Ma. Meeldin. Ma pean hurra. Tule tuleruumi ja meil. Meil. Nädalaist katkes meie reisijutt oma ekseerid tsooni piiril kuhu poliitiliselt ustavatest ja moraalselt kindlates Saarele suunatutest ilmselt vaid väga valitud oli lubatud siseneda. Astume männimetsa all edasi, oodates järjekordset militaarset imet. Esialgu juhib Veljo Ranniku meid hoopis ühe loodusliku vaatamisväärsuse juurde. Hiidrahn põlendiku kivi, mille kohta Veljo ütleb, et pika okupatsiooni all olemise tõttu pole selle täpseid mõõt neidki teada. Aga vägev on ta igatahes. Ma usun, et kui meid kõik ritta asetada, püüaksime ümbermõõtu mõõta inimeste järgi, ega vist nii palju kohal ei ole, kivi on siiski meist suurem. Proovige jumala eest võiks proovida, kas me suudame. Me võime ümber muud öelda või asi on nimelt selles, et selle kivi täpset mõõtu mõõtu andmeid meil õigupoolest ei olegi. Täna siis on üks korralik esivere mõõtmine, eks ole. Keskmise küla mõõdu järgi. Meie fotograaf, tule teeb ajaloolise pildi. Metsa all põlenud, näete, all on kuumusest pragunenud kivi natukene aga, aga ülal anda täitsa elus terve rabakivi. See on siis rabakivi graniit, tõeline graniidikolakas. Meil siin metsas tõesti, tra no vaatame, kas me saame, ma usun, et me ei mahu siia ringi peale. Koht järjest loe. Koosseis 17 18 kadunud vahed, ei 18 inimest, kusjuures paar tükki on kahe eks ole, CAD aheneb, palju tuleb vähe peale, kaks meetrit tuleb tavaliselt noh. Ei tule päris meeter 70 või niimoodi midagi tiiva siru, poolvenelane kaks meetrit seina tuleb ka peaaegu kaks pooltäis. No ütleme poolteist 18 korda pooldest. Oi palju Hemmalüsaat. Maastikumeetmetel polegi mus puusaümbermõõt, aga tänal õlad laiemad, kõrgustada on tõesti üks. Ilus Eesti kivi ja ma kardan, et ta reastab nüüd pääle korraliku, täpsemalt öeldes mõõtmest reastab esimese 10 hulka küll mis ta nimi, põlendiku, kivi või Naissaare hiidrahn ja tõenäoliselt näete, siin on põlemisest tekkinud pragunemisi, mets on põlenud ja kus tunud piht kuumale kivile peale, siis selline pragunemil on aga üllatunud täitsa terve, aga vaata, milles see tal on, nagu peas on juba seal tema loomusest juba seal sündinud niukse veaga juba, eks ole. Aga, aga siin ilusti mõnes kohas on näha need rabakivi ise loomunduse ümmargused niuksed, Crystallikesed. Neid kirjeldasinanes ilusamini ära, mina ei oska, nii. Luulelised seda asja paika panna, aga siin on väga suured päevakivid päevagi kristallid, mis on kristalliseerunud selles vedelas magmas enne ybodystallidena välja. Ja siis on need huvitavad heledamad äärised tekkinud natukene juba teise minema loogilise koosseisuga ja alles siis kuse suumass ära kristalliseerunud, nii et see on väga aeglase jahtumisega selle magma diferentseerimise teatud staadiumi, väga ilus näidis ja kaku vanus ka. Aga ei, ma ei oska seda enam öelda, see on liiga sugu, vanus, et ma seda miljard tuleb ära. Isegi rohkem. Ega militaarset imet ka tulemata jää ja hea režissööri kombel on Veljo jätnud kõige põrutavama roostes raua välja päevaprogrammi lõppu. Nüüd me oleme siis sellisel territooriumil, millel õiget nime ei ole, kohalik rahvas on hakanud kutsuma nii aiaks. Ilus nimi, miiniaed, eks ole, enne olime miiniväljade kõrveaias hoida tegelikult seda nime keele me mitte kuidagi ei taha aktsepteerida ja pakuvad talle mitmesuguse uusi nimesid välja, ma ei teagi, mis nüüd lõpuks selleks õigeks nimeks jääb. Aga, aga noh, praegu ütleme, et Tarmiini aed siin on kuskil 40 nisukest platvormi mida me praegu siin näeme, raudbetoonplatvormid nende peal on, siis on suured ankrud seal kuskil taga, need ankrut paistavad seal kuskil ka eksmereline veel edaspidi ankru niuke, suur vanker suurte rataste peal niiviisi. Ja seal selle ankru sees on siis mitut masti trossi kõige ilusam tross siin minu kõrval, seal läbimõõt oma tubli sentimeeter, head, väga peent terastrossi ja siis omakorda siis see suur sigar või, või noh, niisugune on siis selle suure vankri peal ja need siin ilma käes sõitsid nende ladude vahel seal niuksed, teatavad vallid muldvallid ja teatavad niukene ohutustsoon on ka, et kui üks õhku lendab üks tasu, et siis järgmine kohe paugupealt õhku ei lenda ja nad olid katteta haarad olid värvitud lihtsalt siin niiviisi siis aeg-ajalt käisid komisjonid, ütlesid, ahah, külvab järgmise viie aastane veel küll need viisakusest kaupa neid hinnati, aga ravimiseks neid ausalt öeldes siis enam õigeks ei peetud ja nüüd on siis need surnukehad siin lõhkeaine sees läbi põletatud. Ja, ja igaüks kujutab tõepoolest lihtsalt head vanarauda väljendatud tross, minutilise tross ei ole mitte vanaraud võt väga-väga hea teller, mida võidakse tulevikus kasutada. Ja kõik need laod on sama korda ühendatud raudteega ja lega messi, nagu öeldakse komisjoni jaoks, seal ees on paar katuse all olevat ladu. Lähme sinna. Pean muljetest punnis jalad põrgulikult väsinud. Sellepärast teeb raudteele välja jõudmine päris rõõmu ikkagi vähe kindlam pind astumiseks, kui suudad oma sammud liipritega rütmi seada. Jäine Dresin teel. Noormehed trügivad seda natuke naljaviluks ja. See salapärane heli tähistab rongisõitu naissaarel. No igatahes sõidab nagu päris ring. Jalgrattakiirusega just ei lähe, aga aga päris mõnusam istuda pärast seda reisi. Vähe on neid, kes priiküüti ei kasuta. Oma poolteist, kaks kilomeetrit saab jalgu puhata. Siis tuleb sõiduriistast loobuda. Raudtee suund ei sobi enam meile vajalikuga. Päike on suurema osa oma päevad eest ära käinud, kohati valgustavad viltused kiired veel heledalt, aga varjulisemates kohtades asuvad sääsed usinasti Anik, siis. Meil on veel pikk tee käia. Pulaagrini jälle venib rida pikaks noorimat, teie vanimate matkajate vanusevahe on üle 50 aasta. Eks käimiskogemused ja harjumused erinevad. Aga matkamehe ja naise hing on visa ja otsus, ühine. Sõjad külastasime ööbima ei jää. Mis sest, et nüüd juba kandamiga koormatut karavanile tähendab see veel mõningast kõndimist. Selle eest laagripaik lõunaküla alguses, mille päeval valmis vaatasime, on muinasjutuline vist ilusaim kõigist, mis 18 matka jooksul olnud. Telk. Linn kerkib ranna vallile paksule, pehmele rohule, mida siin ju niikuinii keegi ei niida. Köögi, lõkke ja söögituba asutatakse pool korrust madalamale rannaribale sõna otseses mõttes paar meetrit veepiirist. Ja missugune vaade linnale. Rebane vine on kadunud. Õhkkond imeselge, loojangueelne päike paneb Tallinna majade aknad särama, välgatab sõitvate autode klaasidelt vastu. Vastaskallas tundub nyyd palju lähemal olevat, kui päeval. Meie teenelise tämbrid hakkavad levitama hõrku lõhnu. Valmib üks järjekordne ja alati kordumatu variant supist õige valik. Niisuguse nime sai see kõikvõimalikest pakkija purgi suppidest kokku keedetav roog 20 aastat tagasi. Linnas süttivad tuled. Päikesest on jäänud vaid tuss taevarannale. Seni tagasihoidlikult kahvatu kuu muutub äkki kuldseks ja heidab oma teeraja üle mere otse meie laagripaigani. Sellest kaunist laagripaigast on kahju lahkuda aga peab kompsud kokku ja taas männiku külla. Sinna jätame kandamid maha, sest jäägrid on lubanud need lahkesti taas autoga sadamasse toimetada. Käed on vabad ja meeled lahti saare põhjaosa vastama. Naissaar tema siis rootsikeelne ja sellega sisuliselt rahvusvaheline nimi on Nargen. Jürgen, ja ega ta eriti suursaar ei ole, ta on 1800 hektarit suus keskmisel, aseta sinna-tänna, ma ei oska seda täpselt praegu öeldagi. 1800 pikkust on tal kuskil kaheksa kilomeetrit. Nii et ta pole eriti pikk ja kõige laiemast kohast on napilt üle nelja kilomeetri. Nii et kõige kõrgem koht on enam-vähem saare keskel, Kunila mägi. See on siis 21 meetrit üle merepinna, see on kroonstati nulli järgi. Roostate null natukene teisem, kui on, on siis atlandil, sest siin vesi ikkagi natuke kõrgem. Nii. Ja tahtsite kangesti mõned head legendid saada, mikspärast ikka Naissaar. Asi olevat olnud selles, et siin oli väga töökas meeste sugusaare peal elanud, need suurt niukse äriasjadega tegeleda ei tahtnud. Need, kas saarlased metsa püüdsid kala või tegid seda kala ümber, aga väga kentsakad naised olid ja need käisid siis Tallinnas turul ja olid väga tuntud, head kaup leiad ja siis selle järgi siis seda saart kutsuma. Nende hakkajate kätsakate naiste järgi naistesaar. Need seletused on muidugi võimalikud, aga sellise elukorralduse järgi võiks Naissaare nime kanda kõik meie asustatud saared. Ja ärme unustame preemiani Aadama kroonikas 11 10.-st sajandist on nimetus terrafeiminaarum, naiste maa. Nii et ikkagi salapärane inimesi. Salapärase nimega saarel on salapärast ohtralt metsa all justkui suured kivikangrud mujal põldude vahel aga hallid. Mügerikud on kõik väga ühesuurused ja Nende vahel turritavad ühelaiused, roostetanud raudlindid. Kui püstitati siia omal ajal raudbetoonkindlustusi, läks vaja hulka rauda, aga läks vaja kohutaval kogu selles kohutavas koguses tsementi. Ja kõigepealt tuli ehitada sadam, siin selle kandi peal oligi vanasti ka üks kalurite sadam. Sedasama sadama kohta kasutasid ka Krimmi sõja ajal inglased koguse inglise laevaski seisis just siin kuskil sellel reidil ja, ja noh, loomulikult see traditsioon, Meil on seda tehti siis hiljem ka sõjasadamaks, kui hakati püstitama kindlusi ja tol ajal toodi tsement Kundast. Ja tol ajal Kundasse ment pandid tünnidesse. Ja siin on siis jäänud sadakond meetrit lattu seisma ja, ja ära kivistunud tunnid on ära mädanevad, antenni vitsad on ümber, see on ikka tohutu kogus, mis siin-seal oma oma 1000 tonni tsementi vähemalt niiviisi ära kivistunud metsa sees niukene metsakkele kasvab peal. Kui esimest korda mina siia peale sattusin, ma ka ei mõistnud, mis imeasjad need niuksed on. Alles siis, kui tünnivitsu nägin, siis tuli meelde, et ja et enne esimest maailmasõda pandi Kundasse mentennidesse ja seal olid suured tsehhid, mis valmistasid spetsiaalselt puutunne. Nii et seda kasutamata kraami on siin saarel olnud läbi aegade, eks ole, mitte ainult tänapäeval ei ole maha jäänud siia palju, aga nägite, metsas olid kiviriidad ilusti sülle pandud, siinsamas on kiviridade põhjad ja siit edasi on siis oma sadakond meetrit tsementi tünnides. Praegu oleme me siis ilusa luudestiku alguses ja see luite sekundis üks niisuksitsioone, kus me ei tahaks üldse enam metsale ei saagi ega kirvest näidata, sest näete isegi toredas rindasin, kasvavad, üleval on vähemalt viie-kuuekümne aastased männid ja hall, siis tuleb ka niuke uuem ja noorem põlvkond, mitte midagi muud kui ainult puhas männikese. Kohati on ikka väga hõre. Ja noh, siin tõesti käies jääb meist kohe rada järgi, see on valus, on ka lausa käia selles samblikus, eks ole. Et me hundi moodi oleme käinud ka kena rada pidi. Teisest küljest, ega see männi seee muidu ausalt öeldes Qaedale hakka, vaadake kui siin omal ajal on Pirikat sõitnud teetsesse liival lahti kümmekond aastat, et sinna läheb, männisime sisse, küll ta siit idanema hakkab. Nüüd üksikud vanad pangad, niisugused omal ajal olid huvitava nimega nimelt ka siia käisid kahe sõja vahel suvi tajad, no tõenäoliselt ka enne esimest maailmasõda oli ta juba natuke suvitajate saar ja suvitajad koondasid just sellesse randa, kus me teiega praegu oleme sadamast pisut põhja poole vastu Taani kuninga aeda. Nendele luidetele haruldane liivarand merivaade Tallinnale, Aegnale, miks ka mitte. Ja siis niuksed, lamedad, männid, see oli nagu ära lõigatud, käharate kasvas, neid kutsuti Palmideks ja siis rahval oli kena komme nendel supelsaksades, kõik ronisid sinna otsa ja siis terve seltskond mahtus sinna ära, ikka 10 inimest ja kaheksa inimest ja siis tehti toredaid pilte, kuidas siis istusid kõik seal Jõgeval Palmi pealiniku nagu kured pesas. Ajalehes Eestimaa meenutas meremees Valentin Kuik oma naist saare külastust 1938. aasta mais. Siis oli sadamas palju rahvast, järand puhkajaid täis. Saarel oli elanikke üle 400, majapidamisi 69. Peeti kaluri lootsilaevamehe hülgekütti ja kivivedaja ametit. Koduloomi oli vähesest, polnud heina ega karjamaid, isegi koeri oli vaid mõni üksik. Neid peeti ketised, kaitsta saarel elavaid metskitsi. Elumajad olid Skandinaavia, eesti ja saksapärased. Kõik hooned ja õued olid heas korras. Kõik olid eluga saarel väga rahul, sest tööd jätkus, osa käis Tallinnas tööl, hingati puhast karges mereõhku ja nauditi sügavat rahu. No nüüd, 57 aastat hiljem on sellest kõigest järelvaid, mereõhk ja rahu. Tuule. Kas saarel metsloomi olnud? Loomastik on siin, nagu te aru saite, põhiliselt metssead nende tegevusjälgi on näha saare. Tähendab läänekaldal, kus on nagu madalamad maad ja kus on hästi palju musta lepa voolavatel madalatel allikavetel. Seal oli nende tegevust näha, millegipärast nad armastasid eriti tähtkantsi, eks ole, see oli korralikult läbi tuunitud. No on Radke põtra, aga praegu peaaegu ei näe põdrakahjustusi, ma eeldan seda, et see lahkuv armee täitis oma katlaid ka kohaliku põdralihaga, eks ole, noh, järjest ja kõike muud on, aga midagi eriti haruldast siin ei tea, ei lagritsetega midagi niisugust, kuigi meil siin mõned mehed ongi avaldanud arvamust, et miks peab olema tütarsaarel, eks ole, see see tammehiir nagu nagu kutsuvad teda siis need, need, need orav hiir nagu soomlased kutsuvad, et võiks ju siia tuua. Noh, kes teab, võib-olla ta siin läheb. Aga, aga muidugi väga rikkad on kalaveed. See on see kõige olulisem asi ümber selles saare ja sügisel linnustik üle lennulinnustiku on väga rikas on varakevadel ka eriti sügisel sest ta on väga soodsalt niiviisi tuulte suhtes paikneb, meil on valitsevad tuuled, loodetuuled ja sellepärast nägite, Lääne rand oli metsikult kivine, metsikut kivina nüüd Me oleme valitsevate tuulte alaküljel, tähendab idarand, klassikalised liivarannad, kuni seal päris põhjas tulevad savirannad, seal paljenduvad siis viirsavid ja muud savid juba selle moreenijalt. Siin just on niukene vaikne rand ja selle tõttu linnud tulevad just seda randa pidi tuulealust rända pidi. Ja noh, siin oli ikka luiki omal ajal olnud üsna palju vene meeste jutt järgi kellega siin viimati räägitud sai, aga noh, mida nemad sind tegid, mida nemad siin lasid, seda ju keegi ei teadnud ega tahes. Paistab, et see, mis lollim oli, jäi püssi, et see, mis veidi targem oli, see suutis ennast ära varjata ja sellepärast noh, veits igav minu arvates kõige targem metselukas üldse. Seda siis on siin küllaltki palju. Nii nüüd see taimkatte siin on suhteliselt ju noor, eks ole, merest tõusnud maa tähendab suhteliselt vaene nagu ikka need mereäärsed maad on, kus tegemist on suhteliselt väheviljakat pinnast ega ja kõige hinnalisem ongi seesama siis, mis meie ümber kasvab oma põlisusega ja Ma puutumatusegama ja oma noh, niisuguse eri vanuses puistuga ja teiseks muidugi sood orhideesid. Me nägime eila tee ääres raudtee raudteesõitu, tegite siis läbi orhideede, eks ole. Aga eks neid ole siin ka teisi küllaltki. No siin on siis praktiliselt esindatud kõik need samblikud, mis pioneertaimkate täna siis tulevad luidete peale merest tõusnud maale. Aga siis suhteliselt vähe on luidetel näha nisukest pruuni tugevama Bruno pruunev ruuget nisukest sambliku, seal siis Islandi samblik või see käokõrv, mis muidu nõmmemetsades on, meil mitte igapäevane, aga leidub see on mõnedes maades võetud lausa arvele kui väga hinnaline ravitaim. Noh, näiteks leedukad müüvad teda Lääne-Euroopas mitmesuguste roogade valmistamiseks ega meil on tehtud katseid nii tavaliselt hinnata ja Eestis selle sambliku saagikust hinnata. Metsamehed on need katseid teinud ja, ja noh, ta tõepoolest on hinnaline kopsu ja bronhide ja kõikide muude sellise köhimiste ja muude taudide rohi. Ja natuke huvitatasin, kasvab, eks ole, lausa lahtise liivaserval. Siin ees on tõepoolest natuke lahtised liivad tugevate tuultega, eks ole, puuksuda liivasid Al ülesse ja vihmadega võib alla tagasi. Kogu maailmas on üks huvitav tendents. Nivelleerimise tendents tähendab kõik, mis on kole, kõrgel läheb alla. Ja all saad tasapisi siis täit, eks ole. Nii et kui ei toimuks mingisuguseid geoloogilisi protsesse siin vanas vanas maailmas, siis varsti kogu maailm oleks ühetasa nulli peal, kõik oleks nulli peal. Vaat see tendents on lõpp, tendents, kui kuskilt nüüd jälle tekivad uued geoloogilised protsessid, kes selle kõik pahupidi jälle keeravad ja siis kui maa rahu jääb, jälle kõik hakkab ülevalt kuluma ja kõik hakkab alla voolama, kõik läheb ülevalt alla. Ja siin on ilusti näha, nüüd aeg-ajalt tuul küll pusib vastu, lükkab üles liiva, aga jälle suured vihmad, tulede viivatasin alla mere poole ja sinna ta kuskile merepuuris lõpuks maha rahuneb. Nii et kui me arvestame, et me oleme siin kuskil Scania kilbi peal kohutavalt rahulikul alal, kus ei ole karta, et see maja nüüd järsku püsti hüppab, eks ole, siis mõne aja pärast peaks olema kõik, kõik kõik hästi tasakuule, lisa sina sellele protsessile veel oma teaduslik seletus juurde. Kõikide protsesside alus on entroopia ja entroopia see soojussurm, kõikide protsesside tasandumine ja ainult siis, kui mingisugune suur energia juude voog on näiteks mägede kivise näol, kus kaks kontinenti Mandeibank ka kohtuvad teineteisega süvaütleme maakoorealuste hoovuste tulemusel ja siis põrkuvad kokku, pressitakse maa Ko täiesti kortsu, nagu te teate kurutusi siis pressitakse suure jõuga ühelt poolt maa teise panga alla ja teine pangaserv pressitakse üles. Nii on kõikide mägede tekkimisel olnud alati kontinendid teineteise vastu sõitnud. See on põhiline reljeefi moodustamise võimalus. Meil lõppes see protsess ääretult ammu juba peaaegu ütleme poolteist, kaks miljardit aastat tagasi ja seletatud see Baltikaks nimetatud mandripank, mis ulatub siit Baltimaadest kuni Uuralini põhja ütleme Barentsi merest musta mereni. See mandripank Konsis ujunud sellel koordi alusel magmalik pikka aega, kui me vaatame neid paekihte ja sellest alumisi liivakiht ja siis need tekkisid lõuna poolkeral kuskil kõrgetel laiustel 60 70 kraadi, tähendab see oli umbes sama kaugel lõuna poolkeral. Kui me praegu oleme põhjapoolkeral ja selle paekihtide tekkimise ajal umbes 90 miljoni aastat Eesti aluspõhjas siis triivis mandripank sealt kaugetelt lõunalaiustelt troopikas. Ja näiteks Vasalemma marmor on tekkinud täpselt sel ajal, kui meie mandripank jõudis troopikas ja subtoob, kas see siis algas riffide teke ja üldse täiesti uued protsessid tekkisid? Ma mina tahan lisada niipalju, et nüüd meie oma liikumisega siin metsas tekitame entroopia kulutame maha ja nüüd ainus energiavoog, milles kolleeg rääkis õnnetu tuul, kes natuke lükkab liiva tagasi ja need kõik need maailmaprotsessid mikroolemuses on meie jalge all. Praegu toimub. Võtame osa selle pidevalt osa täpselt. Ja inimene on üks hullemaid viimasel ajal neid geoloogiliste protsesside kujundajaid. Kui mõelda ikka seda soojusvoogu vis, tekibki elupõletamisest, sest igasugune põle, põlev on ikkagi elusaine ja ainult elusaine. Nii et elupõletamine on kõikide meie protsesside energeetiline allikas. Seda peaks inimesed väga hästi silmas kuidagi meelde jätma. Mitte ainult elupõletamine ei ole see, kui me natuke ohjeldamatult eluviisi elame. Ei vall saab üksi olla ja ta tuultega veelgi. Et nüüd on aeg. Ajas. Muutub jälle männid on kadunud, andnud ruumi varjulistele lehtpuudele ja esimest korda selle kahe päeva juurde jooksul näeme voolavat vett. Nii saare keskossa jääb siis üks küllaltki suursooala rannamoodustise palli vahele Platger Thatcheri soov. Ja sealt voolab siis välja üks pisikene ojakene. Kuidagimoodi on endale tee läbi luidete uuristanud ja, ja kevadel on ta üsna veerohke, aga siis peaaegu suveks on ta ikka praktiliselt täiesti ära kuivanud. See on siis peaaegu et ainus jõekene, mis sellel saarel üldse On. Mujalt veed lähevad kõik kuidagi läbi luidete lihtsalt allikatena avanevad moreeni joonel savijoonel ja jooksevad siis ümber saare merre. Aga teisest poolelt oleme me praegu väga unikaalses kohas. Puisniidud, mis peaaegu on püsinud tänapäevani. Loodusliku puisniidule. Mine nimes on juba sõna niitmine sees, see tähendab seda, et, et siis omal ajal teda liigirikast lehtpuumetsaalust, niideti ja puudest saarekestena Sis niidu keskele sinna-tänna laiali. Ja väidetakse, et nüüd enam neli seal püsida, et nad metsastuvad iseenesest ja looduslikult ära. Aga see siin on siis peaaegu et 100 aastat juba niiviisi olnud ilma inimesteta võib-olla vahepeal kahe suure sõja vahel teda veel vahepeal niideti nägite avamaastiku üksikute suuremate puude ja põõsaste rühmadena. Nii et ega ikka nii kiiresti see loodus metsa ei kasva, kui arvatakse. Selle koha nimi on üsna kummaline, selle koha nimi on Taani kuninga aed. Miks see nimi on antud, seda ausalt öeldes ei ole mälu meieni toonud rahva mälu meieni toonud. Aga see nimi on hiidvana nimi ja see on pärnik. Helme pärnametsas, muud kas saab ka siin natuke läbi, mõni haab, mõni vaher. Ja aga põhimõtteliselt on see pärnamets üsna unikaalne kooslus, üsna unikaalne kooslus, laialehine pärnamets, nii nagu Kesk-Euroopas Kesk-Euroopa noh, seal kuskil Alpide jalamil või kuskil seal samasugused metsad nagu siin. Ja ta on väga ilusad isased Vändrikud ja, ja Jämbrikud ja ja õitsvad ka õitsvat pärnaõisi täis, nii et siin peab olema metsmesilasi kuskil. Ma ei ole veel kuulnud hüüdeid, et teda on hammustatud, mõni mesimummu tavaline mesilane, eks ole. Jajaa nendes puudes või parasjagu pesitseda. Siit edasi on juba vanade talude asemed ja pärast on, on siin kuist kõige lõunapoolsem, isegi tema järgi kutsutakse ühte kohta siin ja veel edasi hakkab juba siis savirand ja põhja küla sinna põhjatipu Virbi otsa jääb siit üks, kolm kilomeetrit, enne seda on väga ilus raudteejaam ja niuksed militaarset asjad. Raudtee on siinsamas kõrval, aga me lähme nüüd läbi selle metsa randa. Tähendab, miks ma teid siia tõid? Mitte ainult sellepärast, et laulda ülemlaulu nüüd sellele ilusale Pärnikule, vaid, et näeksite kontraste, mida saare loodus teile pakub, eks ole. Vaat väga huvitav on see, kuidas seal saarel on kujunenud kahed nimed. Osa nendest nimedest on siis rootsikeelsed. Saare läänekaldal on üks kivi, millel on ka väga lihtne nimi. Suur kivi tähendab stuur Sten Torsten. Aga siin on väike kivide rühm, väga ilus, nagu murtud kivide rühm idakaldal kaevandu kivid. Kaevando kivid võis neil ka omal ajal olla mingi rootsikeelne nimi, aga, aga hiljem on kinnistunud hoopis eestikeelne nimi ja need kivid on kõikunud üksiti meremärkideks, mis on siin rannavetes niiviisi, sest sedasama taga kaevandada kivide taga on olnud kunagi väike sadamakoht ja võimalik, et see sadamakoht mingil määral oli seotud mingisuguste kaevamistöödega kaldal, mitte meres, vaid kaldal, eks ole. Ja siit siis eesti keele nimi hiljem siia kinnistus. See oli omamoodi sihtmärk, et sisse sõita siia sellesse väiksesse ranna lautrisse, need kõik suuremad kivid, mis istuvad meres niisugune merepinnast vahvalt kõrgemal on kantsid kindlam, et oma mingisugust kindlat nime ja nende järgi orienteeruti siis rannasõidul. Aga saar ise oli siis suurel meresõidul orientiiriks, need niuksed paralleelsete nimedega eestirootsikeelsed nimed näitab, et siin on ikka pikka aega olnud segaelanikkond nii eestlasi kui rootslasi. Ja praegu on siis kuulda seda, et just nimelt eestlased on need, kes oma maid tagasi tahavad saada, rootslased veel oma seisukohti selgelt öelnud ei ole. Aga umbes 30 inimest mõtlevad oma maa peale siin sellel saarel. Ja mina tahaks uskuda seda põhjakülast ja lõunakülas saavad puhkekülad mõnusad puhkekülad kus inimesed ehitavad endale ise suvekodud, mitte mingisugune ettevõte või mingisugune firma ei pane tornmaju püsti, vaid vaid poolest madalat metsaga tasa või metsast madalamad niuksed, tüüpilised rannakülad, suvituskülad, tähendab saar on Naissaare looduspark. Looduspargis staatuses staatus kinnitas Läti koos põhikirjaga. Sõna otseses mõttes, tähendab, kaitse-eeskirjadega kinnitati märtsis. Ja sellel aastal on kõige noorem looduskaitseala Eestis praegu ja selle järgi kuulub ta siis niinimetatud piirangute vööks või piirangut vööndisse, tähendab siin on siis teatavad majandustegevused reguleeritud metsade majandamine, lageraided on täiesti välistatud, siin ja ehitustegevus on kindlalt ära määratud. Millistes külades on siis tihe asulad võivad kujuneda tihe asulad, kus siis võiks olla hajaasulad ja millised peavad olema täiesti ehitusvabad. Muinsuskaitseamet reageeris väga kiiresti siinsetele pürgimustele, vedada ära kuni raudteeni kõik, mis sinimetallist on ja võttis ajalooliselt huvitavamad objektid, sealhulgas muinsuskaitse alla ajutise kaitse alla. Nüüd hiljem toimub põhjalik inventeerimine nii kindluste inventeerimine kui siis selle nõukogude armee pärandi inventeerimine ja siis selle baasil kujuneb temast siis omaette muinsuskaitseala. On ka nihukesi, väärikaid kohti või etalon Se väärtusega alasid mis jäävad ürgmetsa seisu, nii nagu nad praegu on. Siis paar siinset raba, Stor kärnid ja, ja veel mõned teised rabad, need jäävad ka ürgses seisundisse. Igasugune maaparandus jääb ära. Aga inimeste liikumine on kõikjal piiramatult vaba. Kui mitte varem, siis, kui neid plaanid teoks saavad tuleme tagasi, sest saare põhjalik. Jääb meil seekord vallutamata. Kolm kilomeetrit sinnani läheks ära küll. Aga tagasitee sadamasse tuleks üle kahe korra pikem ja seisule. Liigne tapmine. Kell neli peaksid meie pakid sadamasse jõudma ja kell viis tuleb Triinu meile järele. Niisiis mitu tundi vaba aega suvitada. Nii kuidas igaüks ise paremaks peab. Kasi on mõnus. Kes nautis rannamõnusid, kes otsis metsas marju, aga nüüd on kõik kai otsas kuus ja pilgud käivad vaheldumisi merele ja metsa vahele. Triinu paistab juba ammu ja jõuab iga hetkega saarele. Lähemale, aga metsa vahelt pole automürinat ikka veel kuulda. Need, kes läksid luurele, on ka tagasi tulemata. Ei jää üle muud. Kui ülitäpsete laeva meist ees vabandada ja kiirmarsil oma asju ära tooma minna. Miks jäägri härrad oma lahket lubadust ei täitnud, seda ei tea me siiani ja ilmselt. Et ei saagi kunagi teada riiklikule mereinspektsioonile, Triinu kaptenile ja kogu meeskonnale oleme aga kõik selle kauni reisinud. Väga-väga tänulikud. Olemegi varsti jälle kai peal, aga nüüd juba Tallinna lennusadamas. Ja vaevalt siin varem on niisugust asja ette tulnud nagu laulumaailma esiettekanne. Pealegi a prima vista, osalt veel sõidu ajal põlve otsas ümber kirjutatud teksti lehekestelt ja paraja tuule käes. Aga mere tuulgi kuulub selle sõidu kokkuvõtte juurde. Niikuinii tuldigi neela, ei tee. Ja kui, kui ka kurvi Ei ole ka nii väga väike. Kauneid. Rannaroos. Ja igal sobival hetkel Ri, kus nõnda palju mehi Küll. Näen ma ei. Jää hetkeks keeletuks ja truu kui äkki keset metsa taga just nagu mingi saarevahi. Olekski? Raudvere. Laubingas läinud tüüdata või olen ta ja Reali varsti ongi. Nii lõbus ja. See ilmale raudtee.