Uudistetoimetus võtab kokku novembri viimase reede sündmused, mina olen Mari Rebane. Edasi minna kutega läbimurret Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes Vilniuses ei toimunud. Tippkohtumise kõrghetkeks kavandatud assotsiatsioonileppele. Ukraina president Viktor Janukovitš alla ei kirjutanud. Küll lahkusid Vilniusest rahulolevana Moldova ja Gruusia, kellega samasugune lepe parafeeriti. Kiievis jätkuvad samal ajal meeleavaldused. Aasta kodanikuks valiti kultuuripärandi looja ja hoidja, kultuuripärandi aasta saadik folklorist Marju Kõivupuu. Eesti tööjõust kolmandik elab ühes ja töötab teises omavalitsuses, suurimas tõmbekeskuses Tallinnas käib tööl inimesi 43-st muust omavalitsusest. Statistikaameti metoodiku Anu Tõnuristi sõnul on pendelrände in tõmbekeskustepõhise haldusreformi kontekstis oluline eelkõige omavalitsustele. Valitsused saaks paljusid oma ülesandeid delegeerida külaliikumistele ja kohalikele kogukondadele. Nii näiteks võiks talvise lumetõrje ja teede korrashoiu panna külaseltsi õlule. Samas peab kohustust edasiandmisega kaasneb ka rahaline tugi. Täna ja homme on Tallinnas näituste messikeskuses noorte infomess Teeviit suusasprinter Peeter Kümmel alustas maailmakarikahooaega 14. kohaga Kuusamu klassikasprindist. Ilm tuleb öösel ja homme päeval olulise sajuta, kuid homme õhtupoolikul hakkab alates Põhja-Eestis lund ja lörtsi sadama, Lääne-Eestis vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni miinus kaheksa, homme päeval miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Euroopa Liidu ja tema idapartnerite kohtumine Vilniuses on lõppenud. Läbikukkunuks seda nimetada ei saa, kuid mõtteainet on siin eelkõige Euroopa liidritele, pisut ka Ukrainale. Vilniusest jätkab Margitta otsmaa. Eile õhtul Vilniusesse saabudes kohtus Ukraina president Viktor Janukovitš, Euroopa Liidu president Herman van Rompuy'ga. Selle kohtumise sisu on jäänud siiani saladuseks. Euroopa on viimase kahe aasta jooksul kulutanud 600 miljonit eurot Ukraina turgutamiseks. President Janukovitš väidab, et ta vajab veel 20 miljardit eurot, taastas, et täita kõik Euroopa Liidu nõudmised leppe allkirjastamiseks. Vilniuses kõlas kui ühest suust. Uks Ukraina minu jaoks jääb avatuks. Europarlamendi juht Martin Schulz usub, et Ukrainaga jõutakse teineteise mõistmiseni, sest Ukraina rahva surve on suur. Samas andis Sultska pisut järele. Mis minu arust seisab Euroopa Liit küsimuse ees, mida meie saame ja peame nüüd tegema nii majanduslikus kui finantsilises mõttes. Ühe riigi presidendi isik ei ole veel kogu riik mõne teise valitsuse all võtab Ukraina uue suuna. Dalia Grybauskaitė. Ukraina president ei ole valmis Euroopasse integreeruma. Poola välisminister Radeksid korski võttis möödunud tippkohtumise kokku väga lihtsalt, see on nüüd läbi. Euroopa liit ei saa sundida kedagi enda sõbraks, assotsiatsioonilepe ei anna ka eeldust hilisemaks liitumiseks. Nii ütles Eesti idapartnerluse keskuse tegevjuht Marge Mardisalu Kahar. Võib-olla üks asi, mis tippkohtumine mingis mõttes on hea, kogu see Ukraina ümber käinud trall ja muidugi pettumus on hästi suur. Aga teisalt on see tegelikult väga paljus selgitanud ka olukorda idapartnerlus ümber on väga selgelt joonistunud välja Venemaa käitumine, Euroopa liidu enda sõnumid on üsna selged. Kus suunas? Jah, nüüd Ukraina läheb? Seda on huvitav vaadata. Sisuliselt on selle kohtumise võitjat Gruusia ja Moldova parafeerisid Euroopa Liidu kaasotseerumise leppe, mis tähendab, et kui nad viivad oma toodangu töötlemise ja kauplemise vastavusse Euroopa Liidu nõuetega, siis umbes aasta pärast saavad nad alla kirjutada assotsiatsioonileppele ja avaneb Euroopa turg. Täna lasi Ukraina selle võimaluse käest. Peaminister Andrus Ansip möönab, et igal riigil on valikuvabadus. Ja loomulikult on ka Ukraina vaba, valima oma tulevik Euroopa pakku nii Ukrainale kui ka teistele idapartnerluse sihtriikidele 500 miljoni maksujõulise kliendiga väga suurt turgu. Ma olen päris veendunud selles, et, et Moldova ja Gruusia areng seetõttu, et nende kaubad hakkavad vabamalt pääsema Euroopa Liit oluliselt kiireneb. Selle tippkohtumise järel jääb õhku mitu küsimust. Milline on Ukraina järgmine samm? Millise taktika mõtleb välja Euroopa Liit ja Moskva on seda siin vaikselt jälginud kommentaarideta Margitta otsmaa viljus. Samal ajal jätkub Kiievis opositsiooni toetajate tähtajatu meeleavaldus Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu allakirjutamiseks. Täna tõi oma toetajad pealinnaga presidendi regioonide partei, kelle lavastatud kontsertmiitingut kandis otse-eetris üle Ukraina riigitelevisioon. Igor Taro edastab Kiievist. Veel eile õhtul olid Kiievi iseseisvusväljakul Euroopa Liiduga lõimumise toetuseks meelt avaldavad inimesed, üsna lootusrikkad kõneleb kodanikuaktivist. Olga Saijenko. Me ikkagi loodame, et ta mõtleb öö jooksul järele ja võtab vastu õige otsuse. Ja tudeng Mihhailov. Me tahame elada vabade rahvaste peres, mida nimetatakse Euroopa liiduks. Aga mida te teete, kui seda lepingut ikkagi alla ei kirjutata? Pisut Nichols täiendada? Tahaks laulda? Ma ei usu, seda, ei usu. Kõneles saparoosija talunik Valentin pantšenko. Euromeelsed valusid siiski puid ning valmistusid pikaks ootamiseks. Üle väljaku paigutatud tünnides lõhnasid lõkked ning lava taga tegutses päästeameti telku sai sooja süüa ja arstiabi. Tööpäeva lõppedes täitub Iseseisvusplats sedavõrd, et inimeste vahel liikumine on üsna vaevaline. Kuigi hommikutundideks jääb inimesi väljakul vähemaks, ergub meeleavaldus siiski sama tempokalt kui õhtul. Ka mobiliseeris presidendi partei umbes 300 meetri kaugusele Euroopa väljakule tuhandeid oma toetajaid, kes koosnesid küll põhiliselt Ida-Ukrainas bussidega kohale toodud töölistest kõneleb üks anonüümseks jääda soovinud regioonide partei toetaja. Loon esindame rahva huvisid, kuid ise neid ei sõnasta. Viime läbi üritust, et inimesed saaksid midagi välja öelda, rohkem kommentaare pole. Mille poolt te siis olete? Küsisin Lasto Lazdove. Ja sa pead. Ja seda ma ütlen, et olen inimeste nimele, inimestel on mingid mõtted ja ma olen sind pärast, olen funktsionäär, mul pole mingeid kommentaare. Vabandage. Aga mida teie toetate? Küsisin pensionäri Tamara Nikolajevi käest. Pant, järgem, toetame meie presidenti, oleme temaga täiesti solidaarsed ja midagi muud öelda ei saa. Erinevalt opositsiooniliste euromeelsete aktsioonist olid regioonide parteil intervjuude tarbeks määratud kindlad isikud, kes oskasid küsimustele vastata ja üks neist oli teenismiroznitšenko. Ma pan Jero Sonia kosmoitsest Ostoasiooni. Toetame valitsuse seisukohta. Eedeeelliga lähenemisleppe allakirjutamine pole majanduslikult kasulik. Me pole eurostandarditega Euroopaga lõimumise vastu, kuid selleks peab olema majanduslikult paremale järjele. Kuigi reede lõunaks oli selge, et mingit lepet Vilniuses alla ei kirjutanud, ei heitnud presidendi vastased iseseisvusplatsil meelt ning nimetasid võimalike järgmiste nõudmistena umbusalduse avaldamist riigi peale ning erakorralisi parlamendivalimisi. Nii läks Iseseisvusplatsi meeleavaldus sama hooga edasi Euroopa väljakul ja ka riigitelevisiooni eetriaja lõppedes inimestest tühi, just nagu polekski presidendi toetajaid sind kunagi olnud. Osad regioonide partei toetajad liikusid siiski oma poliitiliste vastaste lähistele, kus retoorika muutus õhtu edenedes teravamaks. Igor Taro rahvusringhäälingule Kiievist. Riia Maxima kaupluse varingu ohvrite kahjunõuded võivad ulatuda miljardi latini ehk 1,4 miljardi euroni või selle summa isegi ületada, ütlesid advokaadid Aldis. Komsems ja aldis Alliks advokaadid esitasid eile Riia ringkonnakohtule esimese hagi, milles nõuavad varingu ohvritele kompensatsiooni kokku 100 miljoni lati ehk 142 miljoni euro ulatuses. Kahjunõue on suunatud viie kostja vastu, kelleks on jaekaubandusvõrk, Maxima ja ehitusfirma Rehoone omanik Dyneo arendaja, Hamburg solitud ning ehitusjärelevalve eest vastutav Riia linnavolikogu. Aleksei sõnul paneb kahjunõude suurus loodetavasti kõik ostjad mõtlema sellele kas nad tunnevad end süüdi, olenemata sellest, milliseid avaldusi nad on teinud või sellest, kas juhtunu eest vastutab peaminister. Ning tagasi Eestisse. Eesti piirkondliku arengu statistikakogumik keskendub seekord ettevõtlusele ja majandusele lähemalt Marta Peril Graubergi vahendusel. Eesti tööjõust kolmandik elab ühes ja töötab teises omavalitsuses, näiteks suurimas tõmbekeskuses Tallinnas käib tööl inimesi 43-st teisest omavalitsusest. Samas ei pruugi maakonnakeskus alati olla pendelrände sihtkoht, näiteks Jõgevamaal on pendelränne Põltsamaal aktiivsem kui maakonnakeskusesse Jõgevale. Pendelrändeinfost on kasu eelkõige kohalikele omavalitsustele ning seda eelkõige võimaliku tõmbekeskustepõhise haldusreformi valguses, ütles statistikaameti metoodik Anu Tõnurist. Et tegelikult on need tõmbekeskus, on täiesti koos, toimivad regioonid üksteisest tugevalt sõltuvad. Me näeme, et inimesed nii või naa kasutavad juba seda ruumi, tarbivad teenuseid keskustes, tulevad tagasi teise kohta elama. Et tegelikult neid asju tuleb arvesse võtta. Et kui me seda teeme, siis võimalik, et ka midagi paraneb. Kui enamiku Eesti maakondade puhul käiakse tööle just keskustesse ehk linnadesse, siis Ida-Virumaa eristub selle poolest, et seal käivad paljud linnainimesed tööle mõnda valda. Anu Tõnurist. Ida-Virumaal asuvad peamised tööandjad, suured kaevandused, põlevkivi töötlemise ettevõtted, elektrienergiatöötlemise ettevõte tasuvad kõik valdades. See tähendab seda, et isegi linnade rahvastik käib ka nendesse valdadesse tööle igapäevaselt loomulikult Narva on oluline keskus siiski sinna käiakse ka tööle. Aga kokkuvõttes, kui panna sisse ja väljaränne kokku, siis tõesti rohkem läheb ära, kui tuleb sisse. Statistikaameti analüütik Mihkel servinski elab ja töötab Viljandi vallas Sultsi külas. Lõuna-Viljandimaa puhul teeb talle muret pendelränne Soome. See on aladel on kohati endale nende Helsingisse suurem, kab endale Tallinnasse ja ma ei ole väga veendunud, et need pendeldajad mingil hetkel ei jää sinna ja kui nad jäävad, siis nad tagasi ei tule. Rahvaloenduse andmetel töötas 2011. aasta lõpu seisuga Soomes ligikaudu 15000 inimest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Siim krosselli sõnul pendeldavad Soome vahet need inimesed, kes enda elukoha lähedal tööd või piisavalt head palka ei leia. Erineb jällegi nagu maakonniti, et siin on nagu see selline seaduspära, et mida suurem on see sissetulekute vahe, seda tõenäoliselt inimene ja ka nii-öelda mujal tööl ehk siis ütleme, see protsent ei ole kõige suurem, et Harjumaad on pigemini just nendes maakondades, kus ka seda pendelrändamise võimalus nagu Eesti sees rikkamates piirkondades, nagu vähem Lõppemas on selleaastane vabakondade ühisnädalat. Tartus kogunenud vabaühenduste esindajad rääkisid kohaliku elu korraldamisest ning uute võimaluste loomisest. Mirko ojakivi käis konverentsil kohal. Juula küla on Jõgevamaa ja Tartumaa piiril Tabivere vallas. Seal on 75 püsielanikku. Neil on oma külakeskus, üheskoos niidetakse muru, tehakse lumetõrjet, tulevikus pressitakse koos näiteks õunamahla. Külas on käibel ka oma raha. Üks Joller on suur-suur, aitäh ehk kaks eurot ehk üks korralik kommikarp või suur kimp lilli. Külavanem Eneli Kaasik ütles, et kogukonnana tegutsedes on suudetud jõuda seisu, kus omadega tullakse toime. Ja seda, et inimesed tulevad kokku ja koos, tahavad midagi paremaks muuta ja seda, kui on palju nii-öelda puudu või halvasti asju külas. Mõni võtab seda kui takistus, meie võtame seda kui väljakutset. Vaata kunagi probleemile, et kuidas, et kõik on halvasti, et oi kui paha, et, et noh, nüüd ei ole midagi teha. Me alati püüame otsida selle võimaluse, kuidas teha, ja tegelikult kui otsida, siis alati leiab võimaluse, kuidas teha. Juula küla inimesed oleks valmis ära tegema ka osa omavalitsuse asjadest. Eneli Kaasik. No näiteks, et me võtaksime ka mitmeid selliseid objekte oma niitmisesse, mis on kohaliku omavalitsuse hallata, see kohalik omavalitsus saaks lahendatud oma niitmise küsimuse, meie saame nii-öelda teenistust ja, ja jõudu juurde oma tegemistesse plussis, haljasalad ja vald oleks korras, et noh, nagu mitu asja saks saaks koos teha nendega. Elva linnapea Toomas Järveoja ütles, et üks õige omavalitsus on alati huvitatud tugevate kogukondade olemasolust. Elva ise on näiteks kodanikuühendustele Telegeerinud sporditeenuste osutamise. Toomas Järveoja. Tegelikult sporditöö on küll meil korraldatud täiesti MTÜde ja spordiklubide näol, et me küll rahastame neid, aga me ise neid ei korralda, et ja noh, hea näide oli ka tänase Peedu kooli koostöö Tartu erakooli ja Peedu kooliseltsiga, et noh, eks me oleme koos seda asja elanud ja, ja ma usun, et saab head olemas. Haldusreformi projektijuht Sulev Valner ütles, et asjade otsustamisel ja tegemisel peakski kehtima loogika, et mida lähemal tarbijale saab seda teha, seda parem. Sulev Valner. Et see tänane vallavanem üldse ei hakkakski endale ette kujutama, et üksinda peab kõike tegema, vaid ta rahulikult ütleme, aina rohkem ka omavalitsusjuhtidele, mina nagu annaks head nõu, et vaadake ringi selle pilguga, et te ei pea kõike ise tegema, et usaldage neid inimesi, küla igatahes külavanemaid külaselts ka MTÜsid, usaldage 11 rohkem ja andkem tõepoolest neid asju, millega kohapeal saadakse kõige paremini hakkama, andkem rahulikult edasi, mitte et iga hinna eest hinge otsustaja tahab kõiki niite enda käes hoida, et siis ta kuidagi tõmbab niite, on hirmus tähtis inimene, et ei pea nii olema. Mirko Ojakivi, Tartu. Aasta kodanikuks valiti kultuuripärandi looja ja hoidja kultuuripärandi aasta saadik Marju Kõivupuuauhinna üleandmisel käis Reene Leas. Tõepoolest, kultuuripärandi loomine ja hoidmine on tänavuse laureaadi Marju Kõivupuu igapäevane töö. Tagasihoidlikult ütleb ta muidugi, et ei ole teinud midagi enamat kui kõik teised, kes oma tööd ning eriala armastavad. Tänavusel pärandi aastal on just tema olnud kõige tihedama esinemisgraafikuga pärandiaasta saadik pidanud loenguid ülikoolides ja käinud esinemas kümnetes koolides ning rahvamajades. Küsisin Marju Kõivupuult, kas nendel kohtumistel tuli talle ka midagi inimeste arusaamas pärandist üllatusena. Pärandit nagu käsitletakse ikkagi millegi niisugusena, mis lõppes ära umbes 19. 20. sajandivahetusel, et see kõik, mida me näeme etnograafia muuseumides, vabaõhumuuseumides, mis kajastab just eelkõige meie talupojakultuuri ja inimestel, on sageli harjumatu, et me saame pärandina käsitleda ka neid Minomene kultuurilisi nähtusi, ilminguid, esemeid, mis on pärit tunduvalt hilisemast ajast ja võib-olla sedagi, et kultuuripärand kui niisugune, et on tegelikult ju kultuuriprotsess, mis loo ja taasloob ennast ise läbi minevikku, siis tulevikku Seda, et meie kultuuripärand jääb moodsas maailmas vaesemaks, kõivupuu ei usu. Väga palju seda, mis kuulub vanemasse pärandisse, on nüüdisaja saanud võib-olla natuke teistsuguse tähtsuse või tähenduse või ka rakenduse, kui ta ehk oli üks, kaks, kolm inimpõlve tagasi ja me ise oleme pärandi loojad vaatame, kuidas praegu moekunstis kujutavas kunstis kaasaegses etnograafias pöördutakse tagasi juurte juurde siis me loome seda pärandit ikka jätkuvalt edasi, kasutades siis kõike seda, mis meie armsal esivanemad on meile parandanud. Ja, ja vaatame lahtiste silmadega ringi, sest maailm meie ümber on jäänud suhteliselt väiksemaks interpreteerima väga palju oma vaatekohast ka maailmapärandit. Marju Kõivupuu on arvukate lõunaeesti keelt ja kultuuri puudutavate raamatute autor ning konsultant oma kodukanti. Võrumaad peab laureaat endiselt kalliks. Mis on aga kõige väärtuslikum asi, mis on Marju Kõivupuu ise pärinud? Võib-olla see kõige kallim pärand, mis ma olen saanud, et seda ei soovi nagu käega katsuda, et, et see on mõtteviis, proovida leida lahendusi ja proovida kasutada oma aega, aga mis on mulle antud võimalikult mõistlikult ja võimalikult sisukalt, et mul on kadunud vanaema, kes ütles alati niimoodi, et võru keeles Võrumaalt, nagu ma pärit olen, et kuu meeste maailm, sine mehe peatsi hakkama saama. Läänemaal ja Hiiumaale algas kaitseliidu õppus Orkaan. Ivar Soopan räägib lähemalt. Haapsalu ümbruses, rohuküla sadamas ja Hiiumaal liigub tänasest pühapäevani palju lahing relvastuses kaitseliitlasi, kes osalevad iga-aastasel õppusel. Orkaan õppustesse on kaasatud ka merevägi ja lennuvägi ning väliskülalistele on Läti ja Soome võitlejad, jätkab kaitseliidu Lääne maleva pealik major Arnold Juhan. Kui omal ajal me saime rääkida õppusest orkaan kui puhtalt regionaalsest õppusest, kus osalesid Pärnumaa, Läänemaa ja Saaremaa malevat, siis juba aastaid tegelikult õppus muutunud juba oluliselt suuremaks. Õppusele on kaasatud juba ka väga paljud teised malevad, et see aastat peale Lääne regiooni malevate on osalemas Rapla, Harju, Tallinn, Viru, meie koostööpartnerid Lätist, Soome relvavennad pluss on kaasatud veel nii merevägi kui õhuvägi ja kui ka päris palju vabatahtlikke struktuur. Põhimõtteliselt kõige olulisem on see, et ikkagi koostööd allüksuste vahel. Lätlased tuuakse Haapsallu, õigemini Kiltsi lennuväljale lennukitega Pärnust, Läti kolleegid pannakse lennukite peale ja maabuvad Kiltsi lennuväljal, seal asuvad koheselt oma ülesannet täitma. Kas see näeb siis välja nii, et nemad on seal vastaspool ja tulevadki lennukitega just nii nagu vaenlane võiks saabuda? Jah, põhimõtteliselt küll. Kas õppustega on kuidagi ka kohalike inimeste elu häiritud? Mingil määral on kindlasti, et selle aasta kaitseliidu õppus Orkaan kaheksa, mis toimunud 29.-st novembrist esimese detsembrini toimub Läänemaal Haapsalu linna ja Ridala valla territooriumil, noh küll rohkem Ridala valla territooriumil, ehk siis valge välja Mägari Kiltsi päikachi kullab Uuemõisa espreganud, et õppuse kasutatakse imitatsioonivahendeid, aga ma usun, et õppuse stsenaariumi järgi öisel ajal inimeste tavaelu häiritud ei saa ja liiklus on ka kogu aeg avatud kõigile liiklejatele. Jah, noh, välja arvatud see, et kindlasti on natuke ebamugav, võib-olla nendele näitlejatele, kes planeerisid, tulla pühapäeval külastama meie Haapsalu lossiparki meie vanalinna, ehk siis päris mitme tunni jooksul on lossi plats broneeritud kaitseliidu ja kaitseväe transpordivahendite alla, aga kindlasti saab parkida kusagil lähedusest ja inimestel on väga huvitav. Tuttav näha meie õppuse lõpurivistust, mis on pühapäeval kell kaks Haapsalu lossis. Ivar Soopan, Haapsalu. Juba kahekümnendat korda algas noorte infomess Teeviit ja seal käis kohal Birgit Remy. Küll. Tegevusi on tõesti palju tsirkust, maadles keemiakatseid, teadusteatrit ja palju demonstratsioonesinemisi. Me teeme siin žongleerimise töötubasid, siis noored inimesed saavad proovida midagi tavapäratut, mida nad tavaelus ei tee. Läbida need neli meetrit oma elust, näiteks köiel tantsu seadelisel või arendada oma aju žongleerida või mõned julged roninud Robertsile, teinud lahedaid asju seal, palju andekaid noori inimesele me täna näinud, et kõik võivad tulla kiikumine, sümbleerime? Absoluutselt, see ongi kõikidele. Sinna me siin Martin Ilvese massaažikooli ja pakume rahvale infot, mis asi on massaaz. Näitame ette, mida oskame, mida me teeme ja ka missikülastajatel on võimalus istuda meie boksi maha lastena, masseerida. Kaheks päevaks on neil interaktiivsete väljapanekutega näitama tulnud ligi 150 organisatsiooni. Lisaks noorteorganisatsioonidele on kohal ka suurem osa Eesti ametikõrgkoolidest, mis on mõeldud eelkõige noortele, kes otsivad infot õppimiskarjääri ning vaba aja veetmis võimaluste kohta. Uurime koolide kohta, nagu võiks konsulteerida, olete leidnud miskit põnevat veel ela, mitte Devidaleda. Tahaks teada, millised võimalused on peale gümnaasiumit õppima minna leidunud miskit põnevat. Sisekaitseakadeemia ja TTÜ on praegu silmapiiril, selles suhtes on hea, et hästi palju koole tutvustab ennast, räägib täpsemalt poolt paljudest kuulnudki. Tatjana tee viidaleda edasiõppimise plaanid ja saada uut infot ülikoolide kohta olete leidnud juba miskit ja kindlasti saksa keele see diplom näiteks saksa ülikoolide kohta hästi välja. Päevaspordisündmused võtab kokku Taavi Libe Peeter Kümmel sai kuulsamas alanud murdmaasuusatamise maailmakarikasarja avaetapiks oleva minituuri klassikasprindis 14. koha. Ajasõidus kuuenda koha saanud Kümmel sõitis kolmandas veerandfinaalis ning püsis poolfinaalikonkurentsis viimase tõusuni, kus tema suusk veidi tagasi andis ja takerdus. Lõpuks oli Kümmel oma veerandfinaalis kolmas ja ajaga 12 parema sekka ei pääsenud. Rütmi kaasa olid, ma ütlen, pusad olid mina, kordagi ei olnud signaali, et nad võiks lipsata, ma läksingi seal kiiresti, sõitsime, aga ootamatult lipsas ära ja rütmis asja. Ajasin seal taga lõpus yritavastikatega see nats energiast puudu, mööda sõita. Iseenesest suusad töötasid hästi, seda oli ka laskumistel pealtnäha kas eelsõidus samamoodi? Suusad olid väga head ja muidugi palju sõltub sellest, kui suuskadega tuulest tuled, siis efekt, rongid nii nii võimas, kui natukene peaga mõtled laskumisel, aga üldiselt suusad olid ikka väga hästi ettevalmistatud. Suurt ma arvan, et ega kellelgil paremaid suuski seal ei anta. Enne starti ma midagi arvates on. Hooajaeelne selline esimene start oleks siis ikka ei oska ette näha, et kui kiirelt need konkurendid ranna poole sõidu peal, kui vaja aegu kuulsin, enesetunne ka oli väga hea, siis siis juba uskusin, et 10, siis on variant sõita. Rohkem eestlasi kvalifikatsioonist edasi pääsenud Raido Ränkel oli 48., Aivar Rehemaa 49., Karel Tammjärv 53. ja Algo Kärp 58. võitis Eerik Branstaal Norrast. Ta edestas venelast Anton Kapharovitia rootslast Teodor Petersoni. Naiste sprindi võitis mullune maailmakarikasarja üldvõitja Justyna Kowalczyk Poolast, teine oli ameeriklanna kiikan rändal ja kolmas sakslanna Denise Hermann. Piret Pormeister oli 34., Triin Ojaste 75. ja Tatjana Mannima 86.. Homme sõidetakse kuulsamalt lühikesed eraldistardis klassikasõidud kuhu sammas algas täna ka kahevõistluse maailmakarikasari esimese individuaalvõistluse kvalifikatsioonis sai Karl-August Tiirmaa hüppemäel kuuenda koha. Kristjan Ilves pääses pühapäevasele põhivõistlusele 26. kohaga. Eelmise hooaja Eesti edukaim kahevõistleja kail Piho piirdus 105 meetrise hüppega ja sai alles 67. koha. Han Hendrik Piho hüppas 97 ja pool meetrit. Tema oli 71. kumbki pühapäevasele põhivõistlusele ei pääsenud. Homme on kavas meeskondlik võistlus. Ja ilmast räägib nüüd Merike Merilain, tere õhtust. Tere õhtust, Eesti kohale saabunud kõrgrõhuhari tõi korraks päikese välja ja rahustas ka tuule. Rahulik püsib suurem osa ka laupäevast, kuid Soome lahe rannikul on homme õhtupoole oodata ilma halvenemist, sest üle Soome ja Läänemere saabuv uus madalrõhulohk. Öösel on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis ning õhutemperatuur langeb miinus kahe miinus kaheksa kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Õhtul pilvisus tiheneb ja alates Põhja-Eestist hakkab lund ja lörtsi ja Lääne-Eesti saartelt ka vihma sadama. Ennelõunal puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, pärastlõunal edela ja läänetuul viis kuni 11, põhjarannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ja õhtul pöördub tuul rannikul loodesse. Õhutemperatuur on päeval null kuni miinus kolm, saartel ja rannikul kuni pluss kaks kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19206. Mina olen Mari Rebane ja soovin head õhtut.