Selle Jõelähtme kihelkonna rahvalauluga eelmisel matkal saate lõpetasime täna taas alustame. Sellest nädalane saate paus, tähendus tegelikkuses vaid lühikest jalutuskäiku jõele karstialale. Järjekordne vihmapilv on meie kohale jõudnud. Sellepärast on mõnus meie sõidusponsorfirma marati pussi varjule minna ja teed jätkata. Ülle kitsukese silla, mis on siis kuivama, sild? Ainult mõnikord sügisel jookseb temal vesi ja kevadel muidugi alati. See on üks May karstimaade silda, sellisena on ta meil võetud siis ka kaitse alla. Arhitektuurimälestis. Vasakul paistavad üle välja Rebala paekivist taluhooned kõik suurte puude peidus. Vasakule jääb ka 19. sajandi esimese veerandi tüüpprojekti järgi ehitatud Jõelähtme postijaam. Esimene Tallinnast Moscoviitide maale viival teel. Nüüd jõuame kohane, millel on väga südamlik nimi muidugi siin olnud vastastikku kaks kõrtsi ja konkurents kõva, eks ole, ja siis üks oli nuputanud veel täiendava teenuse oli küpsetanud kooke. Ja sellega oma konkurendi siis nagu maha surunud. Ja nüüd on siis kohanimi muidugi, vahepeal oli siin siseministeeriumi väeosa, nüüd need majad näevad küllaltki nukrad, koledad välja. Nimelt siin õpetad sinule, see õpetati parasjagu, tegeldakse valvsaks Nõukogude vangivalvureid. Illusteeristme praegu jagalasse minema ei hakka, sest vett on jagalas vähe ja näetegi vana koodi. Tänaseni töötav pood teine korrus pähe, plekk-katus, peapilliga rikas mees olema, kes kohvide pealt rikkaks sai. Koogipood ja eest tuleb üks sild millel on veel naljakam Nemi, Jägala jõel on koeralooga sillast ja nii palju kui mina olen püüdnud küsida nii kohalike kui muidu tundjaid. Ei, keegi ei ole andnud selle nime kohta ühtegi mõistlikku seletust. Aga ometi niisugune nimi sillal on. Täpsemalt oli see ikkagi kah vürtsi nimi, mis kohe selja taga kunagi. Jalamil seisis koeralooga vanasti keeras siit ära Piibe maantee Tartu poole ja piibel tähistas siis viimase mõisa Eestimaa piiril. Edasi tuli juba Kärde kant ja see oli juba Liivimaa. Meie jätkame their otse ju metsa vahele, aga see mets on imelikult pruun nagu kõrvetada saanud. Eks see ole siis viimase viie lumeta talve tulemarzmaan külmamata olnud. Veebruaril kuulsas mina kaevasin maa metsas ühes kohas. Aga kes seda enne niiviisi näinud on veebruaris viis aastat järgemööda õitsema kaevata. Tänu sellele on kõikvõimalikud haiguse ja kõikvõimalikud sitikad putukad kenasti elus. Ja noh, nüüd kuskil peab ta siis ka tulemusi andma praegu Eesti metsad on ikka väga raskes seisundis. Juurepõletikud kuuske peale igasugused juurehaigused levivad ja, ja nüüd on pajusitikad kallal jana ja seenhaigused kallal tajub kohati lauset lausa lihtsalt ilma lehtedest täiega. Lemmikud on hullusti tamme kedriku käes ja traditsiooniliselt möllab toomingate peal võlgend koi. Nii et ootame esimesi karmi külmi talvesid, mis tõsi jah, võib-olla veel metskitsed jälle maha võtab, aga teisest küljest looduse tervemaks teeb, me oleme ikka põhjamaa. Ja meile on talve ja normaalselt karmi talve, mis mis metsa tervendav, lohutuse tervendav millegiga teda aidata inimene ei saa. Näete, kui kena üleminek ühest maastikust teise meie nende paari päeva matk jooksul sõidamegi kahe maastiku piiri pidi, kord oleme rannamadalikul ja oleme me Põhja-Eesti loopealsetel ja tasandikel vaestel tasandikel tulimegi just Alvaritelt natukene vesistelt karast kattega kaetult, lavamaalt alla luidete maastiku ja noh, kohe siin rannamuudatustest nagu ikka siis ilusad männikud vaheldumisi loodustuvate mustade lehmadega, katse klindialune, hästi ilusti allikaid täis. Survelised reedia, musterpika, seal kassakus natukene külmallikavetena juurtel liigub tema nagu tähistab ära meile need veesooned. Armastab kasvada jalad vees. Teeviit näitab Kalevi-Liivale, mis 42. 43. aasta sõjatalvel ühisavaks paljudest Euroopa riikidest kokku toodud juutidele ja mustastele. See on üks osa meie venelikuste loost. Onu koht teise Kalevi-Liiva on seotud pärimusega kalevipojast ehtsate pärimusega mida kõik hilisemad mehed on uurimas käinud ja kunstmuinasjutuks teinud ja lõpuks eestlaseks vorminud. Peab ütlema, et seinte jagalast alates Jõelähtme salates uus sadam randa minnes on väga hea, palju. Kohti kinnismuistiseid, kive, allikaid seotud kalevipoja pärimusega. Järgmine piirkond, kus on neid hästi palju, on juba must kant ja, ja. See on siis otsapidi vadja maa. Lähme sõidame teiega sisse, kalurikülla meri on siin otse vastas kohe luidete taga. Kaluriküla ehitati Leemede karju. Et eriti loodetuultega tavaliselt siis kagu suunas, kui vähegi sai. Suletud lahtede põhja. Ja Kaberneeme on selles mõttes väga ilus ta ka kirde poolt kaitstud saarega. Pedassaarega. Pedajas on Lõuna-Eesti lastele mõistetav sõna Põhja-Eestis seda sõna nagu tutta, öeldakse mände. Aga noh, siin ta on siis eesti-soome segakeeleala kus mõnigi mõiste loodusest on päris soomekeelne. Vihman jälle üle ja niht kõnnime hanereas piki kitsukese liivariba vasakul õued ja väga mitmes stiilis hooned. Paremal kohiseb meri, sest tuul on väga tugev. No ma tõin teid, nüüd nimetasid seda lühikest rannalõiku pidi, et natukene absurdi näeksite, eks ole, tähendab, olid meil niukses seadused, et krunte ei eraldatud suvilate jaoks, aga vana vundamendi peal ikka nagu võisid ehitada ja vana rehi võisid juurde ka midagi teha ja sellepärast siis on siin pisikene vana kaluri saunakene. Ja sellele on siis peale kõrvale alla ette taha nii palju kõvasti ehitatud, et nüüd on siis kõvad luksuslossid tõesti, eks ole. Ja kuna need saunad ikka, need olid ikka küllalt rannas, siis nägite, mõned mehed on lausa vees ja nüüd peavad metsikud vaeva nägema, et raudtee betooni ja suurte kivide ja kõikidega ära kindlustada. No mis teha, kui niukse toreda koha peale krundi said? Kuidagi noh, on kaduma läinud, see rannaküla tagasihoidlik ja intiimne ja inimsõbralik miljöö, kus elati üksteise kõrval küll üsna-üsna-üsna tihedasti koos, kuid üle puude katusele kerkinud puud olid ikka kõrgemad, puud madalamad, kui need ostsid rannas. No mis teha, mis teha, nii see on, võib eeldada, et nüüd uus kruntimine ja kinnistute tegemine ja võimaldab ikka natukene inimlikumalt hakata ehitama. Aga mis siiski on uus ja mida ma väga tahaks rõhutada, nägite maja Talon lautorid. Iga maja all on paat, sa võid istuda paati ja minna otse merele, see, seda, mida me 50 aastat teha ei saanud kus paadid pidid olema lausa aedade sees ja alaline valve väljas peal ja kõike muud. Ja hoidku jumal, kui meie piirivalvurid ka midagi niisugust välja mõtlema hakkavad, et mingisugust korda majja panna. Minu arvates kordan sellega olemas, igal mehel on lautor ukse all ja siin ta astub kohe viis meetrit ja ongi kohe oma paadis ja saab oma Lauteri Beat minna otse kalavetele ja võrgud kuivavad ka. Nägite, ka seina peal tähendab ikka võrguload on ka olemas inimestele. Nii et vaene lest muudkui tuleb. See on jah üks nii võib-olla kõige rohkem täis ehitatud rannaga küla meile edaspidi taolisi külasid ees mitu ja me näeme ka natuke mõistlikumat arhitektuuri kui see siin. Kuid siin ees on Pedassaar. See on praegu tühi, seal olid kunagi peret peale ja praegu on kerkinud üles probleem on neid, kes tahaksid juba minna, Pedassaar, osta ära terve Pedassaare, kõvasid osta ei ole siis, eks ole. Kui raha jagub ja sellest ja siis mingisugune niisugune suur motell, hotell ja kõik sinna juurde kuuluv. Kunagi oli see saar, kus Kuusalu rahvas viis oma hobused suveks vanad hobused, kui oli aeg läbi, oli saare peale nii-öelda pensioneid pidama. Nüüd aga siit paistab väga ilus Kolga rändlaiad liivad jäänud mõnes kohas tulevad siis niiviisi külad randa välja. Tänu omaaegsele rangele piiritsioonile on see enam-vähem õnnestunud hoida, noh niiviisi lõiguti täitsa ilma hoonestamata ja me tahaksime seda teha ka edaspidi, et jääks kõigile midagi kõigile natuke vaba, rändame praegu töötame isegi nihukest seadusandlust välja. Seadus, kus tahaks ikka, kus vähegi saab vähemalt 100 meetrit liiva randa veepiirist jätta, kõigi maakese tähendab ehituskeelualaks. Aga siin juba midagi teha ei ole, see on nii, nagu ta on. Aga sellegipoolest on siin ka kõikide muude hoonete hulgas vanu risk, palkhoonet, kreisi on paekivihooned case'i ja näete sedasama küla tanuma ääres ja, ja on tänavad, on kaluriküladele omased pisikesed kitsukesest tänavad mida maamehe külades ei näe. Kõikjal luuni mitmet moodi nai, need käivad õllepoodi, vanad noored, nii kui käbi, Einud, tunne, lugu, häbi. Kes on seda enne näinud, et raad Liimöödatuna käitmed aineutraadi abiga toit farmi kaaboidi tabada? Suveajal kuivaalile tiinejat ja mis on masin künnab, külvab, liidab rahnud. Athaagleta. Ilmid Anton kõikjal moodistanti mitmet moodi, üks ülikooli, teine selja tagant lükata. Ürgi maal jäi mehed ka lepi naisi, ega aga meil Vaboisin oligi juba oblikat R. Kaberneemel lahkudes näeme veel tükk aega merede ilusat liivaranda kus iga mänd on nagu omaette kunstiteos. Vaata, see rannamänd on nii vilta, vänta ja nii palju keeldusid peale, et temast õiget majanduspuud ei saa. Eks see ole ka neid rannametsi pisukese. Muidu oli nii, et need kõverad ja ilusad vanad 200 aastased puud kaunistasid ainult rannakülasid, kus randane pidasid vajalikuks oma pea kohal männikohinat säilitada. Sest männi koheline järgi öeldi ilma juba paar päeva nagu ette, ilma. No me olime siin kogu aeg külje all, 100 meetri kaugusel, aga kuna nende liivast randu ees olnud, siis ma teiega praegu liivarandadesse ei lähe. Ega praegu ei kisugi randa, sest vihm on jälle platsis ja saadab meid ka kogu järgmise peatuse ajal. Me oleme siis vald külas ja selle vana nimi on saksa keeles säilinud val küll valge küla või midagi taolist. Nimelt eks need mõisad ehitate siin põhjarannikul suurte tugevate allikate järgi ja kus need allikad kui astangu all klindi all tähendab, niivõrd kenasti joonistub maastikust välja tee Tallinnast Narva peale tuleb klindi pealt ja läheb kenade tupikutena randa. Tähendab, igal rannamõisal olid oma rannakülad ranna alt nagu õiget teed ei lähegi. Tupikutena tupikutena ulatas ta sinna alla kuidagi ja siis ülal astangu peal, kus astangu all põhimõtteliselt allikat välja tulevad, mingi veiko ojakene jookseb ka siis oli seal vesiveskid ja kõik muu vajalik ja niiviisi need reast need mõisakesed siin lähevad, eks ole, siin Valkla järgmine Tiiu kiust edasi oli loo siis oli Kolga ja nii nad reast läksid. Valkla esimest on arhitektuurselt väga kena hoone, ta on baroki pruudist hiljem natukene nagu ümber ehitatud klassitsismi sinna juurde ja pääle liimitud. Kuna ta nüüd asus selle suure Peterburi ja noh, varasemat lihtsalt Moskva brittide poole viiva maantee ääres koht, siis ikka väga paljud reisijad, kes olid teel siis Moskva viitide maale. Keerasid siia Valkasse sisse see küla kõrtsikene ööbimiskohana enne posti korraldamist ikka nigelavõitu ja, ja lõhnas ikka maamehe järgi, nagu öeldakse tõsiselt ja ja siis peenem rahvas siis tavatses peatada nende suurte teedeäärsete mõisate võõraste tubades. Ja Valkas on ka siis seitsmeteistkümnenda sajandi diplomaatilised reisid niiviisi peatunud ja need, kes siis eestimaad oma hilisematest kirjeldustes on kirjeldanud ikka tihti mainivad äraga Valka nimesid vall Külli nimel. Praegu on siin invaliidide kodu sees, nemad hoiavad pargi korras, majad korras. Nii et noh, siin vast enam midagi enam edasi ei lagune. Mõisahäärberi üle me lähemale ei astu. Ronime hoopis siis omaaegse mõisa talliakendest nii umbes meeter maapinnast ja satume tohutuse paekivile. See paekivi on üks ütlemata hea, ehitas patajale kui kivi, korralikud murdav, kui murdada, mitte suurte kamakatena, kus kiiresti ja rutuset eidel saavaid parajate nihukeste Liisakutena. Noh siis püsita siia alla niisugune kena puidust sillutis ja, ja selle peale lao siis tasapisi paekivi peale, kuni jõuad Harry ja välja ja viimaste kividega paned lukku viiviste kividega, vanad võlvi lukku, koristad kõik alt ära ja ongi niukene õhukene. Aga ilus-ilus, kaar valmis paljusele, kaare kõrgust on oma 10 12 meetrit kõrge küll, eks ole, vast ongi nii ja laiustan seal ruumil ka sama palju suurejooneline ka hall ja siis aknad lähevad niivisi läbi seina ja siis on nagu talle väljapoole ehitatud kõike Mohni püstseinad, eks ole selle kohal olnud katus ja vaatamata sellele, et kõik need katused on siin aeg-ajalt pealt kadunud ja murenenud ja mädanenud, see võll tõsib ikka hästi. Võll töötab, nagu öeldakse, see on siis niiviisi läbi aegade püsinud ja see on 18. sajand, mille all me seisame praegu niiviisi 18. sajandi hoonet, 18. lõpus kuskil kahel pool esiväljakut, seda ikka tuuakse kui ühte ilusamat võlvitud ruumi Eesti mõisates. See lihtsalt näitab paekivivõimalusi. Kui ei taheta ehitada kiirelt ja, ja niiviisi Robinaga, vaid iga kivi kaalutakse meistri käes, enne kui ta müüri pannakse, kivi kivi kõrvale ja lõpuks kivi kivi peale, võlv hakkab tööle siis, kui kivi toetab kivi peale, eks ole. Kivi on kivi peal. Mört on ainult padjaks vahelega, mört ei ole kivipidajaks, mürtan ainult padjaks, nagu öeldakse, pehmendab kivipanemist müürikivi, ise töötab. Võlvis siin otsad on veel omal ajal juba kinni laotud, aga lähedale veel pikem ja traditsioonilised, siis teises otsas on niukse uute, kõrgete avada kausta avadega Sist hellad tõllakuur, eks ole. Ehk siis siin nende kaugete külaliste hobused ja et õlad ka omal ajal siis peatasid, kui peremehed mõisas lõbutsesid või mõisas nii-öelda sööma vahet pidasid. Edasi sõit on lühike, sest Valkla jõe ääres teeme taaspeatuse. 18. aasta detsembris algas punakaart pealetungi üle Narva ja võrdlemisi kiiresti liigute edasi detsembri lõpupäevadel ja siis 19. aasta jaanuaris oldi Valkla jõe joonel ning üle selle lageda välja siis talvel. Ja see on siis juba nüüd 19. aasta esimestel päevadel läheneti Tallinnale regedel teine suund, mida mööda tuldi Tallinna peale on Aegviidu tee ja umbes samal ajal jõudsid punakaardiväeosad Priske veskini raudojal seal natuke kaugemal Tallinnast ja kolmas suund Tallinna peale tulekuks ole Vetla tee, seal jõuti just üle Jägala jõe veskist pisut Tallinna poole. Siin siis astus neile vastu Kaleva maleva nägugi kivitamme all. Praegu kostab. Ning siin väljadel toimus siis üks lahingutest otsustav lahing, siiski ma julgeks öelda, sel suunal toimus siiski Valkla mõisa juures Valkla pargi taga, nendel sildadel seal siit algas taganemine, tagame läks sama kiirelt kui pealetung ega kümmekonna päevaga oldi praktiliselt juba narval väljas ja, ja jõuti ka Tapa Tartu poole ja Tartu lahingutega võrdlemisi kiiresti jõuti Valgani välja nejatega Eestile nii-öelda puhastamine peale tunginud punavägedest, eks küllalt kiiresti. Kuni jõuti võruni ja vaat siis jäi seisma sihise terveks 19. aasta talveks kevadeks Rinne pikaks ajaks Rõuge ja Mõniste alla edasi-tagasi, niiviisi kiikuma. Nüüd see koht oli sedavõrd oluline Kaleva maleva meestele, et nad panid siia toreda mälestuskivi. Kas just nii suur oli, aga tekst oli täpselt niisugune siiamaani ja mitte kaugemale. Teistele kividele, mis mõnevõrra hiljem kahel ülejäänud Tallinna suunal püstitati, oli tekst natukene teisem on siiamaani enam. Aga see kõige esimene oli siin. Tammesid on praegu järel üksainuke ja kivile kinnitatud. Plaadil on kirjas mälestuskiviajalugu. Siin peatati Eesti iseseisvust ähvardav punane vool. Kohage lehed, Isama puus, vana vägevus, eestlaste luus. Vabadussõja Valkla piirimärk avatud 23. juunil 1934 lõhatud Seitsmeteistkümnendal. 18. juunil 1941 uus paigaldatud 26. juulil 1989 avatud 10. augustil 1989. Ütleks veel nii palju, et kuidas niuksed lahingud tol ajal käisid, miks meil siiski õnnestus siin selle koha peal punakaardi pealetung peatada ja siit algas siis valge kaart, edasiminek Narva suunas. Eesti tookordne armee koosnes. Põhimõtteliselt kahte liiki sõdalastest kõigepealt noortest sõna otseses mõttes kooli poistes ja teiseks professionaalidest tähendab maailmasõja Rinnelt läbi tulnud mehed kaevikukogemustega ja ohvitserid ja sõdurid. Ja vastas olid eelkõige Peterburi vabrikutes töölised ja meremehed, kel maameestega sõjapidamine selge ei olnud ja maa peal üldse sõjapidamine. Päris selge joon, teiste treebeldaja tuldi vastu, paigutati siis püreed ümber, pandi ruttu minema, eks ole. Aga vastas olid siiski ikkagi juba rindeid ja, ja, ja, ja professionaalid rindeid näinud. Aga ma näiteks televeel midagi muud. Tähendab ma juhuslikult leidsin selle maast ja ma tahan ära väideta sele. Mäletate, kust leiti paber, eks ole, paberletti kuskil Saksamaal räägitakse purjus munk kuskil, näris, näris ühe särgi puruks ja pärast viskas selle särgi maha, pärast avastas hommikul esse paberiks muutunud, niisugune legend on olemas. No nii või teisiti, paberali Hiinas leitud ja paber oli leitud ja kunagi ka Euroopas, eks ole. Tegelikult Paberi tegid valmis usinad herilased ikkagi paar paarkümmend miljonit aastat, enne kui see Saksamaal munk selle paberi välja leiutas, näete, siin on kõige vanem paber herilase herilasepesa, katsetage paber, need tegelikult me ikka teeme järgi kõike. Aga, aga, aga, aga looduses on see kõik mingil viisil varem juba ära tehtud. Varem. Kuusalu kihelkond on Harjumaa kõige idapoolsem kihelkond, täpsemalt Rävala ja tema nimi on ka kuidagi olnud räpale kuidagi midagi taolist rahvale lähedast nimes Rävala poolne. Ja loomulikult, et siia rajati kohe nagu maa ristiti, rajati kirik pühadele allikatele ja sellest saati on siis siin see kirikuküla püsinud alguses kiriku külanemile ühes servas oli kirik teises otsas, kõrtse vahepeale mahtus siis kõik muu valla ja kultuuriasutused. Ja noh, nüüd on tema siis saamas tööstus asulaks. Niisuguses vanas asulas on paks kiht kultuuriajalugu ja kus mujal kui kalmistul, see lõpuks on kõik koos. Esimene peatus on suurte kiviplaatide juures, millest keskmise all puhkad Eduard Ahrens. Tallinnas sündinud ja hiljem 26 aastat Kuusalus pastoriks olnud mees kes täpselt 150 aastat tagasi ilmunud eesti keele grammatikas esimesena loobus eesti keele painetamisest ladina ja saksa keelereeglid D alla ja lähtudes keele eneseseadusega äradest ning lähedase soome keele kirjaviisist pani aluse Eesti uuele kirjaviisile. Ta oli isegi sedavõrd hea nagu eestlaste tundja. Kui prohvet Madsvet oli käinud Riias super intentendi juures järel katsumisel, mis ustel ikka on ja kas see kahjulik ei ole sellele luteri usule ja kui leiti, et ega ta ikka vist päris kahjulik jõle uskne kuskilt ka siis igaks juhuks saadeti tema siia Eduard Ahrens järelevalve alla, sest arvati, et taret natukene rohkem mõistab kogu seda talupoegade asja eesti keelt ja neid kõikvõimalikke niisugusi noh, niukse eestlaste endi keskel levivaid tõdemusi. Hiljem on veel üks huvitav seos. Nagu selgeks saanud nimelt aarentsi juures ööbis. Soome kultuuri suurkuju Elias Lõõnrad, et tema oli härrasmees ja kõrged riigiametit pidanud mees aga helistas oma vanavara ja muinsuste kogumised, kõik ettevõtte jala Niinulidel siis kõige parem suhelda inimestega inimesed mõistsid ilmselt paremini ja ja põhimõte on, jalakäija oli ja siis tema oma talinematka tegi kah jala ja loomulikult siis peatusmehe juures, kelle nimi oli ka Soomest tuntud, see on siis Edward parents. Harjumaa praost Kuusalu pastor. Aga siin on siis ühe kohaliku sepa Villem advussoni hauale tehtud ristmele, tema ise valmistas endale jaoks enne manalasse varisemist ja kuhu tema siis kogu oma elutöö sisse nagu pannud, kõigepealt on ristiaarde pääl pihid ja tangid, mis nad nüüd on, olge head, mehed, öelge täpsemale TEMA metallioskussõnu ei, Vassiks väga ja hobuserauad, eks ole, noh, ütleme pihid hobuseraua taga, siis on edasi siin kohe täitsa naturaalsed asjad, kaks viili risti pandud ja üks tore puuri ja siis on alase haamriga kujutatud ütelda, et järgi tehtud, siis on siin gruppe ja siis all on veel n. Noh, niuksed tangid, eks ole, ja paar mutrivõtit ja need on kõik kenasti põimitud niukse kenasse, kompositsiooni, selle risti haarade sisse teki, kellelgi kahtlust, kellega tegemist on, tegemist on siis vana tõelise sepaga sündinud 876 surnud 1955 ikka ausa vanuseni välja jõudnud mees ka teist sellist risti Eestis ei ole. Säänest, kus mehe töö on tema haual ja, ja teda nagu tagantjärgi iseloomustab. Kohalik rahvas ütleb, et tal on niisugune väga aristokraat mees, et tema oli kuulnud, et tähtsad inimesed ütlevad Nende kohta, tema tsaari on tema kõrgeausus ja temal ei olnud ka tema Villem. Tema sepp Villem adusson oli niiviisi kirjutanud oma sõbrale kirja, nii räägib kohalik rahvas, on niisugune väga väljapeetud mees, mina olen alati vaadanud neid võtmeid, et viimati mõnele vaja riivab ära, eks ole, olevat Tartus kunagi kunstinäitusel olnud popkunsti algaastatel üks maal, kus oli katkisi, autoosasid pääle liimitud ja mutrivõtmeid ja kõik toredaid asju olija. Olime aru defitsiitne üheksa, 10 võti, ja siis ühel päeval oli sealt maali pealt võti ära virutatud ja siis Kaljo Põllu oli kurtnud, et saab paganat, kontekst varastati pildi pealt ära. Et üldise ja järgi, nii et noh, siin on sama lugu, et siin on paar paar ilusat mutrivõtit peale, ma olen ikka mõelnud, et võib-olla mõni peab defitsiidiks ja viib minema. Me jõudsime siis ühe Kuusalu kandi mehe kalmule kesise, päris Kuusalu mees ei ole küll aga siin elanud ja pinud siinsamas Kuusalu kandis haavaga kõrtsmiku poja Wilbergi Kustas Vilbaste hauale. Haavakannukõrts jääb natukene Tallinna poole ja. Seal siis ikka niivõrd raha andnud koht, et ta suutis edasi jõudvale poisile anda õppimisrahad Kuniviinini välja, need tegelikult oma doktoritöö kaitses Viinis tema töötas alguses kooliõpetajana mitmes siinkandi koolis, muuhulgas pikemat Loksal aga siis sai temast Eesti looduse toimetaja peaaegu algusest oma kulu ja kirjadega, noh mitte päris, aga sinnapoole mees, kes tegi metsiku toimetamistöö üksinda peaaegu ära ja töötas selle ajakirja Eesti ajal ikka väga ilusti üles, nii et ta oli väga loetav ja ja väga tunnustatud ajakiri ja nüüd ka peale seda Eesti loodus selle ajakirja järglasena oli ikkagi üks loetavamaid nihukesi perioodikast väljaandeid. Tema oli ka meie esimene looduskaitseinspektor. Kui looduskaitseseadus Eestimaal kehtima hakkas. Kaks seadust, valmis saime 32 ja 38. Ja ma kuskil sattusin lugema eesti sõna, see on siis sõja ajal välja antud saksaaegset lehte ja seal 42. aasta talvelehes oli lühikene teade, riiklik looduskaitseinspektor doktor Gustav Vilbaste sõitis Ida-Eestis, et teha kindlaks, kui suurt kahju tekitas sõda looduskaitseobjektidele. Nii et tol ajal temaga veel töötas, aga siis pärast natuke tüki tühja maad, kuni 57. aastal Tartu professorid uuesti looduse kaitse püsti panid, siis verbi past elas ja tema viibis ka selle juures selle taastamise juures seal, sest meie esimene riiklik inspektor, tema Galvane, praegu oleme tema haual, te näete hauakivil väikest nurmenukukujutiste peale, kõige oli tema siis ikkagi peale tavaliselt botaanik oli temana eriharrastus korjata, korjata, lillenimesid ja räägiti temast ikka nii, et ta tuli vastu mõnele omalani, natuke kaugemalt tuttavale inimesele, võttis nööbi pihku ja ütlesin, ma keeran sul selle nööbi ära, kui sa mulle veel ühte nurmenuku nime ei ütle. Temal pidi olema kirjast päält 100 nurmenuku nime, nii et kui te mõnda uut olete kuskil kuulnud, minge Tartusse kirjandusmuuseumisse ja sealt saate siis veel tema fondi anda ühe ausa nime juurde. Nii et sellel lillel on tõesti 100 nime ka püks ja mis seal kõik on, öelge nüüd need nimed, kõik ära paljude nurmenukul nimesid, teate kui jänkuke kannus. Kanavarvas kuldvõtmeke, kelle pisar tuli piimapisar no näed, juba siin koguneb niiviisi välja kuskil oma. Paarkümmend nime. See on ilmselt Peterburi TÖÖ Peterburis selliseid kohutatud lindikestega ja ja, ja väga põhjalikult ja pehmelt välja taotleda tammeokstega ja siis roosinuppudega sepis tehti Joosisse rikkam mees siin lipsmäe sealt kaugelt maalt endale sellise toreda risti tellis. Aga mulle ikkagi meeldib selline, noh, niisugune elu ja looduslähedase tore sitikas ronib sisele lillede peal, no kui on lilled ja kui on kõik muu, no miks ei või siis Seppikas olla, eks ole ka siin keskel noh, niukene, õudne elukas, kõrvarkvia, mis ta siin on, eks ole? Teine diivan jah küljest ära viinamarjakobara peal ja viinamarjalehtede peal ja siin siis niiviisi kenasti roosinupud lahti löönud ja, ja juba ära õitsenud, jää veel õitsema hakkavad. No ja siis siin ülal loorberioksad ühe loorberi nupukest, aga need kõik, mille külge panna annab, on külge pandud, eks ole. Loorberite Skuni viinamarjalehtedeni sitikas selle kõige peale, aga no nii või teisiti tegemist ikkagi väga, väga niisuguse meeleoluka ja professionaalse sepisega. Neid sajandivahetuse ja selle sajandi alguses toodi tõesti Eestisse mitmesse kohta sisse. On Väike-Maarja kalmistul ja mõnel Tartu kalmistul vast sellele võrdne koolkond oli ainult Tartus ja eriti Saaremaal Kuressaares, kus kah tööd, mõtlesin tõsiselt sepad ja noh, võib-olla päris, mitte niisugused, aga nemad tegid ilusaid aedu samasuguses vaimus veel ja noh, need Need, pöörake tähelepanu kalmistul sepisele kalmistul sepis on selline kunstiteoste liik, mis veel vajab kirjeldamist ja vajab veel alles avastamist. Essetikas teeb mul meeleolu heaks, eks ole niiviisi, et nad on kui oks ja nüüd on uus okstunud seal loodus ise kasvab ristist läbi. Siin me siis täna oma teekonna katkestan mägi, et seda taas nädala pärast jätkata. Me lõpetame selle saate Kuusalu kandist üleskirjutatud rahvaviisiga.