Rõõmu oli 25. juuni hommikul kohe küllaga. Üks tere, tere ja oi kui tore, teise otsa. Täpselt kokkulepitud ajaks veeres raadiomaja ette marati mugav buss, mille ettevõte lahkes sponsorina kolmeks päevaks meie käsutusse andis. Kõik klappis suurepäraselt. Ah et vihma ladistab sadada? Sellesse sajuse tuli suhtuda lihtsalt kui teise seina naela ega. Strateegia seisma ja nael kummi nagu naelutajatele, sobib saateks öelda. Ja minema. Sihiks on läbi käia need rannamaa, kuhu enamikul meie inimestest ei ole pool sajandit ligipääsu olnud. Vaevalt oleme jõudnud Kadriorgu kui matkajuht Veljo Ranniku hakkab pajatama. No kui rannalugusid rääkida, kohe alustame veidi kehtsakama looga. Kadrioru all oli kunagi noh ja rand ja topelt ja ja ta oli Peterburis ja kaugemalgi üsna tunnustatud selline soovitamis paik. Aga veel varem oli seal sõjalaevastiku ankruplats ja ühel viimasel konfliktile Rootsi-Vene vahel Eestimaal toimunud konflikti ajal oli siinses laevastik ankrus ja Rootsi laevastik tuli ilusasti rivis. Sõitis siis ja reidile sisse ja siis niiviisi kenasti vastastikku rivistati üles, üks seisis, teine liikus, laevastike tulistati ja eks Rootsi laevades läks nagu karile ja kukkus, tema ankur ja kahur on hilja välja tõstetud, on seal kesklinnas anatööliste keldri kõrval. Aga kas niisugune huvitav seik, kuidas pärast vene poole seda fantaalia juhtinud admiral kalpis käis rinnale ja tema kaaskondlaste lahingu tulemustest ette? Nimelt mees oli temperamentne mees ja meremees pealegi, ja alguses ta rääkis noh, niisuguse väljapeetud admirali sõnastuses aga sattus hoogu ja siis hakkasid sealt tulema nihukesed kolmekordse terminitest päriti eriti lahmi, karedad, koledad sõnad tulid ja selle peale üks siis tuletas meelde admirali seltskonnas viibid keisrinna ja pealegi daam, et kas võib niukseid sõnu kasutada, et võiks nagu. Aga keisrinna rahustas, et oh, ei, ärge nüüd ärge tehke tõrjet. Et need meresõja termin on mulle natuke arusaamatult, küll aga, aga üldiselt lahingu käigust ma olen aru saanud, et see lõppes hästi. Vaata siinse lahingud toimuski. Tallinn ei saa ju kunagi valmis ja linnaplaneerijatel jätkub probleeme kuhjaga. Üheks sõlmpunktiks on tänaseni seesama siinse Kadriorg on kogu kahe Tallinna linna vahel üks seeme selja taga, see on siis Kopli ja kalamaja ja vanalinn ja teil on Lasnamäe kitsas kaelal vahel, nüüd me ikka kusime siit läbi tulla, eks näe, kuidas saab. Praegu sõidamegi juba teed mööda, kus maantee nimetame seda siin ikka maanteeks tuli ehitada sõna otseses mõttes merre. Ja kui me tahaksime Kadrioru parki säästa, oleks meil ka täna ehitada merre. Muidu Russalka jääb liiklussaare peale näitama liiklussuundi. Äri ei ole sõbralik, näete, kus luiged on siia kalda äärde tulnud. Täna on torme oodata, eks nad enne tormi tulevad siia rannaäärselt. Pesitsuskohti meil siin ju pole need, kes tekivad alaliselt olema, eks need ole lesed ja noored ja need, kes pesas sorteegi, kes endale kaaslast pole leidnudki. Möödume ilusast nõelast on siis suur monumentide grupp siin. Kui midagi muud temast ei ole, siis me siit alustasime ehitamaks Soome silda, seda 38 30 900 rääkisime, et oleks tehasene kultuurisild üle Soome lahe. Meiepoolne ots on ära tehtud, näete raudbetoonist kenasti, ootame nüüd vastaspoolega samas lõbus. Söötsin Soome silda mööda sõitsin Soome silda mööda Kuurama mäe, keedame ta kooraamame, keda ta Soome sildanud kaati Soome silda nad kaarti aluspalki praksati, Jaanus palki praksati, seal sõitsid ja isanda, seal sõitsid ja isandad seal sõitsid ja eemanda seal sõitsid ja eemalda. Saame teada ka seda, et salapärane betoonkolakas kaugel meres, mis kõigile Pirita tee sõitnud alati häirivalt on silma hakanud, oli allveelaevade tankla. Varem ei tohtinud sellest rääkidagi. Ja juba olemegi jõudnud Piritale ning sealt edasi merivälja teele. Ümbruse vanad kalurikülakeses olid üsna vesised, maali elati lausa rannajoonel selja taha, suurte vaadatud, seal olid puisniidud ja muidu niuksed, vesised karjamaad. Aga tasapisi tuli linn peale ja kolmekümnendatel aastatel need kohalikud inimesed siin meriväljal lõid seltsi kaunistamise seltsi. Noh, alustasid loomulikult belita varemetest varemete lähemast ümbrusest oli nende uhkus. Ja au ja kuulsus lõi külalisi, aga ka tagamaadel tehti palju ära. Nüüd on nendel vanadel heinamaadel vanadel puisniitudel, kas siis korralik mets või päris ilus tihe hoonestus peal. Minule isiklikult teeb kangesti suurt head meelt, et siin on minunimeline tänav, vaata kuskil, mujal niisugust asja ei ole, aga on ranniku täna midagi teha, ei ole. Nii, nüüd seal kõik vana mere põhisin. Kuid Viimsi kohal kerkib kunagine saar, mille taha kuskil seal Iru kandis jäävad liivas ja Randalli. Ka siin on kohati ilusat Astangut ja lausa liivakivi astakut. Me oleme kuidagi harjunud nagu sellega, et Põhja-Eesti on 200 põrandaga ja räägime Lasnamäest ja Lasnamäe lademes ja neid ometi siin just. Paljanduv. Liivakivi ja seal on ka väga paljude lehenditega seotud koobas. Eks kõik koopad eestimaal ole tavaliselt kas siis vanakuradi elupaigad või võrgu pääsu kohas. Vot niisuguseid asju on ka siinses tuletornialuses koopast räägitud, tegelikult tegemist mitte lihtsalt moonutus hulgaga kunagisel mererannal väitega allikad on ka oma töö teinud lõhedest välja tulnud allikad ja selle koopa all. Eks me varsti näeme ta kenasti ära ka selle koopa alla. Oligi üks raviasutus tublisti üle 100 aasta tagasi mille tegevus ja eluga seerussi puhtal Alica v. Kõige selle karantiin keskuseks oli Viimsi Mõis. Mis omas väga ilusa metsapargi, küll on teda tükeldatud niipidi naapidi, nüüd ikka üks tuumik on temast järgi jäänud. Vahepeal oli ta päris heas korras, nüüd ootab täna taas järge et taastataks vana kõnniteedevõrk. Kõnniteed olid omal ajal nagu selleks, et diplomaatilised, selline nimetajat. Printsi mõis oli meie. Kaitseministri Laidoneri residents ja eks teda siis külastasid kõiksugused sõjalised ja diplomaatilist missiooni ja, ja noh, nagu ikka peolaud on peolauseks ta seal võttis vastama kõrgeid külalisi, aga niuksed Impiinsemad ja veidi veidi salajasemaid vestluse tehnika, jalutades pargis Viimsi oma keerulise teerajaga on nii mõnegi omaaegselt diplomaatilise hilisema leppe noh, nagu esialgne läbirääkimise koht olnud. Viimsi mõisa sisse keerama ei hakka. Pärast Nõukogude armee lahkumist on loodud fon mõisa taastamiseks. Ja ehk viie-kuue aasta pärast saab seda juba külastada. Kui muuseumi. On meil hästi näha vana mererand. Mõni 1000 aastat tagasi olnud siin siis merepõhi mida mööda me teiega sõidame, paremale jääv astang. Noh, oma 25 meetrit kõrge küll ülal kitsa ribana paljendavad kahe kivikuid, kogu see ilusa lopsaka salu lehtmetsaga kaetud lastele on tegelikult siis liivakivide peal. Ja jalamil on allikad. Püstitatakse siia, nagu öeldakse, 21. sajandi maju. Laki luksuslikke eramuid. Ja ma loodan, et siin paremal toritav okastraat Toilate ümbert kõvasti kaob noh laiali ja telliskivihooned ja need otsivad endale uut omanikku. Neid üle võtta firmal. Eelkõige korrastavad selles osas torustikust ära, mis alles jääb ja selle, mis alles ei jää, selle maa seest välja võtavad. Vasakul on selline 80.-te aastate küla. Lugege korruselt kokku paljudes külamajas korruseid on veel majal viis, kuus, keskeltläbi kaks oli kuut ja nojah, niisugune külane vahepeal välja nägi kaheksakümnendat aastat. Ideaal oli selline. Taga lagedal põllul sõna otseses mõttes lagedal põllul suur kollane ehitus on keskkool heade traditsioonidega kool. Aga kah nagu külakooliks natukene. Kohatu. Noh, eks muidugi staablemestele saanud ikka linnaosa. Ja selja taha jääb siiski väga ilus. Nüüd algasid sõjaväkke lahkunud kõigele avatud vahepeal oli siin hulganisti suletud territooriume. Koopas, Uudestasin puude vahel näha olema paremalt. Vasakule noh, ega ta muidugi väga sügavuse liivakivikoobas enam ei ole, inimesed on teda karistanud ja nimesid sisse kraapinud, jäi alla karistanud ja nii. Aga ta on täitsa olemas, üks põrgu soosid. Kahjuks osa Viimsi metsast on küllalt vana juba ja kiirelt kasvanud heale viljakale maale. Siin on üks niisugune kohanimi nagu Laidoneri kuusik olevat seda väga hoidnud ja, ja nagu oma külalistele näidanud. Kahjuks on see praegu nii tuul hellaks muutunud, et kui ta seda otsima Lähete satute, ehtsasse ürgmetsatormid on tema pikali lükanud. Ja ta on niisuguses kohas ka, kust Buicki kätte ei saa, muidu siin ka ise varuvad, varuvad aga aga rämpsu metsast välja viivad, aga aga Laidoneri kuusikutab, mis sõna otseses mõttes laiali sajab siin paari kilomeetri jagu vasemale, sellest praegusest suurest teest. Et. Mina ei teeväli. Kui siin ei N. Meil oli veel Sain. Mina. Valvel olema. Me oleme juba otsaga randveres, aga tegelikult ikeses Viimsi metsas ise mets on, on võrratu mets ta niiviisi Astangute peal kõrgemad ja madalamad seal kõike lodu ja, ja, ja tammikuid ja kuusikuid ja luite peal männikuid. Kahju jah, et rahvas seda veel noh, nagu päris parkmetsana ei kasutata, mõtlen enamikus tuleb tõepoolest sitanud rooside loksia varuma või oma prahist lahti saama vaikset kuskile. Nüüd üks koht on siin niisugune, millel on väga ilus nimi, kivil kasvav kuusk ei ole midagi lühemat välja mõeldud ja see on siin meie ees, tähendab parasjagu metsatulekahjudes kunagistes tulekahjudes lõhenenud Kilip. Ja, ja siis eks ta kunagi olnud siin kattunud samblikega jaa, jaa, samblikesse satuseks kuuse seeme ja sest CPS kasvas niisugune tore kuusk, mille juured embavad kivi ulatuvad siis ümber kivi sügavale maasse ja toidavad selle puu ära. Ta on oma kahe meetri kõrgusel maapinnast kivi peal, ta ei ole põrmugi kiduram välimuse järgi meite põrule kiduram kui ka ülejäänud puud siin ümber. Ja vanuse järgi on tal üks, kaheksa üheksakümnendat aastat turjal küll. Eestis teist sellist nii looduskaitse all meil ei ole, kuigi kindlasti kuskil metsades, eriti põhjarannikumetsades võib mõne taolise asja veel leida. Siinsamas kõrval on selja taga on meil teine nonii poole meetri kõrguse kivi pelgas kuuske ja aga siis jah, niukse toreda kivimüraka peal. No tavaliselt need kiwitzi metsade alone ikka tublisti lõhenenud, see näitab seda, et kunagi mets põles, pärast põlemist 100. vihma. Ja noh, siis tulikuum, kivi ja devalase pehmed kivid puruks tagus. Noh, see on ka üksjagu lõhenenud, selline hiiglane siin metsades on väga palju ilusaid, suuri rahne ning paari kahe-kolme meetri rahne. Ja me siin lausa seisab nüüd ees veel teha korralik inventuur, et veel mõned neist lausa kaitse alla võtta. Sest praegu igasuguste trepikivide tegijad ja hauakivide tegijad ja, ja, ja ka ausammaste tegijad on juba usinasti käimas metsades ringi ja see on ka üks niisugune huvitav tootmis- ja tööstusharu, et Me peame hoidma silma peal, et meil need ära ei kaoks. Jah, selle nimi on väga lihtne kivil kasvav kuusk, kohanimi. See on nagu mingi moodsa luulekogu pealkiri. Jah, Tartul on õigus, üks. Ja ei oska midagi öelda, eks rebased, nemad on küllalt laisadega, nemad sügavaid urg endale ei teeni meeter-poolteist ja seal tema kuidagimoodi ära varjab. Ühel rebasel on mitmeid turgu ühes, kus ta pojad ilmale toonud loba ja teised niuksed, väiksed varjumise varudega nime. Suvi, jahe suvila. Jah, niukene õige poisil oleks kõigi tähelepanek. Mäger, tema niuke põhjalik mees, kui tema juba tõrva linna maa alla Lebanon laisa võit, peaasi et ära varjuda, saab sinna kuskile meetri sügavusse auku, see võib täitsa siin kivi all olla. Niukse rebasekäik. Kivil kasvav kuusk ja kivi all magab rebane. Iga saada koonu välja ei pistaks, kui niuke jõuk rahvas su ümber tuleks. Nojah, ega nüüd on ta rahva keskel tuntud ja sellepärast sammasin peale ikka ei kasva sellest inimestele kena komme, kui objekt on kaitse all ronide peale teha, siis koos objektiga pilt, eks ole. Aga eks metsas olles varjatud givega, kus sellised samasugused kuused kasvavad. Kas teisenenud mõni linnuke sest ei oska, ei aita elu imelisi orav ja ei laula? Ta lükkab tavaliselt kuskile puulõhesse või puuharu vahele. Käbi lööb hästi ilusti sinna vahele kinni ja siis nokib niiviisi läbi orava põhjalikum peaga töötaja, tema hakkab kohe alt pihta ja närib selle selle käbiks nii rootsus kui rootsuse temalt tuti otsa. Nii et see siin puu all on küll vist oravatöös on täitsa ilusti näha, Rootsi järgi jäänud rähni põhjalikult. Ja orav teeb selle töö kuskil oksa peale, ka neil on omad söögipuud ka, ega nad iga iga puu all ei tule. Niukene hea koht, kus on ümberringi hästi näha, et julge olla ja seal ta siis niiviisi suure suure käbihunniku uuele budistab. Tänavastija käbiaasta tulemas ka metsoni kevadel paksult kuuse tolmu täis. Aeglane põnev puu küll. Aga näe, seal on kuuse peal kasvav kivi seal kõrval. Juurikad juurikad on vägevad ja neid on alati maa sees, neid sa ei näe muidu. Selleks tuleb eksponeerida niimoodi pjedestaalile. Ja. Mina. Oleme. N. Et pall tuule Ei lähe. Mööda. Saame. Siinsamas on ka randpere väike kabel, ranna kabeld hakkab üle suvilate katuste kenasti paistva. Nimelt randa on olnud alati natukene isepäised inimesed, nemad ei ole tahtnud maamehega ühes kirikupingis istuda. Eks Randlane ja maamees olnud veidi vastandatud ka. Äri oli nende vahel selline üks müsselkuja, teine mees kartulit ja eks ikka püüti natukene 11 tüssata ka ja vot sellest siis nii. Ja selle tõttu randades on tihti eriti põhjani rannikul omad väiksed kadelid, noh, ransleris on kah selline kabe, pisikene, punane katuslikene kiriku torni kohal. Praegu paistab juba üle puude ja tema ümber on Sveikel oma kalmistukene, kuhu need kohalikud inimesed viimasele puhkepaigale läksid? Otse mere kaldal, meie teel, Me kohtleme taolisi kabelit täna ja homme veel õige mitu. Ainult selle kabeli eripära on selline, et temal taustaks on võimsas ele vaatoritel võimsa nafta hoidlad, marsruudid olid nad üle mere, Sabel vaatab otse suurlinna suurlinna ehitustesse. Ma pean enda ümber suvila jällegi linlaste suvilaid ja nüüd me sõidamegi ühte niukse suvilate rajooni sisse. Noh, kui me tahame nagu oma külalistele näidata oma elulaadi ja võib-olla isegi pisut üllatada, siis tasuks siiski tuua siia nendesse suvitusrajoonidesse, sest siin avaldub üks eestlase eripära. Ta võib-olla polegi isegi nii suur mullast ohnja kuivõrd just ehitaja. Peaaegu kogu see õnnetu krunt, see 600 ruutmeetrit no patuga pooleks natuke rohkem saadi, on täis ehitatud igasuguseid kaminaid ja, ja suitsuahjusid ja randasid ja terrass saunu ja kedrati võimsaid suvemaju. Ja julgen öelda küll vähemalt 500 kilomeetri raadiuses ümber Tallinna. Ega ei olegi teistel rahvastel nii väga suuri, luksuslikke suvemaju. Ta näeb selles suhtes isegi pisut uhked olla, me anname silmad ette paljudele meie naabritele. Vanasti oli venevahelisi killukene, kena komme. Seisavad, mehed rebis, küsitakse naholdeid, flotnikuid tähendab puuseppi. Noh, ega keegi kätt naljalt püsti tõsta ei taha, jumal teab, niisugune ees ootab, eks ole, kõik vait ja siis ei ole midagi teha, siis ülevas kerada kahe küll eestlased ette nagu liinil, kõik oskavat, kirves käes hoidev saaga puud saagida. Praegu on siis nagu siin kenad väiksed aiamajad, kenad aiad, siis on väikene niukene, suletud lahekäär ja merre ehitatud sadam. Võimas sadam, võimsalt terminali ja Euroopa. Vast kõige suurem. Vilja ele vaatorg. 50.-te aastate alguses kavandati kopli kanti sealsete sadamate juurde suurejoonelisi ehitusi, nadid ehitamata. Nood olid mõeldud omal ajal suure Venemaa vilja välja teoks. Nadi täitumata nüüd ehitate siia võimasele vaator suurele Venemaale vilja sisseveo jaoks. Nii et elu on ääretult vastuoluline. Läbi aegade olnud. Kunagi oli see Randsin Muuga ja Ülgasel vahel soine rand, allikaid täis musta lepa lodu. Ja siis möödunud sajandi lõpul öösel juhtus õnnetus üleval, Maardu järve juures oli paisutatud natuke kunstlik ja keegi kas nalja pärast või kogemata avas seal lüüsid ja järv jooksis maha. Järv jooksis maha, tuues endaga kaasa tohutult palju liiva ja kõike muud, tekkis sügav roodi org. Ja muidugi jõudnud merre. Järv jättis liiva siia maha ja tekkis imeilus ja üsna kuulus lääs. Maandub lääs. Kahjuks mitte kauaks. Juba enne viimast sõda alustati Maardus keemiatehase ehitamist ja see tehas töötab tänaseni ja siin varsti tuleb siis jõekene, mis on eesti reostatumaid käisid üldse kuigi tehakse katseid meeleheitlikke katseid puhastada? Noh, tulemusi on ja ei ole ka, nagu see elu ikka on, kuid selle endise klaasi kõrvale siia kerkinud kõrb liivakõrb ehtne liivakõrb tal siin veel raudtee ääres kohe näha. Nimelt siia tuuakse kohalikust fosforiidist välja pesta, flotoliivad. Nii kaua kui veel fosforiiti kaevandada. D tänaseks on ka sellel lõpp küllaltki mõttetud tegevusel. Aga kõrb on jäänud liiva, kost tuul huvitav peal ja tasapisi üle luiteharja alla siis puhub ka liiva peale tähendaks paraja tuulega ilma soovitaks minna see ülesse vaatama siis tekitel täitsa sagara või, või karakovi tunne, paracum ka mustad liivadeks need siin ka natuke musta värv ei ole. Mõned katsed edastamiseks on ka siin tehtud, aga ega sellel suurt mõtet pole. Võib-olla kunagi kujutab see endast ilusat liivakarjääri praegu kahjuks on ta veel mitmete heitmete tõttu mitte just kõige kasulikum. Natuke mürgine on, aga eks ajab ikka need allõlid ja kõik muud nagu looduses neutraliseeruvad. Ja siis on siin Tallinna linna külje võimas liivakarjäär. Praegu aga ilus kõrb. Fotomeister, kes tahavad näidata, et nad käivad kära kommis, minge üles, võtke riided seljast ära ja tehke, et niisugune nägu pähe, nagu oleksite hirmsas januse roomaksite liiva, palja võite igale ühele pettusete kohe niiviisi öelda, et olete karakkumis käidud. Kuskil kõrbes kuumad kõrbed elas kord üks kaanel, tõrges. Kuskil gara kummis elastromedaar, uhke, joote, skeptik olla, tahtis ruttu süüa, muutis paar korda aastas muret, ei tundnud, ainult käega lõi, aga päike praeb, astub kõrgaeg. Meil on kaugel ka aega. Ümbrust saju, eks kõrveduliteed kõrgele taevasse sööstsid, õhulaevad aveel üle vaatas nagu poleks üldse olemaski neid, aga päike praeb, astub kõrbelaev veel on kaugel ka aega küll. Mis on auto? Helikopter, seal on ju kaamelite väga eaka ära kummist karakkumis. Liiva kõrveskaavelvananes Uhköiyota skeptik olla tahtis, all on otsus kindel, vääramatu kell ei ole küüru, inetu on see, aga päike prae vastu kõrbelaev veel on kaugel ka aega küll. Autode, milleks mulle? Lenda mõttes Promedaar kõrbet. Aga päevike prae vastu kõrbelaev on kaugel ka. Autotööd, milleks mulle nõnda mõtestromentaar kõrbeks on tõrges? Eks need kõik. Me oleme nüüd hilises 50.-te aastate alguse linnas. Nüüd on isegi sellele stiilile, mida te siin näete, leitud nimi? See on stalinistlik ampiir, kõlab hästi ilusti, eks ole. Ampiir tähendab, igal korteril peab olema rõdu ja igal ahjul peab olema korsten peal. Tuletõrjeeeskirjad olid väga ranged, tol ajal. Hardo kehastav tõepoolest kõiki tüüpprojekte, mis on Eestimaal või lähiümbrust, sest ka piiri taga valitsenud alates 50.-test aastatest kuni 90.-teni välja kõike võtta, siin näha. Minu arvates väärib see lenin kohe natukene arhitektuurikaitset. Sest teist niisugust oma aialast ei ole. Aga noh, on küll jah, tõsi, Sillamäega ja mõned sinna Pole maal on väga terviklik ja kohe Maardu külje all on vanad karjäärid mida kogu aeg iga kevadel usinalt põletatakse. Kulupõletamise käigus Messike kuidagi imekombel püsima jääb. Metsana. Okaspuu päts tasakesi kaob, Lehtumess tuleb asemele. Aga tegelikult on väga ilus karjääride maa siin taga. Ma kujutan endale ette, et seal tulevane suusamaastik rohelise Maardu idee autorid viks, teised härrad on siia motell, hotelle, kõiki toredaid asju välja pakkunud. Ja praegu juba suured optimistid käivad siin seenel ka seened kasvavad juba sellel maal, kuigi noh, keskkonnakaitsjate jaoks on ma pisut mürgine läbipõlenud maad diktüoneema tõttu millel on komme ise süttida. Kui ta juba kord maapinnale sattunud. Ja see oli üks põhjusi, miks Eestimaal praegu enam fosforiiti ei kaevata ja kohaliku fosforiit enam ei töödelda. Tehas, mis meie ees seisab ka kõik sisseveetavad toorainel Ongi meil ees maantee niukse järvi, on kogu Põhja-Eesti klindipealne ridamisi noh, täis, need on maa kerkega merest eraldanud madalad alad, milles siginenud ja kogunenud vesi või lihtsalt vana lahe põhi. Ja järved pole just eriti vanad, nad võivad olla vanad, neil seitse, 8000 aastat, kõige enam on lühiealised, ega nad tasapisi kasvavad kinni, madalad kiiresti mudestuvad hästi läbisoojenevad veekogud. Noh, muidugi ümber Tallinna, Ülemiste ja Harku ja, ja siis siin klindi peal. Maardu järved, need on juba niivõrd inimese kontrollija silme all, et neid säilitatakse tõenäoliselt paar 1000 aastat, kui me üldse tollel ajal veel Tallinnas elame. Me oleme siin kostjana re loopealsetel? Need on tõesti meile nagu igapäine maastik, aga väljast külalisele erakordselt haruldane Maastik. Alvar rahvusvahelise mõistena on selline küla ja saar Rootsi rannal, kus kunagi teadusega maailma jaoks kirjeldati ja, ja siis albarineda nüüd käib kogu maailmas. Taolisi maid on natuke Rootsis, Kanadas, no ja siin Eestist kohe küllaga võtta. Ja neljak, kes nüüd mõni päev tagasi pidas oma kuuekümneaastast juubelit tutvustas nende eestikeelset nime ka valvuri teadlastele, noh, loopealne inglise keeles, ta kõlab kuidagi low või kuidagi niiviisi, aga, aga nii oli ta ka nähtavasti ei meeldinud, et Kanaalsed lubasid selle sõna endale teha kohe, lausa lausa pärisnimeks. Nii, ja nüüd teiega, teeme väikese peatuse Jõelähtme kihelkonna keskuses. Siin ta mees on välja. Nagu väga paljudes paikades, nii on siingi kiriku ees taaspüstitada teatud monument esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenuile kes siit kihelkonnast pärit. Ilus klassikaline obelisk. Endise õhku lastud monumendi tükid on kurjade aegade meenutuseks siinsamas näha. Ta on lausa klassikalise kujuga, tähendab, all on kolmeastmeline pjedestaal selle peal plokk tekstidega teksti kohal obelisk des muistsetest egiptlastest on meil kogu maailmale olnud suur kiindumus Hobeliskide vastu kui kuulsuse ja, ja mälestuse sümbolite vastu. Ja õige obelisk on see, mis on tahutud ühest plokist, noh, siin on temaga siis ühest kivist tahutud. Selline kivine nõel. Jõelähtme ston pärit mitmed Eesti kultuurilukku sügavad jäljed jätnud mehed. Axel Heinrich Linforss, kes 1769. aastal sai Tallinna vanima trükikoja omanikuks, kus trükiti suurema osa 18. sajandi põhjaeestikeelsest kirjavarast. Linforsi pärijate nime all jätkas firma seda tegevust kuni möödunud sajandi lõpuni. Lähtmest sündinud Andreas Johannes Valbe eestikeelse trükisõna kataloog sisaldab andmeid ligi 1400 trükise kohta aastaist 1632 kuni 1865 30 aastat töötas Jõelähtme pastorina siinsamas sündinud ja surnud Gustav Heinrich süüdlast seal üks möödunud sajandi esimese poole eestikeelse kirjavara loojaid ning Kalevipoja muistendite ja rahvalaulude koguja tema vagajutt toomas. Vesten. Lapo rahva osa ärataja Norramaal, mis ilmus 1844 oli esimene Eesti uues kirjaviisis ilmunud raamat. Ilusaleda torniga kirik on oma praeguse välisilme saanud alles 80 aasta eest. Rajatud on ta aga 13. 14. sajandi piiril ning pika aja jooksul palju ümberehitusi ja täiendusi üle elanud. Kirikut ümbritseb kalmistu. Eks siis Jõelähtme rahval tuli oma lahkunuid kuhugi matta ka ja kui see saab vahepeal ikkamatad, siis leiti üks pisike gene madal liivaseljandik kirikust kilomeetri-pooleteise kaugusel ja sinna siis läbi aegade mähi mulda pandi, aga mulda jäi väheks. Ja siis see on üks niisugune erandlik kalmistu, kus kujunes selline perekondlik komme. Et kui läksid kalmistule, viisid mulda juurde ja niiviisi tasapisi kasvatate siis tõeliselt kalmukünkad, noh, niukene meetrine pooleteisene kõrgendik, kuhu siis oma pere järgmisi lahkujaid mata sai, teisi selliseid Eestis ei ole niiviisi kivile peale maetud. Kirikuaed, nagu ikka oli siis eestlaste aed, kui saksa verd rahvas maeti kirikusse, siis eestlased kirikuaeda ja mõned toredad ristid kiviristid on ka siinkandis säilunud. Kui mujal Põhja-Eesti kirikute ümber on sellised rootsipärased või isegi nagu nurgas käepärased ja eestlaste poolt tõsiselt ümbertöödeldud rataste rõngasristid, siis siin millegipärast neid ei ole. Vait on päris tavalised, aga väga ilusad proportsioone, kindlad niuksed, kiviristid nendel on siis peal aastaarvudel näiteks 1854. Ja siis mingit muud numbrit ka 60 946. Vaata, need on siis selle risti alla maetud vanused millegipärast väga oluliseks raiuda. Kui vanalt inimene suri, siis haigused ja raske töö võttis mehi üsna noorelt, kui peeti vajalikuks see 69 aastane vanusele eraldi HIVi risti veel ära rõhutada. Ja tõepoolest, kui nüüd vanu kirikuraamatuid, kes neid on uurinud siis nukker on neid lugeda. Lapsed surid esimese nädala jooksul siis kolme aastaseks saades. Ja siis kuskil veel enne karjapoisi ka jõudmist ja, ja, ja mehe ikka 20.-te aastate jõudis vaevalt kolmandik lastest. No ja siis oli raske tühene põlvees ja kelle siis õnnetused ja haigused viisid mehed tõepoolest, kui me haual on 69 aasta vanuselt surnud, see oli tol korral tähelepanu, väärne vanus. Kabel Nonii kutsutakse kabelik, sakslastel on natukene täpsem väljendusluukamber, see muutus nagu kohustuslikuks osaks kuskil 18. sajandi lõpul, kui kirikupõrandasse matmine keelati. Tähendab, surnud toodi kirikusse täpsemalt kiriku juurde ja siis ta pidi kuskil siis nagu olema varjul, niikaua, kuni matusete võeti. Ja siis oli veel üks teine komme ka nendesamade kabelitega kusse luukambri nimi, tulise painhaus. Nimelt. Eks maeti ju mitmekordselt üksteise peale kirikuaedadega kitsas ja siis maa seest tuldi, tuli välja luid ja tol ajal oli suhtumine tänu usule luudes väga püha, luid ei tohtinud niisama üle aia visata, need tuli kokku koguda ja hoida siis nii kaua kuskil luukambris, kuni parasjagu kogunes ja siis tuli jälle ilusti maha matta. Kuskilgi selle koha peale ja vajalikud sõnad peale lugeda, seda võõrastele on tänapäeval näha, kui tehakse kanalisatsioonitrass ja kuskil või kasvõi kirikumaadel või niiviisi, et need luud jäävad vedelema kuskile. Kasutame juhust, et vihma parajasti ei 100 ja teeme veel päris mõnusa jalutuskäigu. Siin on üks kena koht all vari peal, kus on palju lõhesid, õige vähe, Moldan seal kuskil kostivere kandis läheb vesi maa alla, jookseb jõgi maa alla ja siis ta siis nihukeste paljude harudega tuleb siis laia rindega tuleb siis siis Peterburi maantee alt läbi ja kuskil siin ühe küla kohal tõuseb maa peale ja sellepärast on külal ka nimi Jõelähtme. Siin on just üks niisugune auk, mis on näha, et on inimtekkeline, tähendab, on kaevatud auk, et saadav värsket allikavett. Tegelikult ei ole see allikavesi, vaid tavaline jõevesi ja tänapäeval üldsegi mitte puhas, sest seal on terve suur asula peale oma nautida kõikide muudega. Aga noh, siin maalt välja tulnuna jätab mulje, et on tegemist allikatega. Ja ma olen ikka vahel välismaalastele kägu ajanud, et teie ütlesite need WCd, seal need vesi, klusetid mõtlesite välja seal kuskil Inglismaal 100 aastat tagasi, aga meil on nad juba olnud siin üsna kaua aega. Nimelt nendesamade pragude pääl on inimesed ehtinud omale talud ja nende all toimib kogu aeg sajeveezzee niiviisi viibee minema või selle hea kraami minema kuskile allapoole. Siin on niukene, ilus astang praegu et nagu on vähe, vesi tuleb sealt natuke mad eemalt välja ja noh, nagu vaiksete nööridega kevadel on siin igal pool lausa purskub vesi, surveline, vesi maa kohal, niiviisi maa peal, niuksed, väiksed veekuhilad ja siis solinal läheb sisse jõgi edasi. Jõelähtme jõgi ja väga ilusad lõhed ja astangu on siin väga, maalile on iseenesest koht, kaitse all on meil küll suur karstiala, aga see jõe lähe ise meil kaitse all ei ole ja sellepärast kui üks mees kunagi tuli küsima, et kas ta võib siia peale maja ehitada, mis meil ikka selle vastu olid, nad nüüd majasid pääl seisabki. Ja kui mõned praegu ikka arutavad, et kuidas seda voodit oma kodus võib panna, et kas seal see veevool, vastupidi tema tervisele ja veresoonte-le ja muudele asjadele ei ole kõik ilmselt moodi mõjutada siis minek alati selle mehe peale ja üldse selle kandi rahva peale, kes kogu aeg on elanud selle voolava vee peal ja kasutanud seda voolavat vett mitte oma veresoonte vereringe jaoks, vaid hoopis WC-na, eks ole ju need jutud ilusat, mida meile õpetatakse veesoontest, aga kõige toredam ikka lausa siin elada siis ümberringi nagu saare peal ümberringi igalt poolt tõusevad lähted ülesse ja temal on vahel siis kevadel Sinijärv on ümber niukene pulbitsev tore järve ümber maantee läheb eest läbi, jalutame ringi, kena siin lihtsalt sele lõhede peal käia, vaadake, fossiilik lillatab maa praegu aukudest. Nii et ma kohe väga soovitan, proovige ikka looduslik lauka ära, mis meil on looduslik sibul ja nüüd tuleb just ilus aeg, karjad, õitsema, puhkemise aeg, kõik need Alvarid, kõik need paelõhed kollendavad harilikust kukeharjast ja natukese aja pärast tuleb siia tulla põld marjule, sest et noh Põhja-Eesti rahvas teab, mis põldmarjaga Lõuna-Eesti inimesel on. Põldmari on küllaltki eksootiline taim, eks ole. Ja, ja just nii augusti lõpp on põldmarjakorjamise aeg. Põldmarjade valmimiseni läheb veel palju aega. Aga saate lõpp on üsna ligidal. Reisipäevik jätkub nädala pärast. Saate lõpetab üks just siinkandis loodud rahvalaul. Lina jookseb liiva.