Tere eetris portaal tehnoloog, kommentaari esitab Kristjan Port. Kui tavaline inimene elab vaid ühte elu, siis raamatu lugejate kohta on öeldud, et nemad elavad iga looga uut elu. Ja see on ju siis põnevam elamine. Samas pole sulle aga elu kantud piisavalt aega halbade raamatute lugemiseks. Mis toobki meid küsimuse juurde heast raamatust? Tasemel, aga lõputult vaielda, tasub vaadata mõnd tuntud inimese. Raamaturiiulit nagu näiteks Bill Gatesi oma voed mägesini toimetus luges William Gates kolmanda raamaturiiulist tehtud pildilt välja kuus ühe autori poolt kirjutatud raamatut mille peale tekkis loomulikult vajadus. Mis mehega on tegemist? Bill Gates on ise hiljuti tunnistanud, et tegemist on ainukese kirjanikuga, kelle järgmist raamatut ta ihkab kõige rohkem lugeda. Mehe nimi on vats, laps, mil ta mõnitooba ülikooli keskkonna ja geograafia emeriitprofessor, kelle huvi on aga keskkonnaküsimustest oluliselt laiemahaardelisem ning nagu tänapäeval Kombeks öelda holistlikum ehk terviklikum paestust terviku nägemine ongi see, miks tasub lugemise vaeva ette võtta. Et oma erialas ja maailma nägemuses marineerituna mitte liigselt kibestuda. Aastatega üle 30 raamatuid irdunud vats laps meil iseloomustab mitmeid, õigemini Vessis enamust oma kolleegidest Diarlaseid kui sügava augu. Põhjas tegutsevaid kaevureid Nad kaevuvad üha sügavamale ning nende pilt maailmast jääb üha ahtamaks. Vastavalt sellele, kui palju paistab hoogu põhjast taevalaotust. Nad teavad sellest helkivaid klapikesest praktiliselt kõike. Aga kahjuks sellega ongi kõik. Ühinege siis koos Bill Gatesi rõõmustamad. Keegi toob meile nüüd sõnumeid päris maailmast. Pats Lars, millelt ei tasu siiski oodata seebiooperliku rahustamist näiteks hoiatatud töötleva tööstuse kadumisele järgnevast riigi lõhestumisest. Põhjus on lihtne. Vabrikud pakuvad tööd keskklassi madalamale osale ja kui nende töökohad reisivad teise riiki, kaob see klass ära. Ja riiki jäävad alles vaesed ning keskmisest rikkamad. Ja kuna nad jagavad väheseid väärtused, siis on selle tulemuseks rahutused ja ebastabiilsustööstuse kadumine on seotud aga ka innovatsiooni elujõuga. Sest enamus innovatsiooni sünnipaigaks ei ole ülikoolid, vaid tööstus, kus on tegevuse parandamine igapäevaseks hädavajaduseks. Tootmisprotsessi loomulikuks osaks on tootest ning tootmisest saadud. Kogemuste najalt järgmiste sammude tegemine. Smildu. Näiteks LCD ekraanid Mis on nende kohta täna teada, asub peamiselt Korea ettevõtetes, nagu Samsung ja Helge. USAsse on jäänud vaid klaasitootmine. Konjakiklaasi tehes kolm ning kulutab igal aastal klaasi arendamisele 700 miljonit dollarit. Tõendiks USA hiilivast ning kõigile õpetlikust mahajäämusest, olgu kasvõi. Lennukivalmistaja Boeingu värskeim kroonijuveel 787 tuim lainer. Näiliselt paistab kõik suurepärane, kui vaid saaks mõned faktid kõrvale jätta. Lennuki valmistamine hilines kolm aastat. Sellest oluline osa tehtud alltöövõtu korras väljaspool USAd, peamiselt Jaapanis, Euroopas ning lennukiga. Tänaseni tõsiseid probleeme. Seega tegemist ei ole hea näitega USA innovaatilisusest. Põgusa kõrvalepõikena tasub mõtelda Eesti olukorrale. Tootmine on samuti jätkuvalt vähenenud. Eestis räägitakse IT erialade asumisest tööstuse töökohtade asemele. Küsimusele, kas Iideega saab asendada vabrikutööliste töökohtade kadu, vastab smil lühida eiga. IT-töökohad on olemuslikult kergesti asendatavad ja kohalikul ettevõtjal on lihtne leida lahenduse pakkujaid mõnest odavamast paigast. Nagu näiteks imetletud Apple'i firma tegutseb vägeva kasumimarginaaliga, aga maksab EMORi. Kelle tuludest vaid sente ja toodab omi seadmeid peamiselt mitte USA osadest mitte USA-s. Küsimusele, mida innovaatilist peale kuldse kesta on viimases telefonis jäävad pastajad hätta. Öeldu moodustab vaid osa pats laps Milli tähelepanekutest, kuid loodetavasti motiveerib seegi vähene ronima mõtetega oma urupõhjast välja, et vaadata suuremat pilti. Või kui sei motiveeris milli lugema. Vahest on selleks siis edevus? Jagada mõnd raamatut kuulsa ja rikka inimesega.