Muusikaline tund jätkab tähemängu matkaradadel käimist. Täna on neljas saade. Eelmise saate lõpetasime Teenuse jõe kaunis käärus ööbikulaulu saatel. Kõrge selge taevas ja kulda. Päikeseloojang lubasid loota ilusat järgmist päeva. Jaanilaupäeva, mil pidime kohtuma pealelõunal ka nende tähemängijatega, kes sõitu algusest peale kaasa teha ei saanud. Hommikul kell kuus käis meie laagrist vihmasagar üle. Et see oli lühiajaline. Pärast tuli päike välja ja kuivata stendid selleks ajaks, kui oli aeg neid kokku panema, hakata ilusasti ära. Ent vaevalt saime bussi istuda, kui taevaluugid uuesti lahti tehti. Oli ilmselge, et seekord sadu nii kiiresti ei lõpe. Aga õhtupoolikul oli aega veel palju, eks näis. Ehk on seekord õhtu hommikust targem. Pealegi oskavad matkajuht Veljo Ranniku meeleolu tõsta seletades, kui kangesti tähtis koht oli meie tookordne laagripaik, paeküla. Pane küla on reži kuulsal kaardil ära märgitud. Nagu naiivreisilaevadel siiakanti üldse kunagi elus välja jõudis, siis pidi olema tal keegi eestimaad tundev eesti mees kes ära näitas kolova nõia ja Vatla ja hanila ja mõned teised kohad ja millegipärast märkimisväärselt palju kohti on ei preisi kaardil Lääne-Eestist ja nende hulgas paeküla. Nii et on isegi niisugune arvamine. Triisile teateid edasi andnud. Tegelane võis olla lausa paekülamees. Lausa 12. sajandi teade paekülast on olemas, tuli meile kallal norima teenuse ja nii me olime teenuse kaldal. Ja see nimi on tuletatud vanast mõisa nimesistensiivsem võistel suusat. Selline Mõisa kohtan jõe suudmepoolses osas ja seal ka hiliskeskaegne mõisa kohta, ilmselt seal oli kivimaja ja sellest siis selline vana alamsaksakeelne nimi Sten tõuseb sellest mugandus eestikeelne teenuse, need tundub meile küll olevat päris eestikeelne nimega. Mahu randmeid laseb. Ja. Töökas ja kuuleka rahu. Igahooliku värvi. Jama? V? Ja me ei pea palju ka alla. Ei kuulunud ta üks, viieni. Rahuliku värvi. Ka. Veel. Ja veel. Varu run. Nimedega on asjad üldse omapärased. Kose-Uuemõisas oli meil juttu sellest, et enamik uue nimelisi kohti on tegelikult õige vanad. Samasuguse figuuriga puutume kokku ka oma tänases esimeses sihtpunktis. Me oleme praegu Vana-Vigalas, ainult et seal natuke paradokse algne nimi pärit Vana-Vigala ostsid tükk maad eemal, kus asub keskaegne kirik ja kus oli ka keskel linnus ja too tänapäeval kannab Kivi-Vigala nime, siis vahepeal leiab Kesk-Vigala ja siis paarteist kilomeetrit siin põhja pool on siis Vana-Vigala, mis võiks siis olla tegelikult kõige noorem Vigala? Nii nende nimedega ju on, kuna kõige suurem loss ehitati siia hiljem, Kivi-Vigala jäi nagu maha seal viirsavid, vedasid alt seal rasked ehituses viirsavid laiali ja siis väeti juba siia. Me oleme viiessori tasandikul Pärnu madalikul, kus siis kunagi merre setis suvel heledam kiht savi ja siis talvel õhem kiht savi, tumedam kiht savi ja siis tekkisid niuksed, riis, savitasandikud ja need on väga salakavalad. Kõigepealt nad on ehitajatele nuhtluseks ka see Vigala ju varises siin mitu korda Sigalas kokku, enne kui, kui päris hoone valmis sai ja nüüd see enam-vähem kindlalt paika pandi. Igatahes, nüüd on ta paigas. Juba võib pisut näha uhkete vanaaegsete väravapostide vahelt, millel veel raud aasadki küljes. Ilmselt käis siin kunagi mingi ketees. Lossist lahutab meid aga veel tubli tükk maad. Lehisealleed, muruväljak maaliliste puude gruppidega, mida ümbritseb ringtee ja tiigid. Meie ees on siis Läänemaa esinduslikemaid vanu mõisahooneid, tõsi ta on üsna nii muutunud ilmega, eriti on ümberehitustega moonutatud muudetud kõrvalhooned. Tegemist on ikkagi 1770.-te aastate niukse hilisbarokkhoonega ja seal aga siia pargi maastiku sulatatud suured tammegrupid kahel pool, noh, tamm on väga dekoratiivne puu, tahan kõigepealt võimas. Peale selle hilissügisel ta veel kaugele mees ja tumedate pruunide punaste lehtedega ja kevadel ka paksult niukene, heledam roheline, need ja siia vahelisi üsna palju lehiseid. Paistab, et see savine maa neid lehiseid hästi kannab. Üldse Vigala pargiteedelehisealleed on ühed Eesti pikimad ja kaunimad, olid kitsad ja proovis ja siit nüüd kuidagimoodi uue transpordiga läbi saada, nii et sa midagi vigastada siiamaani ikka enam-vähem suudetud need kümnete kilomeetrite pikkused alleed säilitada ja lossi taha jääb siis muidugi väga suur ja avar park, mis on kujundatud heas vabastiilis niukses maastikustiilis. Ega meie plaanid peale pargi läbikäimise muud ei sisaldanudki, ikkagi pühapäev. Aga meil oli õnne, keegi oli siiski majas sees ja uks lukust lahti. Nii saime, astud aga uhke võlvlaega fuajeesse, kus on midagi õige haruldast. Siin seinte sees on kaks reljeefi, nad olid mingil ajal isegi kaetud krohviga ja nad sõna otseses mõttes taas avastati mõnikümmend aastat tagasi kaasavastajaks ja nende noh, nagu tutvustatakse üldsusele, oli omaaegne kooli direktor kaitse. Ja need kaks reljeefi on siis igatahes nii tiikul Sist annab meile tõepoolest vanimat Eestis olevat kunstimälestised. Nimelt on tegemist pumpeist välja kaevatud kahe reljeefi katkega. Nad kumbki pole terved. Nende pinnalgi on praegu näha kuumuse toimet, marmor ei talu hästi kuumust ja on nagu kulunud nagu maha pesnud. Aegsis osa neid detaile ja peensusi. Aga ikkagi, tegemist on ehtsate Pompei väljakaevamistel saadud töödega ja täitsa selge, et need on salaja sealt ära toodud, ilmselt jälle kellelegi makstud ja noh, võime öelda, et see on olnud oma kunstirööv mida nad nendes kujutavad, tõenäoliselt on need olnud haudadel tookordsed. Antiikmaailmatraditsioonide kohaselt püüti haual kujutada siis jumalagajätu inimesega, kes suri, tavaliselt see surnu nagu istub toolil ja siis siin tema mees ja tema poeg jätavad temaga jumalaga. Ja see seen on asetatud niukse antiikse templiporti, kus tema pärib siis esimesest sajandist enne meie ja arva, mis vaatame ka teise reljeefi ära nüüd teine reljeef on säilinud mõnevõrra paremini, kuigi noh, tuli joon ka temast üle käinud ja tuulisse teda maha kulutanud. Tegemist on siis grammarmoriga kõige Parema materjaliga, millest taolise reljeefne teha sai. Ta ei ole nii aristokraat nagu eelmine, kuid sellist, seda terve, näete jällegi istuvat naist ja tema veedab mees jumalaga. Teine kuni esimene sajand enne meie aja arvamist. Nimelt üks üks Küllidest oli väga tuntud Kunstiteadlane telefon, üks küll kes oli omale ajal siin Baltimaades üks parimaid Itaalia renessanssi mõningate perioodide tundjaid ja tal oli erakordselt suur kunstikogumisse lossi sisse toodi ja eksis tema itaalia reisidel vaikselt, siis panime Eestimaa raha natuke ka sinna kuskil itaallastest välja kaevata, kätte, kes talle vaikselt kuskil öö varjus lehvik kätte toimetasid ja ja mida nad siia said? Nende reljeefide vastu on suurt huvi tundnud ja neid endale himustanud Leningradi Ermitaaž, Tallinna kunstimuuseumist rääkimata. Kuid imekombel on läinud siiski korda säilitada nad oma esialgsel kohal. Nii et ikka midagi kasu on ka nendest peaaegu eesti moodi nimega mõisnikest olnud. Tegelikult on siiski hästi Vanaadisooga, kes ilmus juba aadlikena siia vanale liivimaale aga siis tõepoolest sealt düüna kaldad sai endale Liivi küla nime, kes ilmus kohe esimeste ristisõitjatega tõesti maale, nii et üks Läänemaa piiskop pidest andis tõenäoliselt juba sedasama Vigala kanti 1229. aastal. Just äsja vallutatud maa andis üks külili kätte ja nemad rajasid omaette siis niukse haru Vigala üks Küllide haru, aus Haus Vikel ja nende käes on ta vahelduva eduga olnud kohe ike, kuni revolutsioonini välja. Vigalasse kogunes erakordselt hinnaline arhiiv, kuulus Vigala eraarhiiv. Serarhiiv oli üle 20000 säilitusühiku suu peale sellulisi tohutu kunstikogu ja tohutu rikas raamatukogu sajandivahetuse kohta üks Eesti rikkamaid Fiv kindlasti kõige suurem. Ja kui need 1905. aastal siia Vigalasse jõudsid, mõisa põle ja kui kohalik rahvas ka kaasa lõi 15-l detsembril, siis tõepoolest sellele mõiselega tuli otsemandi, kuigi valitseja oli sõna otseses mõttes pisarsilmi palunud, et jäetaks siiski mõistma, vaatamata nendesamade kuulsate kunsti koguda ja ja raamatukogu ja arhiivi pärast. Aga noh, juba niisugune joovastus ja vaimustus oli peal, näed, siin ei olnud midagi teha, tuli otsa ja kõik põles kõigi nähes ära. Noh, sellest on tehtud ka Soosaare film jõulud Vigalas. Vana-Vigala park on tohutu suur koluvere jõgi teeb selle ümber maalilisi käände. Ühes kohas on aga miski nagu väga korrast ära. Otse meie vastas näete tüüpilist maa lõhet, vallad vajub kokku ja, ja võib tekkida ajutisele ujutusi, kuni jälle ta kuskilt siis endale uue tee leiab. Ja vastas on näha paljude laiustaarsele maa lihke laius on üks, 50 või 40 meetrit ja vallandunud üks, 30 meetrit kallast. Sellega siinne rahvas ei ole üldse üllatanud, maa lehtrid on igapäevased asjad peaaegu või mõne aasta tagant jälle midagi ära läheb. Jõgi selle tõttu muidugi muudab pidevalt sängi. Me oleme siis nagu pargi tagaküljel juba. Pargi esiküljes on nagu säilmeid nihukesest regulaarsest korrapärases pargis, seal on pügatud pärnaalleed osasid ja ja väga korrapäraselt paigutatud tiike ja Leesid. Täna külg on ehk niisugune maastikupark kõigepealt maastikul pargi juurde, me oleme jõeäärsel teel ja siit on vaade kaugele põldudele, metsadele ja hirveaiale hirveaed, näete, on üsna pikalt siin kuskil lõuna pool parki, teisel pool jõge. Ja pargis omakorda kõrgemal on siis niuksed, looklevad teed ja, ja on ka rida tiike rida paisutusi, et kogu aeg nagu maastik vaheldub, kordan, vesi heledam päikse käes väljaku keskel ja kordan, vesi tumedapuude all. Jõgisin heledas päikeses ja, ja, ja siis kordan siis niuksed, ilusad, vabad, aasad ele, valged Haasad ja kursis tumedama tassi tumedama niukse tammesalud. Jah, siit lõpust on väga ilusad vaated, maastikujõgi teeb, näete, kui kauni poolkaare ja kohe vastas on vanad matusepaigad ja hiietammed. Ja neid vannud tammi jääb ka põldude keskele. Tihti niisukesed tammed siinkandis tähistavad kunagisi talukohti inimeste eluasemeid, mis likvideeriti mõise põlluks omal ajal. Puu jäeti püsti ja, ja nüüd tähendab, selle käigus on ka ikka need üksikud puud püsti jäetud, need need tihti tähistavad mitte lihtsalt juhuslikult võsas kasvanud puud, vaid kunagist inimese eluaset siin kuskil taga oligi õitsema talu millest sai perekonnanimi aitsem või Aitsam, see oli tüüpiline Teo talu hilisem renditalu. Ja kui oma õiguste eest võitlev vana mihkelkohast ilma jäi, siis ta hakkas kohtu teel nõudma üks küljelt sisse. Tema poolt tehtud hoonet, maksumus ja maaparandus maksumusi. Mõistlik muidugi talle seda ei andnud ja nad käisid kaks aastat kohut, aga siis ikkagi jäi peale. Üks küll ja Aidzemaati väga julmad seal välja, nii et isegi see talukoht kaotati ära münti üles, et niukene vastalisest mehest jälgi järgi ei jää. Ja selle arvel muidugi siin 1905. aastal olid sündmused erakordselt tormilised ja noh, lõppkokkuvõttes ka väga verised, sest kindlasti ikka suur hulk mehi maha. Nii et oskagi öelda, kellele siis nüüd pärast ette heita, kui nii suur ja kallis maja maha põletati, enne seda ikka oli ka julma tehtud siin kohalike talumeestega ja rentnik ikka nii. Oi, see võimaldab täna puhastada maa üle laht läbiks vaikiks. Oi koi äkkteni noore linnu silmades puistluks leek seisab paremal käel lahutubjas. Pena puhastuda vaatasime, kohtume ülella, lai lambid soikiks, lend, tuhas. Siiasamasse taha jääb Baiba talu, kus sündisid kaks kuulsat venda. Kunstnik Ants Laikmaa ja kohalik koolmeister Bernhard Laipmani. 1905. aasta ohvreid. Aino Kallase novelli Bernhard kiirest prototüüp. Vigale pargis annab ikka kõndida, ta on nii suur, et Tanis soliidsete mõõtmetega laululava tundub siin ka lihtsalt nagu mingi väike paviljon. See laululava on aga ehitatud peaaegu kalmistu kõrvale. Oma koduparki on maetud terve rida mõisaomanike. Ja osa nende hauaplaatidest on päris kenasti säilinud, vapid peal ja puha. Möödunud sajandi mood, romantiline, nostalgiline nurga. Park on üldse heas korras, hirveaias on jälle hirved sees, aga neid me vaatama ei lähe, vihma piserdada alla ja tükk maad kaugel ka. Tänu vihmale jääb meil nägemata kasevalguse-varju mäng pargi valudel ja Veebeeglitel. Aga eks inimestel ole ju kujutlusvõime olemas. Palju erinevaid puuliike kodumaiseid ja eksootilisi. Aga sihvakate, nulgude, lehiste ning okslike tammede kõrval jätavad kõigevägevama mulje siiski kümne-kaheteistkümne kaupa kimpudesse istutatud pärnad mis on pargi rajamisest möödunud pooleteist sajandiga kasvanud ka tohutu kõrgeteks. Praegu parki korrastab kool ja ta on läbi aegade seda korrastanud aitsemite päevist alates ja meile väga tuntud inimene, Vigala Sass pargiaednik ja seid, tema alustas oma oma tööd tubli loodusetundjana. Nii et tema on pannud ka mingil määral aluse selle praeguse pargi taastamisele. Asume Vana-Vigalas teele selle tegelikult kõige vanema Vigala, nüüd siis Kivi-Vigala poole. Bussis on aega meenutada veel teisigi siitkandi kuulsaid mehi peale nende, kellest juba räägitud. Üks Küllid on jätnud Eesti ajalukku veriste lehekülgede kõrval ka helgeid lehekülgi. Üks mõisnikest nimega Berend Johan andis 1789. aastal välja Vigala eraõiguse. Mõis talupoegi küll pärisorjusest ei vabastanud, kuid andis siiski mitmeid kergendusi. Vigala suures eraarhiivis töötas möödunud sajandi keskel pikemat aega ajaloolane Johan losiust. Kesi kroonika trükkitoimetaja. 1822 sündis Vana-Vigalas Päärnid alus, Berend, kildemann, hilisem pedagoog, koolikirjanik ja meie esimese luule antoloogia koostaja. 1833 kuni 37 töötas Vana-Vigala mõisas kodu-kooliõpetajana Eduard Ahrens hea eesti keele tundja, kes 1843 juba Kuusalus pastorina töötades andis välja grammatika, milles võttis kasutusele uue kirjaviisi. Sõidame läbi Ooese külast, kus 1857 sündis koolmeistri pojana üks meie suuremaid rahvaluulekogujaid teadlasi Matthias Johann Eisen. Ja ettehaaravalt ka mõned nimed, mis seotud ees Polutava Kivilgalaga. 1622 määrati siia pastoriks Joachim Rossinius, kes õppis siin ära eesti keele ja 10 aastat hiljem kirjutas oma kodu- ja käsiraamatu, selle küll võru murdes. Ja kaugest minevikust tänapäeva Kivi-Vigala köstrimajas veetis oma lapsepõlve Veljo Tormis. Siia lenge jõe kääride vahele ja väikeste lisaööde vahele siis esimesed ükski tulid ja siia ma kindlasti rajasid, näete, seal on niisugune pais selle paisu tagant saarekene ja näha on põliseid puid. Tal on päris tavaline pääle esimest maailmasõda ehitatud suurem maja kõrgema künka peal, aga tolle künka sees künka all on tegelikult siis Ficel Vigala linnus ehk Kivi-Vigala linnus, mis püsis sellel kohal tõenäoliselt vene Liivi sõjani. Pärast seda hääbus, lihtsalt põletati korduvalt maha ja tuli ehitate uude kohta üles ja ega temast ürikutes suurt midagi tolegi. Pigem siis andmed väljakaevamist, et väljakaevamiste aegu saadi kätte mingi torniosa ja, ja siis niisugune ringmüür, mille sisekülgedel oli osad kivi, osad puithooneid tehtud. Niisugune väga väikene, tavaline vasallilinnus, selline vasalli, linnuste ö, kulgeski siis siin piiskopimaade ääre peal, need olid Velise, Kasti, Vigala ja on andmeid juba tookordsest keskajast ehitusest, mis vajus savide tõttu ära, nii et siia tulnud ehitusmeistrid Saksamaalt ei tulnud viirsavid omadusi ja mul on tunne, et ega me neid siiamaani endale selgeks teinud ei ole. Kui siia kirikuid hakati ehitama, siis analoogset lossiga hakkas kirik viltu vajuma ja olgu öeldud, et sellest pärinevad gigasugused, kirikute maa allavajumise lood niukse maalne kadumiseni ristima siin-seal tõepoolest juhtunud kaob ära ja kõik. Igatahes, kui vabariigi ajal hakati püstitama torni, siis see hakkas vajuma. Ja kui nüüd väga tähelepanelikult vaadates torn on veidi viltu ja, ja ta lõpetatigi võrdlemisi madalalt ära, ta ei saanudki oma planeeritud kõrgust. Sest kõigile oli selge, et ei tule midagi välja. Kivi-Vigala kirikutorn on omapärane selles mõttes, et ta on tiga monument. Tornil on tahvlid esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenud meeste nimedega ning 1905. aastal Mahalastute nimedega. Need on taastatud mälestustahvlid, Enton ka uued. Siia on graniiti raiutud kihelkonna inimkaotused aastail 1941 kuni 57. Ja need nimekirjad on pikemad kui eelmised kolm kokku. Ja ometi ei kuulu metsani ja soine Vigala kihelkond ei suurte ega tihedasti asustatud tõhul. Jaanilaupäeva ja veel rohkem võidupüha tõttu on nimetahvlite ja kahe figuraalse monumendi juures ohtralt lilli ja pärgi. Üks on niisugune sõdalane käes ja teine monument, On vanakene, kes toetub ristile, neid loeti kunstimälestist, eks, ja kui omal ajal nad maha võeti siis antinud igaks juhuks Haapsalu muuseumile üle ja seal nad seisid, aga, aga seal ei osatud ka neid päris mälestiseks pidada ja siis nad sattusid riburadapidi jälle siia tagasi. Siin surnuaia kabelis, nad siis olid mõne aja hoiul. Ja kui läks lahti suur taastamise hoog, siis kõige esimesena taastati Vigala monumendid, kusjuures nad tõepoolest need kaks figuuri kunstimälestised, nimelt nad on Eestimaal vist peaaegu ainsad, mis masin töötlusega sellisesse viimistluse astmesse viidud, tähendab, nad ei ole päris käsitööga sellisteks raiutud kena üldistatud laad Meile omasest pruunikas graniidist. Ja muide, ma juhin veel tähelepanu sellele huvitavale motiivile. Kesk-Euroopas on komme tähistada mälestust mingi väikese väikse tahvlikese seinal ning selle all on niisugune Talv või kuldkivi, mille peale saad riputada pärija. Nagu antiikmaailmas kunagi oli. Ja tõepoolest tähtpäevade puhul ei panda pärga mahavõtt, pannakse pärg sellele pulk kivile. Sellel kirikul on olnud õnne. Suurtest teedest eemal on ta jäänud puutumata ka suurtest sõdadest ning selle tõttu on siinsed rikkalikud varad säilinud. 16. sajandi lõpust pärinev Madalmaademeistrimaal. Ghana pulm on siit viidud Tallinna kunstimuuseumi. Muu on aga omal kohal. Terveks jäänud vitraažaknad annetajate vapid aukohal. Altar ja kantsel on seitsmeteistkümnenda sajandi lõpust meie kõrgbarokimeistri Kristjan Akkermanni tööd. Ka niisuguste meistritööde sattumise siia kolkasse võlgneme rikastele annetajatele, üxküllidele. Altari keskel näetegi kahte vappi, üks Küllide punased lõvid ja kolm üksteisele asetatud kilusanderfelde. Seal niuksed hõbedased väljal mustad kalad. Ja mis on küllaltki üllatuslik selle rikkaliku kujunduse juures. Sammastel, mis ääristavad altari pilti on figuurikaks pühakut, suure habemega tõsine meesterahvas, võti käes, Peetrus ja teisel pool on mees, kellel on käsi kuidagi niiviisi ette siruta, tundub, et ta nagu toetab millegi esemele. Seesi ise on kaduma läinud, aga see on mõõk. Seal Paulus Peeter-Pauli kirik nii selle altari järgi ja õlal kus on nagu hiivne, ristiusu sümbol, eneseohverdamise ja ohvrimeelsuse sümbol on pelikan, kelle rinnaskonn poega nokivad verd, ema rinnast nokivad verd, kui midagi muud emale anda ei ole. Selle kiriku kantsel, ülirikkaliku barokkdekooriga ja spiraalsammastega on otse vastu välisseina mitte niimoodi eraldiseisev, nagu tavaliselt. Ka see on Akkermanni kavandatud ja osad ka hakkama tehtud, kuid arvatakse, et osaliselt on siin töötanud tema õpilased või tema töökoja teised sellmeistrid. Noh, teda ei peeta figuuride poolest nii ja käsitlusega tööks On altarifiguurid, Kristusel kui kõige tähtsamal on käes riigiõun, on see hästi suur riigiõun ja temal on siis punane mantel, noh teistel on, kel roheline sinine ja igal mehel on siis käes mingisugune ese atribuut, mis kindlad, kinnitab, kellega tegemist on ja nii nagu on kõik ridamisi tavaliselt ümber ümber kantsleri keha. Ja mis selle kantsli teadlikum on, on see, et tal on väga rikkalikult kujundatud kõla, räästas seda siit alt päris ei näegi. Seal on Kristuse kannatuse atribuudid pretel, millega läksid üles tema ristilööjad, siis on naelte kimp inglitega käes, võeti Butode käes, millega ta löödi haamer ja kõik muud need atribuudid, mis siis tähistavad kõige valusamalt hetke tema elus, kui ta risti löödi, kannatas atribuudi, need on kõik üsna traditsioonilised. Kuid tegemist on siiski ikkagi meie baroki kõrgmeistriga siin. Hästi tasakaalustatud ja, ja küllaltki lopsaka dekooriga. Seda tähelepanekut dekoori vaadates leiutasid hakantus lehtede vahelt niukseid, toredaid maske suure ninaga ja kongus ninaga ja oli silma ja kullipilguga ja suure rääkiva suuga meeste maske mascaroonid, mis lähevad omakorda üle märkamatult taimedeks jälle väga iseloomulik element tollele ajale. Vigala kirikus on ka üks haruldus 14. sajandi algusest. Nii umbes põlvekõrgune paekivist välja tahutud rist. Tavaliselt hoitakse seda käärkambris, ent lahke pastor tõi selle meile näha. Selle risti peal väga naivistlik niux, väga üldistatud, joontega joonistatud inimene, kellel on peas kõrge müts ja seljas lühike hame. Alguses peetud seda risti piiskopi ristiks, sest et piiskopil on ka niuke kõrgemiitra peakate, aga piiskopi lisand ana lühikest amet, temal pidi olema vähemalt maani soliidne niisugune mantel. Ja peale selle on sellel kujul käes üks väike sarv, Jõks, suur sarv joogisarv või puhumissarv. Ja nüüd viimased hinnangud on nisukesed, et see on aasta jumal. Ja üsna paganlik jumal, et see on pärit skandinaavlastega usundist, realaste usundist ja selline paganlik element on jõudnud kristliku risti peale, tähendab üks skulptuur on tulnud teise kultuuri hilisema kultuuri peale. Nimelt Horn on vana jaanuari nimetus, horm tähendab sarve. Ükssarv tähendab aasta lõppu, teine sarv selle aasta alguses. Need kaks ristatud sarve on aastavahetus, on jõulud. Ja sellele järgnevad siis näed, et määrid. Nii et siin on selline väga kummaline ja väga unikaalne ristkäärkambris sarvega hauaplaat on meil ainult veel Karuse kalmistul. Aasta algusel hukkunud mehe hauale. Täname lahkeid pastorite ja valmistume juba lahkuma. Aga siiski on veel üks küsimus. Torni all sissekäigu juures on põrandal väga huvitav mosaiikhommik, lõuna ja õhtu. Ning see ei ole sajanditevanune, nagu Veljo Ranniku kindlalt teab, kes tegi. Kui te olete kuulnud niuksed nime, Einar Laigna. Tema oli vahepeal siin niisugune vaba mees, ta oli üks kuu aega umbes siin meil. Ja siis tema idee oli see, et siia võiks midagi teha, ta rääkis muidugi läbivillem raamiga, seda asja ja nii edasi ja nii edasi ja siis me hakkasime ühiselt tegema. Käisime, otsisime kiviraiumist töökodades neid kivitükikesi ja siin me siis need krõpsisime valmis ja ladusime kokku, temal oli üks tuttav ka veel abiks ole meni kolme mehega, siis ladusime need asjad ära. See on Eesti ainus, kus nii täpselt need iidsed sümbolid. Hommik, lõuna ja õhtu on kivis. Sõidame taas suurele Pärnu maanteele. Ja mis on teeristis loomulikult kõrts. Seekord kuulus paik, mille nimi meie rahva kõnepruugis kindlalt sees. Omal ajal toimusid siin igal sügisel suured linalaadad. Kõrtsu lausa meil ees, ta on praegu kõvasti ümberehitatud hoonetel vanade algsete nööridega, mõistagi käinud laat kõrtsis ümber kiiresti sügisestel väljadel, aga ometi pärast siis ikkagi liiku tehti ja mõni mees läks liikuda nii kaugele kodu läks, siis oli ainult üks viienda pikkaline taskus kõik mooli jäänud tordi kõrtsmiku kukrusse ja siis naised ega ütlesid, et meestele, kes noh, niiviisi natukene. Sakslus peataludega, mine koti laadale. Seitse tore väljendus pärinebki noh, näed, tänagi on kogunenud projekti kõrtsi juurde üsna arvukalt, rahvas ei tea, need on kõigil sporti laadale saada. Vihm on, ülejäänud taevast piilub päike Ki alla, mis sest, et pilvede vahelt. Igatahes lootust on, et ilm võib paraneda. Ja see on üsna sümboolne. Ka maja, millele praegu läheneme, oli väga tähtis just niisugusel perioodil meie ajaloos kus lootuskiired hakkasid tungima läbi sünge pimeduse. Kui Eestimaal talupoeg oli vabaks saanud siis ajab ikka, sai kõigile arusaadavaks, neid ei saa jätta ilma hariduseta, et anda haridust, oli luua õpetajate seminare või midagi taolist, kus külakooli õpetajad said siiski korraliku ettevalmistuse ja osa taolisi seminare Sis asutatigi Rüütel kondade ja Riia superintendent poolt ning meie oleme praegu jäädi veres, kuhu 1842 rajati rahvakooli õpetajate, Läänemaa rahvakooli õpetajate seminar. See väikene lihtne tagasihoidlik puuhoone ongi seminarijooned ja mõned puudki siin, nagu see suur tamm ja need on pärimuse järgi istutatud seminar ristide poolt. Hiljem see seminar siiski siit viidi ära, viidi väikesesse mõisakesse, mille rüütelkond ära ostis seminari jaoks. Korda tegi seal Kuuda mõis, millest me ka hommikul mööda sõitsime. Ja kui lõppes esimene maailmasõda, siis otsustati juba seminar tõepoolest korralikult välja ehitada ja suurejooneliselt välja ehitada. Selleks võeti siis juba Haapsalus külje all olev uuemõisa ja kool viidi sinna ülekuudest sai Leprosoorium ja see töötas viimase Leprusoorimina siis Eestis. Aga see väike maja Just tärkava Läänemaale mitu mitu tublit generatsiooni rahvakooli õpetajaid. Seminar töötas siin 20 aastat ja selle esimene juhataja oli Vana-Vigala mees Berend kildenmann. Ja tuleb välja, et siit mõnisada meetrit eemal on kirjanik Osvald Toominga sünnimaja võssa kasvanud vundament. Tema metsavahist isa läksid Virumaale, kui tulevane kirjanik oli väike poiss. Siinsamas kõrval on vana jätivere Parkse. Eriti suur park, ei ole Siibersete Kuuno tekki mõisakene ja kah põletatud tööd 105. aastal ja pärast õieti pole seal midagi üles ehitatud. Kuid selle mõisa juures siin kõrval on Eesti kõige suurem valge männipuistu. Valge mänd on kaunis puuded Anistitud meie parklasse väga palju, kuid ta jääb haigeks kuskil nii parajalt keskealise mehena ja sureb ära ja sellepärast nii teha ei ole enam kuskil suurt propageeritud. Üksikud niuksed katse, metsandikud on kuskil siin-seal, aga vot millegipärast jõhvi verest siin enge jõe kaldal kasvab nii hästi ja nii ilusti ja nii võimsalt, et jääb niisugune mulje, et see võikski olla üks meie põhipuudest eestimaa männimetsade suur tüse puu ja hästi pika niukse käbi. Käbi meenutab pigem kuusekäbi kui männikäbi. Ega ometi on tema ikkagi mänd? Pöördu mõisahoonele on edaspidiseks saatuseks Adam hotelliks kus hakkavad raske raha eest peatuma välisturistid, kes sõidavad mööda Via Balticat. Miks ka mitte? Ilus, tark ja uhke ligi 200 aastat vanad Aroclass. Palju teid on veel ees? Mõnda aega juba tehtud. Fassaadil on korrastatud vapiplaat. Rangellide ja renen Campide vappidega. Ent praegu ei huvita meid need isandad. Maja jäi põletamata 1905. aastal väga põneval põhjusel. Kitzberg kirjeldab ühte kõrtsmiku Abja külje all vanamõisas, kes rahvaga hästi läbi sai ja kelle juures meelsasti aega veedeti ja kes päris ilusa raha kokku niiviisi ajas. Tõsi, selleks, et seda raha teenida, pissis ta pitsi või kaks ise ka põske ja lõpuks tal nagu tervis vanduski alla. Mees ausalt öeldes jäi alkohoolikuks. Aga vahepeal, kui ta oli nii-öelda kõrgseisus, siis hakkasite ostma parunite, kes mõisu ära kõigepealt ostes Väikse Vanemuise seal Abja küll jälle tuli Väike-muisakene, siis ostis ta selle väärtumuise ära ja lõpuks ostiste määraga ühe ehmja mõisatest Martna kihelkonnas ja oli järsku suurte rüütlimõisate omanik ja nüüd tuleb 1905. aasta ja tulevad siit Velise poolt mõisapõletajad ja tuled siia mõisa juurde, võtavad et mõis ja mõisnik nagu peaks põlema panema, aga muusika on eestlane ei sobi nagu panna, ei ole ikka nagu päris parun jätsid selle põleva panemata ja pärast tulid siis musta seal karistussalkasid ja arutasid ka umbes niiviisi, et noh, näed, mees jäi terveks, sest jumal ei tehtud kahju järgselt anda nagu nende eestlaste poole pealt ma ise ka põlema pandud järgatelt karistama teda. Aga teisest küljest on ikka nagu mõisnik rüütlimõisa omanik, kus karistada ja need jätsite ka karistamata, vaid ma mõtlen, et selle fakti olemus on selles, et need mõlemad pooled igaks juhuks ei teinud halba. Ma kardan, et hilisemad ajad olid nii, et igaks juhuks oleks mõis maha põletatud ja pärast oleks veel mees seid arvega pandud teiste poolt juttusid läbi aegade on kõik teistmoodi, Need raskuskeskmed ümber asetatud. Lootuses, et ajad muutuvad ehk jälle paremaks. Lahkume heatujuliselt, väärdu mõisast. Vihma ei 100. Taevas on seda nägu, et ei oska välja lugeda, kuhupoole asjad edasi kalduvad kuivale või märjale. Meie tee viib igatahes Märjamaale. Ja miks me sellest sajust nii palju oleme rääkinud? Eks ikka sellepärast, et ootame ilusat jaaniõhtut koos rohkete juurdetulija. Ega aga saates jõuame selleni järgmisel neljapäeval. Seniks meile kõigile ilusaid suveilmasid.