Miks ei peaks siis olema rõõmus, kui tänu aktsiaselts helist saadud sponsori summale said kevadel tehtud plaanid täpselt määratud ajal teoks? 15. juuli hommikul olid 32 reisivalmis nalja tagujat mängujuht ja reisijuht ning neid saatvad isikud raadiomaja ees. Kohtumisrõõmu ja tutvumisrõõmu. Kui palju? Kui firma Ellen Ring mugav buss kohale veeres ning selle juht Mati osutus väga muhedaks meheks, võis olla kindel, et kogu see sõit tuleb niisama rõõmus nagu see päikeseline, palav reede hommik. Head sõbrad, me siis alustasime täna Ida-Eesti reisu ja mida me siis välja pakume, kõigepealt? Rooli hoiab mati Ühte mikrofoni Veljo ja teist mikrofoni hoiab Helve. Taas tahaks käia neid radu pidi, kus omal ajal veel mõni aasta tagasi üldse käia ei saanud, kus oli traat, teesia, vihase näoga, võõrast mundrit kandev mees sele traali taga. Nii et taas endistes suletud randadesse ja noh, loomulikult peame ära käima ka Narva-Jõesuus ja Narva mere ääres või vähemalt Narva jõe ääres üle Narva, siis uuesti Tallinnasse tagasi. Seekordne matk on meil muusikaviktoriinide edukate mängijatega koos seitsmeteistkümnes osa võitjaid muidugi aastatega vahelduvad, kuid on neidki, kellega koos oleme sedasama teed korduvalt ja mitmematkajuhiga sõitnud. Meenutame, mis eelmistes sõitudes meelde jäänud ja midagi uut tuleb ju ka kogu aeg juurde. Nüüd algab maanteest paremal juba kõrvemaa. Põhja-Kõrvemaa oli kaua aega meie jaoks suletud maa, sest siin asus meeletult suur kahurväepolügoon ja natuke ka tankide laulsin harjutamisruumi ja vahel ka helikopterid teise sisse suuskamas niiviisi. Nüüd on ta siis meile vabariigile tagasi tulnud ja usinad mehed Hiiumaalt tegid kiiresti-kiiresti ära siia Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala sest päris oleva looduskaitseala on nagu teise ma iseloomuga, ta on nagu rohkem liigendatud põldude ja külade ja suurte soolaamadega. Niisugusi, lausmetsi ja järvi seal nagu polegi küll, aga siin siin on erakordselt ilusad Järvistud jussi, järved näiteks gruppidena nisukesed rooside vahel. Või Termuga sellise tekkega või siis on sootükkide sees. Noh, muidugi on ka niisuguseid kohti, kus järvede asemel on tohutu suured pommiaugud ja meenutavat järve tekkivat järved nagu polegi. Nii et väga kummaline, väga vastuoluline maastikud, siis paremad. Praegu on hulljulgeid mehi, kes tahavad oma vanad talumat tagasi saada vaatamata sellest, et mõnes kohas siin iga ruutmeetri kohta on mürsu ja pommikilde iga ruutmeetri kohta paari kilo piirides. Ja on ka lõhkekehi, lõhkemata mürske, miine, nii et tegelikult Alan veel sõna otseses mõttes temineerimata. Aga sellegipoolest, ma kujutan endale ette seal põhja kõrbema paukjärve ja ja siis jussi järvede ja seda läbiva, Soodla jõe ja Narva maantee äärsete metsadega. Lähitulevikus muutub mäel üheks väga kenaks turismimatkamaaks. Sõidame metsade vahel. Silt teatab, et jõudsime Harjumaalt, Lääne-Virumaale. Väga ranged metsaraieeeskirjad olid möödunud sajandil tsaariajal nii-öelda aasta lank oli väga täpselt ettemääratud, ka mõisnikele. Olemad olidki need põlised metsaomanikud ja siin on teada juhtum, et Dellingshausen Mõisa oma perekond ükskord tahtis raha teha, suuremal viisil raha teha ja pistis vaikselt metsa põlema, noh, oli umbes samas kuum ilm nagu praegu ja ta lootis, et põlev vähekese seda metsa läbi, et siis saab maha raiuda selle metsa Põlendik, eks ole, aga, aga kuum ilm ja tuul tegi meeletu tulekahju metsatulekahju säilinud vanade inimeste mälus veel nii põlvest põlve edasi antud uudisena, kuidas siin tuhandete hektarite kaupa Mets korraga põles, ladvatuli läks piki metsi, kuskil 1800 61 62 oli see sündmus ja noh, tõepoolest pärast Parun sai õiguse päris korralikult metsa raiuda ja ta tegi nii-öelda hädaraiet siin. Aga see, kes metsa põlema pani, oli üks natukene niukene hullikene külapoiss kellel on sellest makstud, eks see ullike rääkis pärast ära, et ei noh ilus tuli oli, et ma võin teinekordki teha, et kui mul selle eest makstakse ja muidugi sisse ulike kuulati korralikult kohtuvõimude poolt tõle ja vaesel Bellingshauseni oli peaaegu et vaat kinni minek. Kuna ta oli rikkunud rängalt Saari metsaseadust ja aasta lankimistel raiuja lubati et juba tol ajal see on siis tublisti üle 130 aasta tagasi oli mets, vaatad selle kandi põhiline elataja ja raha sissetooja. Palav on. Viitna kõrtsikutset, mille kuulda ei võta. Mereni on veel hulk maad, aga Viitna järv on lähedal sinnapoole keeramegi. Siin olnud kabel, no tõepoolest metsas vana matusepaik, kolm muinasaegne lausa ja hilisem. Ja see kabel olla läinud ükskord tõotuse pärast maa alla, nimelt ei tohtinud seitse venda kabelisse tulla. Seda hoolega jälgiti üks kord keset jumalateenistust olevat kanapoegadega kirikusse või kabelisse tulnud ja selle hulgas oli seitse kukke olnud ja nii läkski see kirik maa alla nagu niuhti. Ja nüüd pidi olema ikka nii, et kuulda, kuidas mungad vahel Viitna suure järve põhjas jumalateenistus peavad, need pidi kiriku kellahelinat kuulda olema ja natuke laulu kuulda olema, nii et et Meil on olemas ja see kabel andis kohale ka nime. Nimelt on olemas selline katoliiklik pühas Santa ehitus ja nii siis siia ka niuke kabel tehti, aga õnnetuseks eesti keeles ei kõla see just eriti hästi. Või kõlab hästi küll, aga noh, natuke rumalasti ja, ja sellepärast siis enam niisuguseid tabeleid Eestisse ei tehtud, aga kohanemi Viitna igal juhul jäi. Ja nüüd me olemegi viita suure järve ääres. Me sõidame kenade saarte kohale ja katsume seal tõepoolest ennast kasta, järvers jätkame juttu. Jutust sõidule esiotsa küll midagi välja, lausa käigu peal ülearused ihukatted seljast, mõni agaram jõuab tee äärest bar mustikad ka suhu napsata. Ja siis löövad sileda veepeegli segamini ligi 40 koerakonna ja õilsa maid. Stiile harrastavad ujujat. Siia tahaks jäädagi. Kellahelinat järve põhjast ei kostnud, ju ei olnud jumalateenistuse aeg. Aga järv oli piduehtes küll. Sajad valged vesiroosid nagu vait. Kaldavees, haprad lobiilijad. Ja see mõnus vesi, soe, aga ometi karastav. Nautida sai igaüks seda nii palju, kui tahtis. Kedagi ei kiirustatud tagant. Lõpuks olid suurivadki vesirotid siiski kaldal ja valmis kuulama, mis matkajuhil ennist ütlemata jäi. Eks siin viitas, oli siis kuskil jääseisak, kui see suur jää sulamise aeg olija ja siia siis tekkisid ridamisi oose maailma pikadoosid, need on kümneid ja kümneid kilo. Ma mõtlen pikad. Kuid siin päris põhiotsas on siis kolm järve ühe nimi, linajärv, see on üsna hiline nimetus siis, kui seal linoleum Te hakkate ja ausalt öeldes sellega järgnevat uksi pandi. See järv on neutrofeerunud, et kolmeetrites oma kätt vee sees ei näe. Teine on siis suur järv, Suurjärv on väga puhta veega järve ja, ja siin on pakutud viiest kuni seitsme meetrini, on vee läbipaistvus ja selle tõttu on ta väga hinnatud orienteerujad. Vee orienteerub talvemeeste käes ja neil on isegi vastav keskus olemas ja ja siin on õige mitmed niiviisi rahvusvahelisi võitlusi võistlusi kera peetud. Ja kolmas on veel metsade rüpaseks imeilus pisikene, natukene soostunud. Kallustega järved on ilus, nimi on Nabudi nappudi järv, see jääb siit suure järve otsast veel noh, nii poole kilomeetri taha metsa poole, need kolm järve. Ja vahepeal oli nende järvede pärast natukene hirm, eks põllumajandussurus nagu peale ja, ja jõudis siia ka põhjavett pidi üksjagu väetist. Tähendab, nihukeste väga puhaste järvede taim on valge vesi, lobeelija Ta on praegu siin hästi näha, näete, niukene, peene varre otsas kakskolm, valged õied, kes vee kohal. Nii parajalt poole meetri sügavuses vees ja ma ütlen, et ma ei ole kunagi nii palju neid siin järves näinud, vahepeal natuke täitsa ära kaduma. Et siis enam ei ole nii palju sõnnikut, ilmselt ka Pole ja mürki ka ja ja need sügavamalt voolavad põhjaveed, mis kannatasid väetise survel, on puhtamaks läinud ja praegu õitseb massiliselt vaibana õitseb, eks ole selle järve kaldal selle kõige puhtama järve kaldal vesi, lobelia, neid järve Eestis on kaheksa, üheksa, 10, mitte rohkem üldse ülepea, kus ta õitseb ja ta on nagu indikaatoriks väga puhaste järvede veeindikaatoriks. Nii, aga nüüd on siin ka valget vesiroosi vanasti, mille vahete ujusite ja mul on hea meel nentida, et need Eestimaa nüüd enam ei hävitata, on taibatud, et nad on juba teab mis ajast saati möllus kaitse all ja, ja ega teda ei anna kuidagi baasi viia ka, igal juhul nagu veest välja võetakse, ta kohe tõmbuksin Tupakene kokku ja, ja Roosi ilu on kadunud. Selles järves on ka neli saar, et üks on siin üsna suur ja teised natukene kuhjuvad saared siin äärte peal näha. Ja, ja tõepoolest, mõni neist oli ujuv saar, kunagi kukkus järve, mingisugune vana põline puu ja tema okste ümber kogunes siis igavusest ujuvat lehti ja oksi ja nii tekkiski ujuv saar, mis oli, kui öeldakse vaiaga põhja küljes kinni, selle põhja langenud puuokste küljes kinni, noh ajapikku. On muidugi sinna paju peale kasvanud ja juured on põhja läinud, et ega nad nüüd enam nii väga ära ei uju, aga, aga, aga niuksed, õõtsikud on nad küll need saared sinna peale minna, siis need saared kiiguvad, jääb mulje, et no nüüd nüüd nüüd ujub saar minema. Ja muidugi ohtlik. Sest sinnetes järvesoppides on allikaid, üks allikas on selles supluskoha kõrval kohe. Jaa, jaa. Ilus, Veiko, Allika, Sookene isegi nüüd üldiselt läks järmil alla, kuna siit üks, neli-viis kilomeetrit põhja pool tehti maaparandusrauasoosi, hakkas järv alla minema, nüüd vastupidi, järv tõuseb ja süüks arvatakse teed uut maanteetrassi, mis ehitati väljavoolu peale, mis ilmselt midagi seal maa all nagu ummistas nüüd mõnusalt taastuma vanale kõrgele tasemele tagasi tulema, nii et et järvede saatused on kah väga imelikud. Nii, nüüd nendest saartest siin oli mõni aeg taga niuke kena komme, et kui siit läksid mööda Palmse rahva pulmad kirikus tulid, siis tuldi ka sedasama saare koha peale ja siis anti peigmehele siis niisugune võimalus, et saaks võtta pruudi sülle, siis vahvalt marssides kitsa kaela pealt läbi pruut süles ja siis natukene aega omaette olla seal saare peal keegi tohtinud segama minna. Niukene, aga homme on siin ka omal ajal olemas ja ja, ja see meenutab mulle Trakaid. Trakais on Suurjärvega paljude saartega ja ühe saare nimi on armastuse saar, teise nimi on suure armastuse saar. Kolmanda saare nimi on väga suure armastuse saar ja siis on veel veel tulikuuma armastuse saar ja kõige viimane sääram poola keeles rošess, mis tähendab tee, mis tahad. Ja vaat meil tundub, et seesama ropsassessaar siin Viitna kitsa kaela taga täitsa olemas. Aaspere mõisahärra metsa põletamise loost oli juba varem juttu. Nüüd aasperest mööda sõites on põhjust taas seda paika meenutada. Seekord kultuuriloo seisukohast. Siinses Mõisa rätteka peres sündis täpselt sajand tagasi Arnold akterg. Esimene kubist eesti kunstnike seas ja selle suuna jälje kindlaim viljeleja. Saksa keele nimi on säilitanud eesti algupärase nime Gatentak katkutaguse Haasperand olnud Harzdver Ride perekonnanimest ESC tehti, panid mõisale paruni nime sellepärast et Joosep, paruni tähtis oli eestlaste elus tol korral hea või halvaga. Nii ka siis siin aasperes ja üks viimaseid Eestimaa rüütelkonna peamehi oli aaspere parun Dellingshausen. See mees kirjutas Saksamaale läinuna Paksu ja põhjaliku raamatu isa oma teenistuses Isamaa teenistuses ja Isamaal mõttes tema loomulikult oma Eesti vaatasin kus ta väga objektiivselt kirjeldas siis sajandialguse maapoliitikat ja eestlaste noh, nagu jõulist pealetulemist väiketaludes suurematesse taludesse ja suurte mõisate peenelemist väiksemateks mõisateks, ühesõnaga tema ennustas, et ka tsaariaja jätkudes oleks Eestimaal varsti olnud eestlane oma maaisand. Nüüd siia vasakule teelt, nähtavus jääb väike vana mõisapark ja vana mõis. Ta on noh, nii kilomeetri-pooleteise jagu enne Haljala tee ääres üks nimekas eesti mees on seal sündinud nimelt 1813. aastal Karl Ludwig mahiba. See on siis, võiks öelda praktiliselt esimene akadeemilise hariduse saanud eesti kunstnik. Kes tundus, et sakslaste nägu ära, ta rändas väga paljus Šveitsis ja üldse Lääne-Euroopas ja maalisse maalis Stahlis algusesse akadeemilises laadis pärast niukses mõnusas looduslähedases laadis. Ja tema töid on nüüd ikka tasapisi Eestimaale ka tagasi jõudnud mingi väike kogu on temast ikka olemas. Noh, arvati, et ta juba sedavõrd oli saksastunud. Katkestas kõik sidemed Eesti elu ja haridusega kui tei. Kui oli Lõuna-Venemaal. Väljarändajatele maade ostmine siis just nimelt tema Köleri mõjutusel võttis selle asja enda peale ja see sai talle väga saatuslikuks neid eestlastele maade ostmise asju ajades Krimmis kuskil jäida, tühjusesse või millegisse sellisesse hullu haigusesse ja väga kiirelt suri ja on maetud kuskil seal meile nagu unustuse hõlma vajunud mehena, vaevade taudki seal säilinud on. Aga see näitab seda, et ta ikkagi liikus oma rahvuse suunas ja leitus rahvusliku liikumisega. Haljala kindluskiriku torn paistab hästi kaugele üle avamaastikul ja ta noh, tõepoolest on Vahitorn olnud siin Toolse rannakindluse ja Rakvere Suure ordulinnuse vahel sõjatee ääres. Selline tornib on ka siis siin 14 sajandi lõpust 15 sajandi algusest Haljalas püsti pandud ja tema taha jääb siis kindluskirik. Siinkandis on. Tol ajal, kui meri tublisti madalamal, oli väga sügaval aluspõhja pealiskorda, seal siis paekivisse ja liivakividesse. Jõgede poolt süvendatud torud hiljem on Merinat täitnud sätetega, need ei tundugi õieti org olevat. Orukaldad on Allikalised. Sellepärast siis ka Haljalas on suured suured tõusuallika ja nõlva allikad ja ja eks need olnud siis pühad kohad eestlastele selle pärast sinna see kirik rajati, et pagandlikest kommetest lahti saada pühadel, allikatel hall jalaallikate alal. Jõukas ja hästi korras Haljala alevikus sõidame peatumata läbi. Eks ole siin varasematel aastatel ka pikalt peatatud. Nüüd on sihiks tõesti mere äärde jõuda. Oleme vainupeateel paremad. Et metsas on Hiidsuur, sõjaväe lennuväli, millega midagi peale keegi ei oska hakata seal seisma lennuväliraudbetoonplaatidega väga tugevate plaatidega reaalselt ehitatud kilomeetrite pikkune stardirada ja, ja juurde kuuluma parandus on praeguseks kaotanud mõte. See on Tapa lennuväljal tütar lennuväli ja ega ta oma mõõtmetelt palju maha jäänud, noh, meil on ta toodud Eisma lennuvälja nime all. Ja noh, niisuguse raudbetoonplaatidega kaetud maa peale ei kasvata, ei kaera, ei kartulit, ei, ei kasvata ka metsa noh, jääb lihtsalt üks omalaadne arhitektuuri mälestus, ma kardan sadadeks aastateks Eestimaale püsima. Majad, millest möödusime, on kõik nii ilusad ja heledad Käsmu valge, nagu seda siinkandis nimetatakse. Vana meremeeste ja kalurite komme värvida niisama heledaks nagu laevad, mis merel peavad hästi silma hakkama. Peatuma jääme jaga pisut kõrgemal põndakul, kus kiviaiaga piiratud suurte puude vahel seisab justkui Tallinna Kaarli kiriku väike makett ainult ühe torniga. Hommikul on iseloomulik mitmed neeme tipus olevat külad kannavad nime pea ja Vainud, pean ka siis üks niisugune pea, väike neemekene, kivine, nimeka kahel pool liivarannad ja teine iseloomulik joon põhjarannikule on see, et igal suuremal külal on oma kabel ja sellel on sügav sotsiaalne sisu. Asi on nimelt selles, et rannas püüti silku ja püüti muud leivakõrvast aga leib ja kartul kasvatati üleval põldude peale, siis siin rannas käis niukene kena kaubavahetus silgu ja kilu vastu. Läks vahetamisse teravili ja kartul ja kui on juba kauba vahetamise, on ikka üksteise alttõmbamist, väikest tüssamist niiviisi ja siis isegi need vanad ärimehed ikka nad päris hästi kirikus kõrvuti istuda ei saanud, eks ole, ikka need vanad väiksed petised tulid meelde, sellepärast siis rannarahvas tahtis olla ikka omaette ja kuigi kihelkond on seal kuskil kaugemal kihelkonnakirik Haljalas, siis siin rannas olid ikkagi omad ranna kadelid, hinnal reast lähevad, siin on ainult siis, kui me edasi Altja poole läheme, siis seal oli tagamaadel üks kabel peale Vergid Pihlaspeal, siis oli Käsmus kabel ja Leesil kabel ja nii edasi ja nii edasi, nii et rahvas istus omaette ja Olivikuna väike niuke Tügamine ka, et rannarahvas lõhnas tükati järele, tükatega olid sisse tõmmatud need meremehesäärikud, eks ole, ja maamehel jälle oli enne, teised lõhnad juures oli lehmalõhn juures jälle niisugune väike hõõrumine ja sellepärast see oli parem, kui omaette oldi. Nojaa, Vaino peal on ka siis niisugune väga ilus rannakabel. Ta kangesti meenutab, tahab meile oma ilmelt. Kaarli kirikus Tallinnas tan tahutud puhtast paest üles laotud seintega ja, ja, ja väga puhaste selliste uus romaanivormidega tõepoolest ta jäljendab seda kirikut, kuigi arhitekt on siin teine. Ja õnneks on ta ka hästi säilinud läbi aegade sõduriga lahingut siinkandis olnud. Kuule nüüd on saanud endale pealegi uue katuse, noh, kui me nüüd selle kiriku vundamendi vaatame, siis olete teist sellistes suurtest puhtalt tahutud või põsetatud maakiviplokkidest. Vundament ei näinud peaaegu mitte kuskilt. Estna lõi küll selle kivi pooleks ja, ja sobitas ta kuidagi niiviisi kivi kivi kõrvale. Aga ta ei hakanud vaeva nägema, et seda kivi neljakandilise suureks blokiks tahuda. See on soomlaste komme. Ja noh, mereäärne asi töötuldi otsima. Soomepoisid olid odavamad tol korral tööjõuna kui kohalikud Eesti maaehitusmeistrid ja selline müür kuulub soomlastele, seda ei ole teinud eestlased. Võimalik, et isegi selle paekivimüüri soomlased kokku pannud. Müüron, ilus müüron, kuldne lihtsalt arvestab, et seal on üle 100 aasta kõvasti vana 120 aastat vähemalt. Jaa, niukseid kabele lõiga veel üks väikene eesmärk peale kõige muude veel talimerevärk. Jaa, jaa, see oli küllalt kuulus sadam seid selle sadama kaudu, kas ikka seesama kartuli ja teraviljavahetamine Soome? Soome rannarahvas ja saarte rahvas käis ka siia randa ja, ja siis siin olid väga toredad niisugused mitte ainult kauba vahetamine, vaid ka perede vahetamine siin sündisin mõnigi segaabielu. Neiu sai endale Endale Soomses, mehe rändas Soome ja ja mõnigi poiss läks sinna ja tal õiget nime polnud, talle pandi nimeks virolane ja, ja sellepärast on soomes kohe hulka hulka niukseid perekonnanimesid virulane, võib-olla mõnigi rändas siis sellest samast sadamast välja. Ta oli väga tagasihoidlik suvituskoht läbi aegade. Ja nüüd, kui see Võsul hakkas natukene liiga üle kuhjuma siis väänab omandas Rakvererahvas teatava populaarsuse. Seda enam, et kuidagi õnnestus siia välja kaubelda avatud sadamakoht tähendab need mehed, kellel oli suur pakki niukse, erilisi kole, rasked ja tähtsaid lubasid taskus need satsid kaudu ikka merele sõita. Ja nüüd juba 80.-te aastate lõpul, kui esimesed vabad tuuled tulid, mehed hakkasid hoolega ehitama, nii et 90.-ks taastaks. Kui piirirežiim kadus, oli siin ootamatult valmis, näete viiekordne maja kui keldrikorrus kah kaasa arvata, tornikujuline, mis on nagu nagu meremärk, nagu majakas ja sadamasillad ja, ja siis muunid ja võimalus siia randuda, nüüd omandab see ainuke sadam veel suurema tähtsuse siia suurelt merelt sisse keerata ja suure merepurjekas kätele teha väikse vahepeatuse. Nüüd juba tulevad kohvikud ja kõik muud juurde, mis nii nobedasti on kohe kerkimas. Nii et ainult muutub tõenäoliselt võsu taoliseks selliseks suuremaks suvituskülaks, mis on merele avatud. Siia saab purikatega sisse tulla ja kohti meeletult ilus, eks ole ta männimetsa keskel otse mererand männimets välja siis tornmaja siin. Tuurilt juba postmodernismi, eks ole? Küllaltki pretensioonikas, ülemised korrused eelduvad alumiste kohale ja, ja väga erikujuga aknad ja kena valge maja merele, ta paistab kaugele ära, nii et ta niukseid tiga meremärk ja küll on tore vaadata kõrvalt tühjaks jäänud piirivalvetorn. Otse mere ääres kabeli vastas, teispool teed on samasuguse kiviaiaga piiratud väike varjuline kalmistu. Rannarahva rahupaik. Selja jõe suudmes on kalamehe talu väga vana põline talukoht ja kalamehe talu põlised pidajad on Sagritsad. Nüüd Kalamäe talu põlispere on maetud siia kena tumeda graniitrahu alla ning nende perekonnanimi on pronksist, seal peal aga seesama veidi kõrval, vale on maetud kunstnik Richard Sagrits, väga napilt on öeldud kunstnik Richard Tsahknast mitte midagi rohkemat. Kuid mäletate, mingil ajal oli tema siiski üks juhtivamaid jõude viiekümnendat aastat Eesti kursis ja noh, oli see kont missugune ta oli, kuid kuid need mehed, kes tookord kunsti kandsid, siiski vanad vallase traditsioonid mingil määral üle tõid. Lihtsalt tuletan meelde, et Richard Sagrits oli ühe esimese eesti monumentaal Stahlis väärilise maali kaasautoreid. Nimelt on okas kitsa Sagris, kes maalisid Estonia lae ja estonia lagi. Nafta võib-olla on praegu meil vastuvõetamatu, võib-olla sisu poolest, aga ta on kunstimälestis oma aja suurteos ja kuulub säilitamisele. Nende kolme mehe sfääriline laemaal on tänaseni. Rattad jääb avatuks edaspidi ka Richard Sagritsa haudunud siis niiviisi kenasti vastu merd, nii et tema haua peale hauakivi peale vaadates on taustaks rannamännid ja, ja meri. See on siis seljasuudmest. Karepal Kalamehe talust pärit kaluri poeg. Rannamännid meripaadid, laevad, need sümbolid on raiutud siinsetele hauakividele, mis kuuluvad viimasesse pool sajandisse. Vanemast ajast on mitmesuguseid raudriste ka kümmekond hästi säilinud möödunud sajandi alguse niinimetatud talupojabaroki esindavat väheldast. Ilusate Lillik otstega sepisristi. Vot see on nüüd omane rannale ja mikspärast just nimelt rannale. Kui ehitati laev või tihti kaljas, siis see vajas eriti kvaliteetset sepatööd, kui veel talus seal võis lubada natukene rohmakamat sepatööd, siis mere ääres seda lubada ei saanud. Mere ääres pidi olema kõik vali enne, sest selle taga oli inimeste elud. Laev pidi vett pidama ja pidin tormilöögi vastu võtma ja kui tuleb korralik laine, siis mitu tonni raske Barcetab vastu laeva parrast, eks ole. Seal ei tohtinud mingid naginad sisse tekkida ja seetõttu rannas töötasid eriti kõrgeoskusega sepad ja see ka töö on jõudnud siia randa näete niisuguste ristidena. Nüüd ma soovitaksin lihtsalt vaadata ainult nimesid, kõik nimed on kuidagi nagu seotud merega otsima neid ja kaldad ja, ja, ja kõik sellised nimed, mis nii või teisiti on meremeeste kutse nimel. Aga eraldi ma soovitaksin vaadata seal kalmistul taganurgas on üks imeilus emale püstitatud suur kivisammas reljeef. Mererannaga vaenuka rännaga, kus tubli mutikene istub kivi peal ja vaatab merele ja merelt tuleb paat. Minu arvates sellega on jäädvustatud rannanaise roll tema jotanud kodusega lehmalauda ees, vaid tema ootas rannakivil, kui tuli paati isa, kes raske raske töö, kui tuli kala võtta, paadist ära rappida ja võrgud puhtaks teha ja kas üldse pakku jõudis võib-olla igavesti oodata. Nüüd hakkab siis seisma kaluriküla, näidanud siin nüüd ridamisi need kalurikülakese, üks suurem, teine väiksem kuni Karepanija sealsel Toolsegi peale. Ja nad on kenasti kõik reastatud. Merd tee läheb nagu majade tagant, vähesed pered on siis nagu maanteest maa poole. Majad suured, aga sellepärast ei ole suured, et neis pole rehkesid. Kui oligi rehi, siis ehitati iseseisva väikesehoonena kuskile. Küla vahel ei ole mitme pere peale. Sest need liivased maad, mis sa siin ikka peale kartuli kasvatasid, veli ikkagi vahetati kala vastu väljast. Kõrts oli igas külas ja siin olnu Teisva kõrts, näete, pärast ehitataks ümbermana rannakõrtse sattumas mingi motell või midagi taolist. Need kolm küla, Rotja, Karepa eesmaa, olid juba enne seda Tallinna kunstirahvale sobituspaikadeks üks vast kõige kindlam rutt ja kandikunstnik on olnud Günther Rein tark. Temalt on siis rutt ja männid, niisugune teema kohe mitte üks kaks lehte graafilist lehte valter lehtede sari. Ja no siinsed rannamännid tõepoolest on 10 keerdu peal ja, ja jässakas ja Rocutteli nahklev lata välja tähendab ikka vähemalt 200 aastased männid. Üle selja jõe ja siit paistab hästi kätte kala medalu Richard Sagritsa kodukoht, mille hooned ja õue on arhitektuurimälestisena kaitse all. Seal on ka ilus suur kivide kollektsioon. Valli Lember Bogatkina on aga oma Karepa suvekodu ümber kujundanud juurikatest ja puudest tõelise fantastilise maailma. Katkenud ise rääkinud niisuguse toreda loo, et ükskord oli tema randa veidi käinud, rannas oli meri ja jää puhastanud välja ühe väga suure lepa musta lepajuurikat niiviisi kummalisel viisil lüüsi mügelikus ja, ja siis puu ise ka niiviisi valge v ära pestud ja ohutud ja, aga noh, üksi rannast ära tuua oli nagu raske siis talle külapoe juurde ja öelnud, et ega need mehed, et välismaalt tuli, mulle saadeti, selt on rannas praegu aidake ära tassida oleks ta midagi muud öelnud, aga seal investor kole põnev ja kogu see meestesumm ajus siis randa kaasa ja valli seletas neile ära, et saadetis on rannasaad, niisugune puu on, et see on mul vajadus sinna suvila juurde toimetada, noh, mehed lõpuks olid naeru natuke aega võtnud selle suure puu õla terve seltskonnaga tassinud talvisele Buovi. Tema ajas seal siis püsti juured taeva poole ja tegi sinna peale perekonna tootemi, nagu indiaanlastel on perekonna tooterit. Tema raius ka ja maalis. Ma ei teagi, sest niiviisi terve oma perekonna, sugupuu ja kõik niisugused tähtsad asjad, pane sinna selle toote peale kirja. Nüüd pisuke jalgsimatk ja siis avaneb majesteetlik vaade merele meri paremal, meri vasakul. Säravvalged, luiged, särav, sinisel veel otse ees. Võimsad Tuulse lossi varemed, kolme kõrge torniga. See neemik oli kunagi vanasti Toolse külarahvale väga hea sadamakoht sille feri ruttu päevaks ja ja enam-vähem ühel pool näinud ikka meri, rahulik con kord ühelt poolt, kord teiselt poolt, kus tuul parajasti on vana põline sadamakoht. Ja kui Rakvere linnus omandas siin Ida-Virumaal suure tähtsuse, siis ajas tema ühte kindlustatud sadamat siis valitigi välja Toolse niukene, ilus kõrge seljandik tuleb pikalt merre. Selle seljandik otsa kohe päris sadama suudmes kui jalgupidi merre arvestanud maa on ju praegu kerkinud, see, mis praegu, kui veel on omal ajal nii kuival, ei olnud ehitatigi 1471 üsnagi soliidne komtuur Joss. Need kolm maapoolset torni kaitsesid kindluse kindlalt maa poolt ära, siin taga oli ka vallikraav ja Eveki eeslinnus oli ka. Aga siis tema põhiline kaitse oli suures ümmarguseks kahuritornis merepoolsel küljel vastu sadamat. Kahjuks tol ajal tehtud päris korralikud geoloogiat tähendab see neemiko küll moreenist, kuid moreen, savid on seni huvid ja need on niuksed, kahtlased libedad asjad. Nii et praegu näete ise, kuidas müürid järjest ja järjest lõhenenud, pragunevad ja vajuvad ära. Esimesena varises kokku suur nurgatorn merepoolsel küljel ja me olemegi harjunud nägema siis nüüd toorsed nagu kolme torniga nihukesed tagasihoidlikku, kõrge torniga ja nende vahel olevate müüridega. Need ei anna tegelikult ettekujutus sellest küllaltki võimsast merekindlusest. Noh, ta on kuskil nii, Viiekordne nendest kolm korrust on olnud elu ja kaitsekorruseid all on olnud traditsiooniliselt keldriruumid ja üleval veel laoruume. Ja tema ei olnud niukene, konvent, hoone temas oli kindel meeskond, mitte vennaskond. Peab ütleb, et ta oli niivõrd õnnestunud kohas mere ääres, et ta jäi paljudele vaenlastel pinnuks silma, nii et isegi selles kandis väga populaarne mererööv. Ja väärsete kalurikülade rüüstamine mitmesuguste vitaali vendade ja muude taoliste mõnusate vabade meeste poolt. Jäi ära. Kindlust täitis, selles suhtes oma ülesande. Pikalt eksisteerinud ei saanudki, 1471 ehitati 1550 lõpus kas juba Vene-Liivi sõda ja noh, erilisi ehitusi siin joonud ta lihtsalt peaaegu et jäeti maha, pisteti põlema ja sellest saati varemetes need varemetes Vene-Liivi sõjast saati. Oleks uhke küll, kui see kants terve oleks aga teisest küljest siis ei saaks meie noorimad matkapereliikmed nagu pääsukesed rea seal kõrgel müüriserval istuda. Mil moel nad nii kähku sinna said, sellele ei tea nad ise kavastat. Paljud keskaegse ehituskunsti anatoomia detailid jääksid siis meie eest varjatuks. Ega teda korraga ei eita, et on nagu ikka kõigepealt ajutise suur ümmargune kolakas kahuritorn seal mererannas püsti, siis hiljem taseme liideti temale juurde kahe torniga mingisugune kindel kindluse osa. Ja lõpuks veel siis siia teise lahe poole laiendati ühe torniga korraliku torniga ja selle tõttu te näete siin niux sidumata vuuke. Kolmas torn, täitsa nagu ripukonnatage, nagu õmblemata veel siia selle, selle selle vana osa külge ja isegi niukse mõtetu tuks. Jakmed paistab siin õige palju alad, mis näitavad, et et osa tuli lihtsalt kinni, müüride maha jätta, ümber ehitada teistmoodi. Veel üks torn juurde tehti. Toredasti näha kaks korrust relvadele niukene, alumine korrus, mis peab looma niukse frontaalse tule piki maapinda, veidi kõrgem korrus, kus saab natuke pähe ka last, eks ole. Nüüd kui ma ütlen, et kahurid, siis ei ütle veel mitte midagi, see ei tähenda, et see oleks tohutu jurakas rataste pääl olev asi ratastega kahurid olid ainult need, millega välja peal kuskil lasti välikahurid. Aga siin oli nii, et näete, seal müüri sees on palgijälg selle koha peal müürises ristipalk ja vot tollesama palgi peal niukse kihvadega oligi see väike kahuri torukene kinni löödud, et ta hüppas sealt bestest, tuli jälle uuesti sisse lüüa, sinna selle puu peale, kui oli käinud, aga rattaid ei saanud talle alla panna, siis ta jooksis siiapoole saali peale tagasi, eks ole. Nii et need niukesed vanadel kindlasti te näetegi just palk ja palgid palgi peal on siis võimalus seda toru natukene väänata edasi-tagasi, nii nagu see põsed selle laskava põsed niiviisi laienevad tahapoole ja kogu lugu. Ja muidugi peab ütlema, et siin olid need, mida me praegu otse ei näe, siin olid niuksed kanalid, mis tossu välja viisites, tookordne püssirohi oli ju salpeeter, süsi. Ja mis see kolmas asi oli väävel ja ja kui sealt paugu tegid, sa issand jumal, kus sealt tuli suitsu ja seda suitsu tuli see sisse ja nii, et see suits pidi välja minema, muidu ei näinud enam midagi lihtsalt ja selle jaoks heita, et siis nende ruumide juurde spetsiaalsed ventilatsioonilõõrid, näete seal seinas torni, palun näha ventilatsioonilõõrid, kus kaudu see suur suits pidi välja minema. Nii et see on väga ilusti jälgitavuse galerii kahurite jaoks kahekorruseline ja ülal näete, sarnases aampalkide jälgi tähendab kohe seal ülahoid, laokorrused, need, ta oli üksiti ka üks korralik ladu, korralik sadamaladu mitte, ainult mitte ainult tähendab kindlus. Ja see oli niisugune tavaline garnison ka, kes siin elas ja sadamatöid tegija niiviisi. Kuskil kolmanda korruse kõrgusel seinas on näha veel omaaegne ukse koht ja pikk kanal müüri sees tunnistab, et seda ust oli võimalik seestpoolt. Rist palgiga sulgeda on järel veel paekivist aknaraami katkeid. Fantaasia abil võid vaheseinu ja lagesid paika panna. Aga merepoolse külje ühes servas on müürid päris kokku varisenud. Veendunud, et ka meie kõrgem seltskond on lõpuks maapinnale jõudnud võimes hakata astuma. Kunda tehase korstnast kerkiv valkjas suitsusaba näitab kätte meie järgmisega. Kaugema eesmärgi. Lähim eesmärk on taastusi juurde jõuda. Tegelikkuses kulus selleks umbes veerand tundi. Saates jõuame sinna aga alles nädala pärast. Kohtumiseni.