Tulen tulen. Tulen taas olen. Temasse mindud. Siis. See paepealne maaeluga. Kartarride. Tulen tulen. Tulen taas tulen ta silmale. Kartarride. Loodi see paepealne maa on väike paepealne maa on päike. Sõidame vana teed pidi üle sinimägede. Sünnime Berendavad ees Laue märge. Nii oli ta vanades saksakeelsetes allikates ja nii ta jooksis selle sõja rindeteadetest saksa pole rindeteadetest läbi. Ja ka vene keeles jooksida, jooksis ta läbi. Siin Jegor. Berendavad ilusti meil ees. Nüüd esimene mägi läänest tulles don Tornimägi kunagi oli siin triangulatsioonipank peale, sellepärast slaide Endale sellise kõlava nime ja Tornimäe külje all on üks vana karjäär, kus on hästi näha, kuidas siis siin nimed tekkisid, kunagi arvata, vulkaanist on tekkinud või, või vanakurat on püüdnud maad püsti ajada või midagi taolist. Toredad legendid oli, aga tegelikult on need rämp pangased, mille jää murdis lahti kuskilt Soome lahe keskelt paekaldast ja lükkas enda ees pääle. Tungiv jää lükkas ta siia aga peale välja. Siit ta kuidagi libises sellest mäest järgnevalt üle, ilma et ta oleks seda laiali nagu Kooseri buldooser laiali tasandanud. Nii et see on kenasti võtatud. Paekihid, kaarjad ja kõverad ja päris püsti seisavad mõnes kohas. RändBanglased kolm hiid pangast, noh taolise on Eestis mitmes kohas, aga noh, nad on märkamatult madalad, aga Sinimäed on muidugi kõige tähelepanuväärsemad. Valitsevad maastikus. Tänu sellele hakata siia ehitama Kindlustuse juba esimese maailmasõja eel ja ajal ja olgu öeldud, et siinsamas Sillamäel ja sinimägede joonel oli ka aastal 1700 Peeter esimese suurrünnaku ajal Narvale Šeremeetivi ratsasalkade ja jalameeste väikesed eelkindlustused, kes pidid julgestama Peetri seljatagust. Need. Šeremetjevo väesalgad kaotasid lahingupühajõel. Ja ega nad siin ka pidama jäänud, nad siin kohe Robiniga läksid sinna Narva alla välja, tõid halva uudisega, jäid ikkagi hiljaks, ennem jõudis Karl ise juba Zimme Karl 12. oma meestega ja ja seal toimus siis ajalooline, kohutavalt hävitav lahing Vene armeele. Praegu on sinimäed kalmistu. Need ongi üks suur vennas kalm läbi kõikide aegade olnud vasakut kätt. Tornimäe jalamile jääb uus vene inimeste kalmistu, kes elavad Sillamäel. Eespool paremal on park, see park ja tegelikult on luteri usu kalmistu. Kirik on ammu kadunud, sellest sai järgijaid. JÄÄR selle koha peale Vaivara kiriku koha peale. Ja nüüd me sõidame kahe vahelt läbi. Õigeusu kalmistu külje alla jääb punaarmee kalmistu. Ja ees temal kohe selle punaarmee kalmistu vastas. Kõrgub suur hele palk, Krist lihtne palk, risk. Põrguhauamäel, mis selles sõjas saadik annabell teist nime on Renaderide mägi. Tema taga te näete risti taga, näete nagu raiutud võsa. Too kõik oli selle sõja. Hukkunute saksa poole meeste kalmistu siin kahel pool oli haudu, kuid need likvideerisid koos siia rajatud jääriga vahepeal, kui õieti, et elektrijaama löödi kopp siia sisse, tassiti pea hulka materjali elektrijaama alla. Hiljem sai õigel ajal küll seisakatud see töö, kuid noh, kadus ära üks osa mägedest ja kadus ära üks osa. Vennashaudades. Nii Krasnodari mägi on siis meil paremal. Ja pisut ees pool tuleb pargimägi ja kolmas ja idapoolne. Pargi mägi sai endale nime sellest, et seal asus Vaivara mõis. Suur diktorestne, ilus kahekordne. Selline sajandi lõpus Šveitsi stiilis ehitatud. Kohvide suvemõis estel oli seal sees laste koloonia kodutute lastele ja sellepärast nii saksa kui Rinne teadetes järjest eksisteerib sõna dets käegaloonia või ökolo nii. Vot see käis käest kätte see pargi mägi korduvalt, kes käes käte mereni, jääb siit ainult kukesamm. Aga ei suudetud siia raevunud meeste vastupanu murda. Veebruaril rünnakut märtsirünnakut, siis veidi valget vahet ja see järgi augusti meeleheitlikud katsed läbi murda mereni lõigata koti sinimägede. Paneme ta paika, miks oli vaja seda vot siin nii kohutavalt mägede all ja mägede peal valada. Teisel pool Ahtoni, soomlased. Kes pidasid seal rinnet? Ja kujutage nüüd endale ette, kui siin oleks rinne kokku varisenud ja Eesti ala põhjarannik oleks langenud välja saksa poole käes siis oleks Soomel olnud piisavalt põhjust ka omalt poolt loobuda sõjast välja astuda. Niukse härrasmeheliku. Sinimägede ja Narva rinnet olite just nimelt selleks, et hoida võimalikult kaua Soomet sõjas ja veel, mis kõige tähtsam, Soome-Eesti vahel olid allveelaevade võrgud kolmekordselt Hiip terasvõrgud, mis püüdsid kinni iga laevukese, mis püüdis lipsata Läänemerele. Leningradi võimas laevastik oli võrkude taga võrgusopis. Nii kui eestirinne langes plaan Aster 15. õhtul öösel septembri õhtul võeti Hitleri peakorteris suure ohkamisega otsas vastu Kuueteistkümnendal algas esimene vägede väljaviimine. Nii varisesid ka need võrgud Soome lahe põhja roostetama ja Soome tasapisi lahkus sõjast ja, ja Läänemeri jäi juba Leningradis baseerunud laevastiku operatiiv varuseks operatiivväljaks, nii et sellepärast tuli sakslastel seda hoida, seda maa lapikest nii meeleheitlikult, nii kohutavate ohvritega. Need keegi tänapäeval täpselt ei teagi, kes siin langes, kui palju langes ja kus kohas langes kümnete tuhandete kaupa inimesi, on maetud nendele väljadele. Sinililled ehk tõesti õitsevad. Aga nad õitsevad igal pool, nende järgi ei tunne kohti ära. Suure maa kombe kohaselt tohtisid hauatähised ja monumendid olla ainult õige pooleneestele. Teised tehti maatasa, hävitati isegi nii kaugelt ajaloost nagu Karl 12. võidukas lahing põhjasõjas. Originaal ei tohtinud mälestusmärki jääda, sellest 40. aastal õhku. Aga mälestused on visad püsima. Jõuame eetriristile. Siin kunagi seisnud kabelist pole midagi järel. Aga ilus suur pärn, mida kohalike rahvas kutsub kabeli Niineks püsidiahaljendab. Ta on üle elanud mitu sõda, elas üle ka selle, et paari aasta eest panid mälestustes tulnukad puuõõnsused põlema. Ka puu on mälestusmärk. Sellel teeristil oli väga raske lahing, nimelt Narva poolt taanduvad diviis Nederland, seal siis Hollandi vabatahtlikest diviis Nord Lance on Norra vabatahtlikest ja mõned Vikingi väeosad, sealhulgas ka eestlased taandusid piki suurt maantee neli, 50 849. rügement. Ja nad pidid sellel teeristi oma käes hoidma, sest vastasel juhul oleks jäänud sinna hulka mehi koti. Et see teerist oli määrav, et ülejäänud rinne jõudis tagasi tõmmata viis kilomeetrit kuus kilomeetrit edasi sinimägedesse. Ja minul oli niisugune juhtum siin nädal aega tagasi ma just Nederland ja nordlandi diviiside meestega need olid siis endise Saksa kolmanda tankikorpuse mehed. Tulime, et panna Pärnu kohale, kus võib-olla lamavad nende sõdurid. Me käisime otsimas Narva linna algus, me teadsime, et kalmistu on, aga seal olid lehmad peal ja kaevati midagi seal niivõrd kohutava väljanägemisega, et oli piinlik sinna viia. Lintidega pärg ja siis ma teadsin, et siin teeristis vanas kiriku juures või kabeli juures. Lahing on toimunud peale sõda, veel olid siin mõned ristid isegi pandud kohalike inimeste poolt autode ja need on kõik tänaseks kadunud. Ja siis juhtus meil selline tore hetk, noh, see on halb öelda toores hetk. Me saime kohaliku perenaisega siin kokku, kes viis meid sinna suurele ühishauale ja näitas selle koha meile kätte. Me kõik seltsimees ja siis üks sakslane, rüütliristi kandja, seisis selle ava kahe peale, pärg oli käes, tahtis rääkima hakata, ütles, et ma ei saa. Sel rõngal sõjasuvel oli meie praegune teejuht seitsmeteistkümne aastane. Teel punkri juurde, mis sai ühishauaks kõigile selles viibinud sõduritele ja hiljem paljudele teistelegi kuuleme raskeid meenutusi. Kirik natuke tagasi, seal oli kaks surnut, ei saagi rääkida. 10 10 ei olegi, ma räägin ka, meil oli kaks tükki neid vaesekese maas, üks oli, toetas kirikuaia vastu, teine oli täitsa pikalt niimoodi silmadega vastama. Siis siin puntra ostetud sai, seal ma üldse ei teagi, palju neid on, seal on neid väga palju, aga no me ei saanud ju vahet teha, kes nad olid või mis nad olid, aga sinna need kondid kokku korjasime. Iga kord, kui midagi teed, siis ikka leidsid jälle midagi. Läbisid, lasid sinna punkriauku. Mis me siin ikka ütle, pole ju midagi öelda, eks igaüks teab, kui hirmu saate oli, siit tuli Siiversi pealt tulid siia sõjaväelased siis siit Narva pealt tulid siia sõjaväelased ja nad läksid siit nad ei saanudki siit otse minna sinisinimäele, nad läksid siit alt, Läbi Altmetsast, siin oli kaks saksa teed ja siis nad läksid läbi selle metsa ja siis sinimägede tagant, nad said üles alles minnes, oli nii hirmus, ma ise sain haavata seal. Jah, mul on praegu aavialas, näete mingisugune suu suunal sellepärast et siis juba, kui me jõudsime siit ära jõhvi taha, siis ma isegi kaks päeva töötasin, aitasin siduda seal neid vaeseid mehi, kes veel elukad olid seal. Te mõtlesite siis kui tagasi tulite. Ja kui tagasi tulime, siis mõtlesime, kui palju ma matsin sinna Peteristi surnuaeda, neid siia kiriku äärde mõtlesime, kui seda teed kaevati, siis siit tuli auto välja, lapsed korjasid, kondid jäid, kas siis lasid ikka sinna alla hukkus siis, siis oli mu tütretütar veel väike, aga nüüd ta on suur, nüüd tähendab seda kindlasti ei teeks, aga siis ta käis ja siit käeluud ja jalaluud, mis korjas kokku, siis korjas kile, siis läks, laskis Simba täpselt palju sinna punkrisse, oi ei hea ega praegu küll ei oska ma enam öelda, siis ma küll oskasin, kui me ikka heina niitsime või puid läksime tegema. Ikka jälle leidsime kas mõne jalaluu või, või pealuu, aga nüüd ma tõesti ei tea, palju neid seal. No nüüd on nagu Kawase punker avada ja sõdurit need tunnusmärgid. Üles leida korall saue ja teha ja ikka korralikult aia ümber ja riski peale. Poeg lubas tuua metsast taset, et noh, nendel nagu oli, see kasepuu oli nii risti au sees ja, ja siis ta tase puudesse, aed sinna ümber. Ja, ja no me hoidsime küll seda, ega me loomi sinna peale kunagi ei lasknud, me ei tohtinud ju rääkida, et siia üldse kedagi ja ma mäletan ka seda, me kellelegi ei rääkinud, et siin on minu abikaasa, istutas need kibuvitsapõõsad siia, et võib-olla kui meie ükskord ära kaob, et siis need kibuvitsapõõsaid jäävad. No siia me siis tulime 33 inimesega ja ja noh, tõesti meestel olid kõigil silmad märjad. Üks mees pidas siis lõpuks katkendlikku häälega kõne, mis nad laulsid karvana sõdurilaulu siin punkri koha peal. Ja üks mees ütles, et siia kuskile teeristi lähedal Shefferti meeskonnaga jäi ka tema vend. Üks hollandlane ütles niiviisi. Ja teine mees ütles, et, et minu käsi ei ka kuskile siia, eks ühe käega mees oli. Nii et siin võib-olla nii hollandlase, norralasi, eestlasi kui Saksa armees kanti väikest alumiiniumist sellist kännuks marke Niukest tunnusmärki, kus oli mehe registreerimisnumber peal. Kui mees langes sisse, märk murti puruks ja märk, üks osa saadeti siis sõjaväearhiividesse. Osa pandi surnule ka suhu või rinna peale. Ja, ja selle järgi on alati võimalik kindlaks määrata hukkunu isik ja isegi kui ei suudetud seda märki puruks murda, numbri seal ikka praegu kätte alumiinium ei roosteta ja nende võitlejate nimed on võimalik kindlaks teha, kui ta märk, säilus, kui mees nii puruks lasti, märkigi enam ei ole, siis muidugi sellepärast me tahame lahti võtta. Me saame kätte, kes siin oli. See 10085 oli üks number, mis ma poole numbri kunagi ühele emale ära andsin. Selle ma leidsin siit ka. Aga siis mina ei saanud kedagi taga ajada, andsin neile, et otsige teisest, siis minul ei olnud seda õigust, et kedagi taga ei hakka. Ma tahan ta küll, kuidas on teie nimi? Minu nimi on neil ka perekonna nii perekonnanimi oli kopp-kopp, lilli, mehed, mind tuntakse. Jõuamegi Narva nagu kiiresti laienevatele tänapäeva linnadele tüüpiline algab ka Narva otse põlluservas üheksakorruseliste majadega. Et siis linnasüdame poole järjest madalamaks muutuda. Olgina Soldina mõis, need olid veel mõne ja eest omaette. Nüüd on linn neile peale tulnud. Me oleme vastu suurt tööstuslinna, mis juba möödunud sajandil alustas võimsalt algus saeveskitega, jõudu saadi kosest vee jõudu kasutades. Ja kui linakasvatus Venemaal hoogu võttis ega Eesti maanõukogu võttis jagu rehve soojemas, väga edukad linavabrikud rajati, no siis tuli ka siia manufaktuur. Läbi lõhkenud suur tööstuslinn ja selle tõttu ka segaelanikkond, kes rääkis Roovat nihukest omapärast keelt narrova eesti-vene segakeel. Ta oli totaalselt hävitatud linn, ainult Joala. Ja kulgu kandis linn nagu rohkem säilus. Eriti raskelt sai purustatud linnasüdameid kahe pommirünnakuga, üks talvel ja teine juulis, esimene oli purustav pommitamine, juuli pommitamine oli põletav pommitamine. Ja noh, sellega loodeti nagu tagala segi lüüa, aga ega linnas erilist tagalat teenistusi sakslastelt polnudki, need lind lihtsalt mõttetult hävis. Linnasüdamikes üht-teist püütakse välja kaevata ja vanade fotode järgi fotomaterjal Narva kohta suurepäraselt olemas. Võimalik, et Raekoja väljak taastatakse. Kuna pääseda varemeid lammutamas ja uusi tehasehoonet püsitavas olid nii eestlased kui saksa sõjavangid. Siis mõne portaali uhke Rootsi-aegse portaali Nad võtsid koost lahti ja paigutasid siia teistesse uutesse majadesse. Õnneks kaks portaali niisugusel kujul on säilunud. Muudan riis petena ainult Narva koduloomuuseumis. Barokklinn me võimegi öelda nii et Tallinn on gooti linn, Narva oli barokklinn tooli klassitsistlik linn, noh, pärn oli siit ja sealt nurgast ühte ja teist kahjuks Tartu klasid, siis sai sõja aegu suure kaotuse ja hävingu osaliseks ja Narva kadus üldse maa peal. Tallinna Makootikaga esindajatel meie varasemat ajalugu. Narvas me sel sõidul peatust ei tee ega hakka ka üles lugema kõiki neid arvukaid kultuuritegelasi, kes siit pärit või siin pikemalt töötanud. See liin kahjuks katkes pool sajandist ja läheb ilmselt tõi see palju aega, kuni see taastub. Aga üks kurioosne väike lugu olgu siiski vahepalaks. Ühe mehe eesti kirjamehe tuletame ka seoses Narvaga meelde Ralf rong, see oli tema kirjanikunimi. Tema noore mehena oli vaimustatud sellistama kardistlikust luulest ja mitte just eriti nii sündsast tuules ta kirjutas isegi pisut riivatud, justkui ta siin töötas, kirjutas ta paar sellist väikest luule luulekogu, mis linnavõimudele kangesti ei meeldinud ja sündis siis siin lossihoovil pretsedenditu lugu koguti kokku Ralf frondi luuletused, mis seal müümata olid ja linna ja valitsuse otsusega riivatuse pärast pidulikult põletati, särav ja oli 20. Seisame paralleelselt jõega. Igal sammul on siin paigad, mis seotud ränkade sõjasündmustega. Olgu siis Põhjasõja ajast, olgu viimasest suurest sõjast ei ole kerge olla piirilinn, strateegiliselt nii tähtsa koha peal. Suur-sakslaste sõjaväekalmistust on loomulikult maatasa tehtud. Siin sööb nüüd lambakari, jäi ka palju paremini, pole käinud ka eelmiste põlvkondade saksa kalmistul. Ei tundnud linnavalitsejad ilmselt saksa tähtigi, kohalikust kultuurist rääkimata. Lees hakkavad Silvesti surnuaiad ja luteri koguduse kalmistud kuhu maetakse siis vähene Narva. Elan eestlastest elanikkonna lahkunud. Siin oli ka sakslastel omade surna. Siia ranna äärde, kuna nendel sakslastel järeltulijaid nagu ei olnud vasakule VPS-i kalmistu paremal sakslaste kalmistu ja toodi buldooser, kes hakkab siis tasapisi lükkama neid vanu kaevikuid ja haudu tasa ja siin kalmistu nurgas vastu 1700 aasta monumenti oli sakslase Vaidzenbergi aud. Noh, see lükati tasa ja siis tuli välja teisi üldse mitte sakslane, vaid see oli ometi eesti kirjamees märk kanepi mees. Vot siin täpselt nurga peal tema asus. Ja, ja pahandas, tuli välja, et see meie kirjamees laksi Tõnise kirjutanud mees oli ju kultuuritegelasena ja tema haud oli kaitse all. No ja siis linnapea suures hädas otsustas selle haua taastada, noh, toodi siis mingitelt teistelt haudadel kivid ja püüti neid sinna püsti panna. No jälle niukene pahanduse, kasi ja toodi linnapeale ikkagi ausad ja õiged fotod. Moody nägi kunagi välja Vasja Bergi haud aga vahepeal Kareti mehed tegid targa liigutuse, kaevasid mehe välja, visita hoopis siit ära ja matsid ta ümber hoopis kanepisse. Kohe tuleb ka 20. viienda juuli 1944 läbimurdekoht. Tuletame meelde, et läbimurret valmistasid ette ka eestlastest kahurväelased teisel pool jõge jess otsesihtimisega, kes kaugtulega, nii et siin olid eestlased eestlaste vastu. 44. aasta lahingutes esmakordselt läbimurdele jalaväes eestlaseid toodud need olid veel luuga laagrites ja siin riigi külje all, kus läbimurre teostati, on siis praegu mälestusmärgiks tank. Siin oli näiteks vastas kuskil üks 20 diviisi eestlaste. Pataljon, millest elusalt jõudis üles Peeter risti kuus meest. Praegu tank seisab siin kõrgele pjedestaalile ja hambamehed olid tahveltorni ringi keeranud, toru teisele poole pannud, aga nüüd on kõvasti kinni keevitatud, need on teises suunas ikka lääne suunas. Korralik. Valusin ta Maltale. Eestlaste kaitse põhituumik oli siin riigiküla mägedes, näete, maapind kerkib. See on kõik läbi uuristatud, siin on mitmes mitmes tasandis kaevikuid ja, ja siis sissevajunud punkreid. Ja noh, see oli valitsev kõrgustik siin selle jõeäärse rinde juures. Need liivased alad siin iseenesest põllumaad üldiselt väga nigelad, aga muinasajal siia meie eelkäija tuli ja Mesoliitilise asulakohad siin on mõlemal jõe kaldal olnud, aga põhimõtteliselt on tegu siin olnud, sest jõgi on läbi aegade olnud väga kalarikas. Ta ongi Eestimaa põhiline silmuandja jõgi, kuningannat, Armani tõuseb silm üles, niuksed vitstest punutud, kus on siin siis silma püüdmiseks, kus ilm sisse läheb ja vingerdab ja sinna kuidagi ennast ära põimib. Silmu torbikud ja noh, lõhe tuleb samuti siia ülesse. Vaatamata sellele, et Narva linn on taga, suudetakse enam-vähem see vesi sedavõrd puhtaks teha. Kas selle kihva pinnase pärast ongi siis idakaldaküla nimetatud maa Kerburgiks ehk kesklinnaks ja siinpoolsed Hungerburg iks ehk näljalinnaks? Nime andis Peeter Suurpärimuse järgi muidugi, kes olevat sinnaku nälga jäänud ühel oma riisul. Toit olevat hilinenud Peetri laua peale, siis ta liha ja öelnud, et umbjabur tegelikult on tegemist juba taani ajast ja viikingite ajast ilmselt tuntud sadamakohaga väga tähtsa sadamakohaga. Ja lõpuks on see nüüd üks tõesti kuurortalev või linn, mis planeeriti kindla projekti järele. Ta on siin nagu kolmnurgas meri, jõgi ja mets ja tema tsentrisse projekteeriti kuur, uus kuursaal. Selle sajandi alguses juugendstiilis kaunis maja, teda ei ole suudetud ikka ja ikka ära remontida, ta kogu aeg lootusetus remondis ja siis kiirtena on siis tema juurest argnemas metsa tänavad tekilisematken plaanid on püüdnud neid muidugi arvestada aineid kiirijaga praegu ei, ei tea mis, sest tarbija saab nagu ikka. Need luitevallide tagused olid omal ajal soostunud mere poole minnes on kõrged linn ja mereluitevallid siis kuskile vahele jääb seal lektorina ja pisut kaugemale kõrgemale Pole Anssellose mereluited ja nüüd niiskest asjast kuidagimoodi üle saada, kaevati siia ilus tiikide süsteem, ta 16 vasakul näha valge aed. Vastandina pimeaiale Narvas ilusate pessekadega või nihukeste laupäevadega, kus sai natukene romantikat teha ja vaikselt istuda ja siia taha jääbki kuur seal, kust kostis siis siia valgesse aeda. Õhtuti suvemuusikat ja ranna poole jäeti juba tol ajal lai ilus metsavöö luite metsavöö mille teisele äärele mere poole püstitati siis luksuslikud väikesed lillad suvilad. Villaga pritsio oli siin kõige luksuslikum, noh, kahjuks kadunud. Mõned neist on alles. Kooristiilis ja šveitsi stiilis muudes stiilides ja kahjuks nüüd me oleme siia jõudnud ajada siis suured rohmakat kivikolakad pääle endise kolhoosnike puhkekodu, ausalt öeldes siin midagi head vaadata ei ole. Kõik Narva suured ettevõtted püstitasid siia üht-teist ja muidugi ka Peterburis, tähendab Leningradist ma mäletan, kuidas siia suruti läbi üks nisugune pioneer, laager, mille nimi oli Bryboy. Selle ees seisid narvakad väga tuliselt ja väga austatud mees Klauson oma ajal. Tema siis ütles, et noh, las nad selle Bryboy saavad pärast saame teada, miks Bryboysi tuli nimelt. Pripõhi oli allveelaevatehas, kes kinkis võimse automaatika Narva linna veetornile, selle eest sai siia endale suure krundi ja õiguse püstitada ka seitsmekordse maja. Vot niisugune tookordne taktika. Oleme jõudnud oma reisi kaugemasse punkti. Suplus meres mõnusa lainega. Aga rannaliival piisitamiseks pole enam aega. Algab tagasitee. Viimase aja meretormid on teda kohutavalt kahjustanud. Rannaloide on taandunud oma 20 30 meeter rannas olnud ehituselt veel uidetel olnud ehitusele ära pühitud. Eks nad omal ajal liiga julgelt rehitategi, nii et või mere kaldale ehitajatega. See oli täielik paratamatus. Ja üldse see rand on väga huvitavate tormidega randa. Rahulik, rahulik, rahulik, laine käib ja järsku tuleb padi ja purustab kõik. Meie on siin juba keskajal laevu hukkunud ja hiljem Rootsi ajast on teada lood, kuidas just randa saabunud laev kaotas meeskonnapurjed ja kõik, mis peal olid, löödi randa puruks. Ja nüüd hiljemgi on siin juhtunud need lausejõe suudmes on järsku pagi peale tuld ja kaasaegne mingi kalatraaler pööranud kummuli ja mehed hukkunud. Ja siit rannast leitudki niiviisi vanade keskaegsete kogede külje luid tähendab tükk laeva pärast ja laudu ja kaari. Sinu tujusid ei suuda? Ei ole ette arvata. Ülle kurjaali müüma. Seda mereäärset teed, sõidame siit edasi kõik peale matkajuhi esimest korda sest punane piirivalve naljalt kedagi üle Narva-Jõesuu piiri ei lasknud. Nüüd on ta meie oma aia, olge lahked. Ja siit õigupoolest hakkab siis nüüd juba meriküla merekülas olid maailma seal suured kindlustused, ehitamisel need päris valmis ei jõutudki. Ja teise maailmasõja ajal oli siin tagala 44. aasta lahingutes tagala ja rasked kahurid seisis siin kuskil üleval astangu servas ning vene poole iga hinna eest tahtis ikkagi Narvat kotti suruda. Küll ta auvere poole pealt ründas. Väga visalt üle soode väga ohvriterohkel Roopalu, vahepeal oli seal oma meestega ees ja. Tehtiga katse merelt tulla talvel koondati umbes poole 1000 mehine dessantlaevade peale luure oli nigel. Nii et dessant sattus mitte madalale rannale, vaid sattus just astangu alla poolest saati sakslaste raskekahurite positsioonide ette, need otsesihtimisega tulistasid kaks laeva põhja ühe põlema ja üks siis kuidagi vigastatuna läks tagasi visates dessandi vette, jättes dessandi tule toetuseta. Dessant, osa hukkus meres, osa rannal, osa murdis siia Sakse kaitsesse sisse. Muidu olid siin ka eestlaste tagalaväeosad ja noh, siin oli siis hulllaskmine tõstatasid õhutõrje kuulipildujate peale, väike kogus langes vangi. Sest poolest 1000-st mehest ja ametlikel andmetel ainult kolm meest ületas saksa rinde lõunas ja jõudis omade juurde välja auveres, ülejäänud jäid kas merre, siia metsadesse v randadesse. Näete, kuidas Sinimäed valitsesid ümbruse üle. Rinne jõudis sinimägede alla veebruari. Narva rinne murti läbi. 25., kuuendal juulil nimed kontrollisid kogu aeg seda ruumi ja sinimägede ei suudetudki vallutada, siit lahkusid väed kuskil 16 17 18, september märkamatult. Otra kohta. Ütlesid Vene poole võitlejad, seal olid nendel patareid siis juulist kuni septembrini, et nad nägid Niukest pilti. Hommikul anti käsk. Tuli Seema, kelle pihta? Noh, lasid need tunnikest poolteist, kuni rauad kuumad olid ja torud suitsesid, värv kõrbes torude peale, siis läksid nendest mööda üks, kaks marsi pataljoni marsiroodu vabandus marsiroodu. Marsi lood on suurem kui tavaline rood, mitte 100 meest, vaid seal ikka 150 60 meest. Ja siis ees oli suitsemist ja raginat raginat ja siis tuli viis meest tagasi. Siis läks mõni tund mööda. Vahepeal toodi uut kahuri moona jälle tulistamist, noh tundi poolteist ja jälle läks paar marsiroodu nende lahingukordades läbi, ees oli tulistamiste ragistamist ja tuli kuus meest tagasi. Vaat nii töötas augustis sinimägede rinne. Hakklihamasin mõlemale poolele. Steiner niukse nimega väejuht võites oma gruppidega siin. Ja selle liinim nimi oli Tannenbergi. See on. Koht, kus esimese maailmasõja aegu purustati Vene väed Preisimaal ja päeva, kes kõlas nii. Tannenbergi liini taga, algab Euroopa. Kui te siit annate realaviemaatsist, annate ja ära jala teie. Euroopat kuulasin pealt, kui need vanad veteranid Siin nädal aega tagasi rääkisid oma mälestuste niiderlandi ja Nederland, teie nordlandi, mehed olid kõik trahvid, vanahärrad hästi, kenasti pead uhkelt kuklas ja heledad ülikonnad, selles marssisid mööda siis oma maakonnamärkide all meie veteranid üks ühte pini noh, niiviisi lompa teineteistpidi kuidagi väga räsitud ja hallipäised oli. Ja siis ma ütlesin Nederland meestele saadaki mehed, teie jaoks lõppes sõda 45. aastal. Ja te ajasite siis, kes kuskil selja sirgu, noh, võib-olla mitte kohe alguses olite näkku põlu all isegi. Aga, aga need mehed tegid teise sõja läbilaagrites ja jõudsid kodumäel alles 50.-te aastate keskel ja lõpul. Nii et nende meeste turjal on kaks rasket aega. Tänases saates on olnud palju karmi sõjajuttu. Nädala pärast peab olema teine maailmasõda, aga meie jaoks tõeliselt lõppenud. Siis on 31. august möödas. Kindlasti kohtume sügisel uues mängus suur tänu aktsiaseltsile heli ja firmale Ellen Ring, tänu kellele sõit teoks sai. Tänu videole rannikule ja kogu matkaseltskonnale need päevad nii toredad olid. Ja tänu helioperaator Helle baasile, kes kõik need sahtleid valmistanud