Muusikaline tund kutsub teid taas tähemängu matkaradadele. Meenuta meid. Sõit leidis aset 21.-st 24. juunini ja see on kuues saade. Sellepärast olemegi nüüd ligi kaks kuud hiljem jaaniõhtus. Nädala eest lõpetasime eelmise saate elava suure lõkke juures, kuhu lahke peremees meie seltskonna kutsus. Ilus ja valus tuli oli mille juures sai mitu laulu ära laulda, mis sest, et vihmavarjude all. Aga siis tuli uus äge vihmahoog ja peletas meid siiski tagasi Vaimõisa lossi katuse alla oma kamina jaanitule juurde. Seal jätkus lusti, tantsu ja laulu noore hommikuni välja. Noh, see laul nüüd väga lustiline ei olnud, pigem nagu reekviem tähemängule. Aga teised lood olid jälle selle võrra lõbusamad. See, mis kuupäevadel tähesõit teoks saab, on alati tulenenud üsna mitmetest teguritest. Enamasti on ta olnud pisut hiljem ja alles siis, kui selleaastane kalenderplaan oli juba valmis, tuli meile pähe, et ka õige valik Kuu viimasel reisil olime koos mängijatega just jaaniõhtul. Nii et ka omamoodi traditsioon kuigi kogemata välja kukkunud. Aga tore. Nii toreda perega tulevad kõik asjad toredad. Tähemängijad on universaalsed oma teadmistes ja oskustes vastata kõikvõimalikele muusika küsimustele, teha ilusat lõkete imeliselt maitsvaid ning kordumatut toite. Pidada vastusõidule praja jõuna kuumas bussis ning Ada nurisemata telgis. Kui väljas on sooja ainult paar kraadi. Mõlemat on ette tulnud varasematel sõitudel. Tähesõidud ei ole kunagi läinud mööda ilma laulu ja tantsite siin pandaks karu mõmmik tantsima, ringmängudest saavutust rääkimata. Ja kui vahel on meie ringis olnud kolm-neli pillimeest, siis seekord oli meil üksainus mees nagu orkester, Leodode, kes päeval usinasti kõik objektid ja huvitavad hetked oma fotokaameraga kinni püüab. Tema tehtud pildid on raadioleheski vaadata. Seda suurt talli tuli saali uksele uudistama ka Vaimõisa lossi ainuke alaline elanik perenaine, kes metsa jõulualla võttis. Minu no põnev, nii et päris kohalik inimene, nii ei ole siin ikka minu ema on siin sündinud ja kasvanud jäljulget mehele, siis ta päris kohalik ja ta ei ole aga ikkagi vanemate kodune. Kellena vanaisa siin ametis oli aeg, see on ilus ja peenike ameti oma isa ajal. Kuidas kui ta oli 44 aastat juba oli, see oli ju, see oli terve elu, elutee oli siin ikkagi ja mis teie amet nüüd siis on selle maja komandant või? No umbes nii, mis siin ennem oli seal ikkagi mõisnike käes oligi merelaevandus ja siis sai kool enda kätte selle 40-l, umbes nii 44, ei mina ei olnud siis siin. Või säida varem? Ei ikka see saksa aeg on ju 43 42, kolm. Umbes nii. Ja siis tuli siia, me esialgu oli neljaklassiline kool ja siis olin seitsme-klassiline sisuliselt Üheksanda klassi kaheksas klass oli ka siin ja siis 74, siis lõppes ära. Ja, ja siis siis siia, rahvamaja oli ka siin, nii et mina olen siin küll laulnud ja tantsinud ja need aeg on läbi. Ja siis see laulukoor oli see main linnalegi tema sel ajal ei käinud sillaga Märjamaalt, kes ikka siin õpetajat meil oli omal kaheksaklassiline kool ja kas see minu ema on siin laulnud? Siin oli mitmed saksad olnud vilkenid, tegelikult ehitasid selle majal, need olid sakslased. Aeg nagu lastele, need laulsid hästi. Vembrigi lapsed laulsid palju ilusamini, vilekooli lapsed aga nendel oli vedaja tähelegi. Ei käinud noh inimesed läinud. Sakste aga keskkooli lapsed olid lauljate kätele laulmas käinud. Ja pidi Itaalia letid olid pähe pannud. Ei no olid kadedad aetud saksa lapsel ja sedamoodi olid olnud kadedad. Nii et asjal on ebajab venelane rahvuselt. Ja siis minu tädi ema oli tal nagu kadujate ja syyte käis, reisime nendega. Ei käi sättega, ta käis Itaalias ja Saksamaal ja Prantsusmaal jäi. Ja proua ei olevat. Kas seda rohtu saama ja siis vanasti saksa keeles sa mahla siis anti ja üks naine oli siit välja, sest käinud siis proua käest mahla või seda rohtu, saame sind jälle mul taheta, haige ta rääkis. Võib-olla oli seal venelane, rahvuselt aga. Siis oli jalutsis sassi ja siis tatsan. Ei ole? Ei mina võin siit ei tea kui palju rääkida, tegeleda ilmnenud Isoik noritud. Aga enne seda olid ka, aga siis oli teine mõis seal kuskile sealgi 1007 seda lõpp. Ja 1800 need umbes 200 aastane. Ja seal ja siis ta käis kaks aastat tagasi. Ja nüüd ta siis kirjutab minule ka midagi, niisugune eliit on üle 80 aasta, vanamees on siis ka siis selles Märjamaa kiriku Epyyditatud kesite küüditati Venemaale laagrisse ja siis oli nii, et iga finnis astugu välja seal hilja piiri ääres, jumala oli ka küljes. Ja siis oli nüüd te olete vabad, minge, kus te tahate. Ja nemad, Atandi iidolid siis jooned siis kokku rääkisid, et lähevad Hiinasse jaapani minema deklaski tellide. Mis inimesed? Andke andeks, kuidas teie nimi on, Me hakkasime mõnusasti juttu ajama, aga ma nime ei küsinud. Ei lennanud? Ei noh, see on igatahes niivõrd ilus võimalus, mis te meile täna õhtuks lõite, sellepärast et iga lageda taeva all ei oleks seda hea võita. Vanasti innovatsioon, päevakorras on muud siin see aeg ja kõlkse paar ja siis õunapuid, mina räägin seda, mis minu ema on minule rääkinud, sest ega mina ei olnud, sel ajal ei elanud, kui isa sind uutes. Ja see kasvu one olidki seal, mõtlesin siit umbes selle koha peal viinamarjaolevat ta saata. Ja siis vanaisa oli väga hoolas, siis ei seda viiulit ja noh, niisugune muusika on, sellepärast olidki lapsed musikaalsed ja meie sellega. Aga noh, ega see päris nii ei ole, me mitte mõisas sündinud, sellepärast ei ole ju rahvana sellele küll käinud. Kusagil 69. Ja tõepoolest kuulas perenaine veel tükk aega seda meie rahvalusti. Küllap on üksi nii suures ja pooleldi remonditud üsna nukker olla. Aga kui see ükskord valmis saab, tuleb siia midagi võõrastemaja või motelli taolist. Ainult millal see juhtub? Peremehed vahetuvad ja tööd selle tõttu sageli takerduvad. Igal juhul meie jaoks oli see parim hotell. Omaaegses söögisaalis põles kaminas jaanituli, käis tants. Ja kes tundise tuuni murdma hakkas? Seal oli vaja vaid üle ukse suurde ballisaali astuda ning oma magamiskotti pugeda ja uinuda kaaslaste laulu saatel, nagu tavaliselt telklaagrites Ki. Vaid mõned tunnid kestis meie matkaseltskonna jaoks uneaeg. Aga jaaniöö on tõepoolest imeline öö. Nende mõne tunni jooksul oli taevas täiesti selgeks läinud, soe päike säras ja kui väljas poleks olnud nii suuri loikusid, oleks võinud eelmist vihmapäeva pidada unenäoks. Eelmise õhtu vihmas ja kraapimistuhinas polnud eriti aega ringi vaadata, missugune see meie mõis siis õieti välja näed. Nüüd lahkumisel saame Veljo rannikult perenaise perekonnapärimuste lisaks veel uut teavet. Niisugune kõrge Nõgerike, mingi kivivarrega toda peetaksegi, eelbaraki aja mõistaks ja uus ehitati täiesti tühjale kohale kõrvale, sellepärast ta sinna ansamblisse natuke naljakalt sobib, eks ole, ei ole, ei korraliku ringteedega ette sõitu, tegelikult on hoone siis kuskil 1830.-te aastate klassitsistlik ehituse viimane sähvatus, mis tahtsid siis meil oli omanikud, olid Knoringit ja ühek, Norringi proua oli venelanna. Ja siis selle tõttu panite tähele eeskolmnurk, miinus oli venelasele selline armas elemente Püha Jüri kes loetapis sugune reljeef oli seal viirus olemas. See oli tüüpiline majandusmõis, tähendab hästi palju majandushooneid. Erinevates paikades erinevalt paigutatud, erineval ajal ehitatud, nagu ikka natuke metsa poole oli kirikut meenutav torniga lausa niisugune hoone. See oli sepikoda. Corvel take Kõrvetaguse kõrveli tühi ala. Et me oleme omalaadse kõrvema serval praegu ja tõepoolest siin ees metsades, siis vahelduvad paese nihukesed, oinapead ja muistsed merelahed ja madalamad suvised heinamaad ja päris allikasoo üsna palju allikasoid siin. Ja ja selle tõttu on see kant erakordselt rikas orhideede poolest Tallinna orhideedel uurijad ja orhideesõprade klubi, üks lemmikmaitsi vaimõisast ja kõrvetagusest ja Märjamaa Stat selle kükita ja kõige selle kolmnurga sees, kui ma lähen küll. Me seostame kõrvemaaga praegu Enna arvates ainult aeguda ümbrust ja Tammsaare Maidega tega lõhnad, ulatab ta siia välja. Pärnu maanteele ja, ja kohati vaat et üle Pärnu maantee. Siit kõrva taga teed pidi minna kuumal suveilmal. Teda on vast nii kilomeetreid neli viis. Siis kindla kaelanähte vähemalt rikku trastikute, mõnda uimast kuumast uimast nastikud, ka need niisugune hästi ossi, rikas kant. Isegi kunagi tehti ettepanek, et võiks mõne tükikese võtta nagu kaid, sallasatsioloogilis botaaniline kaitsealaga na annetusi kaitsevad oma maad ise metsadesse Kõrvetaguse metsadesse jäänud rootsiaegseid, pelder, otseaegseid, taluasemeid. Tänaseks on hääbunud võlg metsapõlengute sära põlenud jala kadunud, need alt leiate põõsas palgimetsas järsku risti läheb kõrge vana kiviaed sedasi kõlvemale. Isevärki nimega paigast Runa verest oleme ennegi juttu teinud. Matkajuht meenutab, et sellel nimel võib-olla kaks algupära. 1567. aastal toimunud siin rootslaste ja poolakate vahel äge lahing, kus rootslased kaotasid üle paari 1000 mehe ja muidugi ka palju hobuseid, nii et vesi olnud ojas verest punane. Aga on ka teine seletus, et oi, ohtralt tulev zooraud annab veele punaka tooni. See seletab küll ära nime poole vere, aga miks just Ruunovere? Ja vasakule metsa varju, vana tee äärde jääb ruunale Labostiaan seal siis Tallinna poolt tulles tei nõukogust ja ta oli vahepeal üsna üsna armetus seisundis kokku kukkumas. Õigupoolest oligi juba kokku varisenud, aga nüüd on siis üks julge, võtab selle asja käsile, püüavad hoonet taastada ja anda talle peaaegu et algne funktsioon tagasi, noh, tõsi küll, hobusega sinna lasteta ära keegi ei sõida, aga aga, aga turistidele modelliks saama küll. Ka sellest kuulsast puust oleme varem kuulnud, aga nüüd läheme bussist maha ja võime teda kas või käega katsuda. Me oleme siis Kernu keerukadaka juures, nii, tema õige nimi on keerukadakas. Ja noh, tema kohta on üsna mitu legendid, üks legend on niisugune kena legend, tähendab, tulid Tallinna poolt Pärnu poole kolm väsinud Rootsi ohvitseri, sõda oli pikka aega kestnud, kõikus surmani tüdinenud sõjast. Siis Nad otsustasid, et löövad mõõgad maha ja kui need mõõgad kasvama lähevad, siis jääb maa Rootsile ja kui see need mõõgad kasvama ei lähe. Mõõgad nagu näha, läksid kasvama küll nendest põimunudki kokku segada hakkas aga maha siiski Rootsi võimu alla ei jäänud. Meie vastne Eesti realistide partei võiks selle kadaka nüüd oma pühaks puuks kuulutada. Teise pärimuse järgi olevat need kas siis Karli enda või Peeter Suure tõllaaisad, mis oli siia ka maha löödud, kastelt katki läinud või midagi niisugust ja hiljem olevat nad keerdu ise keeranud ja siinse kasvama hakanud. Aga nii või teisiti jätab niisuguse mulje, nagu ta oleks paljudest karakatest kokku keeratud, seest on ta tõepoolest tühi, õõnes ja ainult üks oksa naljas me kogu aeg hoiame hinge kinni, et kas ta jääb veel elama meil või jää elama. Siiamaani elab. Ja niiviisi on ta juba paarkümmend aastat viimase venna peal kogu aeg elanud ja praegu paistab, et on täie tervise juures üks oksal üleval ja sellel pool vist on veel kaua elada. No niisugune arvamine, et kui ta ükskord tõepoolest hakkab ära kuivama, kui viimane haljasoksalt läheb, et siis tuleb ta viia loodusmuuseumisse eksponaadiks, sest teist nii keerdu keeratud kadakad nii ei ole. Ja on pakutud ka välja, et kui vana ta võib-olla kadaka varustanud, pea niisama võimatu hinnata tüve järgi nagu tamme vanust, mõni kidur tamm võib-olla 500 aastat vana ja mõni hästi lopsakas puu, võib-olla ainult sadakond aastat vana, sama siis kadakaga. Ja noh, soliidne alles vedas 500 aastane kadakas aga või selles üldse kindel olla, vana on ta igatahes alla 200 ta kindlasti ei ole. Nii et seisatasin teekäänaku peal ja oli ette nähtud see omal ajal ka nagu ära õgvendada ja siis oleks jäänud kadakas täpselt tee alla. No olid sirge seljaga inimesed koos kõlastajad seal meil paar daami, kes ütlesid, et olgu mis on, aga keerukadakas peab alles jääma. Ja nüüd on kadakas alles ja tee on ka kõver. Keerus teeb ilusa kaare ümber ümber selle suure ümber selle puu. Kernu kadakajuurest Kernu mõisa. Praegu on siin invaliididekodu. Elanikud, kes väljas pingil istudes ilusat suvehommikut naudivad. Vaatavad meie grupi heatahtliku huviga. Ilmselt siin just ülearu palju võõraid ei käi. Püüame neid mitte segada. Maja on samalaadne 1800 kahekümnendail aastail ehitatud kahekorruseline klassitsistlik klass nagu neid sel teel palju oleme näinud. Uhke kõrge trepp viib peakorrusele, sinna alla jääb veel kõrge kelder. Hoones rohkem paelub meie pilku esiotsa järve mida katab kerge hommikune udu. Kallast piirab kollaste põhumõõkade öö ja kuskil seal kaugemal järve teisel kalda pool on kalamehed paadiga. Järveõit ei ole, see on Vasalemma jõgi. Vasalemma jõgi on paisutatud mõise kohal ülesse, seal oli vesiveski ja hiljem isegi rike. Elektri jaamakene, jõe algus ei ole siit mitte eriti kaugel, ta enam-vähem korraga tuleb valika soost välja kohe paraja jõena ja läheb siis siit läbi väga erineva maastiku kordsoysija kord kõrkade Kinkude vahelt läheb siis mere poole. Nii, ja noh, siin mehed arutasid, et väga hea linaski järvi ja naha siin tõepoolest paate peal, noh niuksed, väiksed veehoidlad on väga kalarikkad. Sest ega nad sügavad ei ole, taimestiku kasv on väga tugev, toitained tuleb põllud ka peale, järelikult on ka kaladele toitu ja väga nii lai diapasoon on siis seda elustikku siin et kuni partideni välja, praegu oli üks paar, aga noh, pesitsemisaeg veel nüüd juba poegadega siin ujumas ringi. Aga muidu kui sügisel tulla siia kogu see maja esinenud paksud parte täis. Ajaloolased, kes selle kandi ajalugu on nagu uurinud, on jõudnud nagu ürikut baasil mõttele, et siin pidi olema keskajal ka mingisuguse kindlustatud koht ja isegi kaldutakse arvama, et sellesama hoone keldrites ja seal kuskil tuumikus võib-olla 15-l 16-l sajandil vasallilinnuse müüre. Ja noh, tõepoolest selliseid siin on olnud, need mitte eriti kaugel on teine, lõmandub teine samanimeline koht peaaegu nagu Vasale mallikategi peal ja seal aida all ja ausalt pea on all, on säilinud keskaegse kindluse müürid, isegi laskeavad väga kitsad laskepilud on säilinud, nad on kah alles mõnikümmend aastat tagasi korralikult alles kirjeldatud mõõdet. Noh, tõenäoliselt on ka siis siin samasugune asi kuskil all olemas need teadlastel veel tööd küllalt, et neid kõiki avastada. Oleme vast teisele poole ka lased siis me küll tõsi on, nii et fassaad võib-olla hästi efektne ja väga küll võib olla täiesti ära unustatud, ei peetudki väga tähtsaks. Aga mõisate puhul nad ikkagi on ka pargi külje kujundanud, väga väärikat linnamajade puhul võib teistmoodi olla. Ja siin niukene, ainulaadne matiivne niuke paviljon neljal sambal pool kaares ehitu seedub seinast. Selline sammastealune ja ülalsammaste kohal on astmikviil atika. No ja selle kõige taga siis kujutage ette, oli kunagi ikka punasest kivist, kus praegu on õnnetatakse meie all eterniit lapitud ka veidi heledam, aga nii et midagi teha ei ole. Värve endised ei ole. Ja seinapind on väga elavas liigendatud, et ikkagi valguse-varju mäng tekiks seinapinnale akendel on niuksed, küllaltki kauneid krohv, äärised, jazz impsid ja ja, ja siis horisontaalsete jookseb mitu nii sihukest karniisi läbi ja külgedelt õige vähe nagu eralduvad risoliidid ikkagi selleks, et kuidagi seinapinnale tekiks valguse ja varju mäng. See arhitektuur pole päris meie noh, nagu kodumaise baltisaksa arhitekt, tuuri laps, vene arhitektuuris esineb selliseid motiive, nagu ta siin tagaküljel näete nendest paviljoni motiivi mujal Eestis praktiliselt sellist motiivi kasutatud ei ole. Selles mõttes ainulaadne ja park on siin üsna armas, arvestage, et see park on rajatud põllu peale ja tema ülesanne on siis hoonet Nendest avamaastikust põllumaast nagu isoleerida, luua siia omaette, intiimne, roheline ruum, nii et tagakülg on ümbritsetud ekraanina kõrgetest puudest keskele jääb niisugune kena aed, hoone teine külg on arvestatud avarale veepeeglile kuni suure Pärnu maanteeni välja. Ja kui te Pärnu sõideti, siis aeg-ajalt ikka nagu välgatab nii veepeegli tagant, aga sisse vist keegi ei keera. Kõigil oma matkadel oleme alati vaadanud seda kui kiire sammuga Veljo Ranniku läheb ees, kui ta gruppi juhib. Nüüd palume siis tal ära seletada selle giidi edu saladuse. Kui võtad ekskursioonigruppi, hakkad temaga minema, siis keegi esimene asi tuleb selgeks, kes on kes ja, ja siis vastavalt sellele valida, noh nagu selle grupiga töö, taktika kõige ette. Tavaliselt tulevad liidrid aka hästi kiiresti minema selle järgnebki sulle järgi reastuvad. Käigeti peavad liidrid. Liidrite järgi tulevad kiibitsejad, need, kes tahavad olla liidrite lähedal kangesti ja liidrid ei ole aga niiviisi ja nende hulka satub alati mõni niisugune tore lihtsameelne, ka, niisugune särava mõistusega lihtsameelne. Niisiis järgmised on see kõige raskem grupp, need on niuksed. Kriitikud, Need, need vaatavad, noh, räägi, mis sa nüüd räägid, aga ega see ikka päris õige jutt ei ole, nad päris liidrite hulka ei tule, aga nii hoiad veidi tahapoole ja kriitikute tagatuled, konformistid, neil on kõigil jumala ükskama, nemad on kõigega nõus ja siis päris lõpus on, siis me elame poolikut, neil on ka kõik jumala, ükski oma, aga nemad on siis natuke tahapoole, nemad tulevad kõige ja siis päris lõppu, see kõige viimane meeskond, tõrjutu. Nii, vaatame, kes meil tõrjutud on, seal taga. Ei, meil ei ole tarvis neid ja, ja ja giid ei tegutse liidritega, vaid tegutseb kriitikutega. Sul peab olema nende keskel, sest need on seal kõige valusamad poisid ja hoolitsema tema kõige rohkem ja see on see kõige viimane, kellele mulje väravate kinnipanek ülesanne, eks ole, lavastaja kõige parema, nii et siis sa võtad mõnele liidrile, ütled, et vaat sinu ülesandeks jääb alati viimasena värav kinni panna. Et kõige esimene mees peab minema kõige lõppu, paneme väravad kinni. Admeid. Lähme korraks siia lähemale sellele hoonele. Kõik, kes on siit küturjaga nüüd teele ja võib kurjaga, käib ka jahun ja seeria totixiga. Öös järved Sonsu ja vett ja lille täisvedu ja med SG Nato laabu, haad jões ja kartul kuumas lõkke ääres. Meie tee viib aga tasapisi Tallinna poole, kuigi miks otse minna, kui ringi saab ikka teadus siin ja seal. Sest neljas sõidupäev pole veel lõunasse jõudnud. Kui ikka kurejutud paika peaksid, siis poleks üldse vaja laulda, maa tuleb täita lastega. Siis ta täituks iseenesest, sest kurgesid on palju. Aga millegipärast on neil pesast näha ka ikka pika nokalised kurepojad. Inimbeebisid siidpael tekkinud ümber seotud ei ole kellelgi noka vahel. Kure pesasid, oleme näinud pea igas mõisapargis ja mujalgi puude otsas aga siin on ta otse mõisa lossi korstnale paigutatud. Me oleme siis Ääsmäel ja see võib olla päris põline eesti nimi, millegipärast saksa keelde on ta läinud esse mägi siin lageda põllu keskel ühele künkale, siis omal ajal püstitati kena barokne hoone, õigupoolest juba niukene rokko koolik hoone kuskil 18. sajandi teise poole keskel või nii ja väliselt on ta suhteliselt tagasihoidlik väike 3000 viil ovaalaknaga siis hästi palju krohvipindu liigendavad seina, aga sein ise natukene koredalt töödeldud. Ja kui me nüüd lähemale sellele seinale läheme, siis me näeme vähemalt omaaegset huvitavat krohvi. Tähendab krohv segati söega ja saadi huvitav, püsiv, hall toon. Väga kummaline, et me seda ei ole siiamaani oma individuaalelamuehituses või suvila ehitus kasutusele võtnud, sest tulge vaadake, efektse toonisi annab. Lausa 200 aasta vanune süsi tuleb siis seinast välja. Tähendab käsutati tõepoolest kohalikke naturaalseid värvaineid ja mis siis, mitte süsi on kahja värvaine. Nii et sellega saadi selline huvitav hallikas toon ja seda enam siis need akende krohviäärised ealiseenid nõrkadel, heledate pindadena siis nagu reljeefselt tulid ka halva ilmaga kui päikest. Kui seda valguse-varju mängu seinapinnal ikkagi tulid need detailid väga ilusti esile. Nüüd kahjuks me ei pääse praegu sisse, aga kui läbi aknagi esikusse vaatate, te näete suurejoonelisi kaariaid, treppe näete trepi käsipuid ja pallustraade ja näete üks huvitav baldahhini motiivi, siin on muidugi luksuslik, saad kahjuks saali laed pole säilinud, sest et kunagi on olnud siin tulekahju ja lagi on selle ohvriks läinud, aga, aga siis noh, mingil määral juba esikuste võite eeldada, millised niuksed heas viimistluses on saali seinad. Paistab, et sina tegutsenud mitmes mõisas üks meister, kes tegi tööd Tallinna Toompeal valt ja siis ta tegigi mõnele lähedal asuvale mõisale, nagu Sauele ja siin Ääsmäele veel mõnele tegi samuti saalid, see mees on ka siin töötanud. Kahju, et tal ei ole praegu õiget funktsiooni, siin oli kaua aega kool sees, praegu Annanud raamatukogu ja enamik hoonest on tühi. Jah, park vaatamatutele tehti luksuslik projekt, mõni aeg tagasi on ka praegu realiseerimata, ütleme, et lihtsalt sirelid puid ja natukene kadakaid, näed siin ekspiramiduaalne kenasti siin pargis ja ongi kogu lugu, ei ole praegu veel siin töid alustatud, kuigi siin võiks olla ka midagi niisugust, mis teenindab suure tee ääres. Piilumisse aknast sisse ilu kaklastesse pilguga. Ilusat senised võõras. Nemad õitsevad siin maja ees ja muidugi meelespea lilled ümber suure elupuujalami, siis ilusad valged, hallid toonid ja ja väga-väga puhas kõik ja. Kahju küll, et sinna pidulikku saali ei pääse. No kes meditsiin riigipühal ootama peaks, võti peos? Mõni aeg tagasi kandis ristmik ilusatele arude lahe ja tõepoolest vahel olevat siin olnud sellisest ajast peale kõrts ja siia ta oli tõepoolest teha hulk teid kokku pärlast ja Maidlaste Haapsalus. Tallinnast kaasaegsete nõuetekohaselt on ta nii keeruliselt ära kastreerida, kuhugi välja jõuda, ei oskagi seda tiiru päris korralikult pääle teha. Lähenesite keila peale üle tulla ja siinkandis on hulgaliselt kalmeid korralikult nendega kaevatud ja ühest kalmest, muuhulgas on leitud üsna palju skandinaaviapärase tõesti tõenäoliseid, rootsipäraseid, ehteid ja need olla siis, eks tuttulus. Rosenberg Lauri väidavad, et see oli just üks tüüpiline ehe, mis sisu enne rootslaste ristimist oli ääretult populaarne inimkujutisega pronksist ehe. See näitab, et selle raha raha seal väga intensiivses kauba ja muudes ärivahetustes ka üle mere maadega, mida Soomega vaid lausa mitmesaja kilomeetri kaugusel oleva Rootsi rannaga. Mis? Liitumisselguse tulla, et. Võmme. Närvu. Liike taevas viljapõllu sees peegelduma suru helil. Maitsev mahlane mäes. Püüa meid, vaip, hellasti. Ilmad on kui rukkilille Pääsuma Lool lõhnab märg hein, aga. Käsikäes mehita looklev tee ei lõpe. Ta viljapõllud. Edasi tuleb meile külla toonaste meenub üks niisugune ilus ludel. Eks Tuula omanikest elab praegu pensionipäevi kuskil Saksamaal ja tema on avaldanud oma lapsepõlve mälestused leiudele mälest päevades, mil ta elas tuules ja. Keelab, kui kena ja tore, see tema lapsepõlv oli seal suure tuulepargi all Keila jõe käärudes. Palju seal oli lilli ja õhta. Lille tema saksa keeles ei nimeta, ei pruugigi säravaid kirjuta. Kullerkupud. Seal oli nii palju küller võtta kui kena eestikeelne leni jäi nädalale preilile lapsepõlvest meelde ja ta ei püüdnudki seda üle sakslastele. Kullerkupu haid oli meie sõidul muidugi juba läbi, aga lilleküllus oli kahel pool teed suur ja suvine karikakrad juba lillasid kellukaid mitut sorti lillakaspunast, sekka kollast. Veel polnud vikat siit üle käinud ikkagi alles jaanipäev. Jäämegi nüüd jälle nädalaks sellesse jaanipäeva lõunasse praeguses juba sügisesse kiskuva 100. on seda hea meenutada. Järgmise neljapäeva muusikalises tunnis paneme oma reisipäeviku kinni.