Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. George benud soo olevat iseloomustanud hea kasvatusega Briti kui inimest, kes ei tea maailmast mitte midagi peale õige ning vale eristamise. Paistab, et valitsemisest piisab ning teadmatus on voorus, mida britid oskavad kultiveerida. Aga hind on eestlased näiteks mitte. Mõnedel andmetel palub tüüpiline britt. Päeva jooksul kaheksa korda vabandust olemata ise süüdi. Samas pole talle omane vabandada tehtu eest. Kuid tulge nüüd tagasi Indoneesiast juurde, aga enne olgu veel märgitud, et kuninganna Elizabethi esindaja Austriale olles Quentin Price avaldas nädalavahetuse paiku mõte et ühel heal päeval võib-olla kasvab Bretti Domenjonis poiss või tüdruk, kellest saab territooriumi kõrgeim riigipea. Viimane tähendaks konstitutsionaalne monarhia lõppemist Austriale ja vabariigi väljakuulutamist. Küllaltki reeturlik arvamus kuninganna esindajalt Siniaga käsitlegemises austraallasi pool Brittidena kellele meeldib. Jagada maailma õigeteks ja valedeks, unustades kõige muu. Ja viimased on siis Jakartas, austraallaste brittidele meenutamast. Tuhanded inimesed on eraldi riik, kelle alamate pealtkuulamine eesotsast presidendi Susiilopam vangi Juthoyonoga ei ole moraalselt õige. Kaheseni korraliku riigi suhted läksid rikki pärast Edward Snowdeni poolt. Inimestevahelise viha ja usaldamatuse paisest järjekordse süstla, teie info lekitamist, huvi ja väikese murega ootaks nüüd uudiseid, aga kodumaalt sest muidu jääb ju mulje, et neid sittagi, kellekski, kelle riigijuhte ja riigijuhi sugulasi tasuks pealt kuulata. Õige ja vale eristamine ning käimasoleva pealtkuulamispaljastustega seoses on sündimas huvitavat mängukombinatsioonid, mis vääriks maletajad. Magnus Karlssoni. Ja viska Nathan Anandi tähelepanu. Enne maleteemaga jätkates, olgu siis veel ühe moraali puudutava kõrvalepõikena mainitud et käes on aeg, ajakirjad taimi aasta persooni valimiseks. Viimati sai selle au. Seni vist isegi konservatiividel oma konservatiivsuse kadedust põhjustab Barack Obama. Aga aastal 2010 spekuleeriti enam-vähem kindlalt, et tiitli saab diplomaatilisi materjale levitada aidanud Julian Assange. Valiku muudeti võimalikeks korrektsetel põhjustel ja mõnede arvates isegi poliitilise selgrootu, seetõttu Facebook asetunud Mark Zuckerbergi kasuks. Tähelepanu sarnaned tänavus ahistatakse järjekordse info lekitaja tõusmisest. Kandidaatide sekka nime pole raske ära arvata. Ja sama kerge on kihla vedada, et isegi paaria staatusest hoolimata ei lubata Edward Snowdeni nägu panna ajakirja kaanele kus on olnud korrani Hitler, kui koguni kahel korral Stalini pildid. Malemänguolukord on aga seotud Washington Posti levitatud sahinate ka nagu USA võimud olevat loobunud. Tantsi karistamise soovist. Põhjus olevat selles, et Assange ei lekitanud, vaid levitas salainfot. Viimane on võrreldav siis New York Timesi ja teiste ajakirjanduslike väljaannete tegudega mistõttu peaks valima, kas karistada kõiki info levitajaid või mitte ühtegi. Ilmselt reedaks USA Ajalehtede karistamine Barack Obamast. Aasta inimese teinud taimi. Toimetuse, kes peab president endiselt uue ja parema ameerika ehitajaks. Assange varjab end võimaliku kättemaksu pärast Londoni. Neis asuvas Ecuadori saatkonnas ja samas võtmes on räägitud Lenin green voldi, mitte karistamisest. Snowdeni materjali levitamisega kuulsaks saanud USA. Ajakirjanik elab karistamise ohu tõttu Brasiilias. Samal ajal aga hakkab maailma pealt kuulama NSA olukord muutuma. Aina ebamugavamaks, et mitte öelda ebaseaduslikku maks, kuna lisaks lubamatutele pealtkuulamise episoodidele on ettevõtte teadupäraselt levitanud kümnetesse tuhandetesse arvutivõrkudesse kuritegelikku pahavara. Ehk mida rohkem infot lekib, seda keerulisemaks muutub õige Jabale eristamine. Loodetavasti ka hästi kasitud brittidele.