Eelmise saate lõpus jätsime selja taha pärastlõunal kauguses uneleva tuulevaikse mere selle kaldal ikka veel ähvardava nõdurvitava Toolse linnuse varemeteks. Kunda tehase korstnast kerkiv valkjas suitsu saga näitas kätte meie kaugema eesmärgi. Lähen, eesmärk oli taas bussi juurde jõuda. Ütleme sisi. Lähem eesmärk on praeguseks arvutatud. Reis kulgeb Kunda poole. Siin päris Kundas, nüüd natukene nagu lõunasse kilomeetri-pooleteise jagu, väga ilus park jõe kaldal. Just oleme tema kohal, siin asub siis tegelikult Kunda mõis üks Põhja-Eesti suuremaid ja vanemaid mõisu. Ja siin selle koha peal oli väga tähtis sadamakoht ja üksiti ka siis teerist. Ja noh siis kõik see, mis nüüd Kundas hiljem on ehitatud, kõik see on seotud selle mõisaga kõige välte Oleaarju sadamale, Marius Holstein-Holsteini saadik, kellel oli tee Moskva viitide juurde, sõitis siis väga tormise merega Tallinnast välja, nõnda kirjutas väga huvitava reisikirja. Tema laev jõudis kuskile Kunda kohale ja siin juhtus siis laevaga niisugune õnnetus, torm leida kuskile kivide peale ja nad olid täitsa täitsa surmasuus. Ja siis tuli testirannast kalurid appi ja tõepoolest päästsid nad ära, nagu esialgu tundus. Kas kirjutab, et Ozzy, issand jumal, et mehed olid purupurjus, et alles siis said nad aru, kui suure õnnetuse käes Nemad on, kui neid päästma tulnud uljad, aga purupurjus mehed püüdsid meid kaldale viia, et siis tõepoolest oli surm silmaga näha. No tavaliselt on pärit reisikirjeldus ja demonton mitmeid niisuguseid toredaid jooniseid oma teekonnal Eestisse. Ja nafta on siis nagu eesti kultuurilukku jäädvustanud mees. Aga nüüd me sõidame juba muistse järve põhjal. Vest vasakule, pisut eta jääb Kunda jõgi ja see lausk ja põhjaga maastik siin oli kunagi noh, ütleme tinglikult, Kunda järv. Kunda järv, Temasele mõned saared ja üks nendest saartest kannab tänapäeval lammasmäesaare nime Sillamäe teiega praegu lähemegi. Minna ei olegi palju, aga rohu sees jõuavad meie jalad ja seelikusabad kattuda juba valge puudri korraga. Kunda tolm, mõned lehmad ja lambakari lammasmäe nimelise künka jalamil pistavad aga selle maitseainega vürtsitatud heina isukalt ja näivad olevat hea tervise juures. Nüüd me oleme siis väiksed saarekesed mis kõrgub ka praegu veel selle heinamaa kohale, aga kunagi oli ta siis madalas järves eraldiseisev saa. Eeldatavasti järv eriti sügav ei olnud ja, ja tõenäoliselt oli ka üsna sooja veel enne selle tõttu võisin olla ikka üsna ilusti kala Mesoliitikumis, siis keskmises kiviajas juba siia sellele saarele kujunes niisugune väikene asula. Ma just ei julgeks öelda, et see nüüd kindlustatud asula oli. Saarel ta küll asus, eks ole. Ja tõenäoliselt just seesama kalarikkus ja ümberringi olevat muud metsad, kus sai uurija Marju. Need olid siis põhjuseks, miks asume siin aastatuhandeid, püsis, just nimelt aastatuhandeid, püsis kogusele Me soliitikumi kuni neoliitikumi välja ja on siis keskmine kiviaeg. Ja praegu me loeme seda siis Eesti vanimaks asula kohaks vanimaks kultuuriks. Seda kaevati läbi küllalt põhjalikult. Enne suurt viimast sõda kaevette hulgas, muuhulgas oli siis tookord noor veel tudengipõlvest teadlase põlve välja jõudev Schmide Helm ning siinne kultuur peale põhjalikku kirjeldamist sai oma nime, tähendab, talle ei olnud analoogiaid otseselt analoogiat, temale anti Kunda kultuurinimi ja hiljem muidugi leiti sama suvise analooge mitmest mujaltki siin Baltimaadesse, Põhja-Poolast ja Saksamaalt. Ja kõik nood leiud, analoogsed leiud, analoogse perioodi tunnustega leiud kannavad Kunda kultuuri nime mida siin leiti siin leti, need põhimõtteliselt luust tehtud esemeid ja natuke kivikilde millest oli, oli siis ka nagu natukene lõika vaid kavaise löövaid asju tehtud ja kasutatud tuli tulekivi, vaat see tulekivi natuke petab meid ära. Mõtleme, et tulekivi, see on niisugune ränikivim, milles eksitakse tuld tulerauaga, eks ole, hoopiski mitte, seda on päritolult hoopis üks lubjakivi niukene kombinatsioone, mida Eestimaal otseselt nagu ei leidnud midagi või ei leidugi tuli tuua mujalt kaugemalt ja mis andis kergesti lõhastada õhukesteks viiludeks niukseks, millega siis sai lõigata nahka ja kraapida nahka ja lõigata liha ja niiviisi hädapärast võis temast teha siis ka mõne niisuguse lõik Noa aga jahirelvad ja, ja kalarelvad, need olid ikka luust konksud ja ahingutele taolised asjad. Ja siit ongi üks õnnelik leid, on leitud havi luustik, suuravi, luustik. Sellest abist, ütleme niiviisi. Ja sellest luustikus istub sees niisugune väga algeline harpuun. Tähendab, havi läks koos arbuuniga minema, mees asjast ilma ja kala ise suli, kus siis kõrk ja sära ja pärandas meile siis niisuguse huvitava leiu. Et noh, see on siis üks Kunda haruldasemaid leide luustiku Osarbuuniga. No see siis näitab, et too algeline asukas juba, kes siin paikselt elas, elasid ka otse loodusest, koorilusest naine korjas metsast ja mees püüdis saada metsa kõrvasele natukene lisajärvest, eks ole, paistab, et see naine oli peamine pere toitja. Kunda mõis hävis juba esimeses maailmasõjas, sellepärast me sinna sisse ei pööra, aga rääkimata sellest jätta ka isa. Mõisaomanikud Süratas hukanud toonid olid Kunda tsemenditehase asutaja. Son Sokantoon kutsus appi vürst Liiveni ühe küllaltki nimeka tehnikateadlase ja keemiku laborist, kes siis viibisin Kundas tema juures ja kellega nad esimesed katsed ära tegid veendumaks, et et tõepoolest tegemist on heade savidega ja on võimalik kohalikust toorainest põletada ka head kõrget portlandtsementi. Muidugi mitte nende meetoditega, millega me praegu näeme teda mitte pöördahjudega, vaid saht ahjudega. Ja, ja kui see asi siin kenasti minema hakkas, siis Venemaal teisigi taolisi häid savikohti siis, et jään sukkantoon. Nende järel tuli, see läks Novorossiskist ning asutas sinna ülivõimsad ja ülikuulsad tsemenditehased, need omamoodi Kunda tehas, see on ematehas paljudele Venemaa analoogilistele tehastele. See sukkantoon on nimena Tallinnas väga tuntud ja mites Kohtla järvel vannimõisas tuntud mõisa omanik ja nimi on natuke raskesti eemaldatav, eks ole, ikkagi prantsusepärane neli ja siis kohalik rahvas oli väga lihtsalt toimenematuitse suka Anton. Sukk Anton tuleb umbes samamoodi ja käis küll selle peale paruni vihastanud. Kunda on sõna otseses mõttes valge linn. Valge tolm katab, kuid rohtu roose tänava ääres. Ainult lapsed ja neid on näha õige palju on rõõmsalt kirjud oma kergetes riietes. Linnas Mei teatu, sõidame väid läbi sinna, kus kunagi lõpetavad ta kõik alustajad. Me oleme siis nüüd hästi korrastatud, hauaplatsil mõistetavat hoiab seda hauaplatsi korras Kunda tehas, sest Kunda tehase sünd on tänu sellele rahvale, kelle haual me oleme praegu Seraatia sukkantoonid. Need on noh, nagu töö juba ütleb, prantsuse päritolu aadlikud, kes üle Tallinna on essimale tulnud ja kes on siin siis esse mäel Põhja-Eestis just nimelt hulgaliselt mõisa endale ostnud noh, mõned ka Lääne-Eestis ja just siin eriti siin Kunda kandis ja, ja jõhvi kandis. Ja nendele väga huvitav, nagu te näete, poolkuu lõvi ja viisnurk on vapi ülemisel liistu ja hall on kes kannab torni sõjatornis küllaltki erandlik papp, midagi taolist ei seondu Eestis olnud teiste aadliperekonnalappidega, siin on siis nagu perekonnakalmistule omane, lihtsalt suur risti ja perekonna ja siis rida ühest generatsioonist sukkantone, kellest keskmine see on Karl paranduse hierarhias hukantoon ongi mees, kelle ajal arendati välja tsemendi tootmine Kundas, seesama tänapäevane põrgumis Messaga suitseb, aga mis toob sisse raha ja mis toodab ülimat vajaliku tsementi ja veel samaaegselt ülimalt vajaliku eterniiti. Kunda tootis niukseid keskmiste näitajatega tsementi ka peale seda aga aga no loomulikult sellest võimsusest ei jätkunud ja toormaterjal on siin ikkagi ideaalne ja siin on veel üks väike eripära. Kütteaine selleks olevaks kütteaineks on põlevkivi, mis läheb ise ka toodangusse hiljem põlevkivituhk muutub tsemendi osiseks. Et siin kasutatakse kõik selles mõttes kõik ära. Ja, ja siis otsustad kuskil 50.-te aastate lõpus, et ehitatakse välja ikkagi võima suus Kunda ja, ja see üle miljoni toodangut potentsiaalsed tanner tehas teevad rektoriks Nikifoor, Vavilov, kelle kannu kivi juures me praegu seisame. Tema päevil saavutas Kunda võib-olla oma toodangut. Ajad ka seal üle miljoni 200000 fotodellitas sellist üks miljon 300000 isegi toodang välja, praegu muidugi meedias nendest arvudest rääkida isegi turgu nii palju, aga rahan tol korral oli suur maatagamis võtis piiramatus koguses ja mehe haual. Reljeef ja Kunda sümbol Kunda sümboliks on torru, milles on kolme leegiga tuli, kolmelegiga tuli, noh, see on siis keerdahju ja temas hõõguva põrgutule sümbol. Võib-olla sellisena Veige kõige parem, sest et tõesti ei saa ju kivi või mingist kotti sümboliks teha, eks ole. Et läbi aegade siis nüüd on jooksnud meie konda selle märgi all. Ja samas on siis ka maetud tema abikaasa on, oli abielus eestlasega tema suuri sõna otseses mõttes tööpostil. Ja tema ajal tehti noh, peale selle tehase enda tehti üsna palju Kunda linna heaks need uuemad rajoonid, mis seal siia metsa all aretatud natukene sellest suurest tossust ja tolmust väljas on Vavilovi seal aretatud ja peale selle ise oli ta kirglik kalamees ja selle tõttu neid kallaste debaase Peipsi ääres ja Kunda jõe ääres ja mitmes teises kohas kujundada seal õige mitu Võsuli välja, nii et tol ajal tema siis niisuguse ettevõtliku mehena ja rahaka ettevõtte juhina võis endale seda lubada, et niuksed, baasid puhkebaasid ümber Kunda väljapool Kunda suurt suitsu püsti pandi, suitsuga ta toime ei tulnud ja suitsukeele tulnud ka järgmine noh, õigupoolest mitte suitsuga niivõrd kui selle lenduva tsemendiga ja tuhaga. Mina tahaks küll optimist olla, kuigi sammu enam optimist ei ole, ei usu ka uuest peremehest suurt tolku, et, et see nüüd suudetakse lõhusin puhtaks teha ja niisugune Ungari on praegu välja, näeb seda, me näeme. Kogu aeg. Nüüd oleme siis Kunda. Sadamas, kustkaudu toimus Kunda tsemendiväljavedu ja kust tuli sisse ka mitmeid muid kaupu ja tollimajad on, näete, varemetena praegu näha. Netomajad on siis olnud Epikutele kunagi elupaigaks ja siit on nad laia maailma suurde teadvusesse läinud. Nii, nüüd see sadam oli ka üksiti niukene, väikene vaikne, kaubasadam ja tuletage meelde Jüri pari jõge, kes on kah Kunda kandist pärit. Kes on nüüd natukene Kundast maa poole saamaks Petseri küla seatule küla poiss, kes kirjutas, vaimustavad noorsoolood, kuidas mindi sadamast purjelaeva peale Jungakse, kuidas purjetati maailma meredel? Need on kõik sellesama sadama lood. Mul on hästi meeles, kuidas tema pidi tegema junga, katsuda masti ja, ja siis mingi teise masti vahel seda, ühte ühte siis seda, seda köit pidi rippu käsitsi läbimine Venemaa Bosmoman pani tema siis selle läbi käima ja pärast oli pootsanalga higi pühkinud, kui poiss ühest mastist teise välja jõudis, eks ole, tuli välja, et seal ikka Bosnia enda välja mõeldud, seda Empujalt keegi läbi teinud, aga aga tema poisi läbi tegema panin. Kunda sadamal on muidugi väga suur tulevik, sellepärast et Kundast kavatsetakse mitte tõenäoliselt ainult tsementi välja vedada, vaid ka võimalik, et Kohtla-Järve kaup puu välja vedada. Ja süvendustööd praegu merel käivad, farvaater lüüakse siia sisse ja noh, uus tollimaja. Nagu te näete, juba kerkib. Nii et see saab olema üks Eesti põhjaranniku suur sadamaid ja ta saab varsti malk, tõenäoliselt ületab Narva-Jõesuu. Kalasadamarullidel ei ole, jääb vaid niipalju veel öelda sedasama selle muuli. Lääneküljele tuleb sisse Kunda jõgi, noh tõsi tal on küll palju tammesid peal ja, ja vesi pole ka vahepeal seal kõige parem. Aga suudmes jõuab deka ise puhastada sedavõrd, et see on üks kuulsamaid lõhejõgesid põhjarannikul. Pada jõgi ja Kunda jõgi, need on siis lõhede koelmud ja, ja võib öelda, et Eesti on selles mõttes siiski heal tasemel maa. Viis, kuus head lõhejõge põhjarannikul, kus lõhed saavad kudeda. Tüdruk küll mina ei võiks olla. Kuigi käsi on tal kaared koledad kuusi ju jutu poolest kõigist parem sõna sureb kui ta tühi ja siis võid ka tormituusa, mör, meiki, laid, küüru, soid ja. Et tüdruk, miks küll sina ei võiks olla? Merel lained noogunida teele ei võta naist siiski mõnel kaunil kiigal ekstaabiga ta aga sul lilli tuues pihus roogu ja poiss kui prints son Peedu, kuues. Parem, kui on hilja see rannakonsorteistes. Õige. Et tüdruk, mees küll sina ei võiks olla. Seejärel ka, aga kõige maitsvam ta kuulub temale kuuluv tänaval. Tüdruk, mees. See võiks olla. Letipea imekaunis paik ülapiisavaks. Korra ta siin, oota, siniWen ja ega siin ei pea. Ja siis ta nagu Uueta üks roo elik põrnika sind ta viisi kiiderrit. Ta ronis minu kotiiile, sealt paatas. Ja rannile korvita, õde, oota muu. Ta Seebeeaa. Ja ta nagu kuuleta, üks ta sipel liigasse jõuda. Territaalsed ronis sinu rännukotile sealt vaatas mulle ja Tuua korruta. Muuta. Et ka siin ja Ta luuleta, väike kuldne liblik ka siin on, ta oli seederrit, taanlase lendas minu Ran õhukott tehnilile seal raamatus ja ääre. Me oleksime rõõmuga tervitanud kõiki rohelisi põrnikaid, hõbedasi, sipelgaid ja kuldseid liblikaid, kui ainust sääski oleks olnud vähemalt 1000 korda vähem. Igatahes need letipea pinisejad pidasid kõiki mõjusaks reklaamitud sääsetõrjevahendeid päraseks lisandiks liharoale. Nad lihtsalt õgisid neid siis, kui panime telgid püsti luidete ja metsa vahele. Siis kui läksime madalasse ja divide rohkesse merre ujuma. Ei, nad pakkusid ka omapoolset kompensatsiooni, sukeldusid suppi, ämbritesse ja kaussidesse, katsid kihina võileivad, lendasid abi, valmisid ise suhu. Head isu. Isu oligi kõigest hoolimata hea. Aga üldiselt panid sääset selle õhtu meil nahka. Rannaliival mõni samm veepiirist põleva lõkkesuits tõusis tuulevaikuses otse ülesse ega häirinud sääski põrmugi. Vaenlase tohutult ülekaalukate jõudude ees. Andrus, enamik matkaseltskonnast tõlkidesse tegi seal kõva tapatöö ja enam nina välja ei pistnud. Jäi ära nii oodatud laulu ja jutuõhtu. Esimest korda meie matkade ajaloos. Kes siiski söandasid jalutama minna Tasuks imelised vaatepildid pastell, sest ehavalgusest ja selle peegeldusest laidude ja kividerohke meresiledal pinnal. Ja kui majaka nimelt tagasi laagripaiga poole tulime, olid sajad jaaniussikesed metsa alluma, laternad põlema süüdanud ega kustutanud neid isegi siis, kui nad lausa peopesale Telgi ümber pinisesid sääsed üle mõistuse valjusti. Mõne aja pärast algas mere kohal äge kajakate kisa millega liitusid teisedki linnud. Ja siis tuli uni. Hommik oli õhtust palju targem, niisama soe, vaikne ja päikseline, aga ilma nende sammusteta. Mida kivi näed? Kas merel panus pole? Mul meeldib ma naha lõhn igavene seal. Sobiv hetk on hingata, siis sobiv hetk on hingata välja. Sobiv hetk on hingata sisse. Tõuse ülesmogul, sõber. Selles tulla õnnelik päev. Paned täna pidulik tee. Vaata veel, kus sa ole. Sul on selged ja säravad kõrvad. Ja pal, kus paistab neis läbi. Ring ja sirutas. Tänane öö läks meil siis kenasti leti peal koos sääskedega, kuid tegelikult natukene ka lindudega, asi on selles, et letipea on meil praegu üks linnukaitsealasid. Siin kohalik rahvas olla sel aastal läinud isegi musta toonekurge. Sügiseti on see muidugi erakordne lindude ülelennuala. Üle Soome lahe. Põhjast tulevad linnud peatuvad siin lahtedel. Väga head niuksed, vaikset roostikku kasvanud lahed, need toitumiseks puhkuseks ja siis on siin muidugi kümneid tuhandeid linde sügisöödel. Et siis sellepärast linnukaitseala, aga peale selle Osamest jõudis ära käia või peaaegu kõika Ehal kivi juures. Nime ise on tulnud sellest, et ta pidi olema hästi nähtav siis, kui päike tema taha loojub. Hästi mürakas kivi. Teda pakutakse praegu esimese Eesti viie hulk ka selle kohta on nagu ikka palju legendid. Üks ütleb, et all olnud Kalevipoja vesti kivi, et kui kalevipoeg siitkaudu soome läks, see olnud tema tavaline soomlane, mineku teeb. Siis visanud kõik liik sära ja visanud veskil taskust kivi ära. Ka mõned hambamehed ütlesid, et olla veel Kalve püksinööp olla ka maha. Me oleme mallas, see on hästi põline eestlaste nisugune põldurite asutus, alasin ülal, astangu peal on mullad küll õhukesed, aga viljakad ja selle tõttu muinasasulaid ridamisi kalmekoht ja kõike muudesse kujunes muinasasulad juba meie ajaarvamise alguses. Vaata eelmise lõpul, see tähendab enne Kristust. Ja see alla kujunes ka siis väga tähtis sadamakoht, mahu, sadamakoht, kohanemi malla on ka niivõrd iidne, et see jäi külge ka siia hiljem rajatud suurele mõisale malla mõisale, nii ta siis ka saksa keeles oli. Mallo mõis tekkis sill siin kuskil 14. sajandil kuid suurem mõisele tekkimine Virumaal oli kuid küla kui aadlikel läänistatud küla mainiti erajuba Taani hindamisraamatus. Ja need omamoodi on siis see suur maja, mis meil, ESM, poletit, tellingutes, balleti lagunenud ja küllaltki niisuguses nukras olus seisab hästi tüüpiline eesti mõisetele. Kõik, mis siin oli Liivi sõjani, see hävitati, kõik, mis siin oli põhjasõjani ka see hävitati ja kõik, mis praegu näha on ehitatud, siis pääle Põhjasõda. Tema keskosa on vana akne hoone. Hiljem mõisa pidevat laiendati täiendada ja siin ongi toredasti näha, kuidas on jõuliselt ja võimsalt juurde ehitatud kõikvõimalikke galeriisid ja torn ja tiibhooneid ja selliseid selliseid rõdusid ja ettesõite. Need on kõik istorid seismist, Need pärinevad niisiis möödunud sajandi teise poole keskelt kuni lõpust. Ja üldiselt noh, nagu renessansi uus rännessaanzil on siin kasutatud kõige rohkem ja mis on tore, arvestama jätan ikka klindi peal ja meri ligidal ühte tiiba ehitati võimas torn, vaata ülevalt tornist on meri näha, poolsaared näha letti ja noh, nüüd ka Kunda näha ja see ongi tema õnnetus, seda on Kunda suunalt nende valitsevate tuulte all ja siin on ikka üksjagu tolmu peal, see alla jääb imeilus park, tiikide ka, väga suur park iseenesest kuskil vaatama 60 hektarit teda. Tee läheb otse mereranda. Seal kõik liivased toredaid kohti olevas leti pääl. Restaureerimist on siin küll alustatud, aga ilmselt juba ammu pooleli jäetud. Ega nii tolmusesse puhkekodusse keegi naljalt tulla tahaks kui ehk kunagi Kunda tõesti tolmuvabalt tootma ka. Praegu on meil aga vaba voli sisse astuda muistse hiilguse jäänustega tutvuma. Meie baroksjatele mõisahoonetele on iseloomulik hästi suured fuajeed, hästi suured isikud, sama suured kui saalid kuskil teisel korrusel. Noh, eks see näitas, et tol ajal osati külalisi esinduslikud vastu võtta see kõige esimene tutvustamine ja esimesed pidulikud, niisugused bussid tehti fuajees esikus ja pange tähele, juba tol ajal kardeti seda külma ja tuisust ilma ehitati tuulekojad, meie oleme harjunud neid tuulekodasid ehitama kuidagi maja ette, eks ole, niuksed veranda moodi asjad seal ta mädandab sul seina Katust. Ühesõnaga üks igavene nuhtlus on see meie tuulekoda, siin on tuulekoda toodud hoone sisse. Siin on ta ilmadest kaitstud ja see on olnud heas pseudogooti stiilis need veel midagi sellest vanast uus kootikast alles ka veel jäänud. Aga kõige olulisem on laed, see on illusoorne lagi, meenutab renessanss stiilis lage, talastiku ja tavastiku rist. Väljadel on siis niuksed kassetid, eks ole, rosette siin nagu oleks nagu kipsist rosett ollakse, varjud käik juures siis laternakoht ja, ja noh, rosett väärtele, selle kõik kunagi väga värvikas niukse roosakas hallini ja, ja niisuguse kuldse tooniline välja. Tret väheke tudised jalge all, aga üles minna ikkagi kannatab. Koridorid on põrand olemas, saali sisenev kyll nagu üle kuristiku mööda talasid otse vaatega alumisele korrusele. Aga ruum ise on suur ja mõlemale poole jäävad an filaadina paigutatud tubade read, millel praegu uksi ees ei olegi. Muudavad selle veel avaramaks. No siin suures saalis me näeme kõiki elemente, mis ühes korralikus mõisa saalis juba 18.-st sajandist pidi olema tähendab lae all niisugune hästi rikkalikult profileeritud selts. Ja siis kõlarästas sihukene, pehme võlvikene, mis häälele erilise kõla annab teatavale akustilise efektisintsiaalis muusikale või häältele ja siis suur lagimis kunagi võis olla ka maalingutega, noh, see on praegu kaduma läinud, aga no kujutage endale ette, kui elegantne see oli. Ärme unustame seda, et veel möödunud sajandi algupoolel mõisades oli põhiliseks valgustajaks Köödes. Ja ega siis tol ajal nii väga neid lagesid maalitud, eks 18 sajandi lõpp, 19. sajandi algus tuli lihtsalt valgendada, valgendada, valgendada lõputult iga aasta, kuna külla toss kõik selle ilusa heleda tooni omal ajal määris parajasti kevadeks jälle ära pimeda aja suitsetamine siis hiljem, kui tulid juba võimalikult laternad ja lambid, vot sellest tulevad siis need meieaegsed meieni tänaseni säilinud maalingud. Seda aspekti tuleb ka arvestada. Seal on mingisuguseid väga põnevad asjad, mahajäetud paar, paar kruvi ja mutrit. Teises ilmselt ilmselt ilmselt kaks kruvi erinevatelt seintelt. Nüüd tuli nii pidulik hetk, et ähmiga käskisin mikrofoni alla vajuda. Mulle ulatati tõeline teise seina nael. 10 tolli pikk, jämedast otsast umbes poolteisesentimeetrise läbimõõduga. Naelapea on 50 sendise suurune. Niisugust asjandust pole mina küll enne näinudki. Juudas saab siis järgmise hooaja mängu sümbol. Veel üks logisev Tret ja oleme söögisaalis. Kassettlagi on veel olemas, põrand ka enam-vähem. Sellest majast on aga kadunud kõik ahjud. Ja kogu toapikkusel suurel verandal on ka põrandani lahkplaadid üles võetud. Ju seda materjali kellelgi oma tarbeks vaja läks. Malle mõisa omaaegsest rikkalikust mööblikollektsioonist, kus oli esemeid alates 16. sajandi lõpust on Rakvere koduloomuuseumis vaid riismed. Aga mida keegi pole saanud minema viia, see on ilus vaade pargile, piss toa suurtest akendest läbi Palconi avaneb. Sõna veel siis Nigula kirikus, Nigul Nikolaus, eks tema oli meremeeste kaitse ka peale kõikide muude tähtsate ametitega jõuluvana ametit Lääne-Euroopas pidas. Ja kuna on tegemist Ida-Viru või üldse Viru kõige tähtsama sadamakohaga, siis loomulikult, et kirikuks, pühakuks sai ka meremeestega seotud pühak aga saksa keeles säilivus, selle kandi põline nimi saksa keeles on selle koha nimi Mach kolm siis selgelt mõhu või mahu mahu. Sadam on tänaseni siis ka säilinud tagasihoidlikku kalurite sädamana. Kuid ikkagi selle kandi rahvas on andnud eestlastele nime virolased Soome pool just selle kandi rahvas tundi. Kirik ehitati siia kindluskirikuna ka varem oli siin väga tiheasustusala ja siin on lausa kolm eestlaste muinaslinnust ridamisi. Kiriku lähedal pada jõe oru kallastel. No tõenäoliselt siin kuskil oli siis hiiekoht, ega see kirikese mõõde tekkinud jõlaks aga täitjate kindlusele tähendab, praegune kujunes suured aknad ja, ja tornis niuksed suured kõrged portaalide ja need on kõik hilisemate aegade juurde ja pealeehitamised kõrge torn on hilisem peale ehitus. Varem olid aknad kõrgemad ja nende all käis kaitsekäik, mõned niuksed konsool, kivid on tänaseni seal siiamaani näha. Enne kirikuaeda sisenemist peatume aia taga, kus on suur lame maakivi selle kõrval süngeilmeline kõrge tume kivisammas serv, sakiline. Ei mingit nime. Kummaline märk sambal kalmuküngas selle peal rist ja risti otsas kivis. See on ühe nõiahaud ükst märki noh, tavaline ei tunnista, tavaline kalm, selline kivi haua peale pandi ainult nõiale, kes arvati olevat mustade jõududega seotud ja selle on ajalooline tagapõhitõepoolest olemas, nimelt Rootsi aegu käis läbi Eesti hulgaliselt nõiaprotsesse kus need, kuna targad, igasugused Vigala Sassi-tüüpi härrasmehed oleksid sattunud kohe paugupealt nõidade nimekirja ja nendega oleks väga halvasti ümber käidud. Need olid igasugused niukesed, heade metsarohtude ja, ja nihukeste asjade tundjad, kes arvasid, et, et ega muidu see rohi ka ei mõju, kui vanasõnu pääle ei loe. Ja, ja vot sellepärast mõnikord aitas, mõnikord ei aidanud niukene vanasõnade ja metsarohtude kasutamine. Ja siis oli ka üks naine koos oma tütrega, keda kutsuti. Või õieti, kes ise läksid mõisa peresse, kus üks noor tüdruk oli haigestunud läksid sinna neid oma viisil ravima, aga see tüdruk kohe pärast nende külaskäiku suri ära. Ja siis esitati kaebus ja peeti kohus tol ajal kohta karm kohus raua ja tulekatsetega ja kuidas need asjad kõik käisid nii või teisiti, ühesõnaga nad hukati ja maeti kirikuaia taha, nüüd hiljem, kuna rahvas seda kohta teadis seda kivi siin kiriku ja taga teada, siis kohalik rahvas pani talle ikkagi monumendi. Mis ajast see monument on, see on nüüd üks kümmekond aastat siin olnud, aga need sündmused ise toimusid Rootsi ajal seal siis seitsmeteistkümnendal sajandil. Vaatame ringi ka kirikuaias. Siin on ilusaid rootsiaegseid rõngasriste samasuguse rõngas ristina on kujundatud ka mälestussammas viimases sõjas ja punaterrori all hukkunud Viru-Nigula kihelkonna inimestele. Ja üks tõeline üllatus, kuigi pärit seitsmeteistkümnenda sajandi keskest. Mis asi siin veel ees seisab? Kes oskab selle välja lugeda? Ei ole rõngasrist. Nagu natukene valgust rohkem peale reljeefsemalt kõik paistaks, noh, tõesti taolist ristlik mujal kuskil Eestis ei ole, see on inglipea ja kaks inglitiiba, näete, pea nagu pooleks löödud. Inglil on väga ilusad keharad juuksed olnud, näete, alumine näoosaniku säilinud ja need kauneid asjadel suled lihtsalt üks tiim, mis on tervikuna säilinud, teisel ots ära läinud, aga sellel hetkel ei tule, nagu oled harjunud nägema risti kuju, aga jäskonna singel haua peal nende Luka Jaakkudel ja Luka Tõnistel. Unikaalne asi. Kiriku kooriruumi seinas on väikene kaar ja niukse kaarjas hauk, ava ja terav Kaarline ava, seal on näha, et on olnud ees ka mingisugune klaas või midagi taolist ja siis on seina sisse paaris paekivist tehtud vihmavett ära juhtivrästas. Selle taga põlest tuli ja tule taga oli mingi ikoonilaadne pühaku pilt. No kujutame endale ette, et ma tulen nüüd põllult või tulen metsast või tulen merelt. On tavaline tööpäev ja tahan ikkagi palvetada oma jumala poole, kasvõi pärast merelt tulin hea saagiga kalasaagiga või üldse mered pärale, jõudsin kirikul suletud, vot siis taoline Väike-ikoonia tulekeneco on ees, oli võimalus ikkagi jumala poole palvega pöörduda, nii et vot taolised väikesed aknakesed või pühabildi kohad olid omased tõenäoliselt paljudele kui mitte just enamikele keskaegsetele kirikutele, armsatele säilunud nad tõenäoliselt kõikjal seintes olemas omamata. Aga siin põhjaranniku kirikutes on nad avatud ja niukene huvitav arhitektuurne detail. Nüüd me oleme Kalvi. Kohal siin on nagu mitu rannaastangu meist põhja poole jääb, niisugune järsk vaene astang, mille jalama liivakivist aga lõuna poole veel teine vana rannaastang ja natukene trööstitu maa, nisugune lage. Praegu õues kõrbenud heinamaa tegelevad kevadet on siin isegi vesi peale, ega see baas päris nii praguline ka juleta kohesele vees sosinal alla laseb ja allikatena merre juhib. Ja siin on siis üksikud suured vanad mõisa rehed ja moonakat elumajad. Vaata tavaliselt Monakat, elumaad on ikka koondatud mõisa juurde või karjamõisates, aga siin on kohe lausa sellel paeplatool. Pikamaakivist ja paekivist ehitised moonakate mõisa moonakate elamuteks, tänaseks on nad kokku vajunud. Ainult paekiviseinast turritavad ülesannemõisaparki on ridamisi pidulikumaid hooneid. Paistab nii, et moonakale nii maja nagu kasarm aga juba mõni kuivati või viinaköök või see ehitati nagu väike loss. Ja juba kui oli sõiduhobuste tall, siis see tehti peaaegu juba noh, tõepoolest paleena. Ja siin on isegi üks väikene niukene, armas majakene, kohe pargi külje all. Arhitektuuri väga põnev, näete otse ees, selle maja algne otstarve oli auto garaaz, tähendab mõisnikule oli auto auto ja see on garaaz. Võrrelge nüüd auto garaasi, auto garaazi ja moonakate maja arhitektuurset lahendust. Tee viib Astangastangult allapoole Kõverik ja ühel kallakul õige libe, sest allikad jooksevad otse üle tee. Tee ääres mitmest eelmisest sõidust tuttavad õrnlillade õitega mets-kuukressi. Sõna metsad päris metsa all. Karulauku ei olevat. Aga me oleme üsna ükskõiksed nii guugresside Pariisi aroomi kui karulaugu küüslauguhaisu suhtes. Tahaks ainult lehte ja seal ta sära männitüvede, vahest kõik ujuma. Aega on selleks kohe küll, sest matkasaate jätk tuleb nädala pärast. No ma arvan küll paberitega merele ta iga tonni võinud, öelge endale, seal on roll tuleva avameresõit. Näed. Ja kiilu. Koidu laulu kaunim nende. Vaikus. Noristuva torminaloog laev. Ootama. Mees närv, koeline. Poolne. Näitame tega merele ta ega toidi soolane ja Leedu jäädaksegi selle ja imetlen ilu ja ilukiilu. Käin koidu ava kauni ja.