Tere päevast ja klassikaraadiokuulaja hea kultuurihuviline Sally Talle on taas eetris, mina olen kohe kultuurimeedia, katakalismid hakkavad selleks kaheks vaikselt ümbe saama. Lumevaip katab kõik ülestõusu katse, et elu läheb edasi, kellele paremini, kellel halvemini. Aga täna kodanikunädala raames räägime hoopis Tartu kaasava eelarvest. Stuudios on kahin Rahmanni Ahto külvetide. Tere. Tere. Karin Bachmann oli selles protsessis osaline eksperdina Ahto projekti esindajana, aga mõlemad te olete mõtisklenud ka kaasamisest laiemalt ja alustakski saadet. Sellega seepärast, et võib küll öelda, et kaasamine üks viimaste kohalike valimiste suuri märksõnu mida kosutasid, rõhutasid ka need, kelle sõnavaras enne ei ole ühti sisaldunud. Kas oli see vaid üks sõnakõlks ja kas ta on seda täna või on sellele ka mingisugust reaalset sisu tekkinud kohalikust poliitikast. No vara on praegu vist öelda veel, et noh, võib-olla Tartu on see, millest ma nagu paremini aru saan, aga ma arvan, see on kaasav eelarve on üks kena asi, aga see ei ole kaasamine kaasa või midagi muud, et kaasamine on pidev protsess, kogu linnavalitsemist läbiv mitte ühekordne investeering, et et see, see on nagu oluline, tuleb nagu tähelepanu pöörata ja ma ei ole nagu siiamaani küll näinud ühtegi siukest suurt märki sellest, et see kaasamine kuidagi olulisem oleks peale sõnade paberil. Et see kaasamine, noh, ma eelnevalt olen kokku puutunud, kaasamine tegelikult on ju noh, näiteks planeerimisseadusesse väga tugevalt sisse kirjutatud, aga ta siiamaani on olnud ikkagi selline üks pool peab hirmsasti pingutama, et teda kaasatakse tegelikult et kuigi see näeb välja justkui sinu arvamust või noh, inimese arvamust oodatakse tegelikult enamasti on ikkagi hea meel, kui keegi midagi ei ütle, sest see toob ka tihtipeale probleeme kaasa. Aga Mu meelest ei ole veel mõlemad pooled avastanud seda, et tegelikult sellise koostöö koostöö vormis tehtud, mingisugune asi annab alati parema tulemuse ja võib-olla siis jah, neid, et selle viimaste valimiste vilju me veel ei tea. Aga võib-olla selle kaasamise võib-olla see märksa, mida mõlemad pooled peaksid justkui õppima, nii kaasatav kui kaasaja on see, et et sul peab ka jääma vastutus, et nii kaasataval see vastutus, et ta ei lähe nagu hulluks peast, kui ta nüüd on võimalused, siis ta nagu annab täiega ja kaasajal ka, et ta loobuks natukene oma sellest kaasa ja positsioonist vaid katsuks partnerina asju ajada. Praktikas on ju nii mõnigi koht näha olnud, et kui ühte või teise otsuseprotsessi hakatakse lihtsalt linnakodanik nii-öelda juurde kutsuma, siis avastatakse küll, et võimalus on pakutud, aga huvi napiks. Või siis, kui huvi on, siis tuleb välja arusaamist ja pädevust. Nendest protsessidest on vähe, mida siis teha? Ei, no ikkagi mõte on kaasata ka natuke eksperte nagu mingil viisil, et seal kaotavad, valivad eksperdi ise välja, kes on nagu kohalike oludega kursis. Ja noh, ma ütlen, et üks asi ka, et ei pea ju valimisteni ootama, selleks et kaasamisest rääkida, et võib-olla see viimane, mis mul on praegu silme ees, on meeles, on see Tartu kesklinna detailplaneeringu arutelu, mis oli siis traditsiooniliselt päeval kell kolm saalis, kuhu inimesed ära ei mahtunud ja nii edasi ja ma olen noh, erutan kohe, sest Karlova seltsi liikmena vist neli aastat rääkinud vähemalt viis ja et see ei käi niimoodi, et tuleme appi, teeme õhtupoole. Nii et inimesed saaksid päriselt ka tulla, et mahuks ära, et oleks nagu ruumi arutada. Aga noh, siis on noh ma väga ootan, et midagi muutuks, jah. Ma saan aru, et nüüd uus abilinnapea on juba välja käidud mõtet, arutelud hakkavad kell viis lehes oli kirjas temaga intervjuud. Lõppude lõpuks oligi ju juttu uue abilinnapea koha loomisest, kui, kui nii-öelda sotsiaalse sidususe ministrikoha loomisest või kaasamise kaasamise eri kehtestamisest. Aga oskate tuua mingisuguseid häid näiteid kaasamisest senisest praktikast? Kindlasti ei Askannaga praegu. Aga ta ei oska? Paus kannab igatahes. Sest et lõppude lõpuks üritatud ju on ja ja üritatud on teha kõiksugu ajurünnakuid, visioonikonverents, kõikvõimalike teemaga jupikesi nõukodasid ja paar korda käiakse koos, nähakse needsamad tuntud näo teha, kes igal koosolekul käivad ja siis jäävad kõik meili ootama. Miks ei saa nendest ühe või kahekordsetest koosolekutest protsessi ja kelle asi peaks olema seda protsessi vedada? No võib-olla on siin seesama asi, et kui vastutust pandaks ka sellele teisele poolele ehk siis kaasatavale, kui tal tekivad konkreetsed ülesanded, näiteks, et kui sinu ülesanne ainult meili oodata, siis seal raugeb kärase huvi ühel hetkel, aga kui jagataks need ülesanded nagu noh, oletame siis linnavalitsusest ka natukene väljapoole, et siis tekib selline, noh siis sa oledki kaasatud ja oled seal sees igatepidi ja sul on oma oma asi, mille eest vastutab. Ma arvan, et üks probleem on see, et lihtsalt ei aduta, et kaasamine on päriselt ka nagu pidev protsess, seda nõuab ressursse. Ja mitte vähe. Ja siis, kui linnavalitsejad, linnapea, abilinnapead, Te ei saa üldse aru, mis asi, kaasamine on, käsivad ametnikel kaasata ilma et ma pakuks koolitusi, ressursse noh, siis ei saagi juhtuda, siis sa jäädki meili ootama, seda ei võta tõsiselt, ei ametnik. Ja noh, ma saan ka aru, kui mulle ikkagi see kiri saadetakse nagu pseudokiri tegelikult või noh, tegelikult ei huvita kedagi, mida sa ütled, et lihtsalt sai ära tehtud, sai seal surmakulutusega kulutus avaldatud. Meil ongi kõik, et noh, aga see ei ole kaasamine, aga see ongi, see pole, ma arvan, et see probleem on nagu see, et sellest ei saada üldse aru ja see on soovi taga, sest mitte, et need koolitus ei oleks, neid on, aga sa pead tahtma teha võib-olla seal sotsiaalse sidususe abilinnapead on tõesti nagu vaja. Võib-olla. No kuidas see info levitamine peaks käima, kuidas peaks käima linnakodanike teavitamine sellest, mis üldse mujal punktid on, mis otsustamisele tuleb, millist taustainfot on vaja juurde lugeda, et üleüldse antud teemal ajukalt sõna võtta? Aga selleks peab see protsess läbi teha, läbi, ära teha, ma ütlen, sa kodanikuühiskonna arengukava Tartu linnas on vist ma ei tea, kaheksandast tagasi hakatud arutama ja sinna see suri. Tahet, et noh, et see ei ole nali, vaid vaid Tartus tegutsevad kodanikuühendused on tegelikult solvunud ja pettunud linnas korra aastas kutsutakse kokku, vaatasime kägu, lubatakse midagi, jälle tapetakse ära, oli Stockmanni abilinnapea, kui seda arutati, jälle toon pärast tuleb nii kaasav eelarve, kõik hõõruvad seda kuradi kullas, arenda vastu. See ei ole nagu isegi seotud sellega, et see on nagu sellesse kurb asi, peab ikkagi aru saama, mida tehakse ja tõsiselt sellesse suhtuma ja küsinud, kuidas informeerida. Jälle torgiks seda ühte pisikestest asjadest on see koos, on ju, vaadake näiteks Tartu linna kodulehekülge jälle me jõuame sinna, et aastal 96 oli eelmine aasta 1000, see on see koht, kus peaks inimesi informeerima. Väga raske on sealt üldse midagi kätte saada. Ma olen seitse aastat harjutanud, juba leian võib-olla mõned dokumendid ülesse. Aga noh, see on kõnnak, kaasamise näide, tegelikult. Näiteks. See kui ma räägin planeeringute kohapealt ja siis kõik need arutelud ja need on väga sellised kesklinna kesksed, et tegelikult inimesed liiguvad enamasti hoopis teistes piirkondades või noh, nad elavad näiteks kuskil mujal, et seda tuleks, seda tuleks viia kuidagi sinna, nendesse kohtadesse lähemale, on Annelinna, Räni linna isegi Tammelinna ja ükskõik kuhu, kui see puudutab sinu piirkonda, et siis sa võtke seda nagu tõsisemalt. Loomulikult kontakt kogukonnaga kehtib igasuguse kaasamise kohta selles mõttes, et enamasti näiteks kõigi raekoja infopunkti ei tule, et sa käid rohkem toidupoes ja kui sul seal on mingisugune, miks ei võiks need lameekraanid olla sealsamas toidupoes, et sa sotsiaalhoopis mingit infot vaadata. Ja kas siin ei ole ka suuresti asi koordineerimises? Sest On ju isegi lähiminevikust näiteid, kus ühele või teisele visioonile on saadud laiem eksperthinnang linnas, aga siis tuleb välja, et et ühte juttu ajab mingisugune visioon kesklinnas testitud tugeva arengukava, kolmandat juttu ajab valimisprogramm ja koalitsioonileping ja ühel hetkel see, kuhu see oma eksperthinnangule andnud, ei pruugi üldse mingisugust kehtivat jõudu omada. No, ma ei tea, koalitsioonilepingust, mina omal kogemusel võin öelda, et sellest pole üldse mõtet rääkida, et see, mis seal kirjas on, see ei päde lihtsalt. Ja nii ongi, et see noh et võib-olla arengukava on natuke tõsisem, ma loodan, et see dokument aga kipub siukest linnutamiseks minema mingi hetke. Arengukava on kokku pandud pikema aja jooksul ja, ja mitte nii väga poliitikute poolt, et pigem ikkagi vähemalt pikema pikemaajalisemalt spetsialistide poolt ta vist nii kiiresti ei muudeta ka. Kehtiva perioodi arengukava teadupoolest valmis üsna kiiresti kabinetis viimasel hetkel ja suuresti tõbisena eelmise perioodi arengukavast, mis ei olnudki nii väga raske sellepärast et nii palju oli tegema tegema. Aga, aga ka sellel puhul tekkis üles küsimused. Et kas see tulemus on siis kuidagi tõsiseltvõetav, kui ei ole arvesse võetud valdkondlike eksperthinnanguid, nii nagu see on olnud vähemalt arengukavade puhul tavaks. Noh, jah, eks ta muidugi ilmselt ei ole vaid milleks siis need eksperthinnangud olid või kas nad siis kaotavad nii kiiresti oma jõu ja kehtivuse. Tegelikult ju ei kaota? Siin ongi see suuruse küsimus, et kui linnakodanik tahab ennast kurssi viia, joon ennast kurssi viinud linnas oluliste protsessidega vajadustega, kuhu sisse vaimne investeering anda, et see kaduma ei läheks. Praegu ei olegi seda kuskil anda, et noh, ma arvan, et üks kui nüüd kui vaadata näiteks seda valimise protsessi natukene ja siis noh, see on üks koht, kus saab inimestega rääkida ja küsida nende poolt, kes tahavad midagi teha, saada valituks, näiteks sel aastal läks, see oli mõned debatid isegi toimusid avalikud debatid olid Genialistide klubis mingeid sellises vormis arutelu võiks olla nagu tihemini kui kord nelja aasta jooksul ja päriselt ka nagu kohale tulla ja nagu nagu nagu panustada sellesse mitte siis panna käsi risti öelda, et ma ei räägi sellest, et ma ei ole noh, ühesõnaga. Noh, või siis ka jah, see ikkagi siis see pidev mingisugune teavitamine rääkimine või, või noh, kui inimene ei ole kompetentne, siis ta võib-olla ei oskagi, ta ei peagi oskama asju läbi näha näiteks sama taskuplaneering, et tegelikult kui oli taskuplaneeringu esimene avalikustamine, mitte kedagi ei olnud noh, sest et keegi ei saanud aru, et see on oluline ja alles siis noh, sellest räägiti nii palju siis läks ta nagu kuumaks, et, et tihtipeale selliste planeeringu kontekstis, aga seda ma lihtsalt tean kõige paremini, et ongi, et noh, vaadatakse mööda, tah, mingi planeering jälle ja noh, ei viitsi ja siis ühel hetkel selle huvi. Tegelikult see on oluline, aga siis siis võib-olla ongi noh, kui kui keegi nagu viitsiks võtta kätte ja selgitada neid niimoodi nagu noh kõigile rohkem mõistetavas keeles, et siis võib-olla oleks ka avalikes huvi suurem või. Nojaa, aga see on, see on selgelt linna ülesanne, kelle ülesanne see veel on, et saad aru, et inimesed kuulsid midagi, kui sa räägidki oma kabinetis nagu nurka niimoodi ütled, olete nõus? Jah? Jah, sa oled sinna ülesanne, jah, aga nüüd ongi see motiveerimise küsimus, et, et no linnavalitsuse selle mingisuguse inimesega, kelle ülesanne on aga, et ta, et ta ei näegi seda ainult oma ülesandena, vaid et ta saaks aru, et sellest võiks olla talle kasu nagu mõlemat, et seal oleks partnerlus. Praegusel perioodil pigem on ju kujunenud niimoodi, et on teatavad kodanikuühendused, kes jälgivad protsess ühel hetkel hakkavad häirekella lööma ja siis, kui ametnike poolt see kaasamine tuleb, siis ta tuleb juba pigem sellises preventiivse rollis et jõuda infoga ettepoole, mitte lasta tekkida järjekordsel reisil. Seda on hakanud vaikselt tekkima, aga tegelikult ikkagi võib öelda, et reeglina jõuavad kodanikuühendused ette tõstatavad mingi teema millest ei ole tahetud nii väga palju avalikult rääkida. Ja siis hakka ametnikud takkajärele seda tuld kustutama. Nojah, aga äkki see on mingisugune kasvamise valu, et võib-olla siis järgmiste järgmised etapid on, need hakkavad juba ametnikud ette jõudma. Jah, no me võime. See on see hea näide, mida mida mulle ikka elemendid. Tuua ja mida nähtavasti sallid olla ja kuula, on siin saates ka juba koodid ei kuulnud, aga ta osutab ikka ja jälle päevakohaseks siis kui tekkis supilinnas ja lisaEuropani planeering. Ja kui tavaliselt detailplaneeringute aruteludel on paar parandusettepanekut selle kohta, et päike võiks kuskilt teiselt poolt bait paista ja siis lepitakse naabritega omavahel kokku siis tookord tegi Supilinna selts üle 20 parandusettepaneku ja ametnikud olid ikka täitsa solvunud, et kas te ei usalda meid või. Aga kui hakati õhutama, siis tuli välja, et väga paljud neist on põhjendatud. No teine asi on veel, et see ekspert on üks, üks inimene, kes hindab, on ju, noh, tellima siis, ma ei tea Poolast eksperdi või Soomest, kes ütleb, et läbi Supilinnapeaks minema suur toru, sest see on kõigile parem, aga aga need kohalikud elanikud ei arva seda. Ekspert võib õigus olla, et võib-olla toru pidi veetavad, asjad on hästi toredad, pool maailma võidab sellest, aga need super hea ei poolda seda, et see on see ka koht, eks, et sellest ekspertiisist on ka vähem, eks ta saab olema kogukonnaga seotud. Lääne kohe siis kaasava eelarve kui ühe võimaliku kaasrääkimisteema juurde. Aga vahepeal muusikapaus Aapo Ilves ja antud eelarve teemal vägagi sümboolse rooga ära sae pekki. Razaebecki, millel istud, sa parem räägi temaga ära, sae pekki. Sa parem räägi temaga ära sae pekki. Miljonist Sa parem räägi temaga säärosaajebecki. Ära sae elektriinstituut, sabaneb, räägi temaga ära, saebeti liistu, samal ajal rääkida emaga ära sae pekki. Täitsa parem räägi temaga. Ära sa. Räägi temaga ära, saed, äkki. Räägid temaga ära, saelehti välisemaga ära saed. Saab olema? Raske aeg. Ras aedas Evelin. Kes olid alla ja Seal oli talle, see on täna Karin Bachmann ja Ahto külvajat, mina olen kohe ja keskseks teemaks on Tartu linna kaasava eelarve projekt. Natukene taustast, kes ei ole veel ennast kurssi viinud kaasav eelarve on siis kodanike võimalus linna eelarve kujundamisel kaasa rääkida. Juurutatud olla Brasiilias paarkümmend aastat tagasi või kaheksakümnendatel ja nüüd on Euroopasse imporditud kasutusele mitmel pool Saksamaal, Britannias, Prantsusmaal, ka New Yorgis juurutamisel. Ja eesmärgiks on taustmaterjalidele viidates siis vähendada võõrandumist kohalikust võimust ja rõhutada ühiseid huve. Ja sellest e-Riigi Akadeemia koostatud taustmaterjalist võib ka lugeda, et selle protsessi käigus toimuvad elanike arutelud nii näost näkku, kohtumistel kui ka virtuaalkeskkonnas. Arutelud on ette valmistatud ja struktureeritud, protsess lõpeb hääletamisega sõelale jäänud variantide vahel. Seda me teame, et hääletamine tuleb teisest kaheksanda detsembrini. Aga mil määral olete tajunud, et kogu selle protsessi vältel oli mingisugust, et tähelepanu, väärset, avalikku arutelu? Põhiline ettepanekute genereerimise faas jäi ju suvesse ja sügisesse? Mai seda, kas need avalikke arutelusid oli, ma pean tunnistama, et ma ei tea, aga ma tean seda, et nende ettepanekute tegijatega suheldi küll nende selle eelarvekorraldajate poolt küll pidevalt ja igasugustes küsimustes ja nendega oli mingi selline tihe kontakt. Aga kas nüüd mingit avalikku arutelu oli peale selle, mis oli eelmine reede, seda ma ei tea. Nädal tähendab, Ahto, kas sina ütled? Kui tegijana tundsid, et sinuga koha kogu aeg suheldakse? Ei ei tundnud ja ega seal staatiliselt kodulehelt palju infot ei tekkinud, noh, mingis mõttes on arusaadav, et see ongi esimene kord, et võib-olla ei olegi palju öelda, onju. Aga ega ta seal Võib-olla siis sinu teie ettepanekud ei muudetud. Arve kohta täpsustus selles mõttes küll jah, aga noh, see on ju minu meelest elementaarne, kui te tahate, kui on komisjonid, kes tahavad nagu mingisugust selektsiooni teha, siis nad peavadki küsima projektide kohta lisainfot. Oleks ju väga kummaline, kui esimese korraga kõik suudaksid nii täpselt ära sõnastama mõte, nagu, nagu komisjon arvab. Eriti kui komisjon on, mis 21 või 24 liikmeline. Et, et selles mõttes. E-riigi akadeemia tutvustavas materjalis oli mitmeid huvitavaid linke kaasava eelarvepraktika kohta teistes riikides. Sead näiteks lugeda, et Saksamaal antakse päris tublisti infot kodanikele eelarve kui terviku kujunemise kohta. Prantsusmaal on näiteid, kus volikogu liikmed ise aktiivselt arutelu juhivad. Ei meenu tartust midagi sellist antud protsessi kohta. Ei meenu, jah. Ma lugesin ka natuke selle eelarve eesmärkide kohta ja see üks eesmärk ongi see, et inimestele paremini õpetada nii-öelda selle eelarve kujunemist ja selle kasutamise võimalusi ja kuidas, kuidas linn, mis seal linnavahendid ja võimalused. Et sel aastal see kahtlemata seda eesmärki vist ei täitnud. Mina praegu lihtsalt selline raha jagamise üritus, et ei see nagu see noh, see, millest Berk räägib, ongi võib-olla isegi palju olulisem, et selle 140000 euro eest, mis laiali jagatakse, selle oleks võinud anda hoopis linna ja linnarahva nagu teadlikkuse tõstmiseks võib olla. Seda seda neljakümmet tuhandet eurot on reklaamitud kui ühte protsenti linna investeeringute eelarvest. Konteksti panduna tähendab see siis seda, et kui 2014. aasta linnaeelarve kogumaht on veidi üle 130 miljoni euro siis moodustab enam-vähem ühe promilli kogu eelarvest. Jah, see on promill ja brasiillased, Brasiilias oleksid nad olnud 10 protsenti kogueelarvest, need sellest on saanud nagu promill. Aga lugesin nii kaugele, et selles ei, ega selles mõttes olgem ausad, ega siis kogu raha ei saa anda linnarahvale jagamiseks, siis on ka nagu selge, et et, aga teine pool on ka see, et kui vaadata linna, et me räägimegi sellest, mis asi linnaeelarve üldse on ja millest ta koosneb, onju et linna eelarves, kui ma olen õigesti aru saanud, siis 10 protsenti ongi antava raha praegu. Erinevad eksperdid on kampaaniakest valimiskampaanial viidanud sellele, et see protsent võib olla ka 15 kuni 20, aga mitte väga palju suurem, mida saab üldse iga aastal jagada ülejäänud pikemate kohustustega juba määratud. Ja võib-olla siis ikkagi see proovi proovimise mõttes võiks, esialgu võib see number olla tagasihoidlikum, aga ma tean, et sellel on ka mingisugune summa summa täpselt keskmine praegu, et sellest pole mõtet ka eriti allapoole minna, siis ta kaotab nagu tähtsuse, et sa ei saa enam suuri asju eriti sellest teha. Et kui see eesmärk on ka see, et, et inimesed, see on nagu demokraatia, natukene kõpitsemine ja uuesti ülesupitamine, kui on midagi viltu läinud ja ja mis neil seal veel eesmärgid on, et kodanikutunde suurendamine, et siis see peab olema ikka selline summa, mis natuke arvestada. No ma olen rahaga ei saa seda kodanikutunnet ka suurendada. No selles mõttes, et see asi, mida sellest nii-öelda saab Ei, ma mõtlesin, ma tulin mullegi, Silmeta tuli praegu see, kui oli nüüd mõni päev tagasi seal projektide tutvustus, eks ju, seal loomemajanduskeskuses ja tutvustasin ka oma projekti. Ei, tundub hästi välja, aga pärast mõtlesin, et aga pole uldse hullu, sest need inimesed, kes seal kohal olid niikuinii selle projekti poolt seal olid ainult need, kes tegelikult esitasid oma projekte näiteks ka seda näiteks ka ajakirjanduse huvi ja kõik muu ja loomulikult abilinnapead särasid kui väiksed seal. Aga noh, et selles mõttes, et see nagu noh, et see, see õudselt lahe mõttes, et saaks aru, mis asi see eelarve üldse on, et kuidas linnavalitsemine käib, kuidas jagatakse, see on palju olulisem, ma arvan ka valimiste eel oleks palju lihtsam seletada, noh, et ärge küsige neid asju või noh, et see ei käi päris niimoodi, et muidu alati näpistatakse, linnapea valetab, on ju tihtipeale täpselt sama eelarve on paigas tegelikult, et sa saad aru ka sellest, kui antakse liiga suuri lubadusi. Sest linna linnakodanik saab aru sellest, kuidas eelarve koos püsib, et noh, et see on eluliselt oluline kodanikkonna aru saada sellest, kuidas süsteem toimib. Täpsustuseks siis nii palju, et Ahto esitatud projekt oli Laia ja Magasini eesti kultuurikvartali jaoks heli-valgus- ja videotehnika hankimine. Ja see on ka üks nendest projektidest, mis Ekspress Grupi poolt hääletuseks välja valiti. Jah, ma ekspertgrupitöö kohta ütlen seda, et meie võimuses oli hinnata ainult seda, kas projekt on teostatav selle raha eest ühe aasta jooksul, et ta saab täiesti valmis ja siis ta pidi olema investeering, ta ei saanud olla mingisugune noh, koolitus või mingi asi. Kust tuli see ühe aasta piir? See tuleb eelarvesse, on 2014. aasta eelarves tähendab summaarne kulutate puhtraamatut. Ja sellel on ka see tagamaailmselt, et, et inimene tahab näha, et see, millesse ta on panustanud, et see saab valmis, mida ta on, mida on nii-öelda tema välja valinud, et see objekt saab valmis. See on selle kaasava eelarve, üks selliseid mõtet, see ei tule mitte ainult Tartu, vaid seda tehakse ka. See mõte on nagu mina sain aru ka teistes. Linna kodulehel selle kaasava eelarverubriigis on korduma kippuvate küsimuste alt, kust siis mujalt leitav ka investeeringu definitsioon. Ma loen selle ette. Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Allikas Vikipeedia Kaasava eelarve-ettepanek võib sisaldada kõiki vajalikke tegevusi või kulutusi, mis selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud on. Kasu võib olla emotsionaalne näiteks mingi supp, mitte subkultuuri, vabandust, skulptuur või purskkaev, mis rikastab linnaruumi. Aga tähelepanuvaheline keelevääratus, miks mitte ka subkultuur? Miks mitte suhkrut uue või emotsionaalselt linnaruumi rikastada, et ka nendes ettepanekutes, mis tehti, ma vaatasin seda investeeringu mõistet oli omajagu vaidlustatud ja tegelikult ongi pilt väga segane. Me räägime siin kasu saamise eesmärgist, aga me räägime emotsionaalsest kasust. Räägime pikaajalisest kapitalimahutused. Ometigi on ühe aasta piir. Ja, ja lõppude lõpuks nendest tehtud ettepanekutest, millele küll linna poolt oli ilmne suund antud skulptuuri või purskkaevu näol see pilt tegelikult tuli palju kiirem. Päev oli seal päris mitu, aga noh, minu jaoks on see võib-olla minu jaoks on küsimus. Komisjoni liikmena saab võib-olla keegi seletada, aga et kuidas nagu said sinna siis edasivoor, kus siis tõesti võib rahvahääletusele nagu ellu viia näiteks kunstigümnaasiumi garderoob, noh, vabandust, see on nagu linnaasutused, mis mõttes, või siis seesama 100 kilomeetrit rattateid, et no et ma olen seda kuskil kuulnud, et nagu sellised nagu nagu sellised projektid, mis on tegelikult linna arengukavas või nagu läheb nagunii jah, mis on näiteks niikuinii ehitama või mänguväljakud on ju, et noh, et okei, et kõik võib esitada, onju, aga kuskil tuleb see piir ja siis ma ei saa aru, miks siis nagu see suurepärane idee teha kullast linna pea kuju nagu raekoja platsil sind maha võetakse. Et teisi nagu ideid, mis minu jaoks nagu sisuliselt ei sobi, pannakse, kui muudetakse küll konsulteerides, eks ju. Komisjoniga ma saan aru, aga siis ta eksis selle kulda, kullast väiksema, saadakse hääletusele. Minu jaoks on nagu palju huvitavam mõte kui, kui, kui, kui kunstigümnaasium, garderoob, mis kindlasti vajab tähelepanu ja ta on selle saanud nüüd ja ma loodan, et nüüd linn saab aru, et ta peaks selle ära tegema, mitte rahvahääletuse paraseni pannakse kaasa Ahto, kui väikese kuju peaks olema, et oleks niimoodi mõistlik investeering. See põhjus, miks tagasi lükati leta, oli kõrgem kui majad, mis on raekoja platsis. Ta peksis nende majade kõrgem olema. 140000 sisse, aga ilmselt ei mahuks. Tead, see on puhtast kullast võiks saada nii umbes. Kui palju teme kassikullast ja võib-olla kuulda väärtuse, kui aga. Aga need 100 kilomeetrit rattateid, kas need, need ettepanekud tulid kõik inimeste poolt, kuna valdkonnad olid vabaks jäetud, siis siis eksperdid ei saanud öelda seda, et see ei sobi sellepärast, et noh, et see ei saanud, et see pole investeering või noh, see, see minu meelest need ettepanekud, mis tulid, näitavad väga selgelt seda, millest tegelikult puudust tuntakse, järelikult siis ka kullast kujust. Aga neid, neid jalgrattateid ja seda, noh, need ettepanekud olid eelnevalt ära jagatud sellistesse teemagruppidesse. Et ühe asja poolt oli päris paljud inimesed nagu neid ettepanekuid teinud ja neid rattaliikluse ja üleüldse selliste noh, kergliiklejate pärast muretsemist oli päris palju, et mina algselt kui ma sinna grupile noh, läksin nagu ma mõtlesin ka, et, et et see raha peab olema kulutatud mingisuguse väga erilisele asjale, et siis ma mõtlesin samamoodi, et need kõik need mingisugused parandamised või igapäevased Nikitsemist, et see peab tulema nagu kuskilt mujalt, aga siis seal siis tehti see kaasava eelarvemõte nagu selgeks, et inimesed teevad selle ettepaneku, mis neile Siis mul on küsimus, et kas see on see, et me tõstame hinna eelarvet ümber nagu või mingil viisil, et see ei ole enam nagu uue asja nagu toetamine, saad aru? Mõtlesime okei, aga seal võiks olla teine protsess, et tõstame siis ettepoole näiteks selle garderoobi või selle tänavani. Eila võimaldab investeeringute hulka arvata vägagi huvitavaid asju, mille peale linnakodanikud siin pakkudes ei tulnudki. Näiteks kohaliku omavalitsuse finantseerimise seaduse kohaselt on investeeringute hulgas ka osaluste ning muude osade aktsiaid soetama. Selliseid ettepanekuid ei. Jah linn ise ka sel aastal või tuleval aastal seda ei harrasta, aga põhimõtteliselt on see võimalik. Olin juba omab ju aktsion Tartu vesi ja neid on vist veel, kui ma ei eksi, et noh, et, et selles mõttes ei ole mingi uus asi. Muide. Üks ilus briti näide hakkas nendest muu muude riikide praktikatest silma, nimelt siis Suurbritannias ühes asulas anti kaasava eelarve raames raha kohalikele Nooste aasia naiste kogukonnale ehk siis tervele kogukonnale anti raha ja nad mängisid sellega loteriid ja tegid siis kolmest 1000-st 60000 sellega. Vot ja tegelikult võib olla ka see ei oleks mahtunud investeeringut. Villu Reiljan seda kunagi teinud ju, et selles mõttes selle uus asi sihuke investeerimine, tõelitamine. Aga paraku ettepanekud. Jah ja noh, tegelikult võidab see, mille poole kõige rohkem hääletatakse lõppkokkuvõttes see, mida inimesed ise tahavad, et siin ongi nüüd see, see ekspertide töö tööküsimus ongi praegu tegelikult üleval ja seda hakatakse arutama, et kas eksperdi peaks olema ka võimet, et anda nii-öelda muid hinnanguid lisaks ka nendele teostatavustele. Aga ma, ma mõtlesin ise ka seda enda jaoks, aga siis kohe kui tuleb mängu ekspert, siis kohaniks filter jälle vahel, et ega siis mina näiteks ma selliseid purskkaevepurskkaevu pärast noh, väldin ja kui mina tulen ja ütlen, et see purskav ei ole tegelikult noh, ei ole, ei ole mõistlik mõte, siis need 10 inimest, kes on seal purskkaevu soovinud, siis ma eiran nende soovi oma mingi kompetentsiga, mida ma arvan, et mul on rohkem nagu, et kas see siis on nagu mõistlik kaasamine tegelikult. Ei, ma tahan öelda hääletamine neide targaks, et selles mõttes, et seesama, millest me oleme siin rääkinud, et kaasamine on pidev protsess, mitte see, et me ütleme, et esitage ettepanekut ja nüüd me otsustasime, kes saab, on ju vaid sellest rääkimine eelarvest rääkimine, nendest projektidest rääkimine sama, kuidas meie siin räägime, kus teil komisjon kokku sai? Kuskil suuremas kohas tuleme kõik koos arutama, eks ju, koos tahete saab, praegu on, kontaktid, on nagu kaks kontakti ongi. Esitad, esitad, esitanud kaks korda esitatud kirjalikult esitanud nagu suuliselt ja siis saad teada, midagigi hääletas, aga sa ei saa targemaks selles protsessis. Keegi ekspertkomisjoni koosseis ise on päris tähelepanu väärne sate aegne natukene on ja ja ma loen need 21 nimesin ette. Raimond Tammuimas ahven, Mati Raamat, Indrek Ranniku, Tõnis Aadivus, Tiit Kaunissaare, Rein Haak, Andres pool, Toomas põld, Eda Põldma küli Aleksandril son, Veljo lamp, Kristel Altosaar, Kunnar Jürgenson, Indrek Mustimets, Lilian Lukka, Kristiina Reinsalu, Karin Bachmann, Raul Orežkin. Ilma part. Priit Jagomägi. Ei pakata see nimekiri just linnavalitsusväliste kodanikeküllusest. Või otseses sõltuvuses olevatest inimeste puudumisest jah, täpselt nii on jah. Et kas on kodanike kuidagi kodanikega seotud eelarve, mul tekib ka küsimus on ju, et see ekspertgruppide Et ma, ma ei oska selle peale midagi öelda, sina vist üks väheseid inimesi seal jah, ja Priit Jagomägi ja Ilmar Bardot ja seal. Selline võiks ju eeldada, et asjakohased kodanikuühendused, kellel on ka teatud haldussuutlikkus, on kaasatud sellesse protsessi ekspertidena. Ei tea, ei noh ei ole kuulnud, et oleks kutsutud, võib-olla on. Ma ei, ma ei tea, kas ma ei tea, kas siin oli kedagi rohkem kutsutud või ma ei küsinud. Kas ma saan õndsuse, näitabki seda kallutatust, et ju ei ole siis eksperdid? Jah, aga ühest küljest näitab ka seda, et kuna seal pidi tõesti ainult hindame jälle teostatavust, on ju, et siis paraku linnamajanduse osakonna väljaehitamise asjadest vastutav inimene teab kõige paremini, kui palju maksab näiteks mingi purskkaevu ehitamine. Mitte kaasamist on ju, seal oleks ka päris mõeldamatu teha seda täiesti ilma linna valitsuseta, aga tõepoolest sellest nimekirjast oleks tahtnud näha rohkem kodanikkonna esindajaid. Jälle jälle sõnum tulevikuks. Ja no ütleme, kogu see protsess nagu ka need valimised, kõik see muu, ma tahaks selle saadused kabinettides nagu välja kuskile arutaks. Jah, aga see on võib-olla ka ettepanek järgmiseks aastaks, et et võib-olla peaks need ettepanekud kõik kirja panema ja siis mitte kirja panema minema jutule. Saadet ja ja teevad. Me ega tegelikult kokkuvõttes tavaliselt, et tegelikult on ju suurepärane idee, see kaasav eelarve, see ei ole üldse halb, lihtsalt seal väike ta praegu noh, väga hilja. Väidan, miks ta nii on nagu, nagu et enne valimisi. Ühesõnaga ta on väga hilja tehtud see, et kui me tõesti järgmine aasta saab nagu, et see on aasta aega seda valmistuda, võib-olla seda eelarve number suureneb. Aga noh, et tegelikult on tõesti suurepärane idee. Ja mis võiksid olla need tulevased ettepanekut lisaks pargipinkidele purskkaevude üle jalgrattapumpadel? Need, mis inimesi ikkagi, mis neile oluline olla, aga mul tuli seoses selle kaasava eelarvega üks võib-olla kaasamise hea näide meelde, mis sündis tänu sellele kaasava eelarvele, et üks teemaplokk olid koerad ja koerte jalutusväljakud. Ja siis kuna sellest seal väga palju juttu oli siis ja mina tunnen mõningaid koeraomanikke siis linnamajanduse osakonnaga koostöös, siis nende koeraomanikega valiti koera jooksuplatsi kohad nagu välja, et et noh, see on, selles mõttes ongi selle fookusgrupi poole pöördumine. Noh, nad ise teavad, kes, kus piirkonnas, kuidas jalutatakse, kuidas teised inimesed suhtuvad ja kuhu ta kõige paremini sobib. Ja nüüd see, see on ka üks ettepanek, mis läheb hääletusele, et kuidas tal sellel läheb, seda veel ei tea. Võib-olla üks hea näide. Siin on tähelepanu väärne erinevus nende punktide vahel, mis on tõesti aasta aia Sult tehtavad lukku pandavad sellisel kujul sellisena alles jäävad ja, ja võib-olla mitte kunagi enam märgatavad. Ühelt poolt ja teiselt poolt sellised asjad, mis tõepoolest on pikemaks ajaks vajalikud mis rahuldavad mingisuguse tõesti puuduoleva vajaduse ja millest on kasu rohkem selleks ajaks. Jah, aga selleks, et saada selliseid ettepanekuid, peab andma siis vastavad tingimused, et noh, kui, kui jäetakse ukse kõik uksed lahti, siis, siis tulebki seinast seina ettepanekuid, et praegu ka need, mis läksid hääletusele. Et see hirm on küll, et need hääled killustavad seal vahel, et kuidas kõik lõppkokkuvõttes välja kukub, seda ei tea. Aga, aga noh, mingit mingi tulemuse sellest kindlasti saab ja sellest saab üha hea õppematerjali tõenäoliselt järgmiseks aastaks. Küll need, kes tahavad nüüd, teisel kuni kaheksandal detsembril ühe või teise projekti poolt hääletada kuidas toimida, millest lähtuda, kust lisainfot saada lisaks sellele, mis linna kodulehel kaasava eelarve kõigis üleval on. Lisainfot saab mu meelest ikkagi selle projekti koordinaatori käest või kes on Lilian Lukka mu teada. Ja egan nende projektide täpsustusi. No vot, see on hea point praegu, ega Liineni tea seal 70, mis nelja projekti nagu infot, kõike lugeda, nagu pole kellelegi telefon anda. Aga näiteks mida teeb kultuurikvartal see projekt, mille me siis koos esitasime, on see, et meil on oma kodulehekülg kultuurikvartal ees, on praegu me täiendame seda täitsa olemas bänner Rüütli tänava kohal, me nägime päriselt kõva videot. Me teeme kampaania selle nädala jooksul me toome kampaaniale lahtiste päev, seitsmes detsember kogu selles kvartalis, meil on kohal arvutit, kus sa saad hääletada, noh, seal on neist osa asju tegelikult saaks teha ju noh, keegi teine ka, eks see võib olla näiteks seesama, minu arust on väga lahe mõte, et ma ei tea, järsku keegi teab veel mingeid selliseid asju, kui mina oleksin nagu hääletaja, ma tahaksin kõikide kohta teada. Aga kust ma selle leian, ma ei leia selles korduvat kippuvates küsimust, et mul ei ole ka kuskil seda infot anda, mis mul praegu on. Praegu ongi kiire, jätame see tähtaeg on lükatud, et noh, ongi siuke segane värk, aga ma saan rääkida, mis meie nagu teeme, eks erinevad inimesed erinevate erinevad. See on, vot see on ka oluline ka näha, et tegelikult need projektid, mis on esitatud, on väga-väga-väga erineva taustaga. Mõni neist tekkis üks enne esitamist, mõni on juba vist mis aastases trikki Aleksandri maja väga oluline paik, tegelikult mingi 13 aastat on seda tehtud, et seal on isegi Pantone tooniga aknalaua värv ära määratud ja sendi pealt, kui kallis on selle pleki hind. Et on hästi-hästi erineva ettevalmistusega. Et võib-olla tasuks teha sarnaselt hooandjale, et on filmilõigud filmid, iga inimene räägibki mingi üks minut oma sellest. Näiteks, et oleks vähemalt võrdne võrdne. Ühesõnaga, neid sealt kõik kodulehelt, näiteks või kuskilt. Sest et meie näeme kultuurikvartalis, et me näeme, et me kus teater, teater, siis on väärt Ekre teater, Uusov, kogukonnahoov, geneestri klubiga, kultuurimaja, et meil on nagu tegelikult päris suur nagu noh, inimesed, kes teavad ja toetavaid vanemadki noh, ebavõrdses olukorras, et meil on kontakte kohe olemas ja samas on ka mingeid oskused teha, pidasid rääkida, eks ju, keegi teine, kes tahab võib-olla tõesti oluliste väiksemate asja teha, et nagu noh, ta ei jõuagi nagu pildil, et sa, sa pead, ma ei tea, millega siis lähema mingi armsusega, ma ei kujuta ette, kas siin on õppetund projektide esitajatele absoluutselt. Jah, just just seesama see projekti esitaja vastutus võiks ka nagu olla jah, et seal oli tegelikult ka selliseid ettepanekuid, noh mingid hüüdlause vormis, et teeme pargid korda, näiteks, et noh, mis me sellega peale hakkame. Et need kõik need probleemid, jah, tegelikult ongi, saab ju lahendada järgmise aasta eelarve paremas ettevalmistuses, aga võib-olla siis peakski tegema ettepaneku, kuidas kuidas korraldada siis täpsemalt neid arutelusid ja tõesti, kui mingid filmijupid teha, kuidas neid siis teha? Mis aitama sa oledki valmis aitama, et nagu, et seda paremini ta järgmine aasta, ma arvan, päriselt ka seal linnale väga oluline sellele protsessile, mis toimub nagu kaasamisel, nagu et kogukond ligineb, võib olla võimalik. Et tegelikult me ju ei vingu, tegelikult meile ju meeldib see kaasav eelarve. Nagu näha, tegelikult on teiste riikide kogemustest päris palju õppida sellest kuidas nemad on seda juba mõnda aega teinud, kuidas oma vigadest õppinud ja kuhu praeguseks välja jõuda. Jah, ja seda eelarve summad järjest tõstetud, sest näha, et see töötab. Volinike mingi 200000 eurot uude abilinnadesse investeering siis investeerib, siis võiks selle panna nagu sellesse nagu sotsiaalse sidususe alluda. Üks nende teiste riikide ja linnade kogemus ongi see, et lõppkokkuvõttes on see ikkagi kogukonna otsustada, milleks seda raha kasutada, kui palju seda mõistlikul mehel olla võiks, nii et ka selles mõttes on tyhi tabatud. Jah, ja kui see kogukond ise saab aru, et tema ongi see kogukond, hakkab, muutub aktiivseks saab aru, et temalt oodatakse aktiivsest. Me võime kogukonna üles ka, ega siin on ka väga huvitavaid näiteks osalusportaal või mingi kultuuriakna arendus, mis absoluutselt linna asi jälle, onju, aga noh, et, et noh, et nad on sellised nagu linnale nagu oluliselt seal kogukond ongi linn, eks see võib olla ka väljapoole ka. Jah, aga võib-olla see ongi hääletada, saad siis käin Tartu linnakodanikud see et lisaks sellele, et nagu see raha kuhugi reaalselt ära jagatakse, tegelikult see, need ettepanekud näitavad ka seda, kust kus valupunktid on, et võib ju mõne ettepaneku võtta ka selle raha väliselt nagu ära teha või või panna kuhugi kirja, ära naera. Ei, ma ei, mul läks suureks kõrvale, sellepärast et ma murdsin käsi, kui ma nägin seda umbes kivilinna gümnaasiumi garderoob, jälle, ma ei väsi, või lasteaia mänguväljakute ühishanget, et nagu püha jumala, et noh, et võib-olla tõesti, et tehke silmad lahti ja tehke korda või noh, et see ei ole nagu see koht, kus nagu linnakohustusi täita. Noh, et noh, mul on selline tunne, et ma pean, noh, ütleme nii edasi minna, siis peaks endale oma väikelapsega ühe lapse veel nagu hoidu võtma juurde hoian kodus, et siis nagu saab probleemid lahendatud. Et nad nagunii ka ei saa. Õppida on palju, praegu oleme omadega veel keset metsa, sam hiis laulab ka sellest. Kes olid alla ja Seal oli talle jätkab kahin Vahmanni Ahto külvetiga rääkisime pikalt kaasava eelarvest, aga tuleks veel kohe selle juurde tagasi, et et mis on need positiivsed näited kaasamisest tartus, kahin juba tõi ühe näite. Ahto, sul on ka midagi mõttes. Mul üksteistpidi näide sihuke lahe näide, et Kärt Rebane Supilinnas korraldas sellise supihinnad probleem, sest et ainult detailplaneeringut, ekskursiooni natukene enne valimisi. See oli tegelikult ülipõnev, see kestis tunda ja ootamatult olid kohal kõik poliitikud olid seal plaksti kohal, kõik arendajad olid kohal, keda muidu oli väga raske kätte saada. Ja kõigil on oma arvamus ja see oli nagu väga lahe. Tegelikult mingis mõttes kahju, noh jah, et see on selline natuke seal NO 99 eeskujul, kes tegi selline meie Tallinn ekskursiooni, et sa saad ka nagu noh, see mõte oligi see, et sa saad ise selle kaasamise pöörata niimoodi, et need teised inimesed tahavad väga seal olla, kelleks nad rääkida sellesse näide sellest. Aga eks aega selle tulemus, et et ükski Supilinna uudislahendus ei ole enam lihtsalt maja. See on potentsiaalselt plahvatusohtlik teema, mis võib mõnegi pea langetada. Seda ka, aga no tegelikult see ongi kohutavalt segane jälle, et me minu arust on viga, on see, et sa räägid kogu aeg ühe maja kaupa, tegelikult seal on ikkagi süsteem, seal on arendajad enamasti samad, et noh, et sa pead vaatama ikkagi kogukond võtab seda kogukonnana, eks ju. Ja see oli see võimalus, kus sa reaalselt selles keskkonnas käisid ringi ja ütlesid, mitu korrust on mujal? Ei ole, kaks on kolm noh, et sa võid ju paberi peale rääkida, näidata kõik seda maja päriselt, mäed ja seal arendaja on kohal, on see palju lihtsam rääkida ja tegelikult see minu arust seal üldse nagu pahatahtlik, et nagu niimoodi, et see oli tegelikult väga mõistlike lahe lahe tegevus, pärast seda ekskursiooni võiks luti ronida, teed juua, veel rääkida. See ongi hea näide sellest, et see kaasamine on mõlemat pidi käib, et üks kutsub üks kord teinekord teine, teinekord tekibki, siis tekibki partnerlus. No praegu on niimoodi, et alati peab ennem mingi asi ventikas lendama, siis kutsutakse, kõik on kurjad, kui herilased on ja sealt ei tulegi mingit head nahka või noh, peab olema väga hea moderaatorit. See ennetamine on palju olulisem, niisugune sõbralik nagu sumisemine võiks ju olla nagu ühed kodanikud, inimesed, kõik nagu linna huvides. Ka näide sellest, kuidas teinekord ei saa või kas üldse kunagi saab jääda ootama, sind kaasatakse, vaid tuleb ise hakata oma teemat üles töötama. Tuleb ikka olla aktiivne kogu aeg. Jah, mõned saavad selle aktiivne olemisest palka ja mõned ei saa, et noh, see on, see vahe, saavad seda teha tööajast ja mõned ei saa. Ja mõned saavad oma passiivsuse eest malka ja neile astutakse varvaste peale, võetakse nende palk ära. Jah jah, et ega me ei saa. Tänases saates seda seebiteemat kuidagi vältida, kui ta juba rohkem kui nädala on üleval olnud. Mis nüüd on selle skandaali õppetund Tartule või mis on selle skandaali õppetund kodanikuühiskonnale või kuidas või kus oleks pidanud varem reageerima? Või kas see on teema, mis Tartust täiesti mööda läheb? No täiesti mööda ei lähe, kasvõi sellepärast, et Tartust on sündinud, eksin müürileht, kes nüüd ma arvan nagu noh, võib-olla sai rohkem olemasolevaks või ma ei oskagi öelda, tegelikult minu jaoks on kogu aeg olemas olnud, aga et selles mõttes ja see võib olla Müürileht näitab sellist nagu head head viis kultuuriajakirjandust teha ka sõltumatust ja kõike sellist, kuidas, kuidas, kuidas kellele suunata mingit pidi ka, see oli huvitanud seesama, mis nüüd see viimane siis häbiväärne alguses lõppes häbiväärse lõpuga, et siis kaateid ja kõik muud astusid tagasi, et seesama kiri ringles ka ju müürilehe tegelikult kolleegimise toimetuses, mis aule kirjutas. Aga müüjat Ta ütles, et me avaldame, aga ma tahan vastulauset saada ennem, et ma ilma ei avalda. Ja siis põmm. Mingid mingid muud portaalid avaldavad selle ära, ma ei kritiseeri seda lihtsalt see viis kuidas nagu asjadega käituda, on erinev. Isegi mitte Tartul võib olla pidevaid üldinimlikult kuidagi õppida, et mitmeid asju võib-olla, et kui sa. Et kui sulle tundub, et mingi asi, milline asjaga on kõik hästi ja sa nagu eriti ei kritiseeri alased ühel hetkel rihma lõdvaks, siis tegelikult tuleb kohe hoog kuskilt, et see käib sedasama aktiivsuse kohta, et sa pead kogu aeg olema valvel, isegi on halb sõna, aga sa pead kogu aeg olema kaasas või sa pead olema kogu aeg oma mingite heade asjade eest pead seisma pidevalt ja ka see, et et kuivõrd erinevalt inimesed saavad asjadest aru, kuivõrd erinevalt millestki arvavad või mingeid asju väärtustavad ja kui need siis ükskord põrkuma hakkavad, kui ei ole eelnevalt läbi räägitud, siis käibki täpselt selline plahvatus, nagu käis. Eksperdiks olemine on ikkagi vägagi oluline, et selle kogu selle 10 päevase Mahtra, kus väga raske oli magada, tööd teha nagu mõtlevale inimesele ma sain järjest rohkem aru, et need, kes ikkagi arvavad toimetuses ei pea olema toimetuse kogem kogemust, on need, kes pole kunagi toimetanud need, kes arvavad, et kõrgharidusel pole väärtust, on need, kellel pole kõrgharidust, noh paraku et see nagu minu arust tuli nagu välja ja need inimesed ikkagi, kes kultuurist midagi pea ei peaks tegema nagu kultuurilehte, ma arvan ja noh, see noh, et see nagu avaldas, et ma loodan, et paljud inimesed nagu rohkem hakkasid pidama kultuuris, sest nad leidsid, mida lugeda. Ja ilmselt need, kes peavad kultuurist, on ka edaspidi rohkem valvel selle suhtes, et et kuidas selliseid Kattakesime üldse ennetada ja millal reageerida. Nii et sellist poliitilist käitumist ei tekikski, kui see üldse võimalik? Jah, sest noh, ütleme selle sirbi uimususe kohta ju on nagu räägitud, isegi sõna võetud siin ja aga noh, et nüüd on küsimus, mis siis nagu saab, eks seda võimsust peaks nagu varem raputama, et mulle mulle tundub, et lihtsam oleks nagu suhelda Tarandiku kindraliga, sest noh Kender, nagu tähendab No ei tea Jan nimedest võib-olla? No ei tea selles mõttes, et see võimsus on ka selline tunnetuse küsimus, et mõnedele tundub, et ei olnud häda midagi, näiteks minule ei tundunud mõnda asja oleks tahtnud, võib-olla oleks võib-olla muuta, aga, aga jah, näiteks mõnele tundub, et oi, see oli nii igav ja seal ei olnud mitte midagi kunagi lugeda ja ta vajas sihukest operatsiooni, nagu tal tehti. Aga jällegi samas neid inimesi, keda see teema huvitab, on ikkagi väga palju või ja see, millist ja kui palju inimesi on ju teada, et sirp üldse olemas on ja et on olemas muusika ja et on olemas Müürileht ja et selles mõttes on see ju kõik väga, aga huvitav, kahtlemata. Ja me jõuame ikkagi selleni, et et ei maksa alati ootama jääda seda sind kui eksperti kaasatakse. Või siis leida ennast olukorrast, kus eksperdina pead tänitama, sind õigel ajal ei ole kaasatud. Ühel hetkel tuleb see samm ise teha ja öelda omad sõnad, et ühe või teise asja arengu suhtes võib-olla ka siis, kui küsitud ei ole. Aga see võib-olla aitab mingisuguse suurema möödapaneku eha hoida. Jah, sest selle kaasamise kaasatava passiivset rolli saab ikkagi ise väga palju muuta. Ja mul on siuke huvitav mõte see, et kui nüüd see uus sirbi peatoimetaja konkurss on, et kas tuleb 250 või tuleb 550 ankeeti sest need olid ju kõik, said kõik aru, et kõik ikka saavad sirpi teha ja kõik on oodatud ja kutsutud ja aga. Ostjatelt ikka võtta, neid inimesi on vähe, aga loodetavasti neid inimesi on. Loodetavasti on neid inimesi ka tartus, kes julgevad oma sõna sekka öelda. Kuulatakse seda või mitte, ühel hetkel hakatakse ikka kuulama. Aitäh. Karin Bachmann, Ahto külvet. Lõpetame Edmond hõbepalaga. Tsensation ülemineku aeg.