätta muutmata, selgitab sotsiaalminister Taavi Rõivas. Valitsus hindas kindlasti oma otsuse tegemisel ka seda, millised on nii Eesti majanduse lähiaja väljavaated, milline on väliskeskkonna võimalik mõju. Me hoiak on töötukassa nõukogu enamuse hoiakus, alalhoidlikum ja konservatiivsem. Meie hinnangul peab olema valmis ka selleks, et majandusel ühel või teisel põhjusel läheb halvasti ja see on valitsuse vastutus hoida selleks reserve, hoida selleks piisavalt vahendeid. Sotsiaalministri sõnul on töötukassa nõukoguga kokkulepe, et samas suurendatakse töötusega seotud teenuste ringi ja sinna antavat raha. Näiteks tõuseb erivajadustega töötajale kohandatud töökoha loomise toetus 50-lt protsendilt 70-le protsendile. Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on valitsuse tänane otsus aga ebaseaduslik ning Peterson ütles BNS-ile, et praegu kontrollivad seda lahendust liidu juristid. Ametiühingute keskliit on koostööandjate keskliiduga pöördunud ka õiguskantsleri poole küsimusega, kas töötuskindlustusmakse määrade langetamata jätmine oleks vastuolus põhiseadusega kuid selles osas pole veel vastust tulnud. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tammsaare hinnangul otsustas valitsus ignoreerida ühiskondlikku kokkulepet. Töötukassa ülesanne on teha ettepanek töötuskindlustusmakse osas, selleks näeb seadus ette väga selgelt kriteeriumid, mille alusel juhatus peab oma analüüsid esitama ja nõukogu otsuse tegema kõigist neist seaduses ettenähtud kriteeriumidest lähtudes. Valitsus jättis selle ettepaneku rahuldamata, ilma ühtegi selget põhjust andmata. Küsimus on selles, et et mängida osalusdemokraatiat, kui seda tegelikult ei taheta rakendada ja, ja noh, selles mõttes me tahame, et saaksime õiguskantsleri, sest no selge vastus, et et mille alusel siis tegelikult valitsus otsustama peab ja missugune on siis üleüldse selle ühiskondliku kokkuleppe olemus, et töötukassalt juhitakse kolmepoolselt Eesti mereakadeemias viidi oktoobris läbi teenistuslik järelevalve, mille käigus tuvastati mitmeid eelarve ja finantsdistsipliini rikkumisi. Preemiale anti võimalus teenistusliku järelevalve õiend, et kommenteerida kuni 25. novembrini. Kuna tähtajaks kommentaare ei tulnud, vallandas haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo täna mereakadeemia rektori Heiki Lindpere rektorijuhi. Ilmselt võtab üleakadeemia praegune arendusprorektor Roomet Leiger. Ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimand selgitus. Järelevalve, mida me tegime eelkõige sellel otstarbel, et hinnata Eesti mereakadeemia seisundit enne ühinemist Tallinna tehnikaülikooliga lisaks ka, et kontrollida asutuse juhtimist olukorras, kus meil me oleme saanud vastuolulist informatsiooni tol ajal leidis, et Eela arve kinnitamine, selle täitmine ei ole mereakadeemiast sisuliselt taandatud ja tulemusena on ohtu seatud mereakadeemia stabiilne seisund ja jätkusuutlik toimimine lihtsalt ei olegi määratud eelarve täitmise eest vastutajaid. Arve ei ole korralikult vastu võetud, seal täitmist ei jälgita, ma ütleksin, et juhtimine on puudunud selles osas. Lisaks sellele leidsime mitmeid teisi probleeme juhtimises, näiteks koosseisu kinnitamisel on väga erinevad vastuolulised andmed, kas mõnes üksuses töötab 20 646 inimest, mille põhjal on tegelikult raske teha hinnanguid, et missugused koostöös on siis näiteks personalikulude osas ja nii edasi rektoriga täna üle vaadates, mis me leppisime kokku eelmisel korral Sa oled see ei olnud täitunud ja ka praegu rektori seisukohti võis iseloomustada kui soovi venitada, mis ei äratanud usaldust ja, ja mille puhul meil siis puudus kindlus, et oleks karanud seeritud mereakadeemia ja Eesti riigi huvide kaitsmine edaspidi kindlasti ei ole tegemist pankrotiolukorraga, siiamaani ei ole väljamaksed pidurdatud olnud, mereakadeemia võib vajada natukene abi, see ei ole väga suur, aga see kindlasti on väiksem kui esialgse lisarahastamise vaatluse juures. Meile esitati meie omalt poolt teeme kõik, et töötajate palgad ei jääks välja maksmata ja me arvame, et selleks on head väljavaated. Eesti maaelu arengukava 2014 kuningaks. 1020 eelnõu läks kooskõlastusringile ministeeriumidesse. Reene Leas käis eelnõuga tutvumas. Ühise põllumajanduspoliitika teise samba ehk maaelu arengukava maht tuleval perioodil on pea miljard eurot, millest 25 protsenti tuleb Eesti riigilt. Võrreldes eelmise perioodiga on aastateks 2014 kuni 2020 kavandatud mitmeid muudatusi. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder loetleb neist mõned olulisemad. Kõigepealt me suuremat rõhku asetame teadus- ja arendustegevusele ja otse turustusele ja just tootjate ja teadlaste koostööle ettevõtluses ja toidutööstusesse. Teiseks finantsinstrumendi rakendamine. Me soovime, et toetustest saaksid osa laiem ring ettevõtjaid ja et me kaasaksime ka erakapitali rohkem põllumajanduse investeeringutesse, toidu investeerida hingutesse ja muu maaettevõtluse investeeringutesse. Kolmandaks ühistegevus, ühistegevus, mis on oluline eelkõige väiksematele tootjatele, aga kindlasti ka suurtootjate ühistegevus, kui me peame silmas välisturge ja kolmandaks, keskkonnasõbralik vaikus ehk jätkusuutlik maa loodusressursi kasutamine. See prioriteet on seatud juba Euroopa komisjoni poolt ja maaelu arengukavast vähemalt 30 protsenti peab minema keskkonnameetmete rahastamiseks. Minister tõdeb, et erinevaid huvigruppe ning vaidlusaluseid punkte on palju. Nii näiteks tegi Eestimaa Talupidajate Keskliit eile avalduse, kus väljendas rahulolematust eelnõuga, mis nende hinnangul ei arvesta piisavalt talunikke ja väiketootjate huve. Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm. Osa nendest meie tehtud ettepanekutest on leidnud arvestamist, kuid kõige kriitilisemad kõige olulisemad ettepanekud, mis suunaksid toetused palju tasakaalustatuma jaotuse printsiibile, need on jäetud Bayaku arvestamata taki. Sisuliselt suurendatakse suurfirmade konkurentsieelist veelgi ja see surub välja konkurentsist. Peretalud. Täna saatis oma rahulolematust väljendava teate Eesti põllumeeste liit, kes kardab, et uuel eelarve perioodil võidakse kehtestada ümber jaotatav toetus mille tulemusel võidavad just väiketootjad ja suurtootjate toetused, kuivavad kokku. Üheks suureks vaidlusteemaks on otsus tõsta 40 miljonit eurot põllumajanduse otsetoetusi ümber aktiivsetele tootjatele. Veel kord. Helir-Valdor Seeder. Maaelu arengukava kaudu need 40 miljonit eurot. Me suuname aktiivsetele põllumeestele eranditult läbi meetmete, sinna ei pääse ligi passiivsed euroheinaniitjad. Ja teiseks, et kõige suuremad valupunktid, mis meil Maaelu arengukava arutelu käigus esile kerkisid investeeringud põllumajandustootjatele keskkonnasõbralik majandamine, et lisada siis nendele meetmetele ka täiendav rahastus. Euroopa Liidu valitsusjuhid kohtuvad täna Vilniuses Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina liidritega. Idapartnerluse tippkohtumise eel kõneldakse enim Venemaa survest Ukrainale. Johannes Tralla lugu. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles enne Vilniusesse sõitmist, et Euroopa Liit ja Saksamaa peavad Venemaaga rääkima. Külm sõda on läbi, toonitas Merkel, lisades, et igal riigil peaks olema õigus ise otsustada, kellega ta sidemeid sõlmida soovib. Sama sõnumiga esines Euroopa Parlamendi Ukraina missiooni üks juhtidest pätkaks. Nõustun president Van Rompuy Barroso hiljutise avaldusega, milles nad mõistavad hukka ka Venemaa käitumise, ütles kaks. On oluline, et selline avaldus tehti. Euroopa Liit austab oma partnerite suveräänsust. Rainal kui suverään seal, riigil on õigus Euroopa liidule öelda jah ei või võib-olla Euroopa Komisjoni laienemisja naabruspoliitikavolinik Stefan Füüle ütles tippkohtumisega paralleelselt toimuval ettevõtluskonverentsil Vilniuses, et ta on pettunud, et Ukraina ettevõtete moderniseerimiseks kuluvast rahast räägitakse kui kulust ja mitte kui investeeringust. Ukraina presidendi poliitilist otsust. Ettevalmistused Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe allkirjastamiseks peatada kommenteeris laienemisja naabruspoliitikavolinik järgmiselt. Mul on sellest otsusest kahju, ütles üle. See oli unikaalne võimalus pöörata ümber välismaiste investeeringute väljavool Ukrainast ja hoogustada rääkimisi IMFiga. Paljud uued võimalused moderniseerimiseks ja investeeringuteks, mida assotsiatsioonileping oleks Ukrainale toonud, lükkuvad nüüd edasi, ütles YLE. Idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses, mille tähtsündmuseks pidi kujunema Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsioonileppe allkirjastamine algab täna riigipeade ja valitsusjuhtide õhtusöögiga rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Teised välissõnumid võtab nüüd kokku Kristi Sobak. Läti parlament kogunes täna erakorralisele plenaaristungile, mille käigus otsustas saata komisjonidele läbivaatamiseks opositsiooni ettepaneku riikliku ehitusjärelevalveameti kiirendatud korras taastamise ning ehitusjärelevalve üldise tugevdamise kohta. Ehitusseadusemuudatusettepaneku esitas liikmelisele seimile vasakpoolne üksmeele keskus ning selle vastuvõtmist pooldas 54 rahvasaadikut. Paremtsentristliku võimuerakonna ühtsus, saadik ilma Cheedpane, nimetas hääletus eelnõu kummastavaks ja lisas, et üksmeelekeskusest on küüniline püüda lõigata poliitilist kasu tragöödia arvelt pulgale Maria-townis Suurbritannia plaani piirata Euroopa Liidu migrantide juurdepääsu riigi sotsiaaltoetustele ja Bulgaaria välisminister kinnitas, et hirm idaeurooplaste tulva ees on alusetu. Briti peaminister David Cameron teatas nimelt teisipäev valed sotsiaaltoetuste saamise reegleid migrantidele karmistatakse sest alates uuest aastast kardetakse massilist bulgaarlased ja rumeenlased sisserännet, kuna siis kaovad Rumeenia ja Bulgaaria orjatööjõule seni kehtinud piirangud. Cameroni kava kohaselt ei saa migrandid saareriigis veedetud esimese kolme kuu jooksul töötoetust ning maksed peatatakse kuue kuu järel, kui neil ei ole lootus tööd saada. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnul tõuseks Ukraina assotsiatsioonileppe sõlmimisest Euroopa Liiduga kasu kõigile ning teiste seas ka Venemaale. NATO peasekretär ütles, et tal on äärmiselt kahju, kui leppe sõlmimine siiski võimalikuks ei saa. Rasmussen lisas, saab, et kui seda ei ole võimalik teha käesoleva nädala idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses, siis saab see võimalikuks kunagi hiljem. Ukraina opositsioonierakonna udar juhtumit Taali Klitško ütles täna, et riigi president Viktor Janukovitš tuleks Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe sõlmimisest taganemise tõttu ametist tagandada. Lisaks on vaja korraldada tema sõnul ennetähtaegsed valimised. Egiptuses hukkus julgeolekujõudude ja tagandatud president Mohammed Morsi pooldajate kokkupõrkes üks meeleavaldaja, vahendab uudisteagentuur Reuters. Kokkupõrge toimus Kairo Ülikooli juures. Egiptuse valitsus andis pühapäeval välja seaduse, mis piirab meeleavalduste pidamist. Tagasi Eestisse sihtasutuse kultuurileht nõukogu kogunes täna arutama ajalehe sirp peatoimetaja valimist. Kohal käis Reene Leas. Pärast peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderi tagasiastumist seoses Andres aule avaldamata luuletuste ilmumisega sirbi eelmise nädala numbris on uue peatoimetaja valimiseni toimetuse eesotsas Lea Larin, Tambet kaugemaia Tiina Mattiisen. Täna kogunes sihtasutuse kultuurileht nõukogu erakorraliselt, et seda teemat arutada. Nõukogu esimees Urmas Klaas räägib kokkulepitud konkursi toimumise korrast. Homme kuulutatakse peatoimetaja konkurss välja. 13. detsember on peatoimetaja konkursi lõpptähtaeg, selleks kuupäevaks peavad laekuma visioonid ning loodame teile. Jõulupühi on sirbile uus peatoimetaja valitud. Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv. Tahaks nagu enne jõulusellega ühele poole saada inglaste siis sellega taotlusega, et uue aasta alguses saaks uus peatoimetaja hakata tegutsema. Et, et väga palju kiiremaks ei andnud seda enam ajada, sest ütleme, korralike visioonide vormistamine võtab natukene aega siiski ja Ma arvan, et päris paljud inimesed, vähemalt tõsiseltvõetavad kandidaadid, on juba üsna läbi mõelnud selle, kas nad tahavad kandideerida või mitte, aga aga kui nad näevad, eks ole kirja pandud konkursi tingimusi ja mõtlevad selle üle alla alla kahe nädala, väga palju ei saa anda inimestele aega, et palju kiiremini seda ei oleks ilmselt võimalik teha. Sirbi peatoimetaja konkursikomisjoni hakkab kuuluma 10 liiget veel kord Urmas Klaas. Konkursikomisjoni osas tegi nõukogu koostöös Kirjanike Liiduga ettepanekud juhatusele et seal oleksid esindatud loomeliidud kolme esindajaga ning me soovime kuuendaks detsembriks loomeliitude konsensuslikke esindajaid siis üks esindaja kultuurikojast, üks esindaja, Teaduste akadeemiast, üks juhatuse esindaja, kindlasti üks ajalehe sirp toimetuse töötaja ehk siis praeguste töötajate hulgast valitakse esindaja ja kaks nõukogu esindajad. Avalduste esitamise tähtaeg on 13. detsember kell kaks ja visioon peab sisaldama toimetuse võimaliku koosseisu. Venekeelse elanikkonna lõimimine eesti ühiskonda õnnestub päris hästi. Sotsiaalsel tasandil, kuid ühiskonnasüsteemi tasandiga haakimiseks ikka veel häid kanaleid pole, selgus ühe järeldusena täna Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööst. Piret Errem. Reis räägib lähemalt. Meediale on oluline roll ühiskonnasüsteemi käigushoidmisele, inimeste ühiskonnaga sidumisel. Mida rohkem erinevaid meediakanaleid jälgida, seda suurem on võimalus leida ühisusi erinevate sotsiaalsete gruppidega. Kuna Tartu Ülikoolis meedia- ja kommunikatsiooniuuringute vallas doktoritöö kaitsnud Ragne Kõuts-Klemm leidis oma analüüsis, et ühe kanali kütkes olevaid inimesi Eestis kuigi palju pole. Küll aga ei suuda venekeelse elanikkonna kasutuses olevat meediakanalid need Eesti riigi tasandiga kuigi hästi siduda. Me näeme nende potentsiaali olla integreeritud nii-öelda eestlaste kogukonnaga, see vastastikune suhtlus just nimelt inimese tasandil ja gruppide tasandil, selles ei ole suuri takistusi, probleem on ikkagi venekeelse elanikkonna integreeritus riigi tasandiga ja siin on nüüd küll selline lugu, et ega siin ei ole eriti neid kanaleid, mille kaudu on võimalik just riigi tasandil selle elanikkonna osani jõuda. Selles aspektis on päris palju mõtlemisainet. Kõuts-Klemm analüüsis oma töös 100 aasta jooksul ilmunud artikleid nii eesti, vene kui soome meedias ligi 5500 artikli analüüsist joonistusid välja sisulised erinevused ennekõike Soome meedia. Soomes väga palju räägitakse, kuidas me koos elama, missugused reeglid reguleerivad meie koos olemist ja elamist ja kuidas me neid muuta saaksime ja kas need vastavad erinevate gruppide vajadustele siis eesti ja venekeelses on seda oluliselt vähem ja, ja kui nüüd ajakirjanduse tuleviku kontekstis sellest rääkida, need arutelukohad ühiselu reeglite ja normide üle peavad jääma selleks, et inimesed paneksid ennast selle süsteemi või selle riigi osana. Doktoritöid ühendanud professor Peeter Vihalemm tõi välja veel ühe iseärasused. Mida keerulisemaks ühiskond läheb, seda suurem on niisugune fragmenteeritud, mis, mis neid inimesi ühendav ja üks teguritest, mis neil ühiskonnana siiski liidab, on, on see meediakasutus. Doktoritööd oponeerinud Berliini Frye Ülikooli professor Joachim Trebe tõi näite Saksa meediapoliitikast. Nimelt on sealgi ühiskond väga mitmerahvuseline, kuid seal ollakse seda meelt, et Parema lõimimise huvides peaksid meediakanalid olema kõik saksa keeles. Iga sisserändajate grupp sooviks muidugi meediat omas keeles, aga Saksamaal nii ei saa. Siin ollakse seisukohal, et meedia aitab sul keelt õppida. Kui vaadata päevas kasvõi tunni Saksa televisioon ja oled juba parem migrant kui, siis, kui sa seda ei tee. Kui esmalt on meedial keele õpetamise funktsioon, siis teatud tasemesse roll muutub ja meediat tarbitakse juba ühiskonnaeluga kursis olemise pärast. See aitab paremini toime tulla. Piret Preis Tartu. Spordisõnumid võtab kokku Taavi Libe Rootsis Östersundis alanud laskesuusatamise maailmakarikahooaja esimesel individuaalvõistlusel tegid Kadri Lehtla ja Grete Gaim karjääri parimad tulemused Lehtla 15 kilomeetri distantsil ainus, kes lasi eksimusteta. Paraku oli ta suusarajal küllaltki vilets ja sai kokkuvõttes 15. koha. Lehtla senine parim koht maailmakarikasarjas oli Kaheksateistkümnes. No, ega ma hästi ei tundnud ennast, sõit oli ääretult raske selles mõttes, et on nagu kahetised tunded, et laskmisel olen ma väga rahul. Sõiduga ma ei ole veel rahul, aga see on hetkel ma tean, et ongi niisugune seis peaks paranema vaga laskmise poole pealt. No ma ei tea, kus just üllatus tegelikult. Ma olen kogu aeg treeninud selle nimel, et ma teekski selliseid lasketulemusi, nii et ma, ma ei ole väga üllatunud. Grete Gaim eksis tiirudes korra ja sai 39. kohaga karjääri esimesed kaks maailmakarika punkti. Kolmas eestlanna Darja Jurlova sai 84. koha, tema eksis tiirudes seitse korda. Võistluse võitis 24 aastane tšehhitar Gabriela Sukolova kaks trahvi lasknud tšehhitarile järgnesid Slovakkia esindaja Anastassia, kus mina ja prantslanna Marie loorbrine. Täna sõidetakse ka meeste 20 kilomeetri distants. Eestlastest võistlevad Kauri Kõiv, Roland Lessing ja Daniil Steptšenko. Kokku on stardiprotokolli kantud 105 nime. Eesti meeste jalgpallikoondis kerkis täna avaldatud FIFA maailma edetabelis kolme koha võrra ja on nüüd 96.. Eesti lähinaabritest on Venemaa 22., Soome 64., Leedu 102. ja Läti 119.. Suure tõusu tegi Portugal, kes kerkis 14 10.-lt kohalt viiendaks. Juhib Hispaania, teine on Saksamaa ja kolmas Argentiina. Jalgpalli meistrite liigas lõppes eile viies alagrupivoor. Väga skoorirohkeks kujunesid A-alagrupimängud. Manchesterini naitid alistas võõrsil Leverkuseni Bayeri viis. Null ja Donetskis šahhdjor kodus reaalsusesse taadi neli. Null ja Natid on 11 punktiga liider. Sahtjoril kaheksa punkti, Leverkusen seitse ja realsasse taadil üks punkt. B-alagrupis sai üliolulise võidu Itaalia meister Torino Juventus, kes sai kolm. Üks jagu Kopenhaagenist tõusis grupis teiseks. Tiitlikaitsja Müncheni Bayern jätkab hooaega täiseduga. Eile võitis Bayern Moskvas CSKA kolmiks. Milline ilm homme tuleb, see ajab sünoptik Eva-Maria Sula, palun. Aktiivne tsüklon hoiab meid jätkuvalt oma tormises edelaservas. Öö tuleb pilves selgimistega, mitmel pool sajab lörtsi või lund, saartel ka vihma. Puhub loode ja põhjatuul kaheksa kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 22 meetrit sekundis. Hommikul tuul veidi nõrgeneb. Loodevool kannab meieni põhjalaiuste külm ning termomeetri näit langeb hommikuks miinus kahe kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval liigub Läänemerelt meie kohale kõrgrõhuhari. Loodetuule iilid ulatuvad hommikul veel 15 meetrini sekundis, kuid õhtuks tuul vaibub. Ilm on olulise sajuta, pilvede vahelt on päigegi piilumas. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi, õhtul langeb. Aitäh, te kuulsite neljapäeva, 28. novembri Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.