Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab nüüd kokku teisipäeva kolmanda detsembri olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Eesti põhikooli õpilaste tase on maailma parimate seas probleemiks koolide erinev tase ja vähene tähelepanu võimekatele õpilastele, selgus rahvusvahelisest PISA uuringust. Erimeelsused uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse suhtes püsivad seda nii koolide autonoomia kui koolivõrgu korrastamise suhtes. Täna arutas riigikogu üldhariduse jätkusuutlikkuse teemat. Kultuuriministrikandidaati Urve Tiidus ütles intervjuus aktuaalsele kaamerale, et tõenäoliselt võtab ta homme ministriportfelli vastu. Ukraina parlament hääletas maha opositsiooni algatatud umbusalduse valitsuse vastu. Prantsuse uurijate hinnangul ei surnud palestiinlaste endine liider Yasser Arafat polooni mürgitusse. Puuetega inimestest leiavad endale sobiva töö vähesed tööandjad ootavalt riigilt erivajadustega inimeste palkamisel aga selget tuge. Osa Tartu tööstussektori töökohtadest on viimase 10 aastaga kadunud. Kõige valusamalt on töökohtade kadu toimunud mööblitootmises. Tartlaste õnneks on aga uusi töökohti tekkinud teenussektoris, selgub värskest uuringust. Peadirigent Neeme Järvi peab tervise tõttu aja maha võtma ERSO, aastalõpukontserte juhatab dirigent Mikko Franck spordist. Eesti kurlingunaiskond tõusis järgmiseks aastaks Euroopa tugevaimas A-divisjoni kõigi pääsu Sotši olümpiamängudel ei ole enam võimalik püüda. Ihkab naiskond saada 2018. aasta talimängudele. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma, päeval ka lörtsi. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus nelja kuni pluss ühe päeval miinus kahe kuni pluss kolme kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda. Täna avalikustati rahvusvahelise PISA testi tulemused. Reene Leas käis tutvumas. PISA uuringu kohaselt on Eesti 15 aastaste põhikooli õpilaste tase maailma parimate seas ja Euroopa esikümnes. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas esimest kuni teist kohta Soomega. 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteaduses neljandat kuni seitsmendat kohta. Jaapani, Soome ja Koreaga lugemises ja matemaatikas on Eestimaailmas 11. kohal ning jagab Euroopas kolmandat kuni kuuendat kohta. Üheks murekohaks on koolide tasemevahe. Kui erineva sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste oskuste erinevused on Eestis väikesed, siis koolide tase kõigub palju rohkem. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Meil on koolidevahelised, erinevused on lugematu suur siinsamas Tallinnas, siinsamas Tallinnas, on koole, kelle tulemused on kahe kuni kolmeaastase õppimise otsustatud erinevast 120 punkti erinevalt, kui seda liiga palju. Lugemistesti tulemustest selgub, et Eestis on poistelugemisoskus võrreldes tüdrukutega 44 punkti ehk pea ühe õppeaasta võrra kehvem. Tallinna Ülikooli lektori Helin Puksandi sõnul võib siin põhjuseid otsida poiste ja tüdrukute erinevas keelelises arengus. Me oleme mõelnud siin nüüd erinevaid erinevaid põhjuseid, et tasuks uurida ka seda, et kuidas neid poisse ikkagi õpetatakse, et võib olla, ja tulevik ollakse hoopis poiste ja tüdrukute eraldi klasside õpetamisel, et et see võiks olla üks üks mõtlemiskoht uurimiskoht just siin eestisiseselt. Teised riigid on saanud samamoodi väga häid tulemusi ja siin on Soomet aastaid nimetatud, aga soomepoiste ja tüdrukute erinevus on poolteist. Nii et veelgi suurem, et me ilmselt peaksime ikkagi rohkem arvestama poiste eripäraga ja keeleliselt ongi poisid pisut aeglasema arenguga. Kolmanda probleemina kerkis uuringust välja tõsiasi, et praeguses haridussüsteemis jääb tihti võimekamate õpilaste arengupotentsiaal välja arendamata Maie Kitsing haridus ja teadusministeeriumi nõunik. Milline on õppetöö klassis, selle paneb paika õpetaja ja millele ta keskendub? Kas kas mälu treenimisele või mõtlemisoskuste arendamisele tulevaselt hakkavadki seda näitaja, millel on tegelikult tähelepanu pööratud. 15 aastaste õpilaste matemaatikafunktsionaalse lugemisoskuse ning loodusteaduste teadmisi mõõte PISA test viidi seekord läbi 65. riigis. Seekordne peamine hindamisvaldkond oli matemaatika. Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti üldhariduse jätkusuutlikkuse teemat. Uku Toom teeb ülevaate. Põhiettekandjana esinenud haridusminister Jaak Aaviksoo teatas mitmel sõlm küsimusel. Muuhulgas ei olnud ta nõus arvamusega, et riigi osa hariduse rahastamisel on vähenenud. Küll aga oli nõus seisukohaga, et koolidevahelised erinevused on liiga suured. Traditsiooniliselt arvatakse, et vahed on suured linna ja maa vahel. See ei vasta tõele. Kõige suuremad hariduslik kihistumine on siinsamas Tallinnas, aga ka Kohtla-Järvel ja Narvas. Eestis on koole, mille vaheline erinevus vastab enam-vähem viiele aastale õpingutele. See on lubamatu. Lõhet. Täna räägiti õpetajatest koolivõrgust kui hariduse rahastamisest. Aaviksoo on kindel, et suurem koolide autonoomia on hea asi. Kooli autonoomia suurendamine parandab õppetulemusi, kool otsustab töökorralduse üle. Pool otsustab tunnikoormuse, ülekool otsustab palgaastmete ja palgakorralduse üle. Eesti haridustöötajate liidu juhatuse liige Kaja Land, kes esines kaasettekandjana, temaga ei nõustunud, tuues näiteid, kus õpetajate koormus on suurenenud, palk aga mitte. Nii et tegelikult on meil ju varjatud tööaja suurendamine ja ametliku seisukoht on, et seda ei tohiks ju toimuda ajal, kus kõik muud tingimused jäävad samaks. Edasi arutelust gümnaasiumide suuruse ja arvu teemal sotsiaaldemokraat Jaak Allik leidis, et ei tohi läheneda kõigile ühe mõõdupuuga. Ma arvan, et suurim viga, mida tänane haridusminister teeb, on ajada tõsimeeli taga korragani haridusurgu efektiivsust kui õpetamise kvaliteeti. Miks pole Eestis rabelenud ükski haldusreform ega haridusreformiplaan? Ma arvan seepärast, et need on tehtud ministeeriumist keskmise kaardi joonistamise põhimõttel. Aga tegelikult on Eesti nii väike, iga õpilane ning kool on siin nii oluline ja iga vald eripärane. Et need kõike tuleks käsitleda täiesti individuaalselt. Umbes samal seisukohal oli juba varem esinenud Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimees Vello Jõgisoo. Meie seisukoht on see, et 90 õpilasega peaks olema võimalik gümnaasiumit pidada ja täna lihtsalt me oleme seda teed läinud, et näiteks Kose gümnaasiumis, kus on 130 õpilast, tsirka selleni, et me leiame, et gümnaasium on sellele piirkonnale tähtis, sest me lihtsalt maksame õpetajate palgale peale ja, ja peame gümnaasiumit edasi, niikaua kui me seda suudame. Jõgisoo ütles, et rahastamismudel toimib, kui omavalitsuses on üks kool, muul juhul ei toimi asi enam nii hästi. Riigikogu liikmed nentisid, et paljuski kütab uue seaduse juures kirgi see, et puudub selle korralik mõjuanalüüs ja tulemuse saavutamiseks tuleb esmalt saavutada võimalikult suur konsensus. Kultuuriministrikandidaat Urve Tiidus ütles intervjuus aktuaalsele kaamerale, talle on pakutud kultuuriministri kohta. Tiidus ütles, et ta on sellega venitanud, aga annab homme lõpliku vastuse ning ütleb tõenäoliselt jah, seepärast, et talle annab selleks kindlust ka vanus põhjendas oma nõustumist sellega, et usub, et väljaspool Tallinna asuvatest kohtadest tulevad inimesed annavad Tallinnas ametitele teise mõõtme. Reformierakonna juhatus koguneb kultuuriministri kandidatuuri arutama homme hommikul, siis vesteldakse ka kandidaadiga ja välismaale. Vaatamata sellele, et umbusaldusavaldus valitsusele Ukraina parlamendis läbi kukkus, jätkuvad rahva meeleavaldused pealinnas endise hooga, teatab Kiievist Igor Taro. Täna oli Ukraina poliitilises kriisis otsustav päev. Arutlusele tuli opositsioonijõudude eelnõu valitsuse tagandamiseks. Parlamendihoone oli eest piiratud tuhandete inimestega, kes kuulasid otseülekannet istungitesaalist ning selle vaheaegadel skandeerisid valitsusevastaseid loosungeid. Parlamendi teisele küljele korraldas regioonide partei ka oma toetajate miitingu, kuigi sinna polnud võimalik miilitsaaheliku tõttu juurde pääseda. Kui hääletuse tulemus Valühenditest kõlas ning selgus, et umbusaldusavaldus ikkagi ei läinud läbi inimhulk korraga suisa vaikseks. Parlamendihoonest väljunud opositsioonipartei Patkishina liider Arseni Jatsenjuk palus meeleavaldajatele rahumeelselt suunduda tagasi Kiievi peaväljakul, et pidada plaani lüliga. Braavo. Suvalises ajad. Kõneleb talunik Sergei Bondar, inimesed, kes lõpetanud valitsuse tagasiastumise poolt, lihtsalt reetsid Ukraina rahva. See on reetmine. Me jätkame võitlemist meie vabaduse, meie iseseisvuse, meie eurovaliku eest. Ja tudengi Nagoshen, meie võim pole rahvaga ja see teeb hingele haiget. Ma arvan, et Ukraina rahvas suudab vastu pidada ja saavutada oma õigus ja ukraina saaks vabaks. Tõid mind kõigest võõrast. Ma arvan, et vaevalt see midagi muudab, selles suhteliselt kiirelt me midagi ei saavuta, aga rahvas on väga otsustavalt meelestatud ja võitluseks kuni lõpuni, lisas ehitajailia rõkin. Kiievi peaväljakul rahvahulkade ette astunud opositsiooniliidrid teatasid, et Ukraina võimud lasid käest juba kolmanda võimaluse kriisi poliitiliseks lahenduseks, kuna riigi seaduste järgi ei saa parlament valitsuse umbusaldamist järgmine kord arutada enne veebruari ja valitsuse laiali saatmise õigus ainult presidendile. Just riigipea residentsi juurde. Päeva eest toimus jõulisi kokkupõrkeid, miilits aga juhtisid opositsioonipoliitikute, järgmisena meeleavalduste raskuspunkti. Igor Taro rahvusringhäälingule Kiievist. Teised välissõnumid võtab kokku Kai Vare. Prantsuse uurijate hinnangul suri palestiinlaste endine liider Yasser Arafat loomulikel põhjustel mitte polooniumi mürgitusse, arvasid Šveitsi uurijad. Šveitslased leidsid Arafati luudest radioaktiivset plutooniumi 18 korda üle normi. Nende sõnul oli polooni morganismi jõudnud alla neelates. Samas tunnistasid Šveitsi uurijad Te ei saa kinnitada ega ümber lükata. Poloonium oli Arafati surma põhjuseks. Arafati surma põhjuste uurimisele. Lähedal seisev allikas teatas, et prantslased on mürgitamise välistanud nende arvates rahvat üldise infektsiooni tõttu. Põhja-Korea liidri Kim Jong Uni onu Jang Sontag on võimuladvikus kõrvaldatud. Rahvusvaheliste uudisteagentuuride teatel on kaks tema nõuniku hukatud süüdistatuna korruptsioonis. Lõuna-Korea meedia andmetel oli Jang Song takk Kim Jong Uni kõrval riigi mitteametlik juht ja teda peeti majandusreformide tegijaks. Kui tema tagandamine tõele vastab, on suurim muutus Põhja-Korea juhtimises alates Kim Jong Uni võimuletulekust 2011. aastal. Iron Iraak teatasid mõlemad naftat eksportivate riikide organisatsioonile OPEC, et kavatsevad naftatoodangut oluliselt suurendada. OPECi kohtumisel ütlesid mõlema riigi naftaministrid, et eesmärk on toota neli miljonit barrelit päevas. Kummalgi pole lootust lähiajal eesmärgini jõuda. Aga mõlemad loodavad saavutada erikohtlemist, kui jopet peaks järgmisel aastal kaaluma naftatoodangu piiramist, et hinda hoida. Euroopa Liit kiitis Läti ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks, teatab BNS. Euroopa komisjoni värskest ülevaatest selgub, et sularahavahetus ettevalmistused on hästi edenenud. 99,8 protsenti rahaautomaatidest on esimesel jaanuaril valmis esimese 30 minuti jooksul väljastama eurosid. Topelthindade väljapanekut. Jälgivate inspektorite hulk on tunduvalt kasvanud. Komisjon, soovides tõhustada teavitust, et hajutada inimeste peamist hirmu, et euro toob kaasa hinnatõusu. Läti läheb eurole üle esimesel jaanuaril. Tagasi Eestisse erivajadustega inimeste ja töövõimetute arv kasvab Eestis kiiresti, samas napib töökäsi. Kuidas võimaldada piiratud töövõimega inimesele jõukohane töö ning kuidas julgustada töövõtjaid puuetega inimest palkama, uuris Reene Leas. Monomoodustasid puuetega inimesed Eestis 10 protsenti kogu rahvastikust, neist pea kolmandik on tööealised. Vähesed neist leiavad endale võimetekohase töö. Praegune töövõimetuspensionide süsteem ei soosiga inimeste endi aktiivsust. Majandusanalüütik Heido Vitsur ütleb, et puuetega inimeste näol on tegemist kasutamata ressursiga, mida meie majandus järgmise 20 aasta pärast pagiliselt vajab. Ja kui me vaatame, et Eestis on praegult kõiki pensionäre, sealhulgas ka toitjakaotus, pensionäre kuskil 400000 inimest ja töökohti 6000 ehk suhe üks ühele poolele siis me peame arvestama, et meie demograafiline olukord ja praegune migratsioon kindlustab meile selle suhte halvenemise võite parenemise ja paarikümne aasta pärast on meil üks-ühele. Nii puuetega inimeste kui tööandjate põhiküsimus on, kuidas aidata osalise töövõimega inimestel leida sobiv töö. Eesti puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm leiab, et puuetega inimeste endi valmisolekust jääb väheks. Tööandjate valmisolek peab tunduvalt kasvama ühelt poolt ilmselt on see surve, et töökäsi ei ole ehk tööandjad peavad olema valmis võtma tööle inimesi, kes on väiksema võimekusega, kes võib-olla ei jõua käia kaheksa tundi päevas tööl ja võib-olla ühe koha peab täitma hoopis kolme inimesega. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar tõdeb, et ehkki Tööandjate hoiakud on aastatega puuetega inimeste suhtes oluliselt muutunud, jääb piiratud töövõimega inimese palkamine tihti praktiliste küsimuste taha. Kõigepealt vaadatakse seda, kas erivajadustega inimeste töölerakendamisega kaasnevad ütleme, sellised investeeringud või kulud, mis teevad selle tegevuse ebamõistlikuks. Teiseks on puhtalt harjumuse jõud ehk see, kust inimesi otsitakse, on ühed ja samad viisid ja kanalid ja tegelikult ma arvan, et erivajadustega inimesed ei ole nendesse kanalitesse piisavalt hästi jõudnud, lihtsalt. Riigi poolt ootavad ettevõtjad eelkõige selget sõnumit, et puuetega inimeste tööjõuturule toomine on oluline. Toomas Tamsar. Täiesti selgelt noh, maksusoodustused on seal omal kohal ehk riik peab väga selgelt näitama, et ta peab seda ka oluliseks. See teeks puuetega inimesed tööle värbamisega majanduslikult soodsamaks. Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse tudeng Jüri Lehtmets on ratastoolis tulevikus töö leidmisel näeb ta kahte põhiraskust. Sobiva töökoha leidmine, kus oleksid olemas siis kõik sobivad tingimused, et nii ligipääsetavus kui ka, mis seal salata ja mul on igapäevaselt vaja pidevalt ka töökohal abi, et see võib esialgu osutuda takistuseks. Korruptsioonitajumise indeks jääb Eesti 177 riigi seas 28.-le kohale, mullu oli Eesti 32. kohal. Uuringu esitlusel käis margid Liisak. Neljapunktiline paranemine on muidugi positiivne tulemus ja näitab, et Eesti liigub põhimõtteliselt õiges suunas. Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus differ toob välja need konkreetsed mõjutajaid, mis selle tõusuni viisid. Eelkõige ma nimetaks mõne olulise seaduse vastuvõtmist ja jõustumist 2013. aastal eelkõige uus korruptsioonivastane seadus ja avaliku teenistuse seadus ja samuti valitsuse korruptsioonivastase strateegia heakskiitmine 2013. aastal meil küll võrdlemisi eeskujulikud regulatsioonid ja tänu sellele me oleme ka selles indeksis väga kõrgel kohal. Aga kui me vaatame seda, et kes on selle edetabeli päris tipus ja seame selle omale eesmärgiks ehk siis sellest me oleme ikkagi väga kaugel veel maas me väidamegi, et selleks, et jõuda, siis selles Sibia indeksis kui päris esikümnesse kõrgetele kohtadele ei aita kindlasti ainult Eestis kehtivate seaduste muutmisest on vaja muuta ka ühiskonna suhtumist, mis paljuski vähese teadlikkuse tõttu täna teatud korruptsiooniilminguid, kas tolereeri või vähemalt ei pea neid piisavalt oluliseks. Nende esimeste sekka kuuluvad juba traditsiooniliselt Taani, Uus-Meremaa, Soome, Rootsi ja Norra. Ka tagumised riigid on tuttavad Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia ehk eestlane Euroopa riikide seas oma kohaga liider on korruptsioonitaseme vähendamiseks veel palju ära teha. Jaanus Tehvert tutvustab ühte konkreetset meedet. Lobitegevust puudutavat projekti. Põhimõtteliselt on selle projekti eesmärk uurida seda, kuidas oleks kõige otstarbekam reguleerida erinevate ärihuvide esindamist poliitilise juhtimise tasandile. Eestis täna sellise lobitegevuse regulatsioon praktiliselt täiesti puudub ja ka valmisolek seda regulatsiooni vastu võtta ja rakendada on märkimisväärselt madal. Tartu teaduspargi eestvedamisel ja Tartu Ülikooli teadlaste abil valmis värske Tartu ja Lõuna-Eesti regiooni konkurentsivõime ja kasvualade analüüs. Mirko ojakivi räägib sellest lähemalt. Tartu teaduspark tellis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnal regiooni konkurentsivõime analüüsi. Akadeemik Urmas Varblane ütles, et üks kõige suurem järeldus on see, et viimase 10 aastaga on Tartu ja selle lähiregiooni majandust läbinud korraliku muutuse. Tööstussektorist on kadunud tuhandeid töökohti ja mõnevõrra vähem on neid tekkinud teenuste sektorisse. Tartu positsioon on tervikuna nõrgenenud, töökohti on jäänud vähemaks, aga õnneks on Tartu puhul olnud kompensatsiooniteenuste valdkonnast ja teenuste valdkonnas on Tartu päris tublisti tugevnenud ja üks selline väga tugevalt tõusnud valdkond on kõik see, mis puudutab programmeerimist infotehnoloogialahendusi. Teine selline eduvaldkond on teadus, tehnikavaldkond, selle alla lähevad erinevad teadus-arendustegevusega tegutsevad ettevõtted. Valdkond on tartus viimase 10 aasta jooksul väga, väga kõvasti kasvanud ja andnud hulka tööd. Näiteks mööblitootmises on viimase 10 aastaga kadunud 1100 töökohta õmblustööstuses 700 800 töökohta. Paarsada töökohta on juurde tulnud metallitööstuses ja puitmajade tootmises. Tartu teaduspargi projektijuht Karl Viiol ütles, et selle analüüsi eesmärgiks on jõuda tulevikus konkreetsete tegevusteni, mis aitaks valdkondade üleselt Lõuna-Eesti regioonis majandust edendada. Mida me loodame, on erinevate sektoritevaheline koostöö, mida, nagu praegu vähemalt tundub, et on vahel toimuvad klastrid, mis on siis sektorite ülesed, ehk siis hakkavad materjaliteadus, füüsika, IT hakkavad koostööd tegema, ma maja ehitus, siis tark maja lahendused koos koos ID-ga ja, ja nii edasi. Valga linnapea Kalev Härk ütles, et tegelikult on ettevõtjad juba ise aru saanud ammu, et sektoriülene koostöö on möödapääsmatu ning toota tuleb arukalt. On mu arengut tunda, noh, esimene on see tegelikult otsivad kõik tööstused ka nimetatud, näiteks Atria lihatööstus otsib tänasest kallimate toodete turul enda nishi ja ja õnneks on ka meie suur osa ettevõtteid ka õmblustööstuses näiteks juba kallimate toote peal ümber profeerinud. Näiteks toodetakse Norra ja turule väga kvaliteetse spordipesu, mis on erinõuetega, mis ei ole väga lihtne tegelikult toode. Täna avalikustatud uuringust selgus, et tööstussektoris on töökohtade arvu mõttes tartust oluliselt paremini läinud just Tartu lähimaal Põlva, Valga, Võrumaal, kus töökohti, tööstussektorist nii palju ära kadunud pole. Mirko Ojakivi, Tartu. Meie kontserdipublik ootab pärast ERSO menukat Ameerika turneed aastalõpukontserte kodus. Kontserdid toimuvad, kuid peadirigent Neeme Järvi teatas, et kahjuks peab ta tervise tõttu mõneks ajaks tööst kõrvale jääma ning aja maha võtma. ERSO direktor Kadri Tali kinnitab, et väljakuulutatud kontserdid siiski toimuvad. Praegu olemegi leidnud sõbraliku sellise lahenduse, et aastalõpukontserte juhatab maailmas ilmselt täna üks kõige Note dirigent Mikko, Franck ja Neeme Järvi võtab pisikeseks aja maha. Pakume siis muusikaelamuse endiselt selle kavaga, mida maestro välja mõtles ja välja pakkus, puib sellise noore, väga särava dirigendi läbi, selge on see, et Soome rahvusooperi kunstilise juhi ametikohta üheksaks aastaks ja kõik need meeletused maailmas on ta siis New Yorgi Filharmoonikute ees Grammy-võit aastal juba 2001 Sibeliuse salvestusega. Et see räägib nagu enda eest. Temas on geniaalne puudutus ja mul on väga hea meel, et maestro järvi mõtete lavapartneriks teostajaks tuleb just Mikko. Ja nüüd me siis vaatame, kas meie armas orkester, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja publiku nende kontserdite ka kaasa tuleb. Homsest ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Tere, eeloleval ööl oleme eemalduva madalrõhuala kauges edelaservas. Öö on pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma või lörtsi. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli, Ida-Eestis langeb kuni miinus kolme kraadini. Samal ajal tekib Skandinaavia lõunaossa jõudnud madalrõhulohus uus osatsüklon, mis liigub homme päevaks Eesti kohale. Seetõttu tuleb homne päev Põhja- ja Lõuna-Eestis eripalgeline. Ilm on pilves, Põhja-Eestis sajab lund ja lörtsi. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss üks kraad. Lõuna-Eestis sajab lörtsi ja vihma, õhtul läheb sadu üle lumeks. Puhub valdavalt edelatuul, mis pöördub pärastlõunal loodesse ja põhja neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss viis kraadi. Õhtul hakkab langema üle Eesti võib kohati olla sadu tugev ja on jäite oht. Neljapäevaks on ses tsüklon läinud ning jääme uude, Läänemerega itta liikuva madalrõhulohku ning reedeks on oodata juba uut tsüklonit, mis muudab ilma talvisemaks. Spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Eesti kurlingunaiskond võitis läinud nädalavahetusel Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni poolfinaali ning tõusis sellega A-divisjoni. Kui rong Sotši taliolümpiamängudele on Eesti võistkonna jaoks läinud, siis seda enam vihatakse pääseda 2018. aasta taliolümpiamängudele. Eesti curlinguliidu president Fred Randver. Järgmine aasta avaneb võimalus mängida Euroopa meistrivõistlustel tõenäoliselt kui mitte olümpiavõitjate vastu, siis olümpiahõbe või pronksmedaliomanike vastu, et see on omaette saavutus juba, et nii kõrgel tasemel pole keegi Eestis varem nagu kurlingu mänginud, et, et selleks, et olümpiamängudele pääseda, on eeldus see, et oled mänginud maailmameistrivõistlustel ja ütleme see alusjälle sinna maailmameistrivõistlustele pääseda on järgmine aasta olemas ka Eesti naistel. Et kui sa oled seal seitsme parima hulka, siis pääsud MMile. Hokiklubi panter purikate meeskond teatas, et naaseb laupäeval Eesti meistrivõistlustele. Oktoobris toimunud Škoda jäähalli põlengu tõttu hävisti Panther purikate kui viiking. Spordiklubi varustas viiking, sport naases meistrivõistlustele läinud nädalal. Eesti korvpallikoondise kapteni Kristjan Kanguri koduklubi Nano olümpia teenis Itaalia korvpalli meistrivõistlustel valusa kaotuse. Rooma virtused, kellele jäädi alla 55 61. Kolmveerand, aga kindlalt juhtinud Milano klubi lagunes viimasel veerandajal täielikult ning jäi 10 minutiga vastastele alla kuus. 23. Liigatabelis annan nelja võidu ja nelja kaotusega seitsmes. Kristjan Kangur kohtumises kaasa ei teinud, kuna on endiselt vigastatud. Aitäh Karl Mihkel Eller. Kuulsite teisipäeva kolmanda detsembri Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.