Selle Kuusalu rahvaviisiga eelmise saate lõpetasime, sellega jätkame. Sest ega Kuusalust õieti veel välja jõudnud olegi, asula on ju mitme supiline meie sõidus sponsorfirma marati buss sõidab mööda teed nii tiheda vihma all, et järjekordses peatuses tuleb enne väljaminekut pisut oodata. Aga ega seegi tühja jookse matkajuht, Veljo Ranniku leiab ikka midagi toredat. Suured metsad ja metsade taga soov. Ja selle tõttu muinasajal paistab, et siit õieti sihukest korralikku sõja- ja kaubateed läbi läinudki. Osa külasid olid isegi Taani hindamisraamatus mainimata, mis siin tegelikult võisid olla mõnesajast. Tee läks tublisti lõuna poolt, neid suuri suuri metsaalasid ja ometi siin varjus on väiksed, väga armsaid külakeisi, mis isegi nüüd ei olnud päris tühjaks saada. Nüüd ka veel mõned mõned pered alles jäid. Minul oli siin üks huvitav elamus katku küla, seal tänaseks metsa kasvanud küla, kus muinaspõllud tõeline kivigatakk, tähendab, eks kõrgendikud veidi mesisema maa keskele, sinna siis kuhjatud nikkuse mussemmeloratsiooniga, kive. Ja mõnes kohas Annelised rattad, kive ja kivikuhilad on rohkem kui põldu, mis nendel vahet on haritud seal kuskil ma kohtasin ette. Kus elas tütar ja isa isa oli pealt 80 ja tütar oli siis kuskil 60. eluringis, seal oli kanu ja seal oli kõike, muud lehma ei olnudki, hobune oli. Ja mina küsin selle perenaise käest rumalast ja see oli tõesti rumalasti küsitud, et miks lehma ei petaks hobust pead, et sa siin metsas elad ja niiviisi ja vaatas mulle sügavalt silma, mõtlesin, et issand küll ikka sa oled linnamees lehmal ja rumal temaga talvel rääkida. Hobune on ju tark temaga rääkidagi. Välja. Läbi paraja seenevihma otsejoones. Teega ristimetsa sisse okastraatide alt ja pealt pooljoostes. Kuhu küll kohe selgub, sest mingi kühmu juures jääb matkajuht seisma. Maiuste kiitsin paekivi kui head ehitusmaterjali, millest sai teha talle ja maisu ja muid niukse toredaid losse, aga näed, siin on kah meil üks rajatis maa sees paekivist, meie avas kodusest paekivist kokku pandud raud all ja raudtee peal seal pilduja pessa kuulipilduja pesa, millel on teisel pool siis kaevikud, need on siin puiduga kaitstud olnud ja siis teiselt poolt on siis niuksed laskealad. Neid kutsuti kahe peaga kotkas kahele poole on siis niuksed, vaatame, siid siia tulla, tulime läbida vähemalt kaks okastraataeda, mingisugune välimine, kus olid kurjad sildilt sisse minek keelatud budu ja taga veel mingisugune tõsisem aed, kus tõepoolest siis sihtida ääres ja seal tõepoolest kuulipildujapesast võisid balangu saada ja kui me nüüd edasi läheme, tuleb neid õige mitu. Aga see kõik on siin suure maantee ääres ja näed nii kenasti peidus ja salaolnud, et keegi ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Ka kohalikud seenelised ka ei teadnud, mis siin nende kõrgetaadile taga tegelikult on, lähme vaatame, mis tegelikult oli. Vähemalt katus varjab meid vihma eest kuigi seal küllaltki kapitaalsel end Nõukogude armeel iseloomulikult robustsel ehitisel pole enam ei uksi ja aknaid ja prahti vedeleb igal pool lademetena. Me oleme nüüd kütuse hoidlas, aga mitte tavalise kütusega, et raketikütusehoidlasse siin see siis auto sees, milles oli üks kütte seal teisel pool otsas seisis teine auto sees, kus oli hapendaja ja need veeti siis häireolukorrast, rakettide juurdekettidesse laaditi sisse, siis oleks rakett laskevalmis, on muidugi Oslo elektri koguaeg laskevalmis, aga aga see on üks näide, nagu. Meie muret praegu on. Hapendaja on melon ja praegu Eestis seda finantsi siin-seal laaditakse pruulid pilvekese Tõllivad nende nende laadimissõlmede kohal ja see on väga mürgine. Vees ta muidugi suhteliselt ruttu neutraliseerib ja nagu te näete, tol ajal ka siin mehed, kes seda majapidamispidasid, olid küllaltki ettenägudest kõrvale kaevatud transee. See on seda, et kui siin nüüd juhtub avarii, mingisugune, eks jookseb maha, üks suur tsistern kütuste jookseb kõrvale maha ja põhjavete kõrval on kupu küla kõrval on asulat. See ei ole siit asuvates kaugel, need, siit sa oleks saadud, küll see, see melans ruttu välja, aga vett oleks ainult temast üksjagu seal peaaegu pooleni välja kaevatud kõrval, eks ole, see suur trantsee siin kõrval. Raketid seisid siis aluste peal niukses lihtsates madalate muld vallidega piiratud süvendites, milles oli natukene tehtud nagu raudbetoonist aluseid ka alla ja ja ääretult lihtsad olid ääretult lihtsad oleid, siia tulite, kaablid sisse, kaablid on kõik praegu väga usinasti välja võetud, näete, siinsamas, seal on sulatatud, siin on näha, et nad on küll tina saadud vaske ja kõike muud on siit punasest niiviisi hilisemasse sekundaarseks ringlusse läinud. Ja need on siis ringina komandopunkti ja mõõteaparatuuri varjanud. Keskeringe on need, need ostan okkad, need niuksed alused, näete, seal eemal künka otsas on siis mitmekordne ehitusosal autol ka meie kodumaisest kohestaga osake tehtud korralikust raudbetoonist, lähme ka sinnapoole. Ei, selles ega natukene sügavamasse korralikumat autot müüridega ruumis ja korraliku muldkatte all ja korralike raudustega ruumidesse autod juba, millel olid peal löögivalmis relvad ja siit pisut edasi lähevad uksed juhtimiskeskusse, kus on all rida ruume, betoneeritud ruumide korralikud vaheuksed. Suletavad uksed selle kohal siis kuskil üleval olin mõned niisugused torni taolised asjad, kus nad ümbrus oli võimalik jälgida kogu selle divisjoni tegutsemisaegu. Oleme nüüd veel edasi isegi põnevamad. Rahumeelsed õitsevad siin praegu kukeharjad koletavad maa peal ja ja pussi, keeled ja kõik muud. Aga see tegelikult otse suure maantee kõrvalmaantee on siit umbes 100 meetrit, on veel topeltlaiad veel eraldi kuulipildujapesad sisse päris baas, Me oleme praegu stardiplatsil, näete, see on suuresti kohe raudbetoonplaatidega kaetud ja kõrval on pikk-pikk tunnel. Vot sellest tunnelist seisis juba tõeline rakett, mitte niisugune väikene piibuork, vaid selline, millega oli võimalik üleval suures kõrguses purustada siis Leningradi poole suunduv tuumapea või veel midagi taolist. Siis te teete järelduse, et sellel raketil pidi olema kah endal tuumapea, lähme sinna tunnelisse sisse. Näeb välja nagu hiigelsuur keldriuks mätastega kaetud kühmu sees. Oi kui raskelt see tuleb. Seda koledat lõdinateetsee lahtideeritud värav. Korrale ja olin korralik hõlmav ja siin on. See on nagu mingi kole ulmekas. Siin oleks kõrgendus, ettevaatust. Mees. Tunneli otsas paistab. Kõigepealt, eks ole, parasjagu pikk tunnel, siia pidi sisse suur sigar sisse mahtuma ja, ja see koht, kus me praegu seisame, seisis tema lõhkepea. Ja pange tähele, kui hea ventilatsioon on sellele metallkarkassile sissepoole pandud. See ventilatsioon tähendas seda, et siin olev õhk vahetati kiiresti välja ja kui selles õhus oli noh, nagu öeldakse, selle radioaktiivsuse kandjad, siis õhk läks ülesse ja levis ümberringi. No nii või teisiti, see on siin säilinud enam-vähem originaalis, siin on metall, kus uurisime, raudbetoon ei ole, aga pääl on niivõrd piisavalt Moldovas neutronpommi plahvatamine puhul oleks ikka siinse ära käid säilinud meeskond esialgu tegutsemisvõimeliseks jäänud võimlas paks rauduks, mida meile andis lausa kiskuda lahti, eks ole. Seltsis sõitis riistapuu eraldi. Katsiga, või kuidas meil mõned oskajad meetrida nimetasid, sinna platsi peale, seal ta aeti püsti? Noh, eks see võttis aega mõne minuti, aga nii palju aega oliga, avastamishetkes raketi avastamise hetkest kuni jõudmiseni kuskilt sealt Atlandi kohalt siia. Et siit ikka suudeti ta vastu saata ja üleval toimus siis plahvatus, mis oleks pidanud lööma kas kursilt välja või hävitama tuumapeaga Leningradi pole sööstwaraketi. Noh, need kaotasid ja siis, kui tulid tiibrakettidest tiibraketid kannavad sama lõhkepeadega lendas 60 meetri kõrguselt maapinnast, eks ole, kui selle riista pusi plahvatava paned, siis see oleks pühkinud ära Tallinna ja jupp oleks läinud sellepärast Helsingisse välja, eks ole ju. Nii et kui seda nagu naabrimeestele Soome poole peale näidata, et näete nii kaugele need riistapuud ikka teist olid siis võtab mehed väga tõsiseks. Hästi uskunud, et tõesti, see kõik oli nende ukse all. Aga nüüd me oleme siin sees, lähme veel, siin kõrval on veel põnes ruut, käime ka seal ära. Mööda seda kohisevad tunnelit jälle välja valguse ja vihma kätte. Aga pärast niisuguses ruumis olemist tunduv vihm üsna mõnus, ikkagi loomulik asi. Kohutavalt hästi sobib selles miljöös ohvitseri telkmantel mille keegi ettenägelik matkamees on Veljo rannikule õlule seadnud. Oleme nüüd selle suure sigaridoosi teises otsas, mille sissekäiku varjab plastmassist lehestik. Tuleb tuttav ette. Täpselt samasugust oleme näinud ühe musta mere äärse puhkebaasi kohvikus. Nendega me tookord ei teadnud, millega tegemist, on. No nüüd on läbiminek mingisuguse, väga kauni ja lüürilisena mõjuva kangake sealt, mis on siis kunstnik, lehtede maskeering, trepid rauduks muidugi jälle. Oi, jälle veel üks rauduks. Ja nüüd tuleb mingi kottpimedus. Laske mind väljale lähemale. Siin on nüüd küll, no kus sa oled, veljo hääl on lõhe. Merzin. Seinad jaguneb veel Viper vaheks ja uksed on ikka niisugused, et kui siia On lukkudega nii põhjalikult, et väljarünnaku puhul ei saa üks montaažiruume. Kus raketipea tehti, töökõlblikuks on, näete, korralike raudbetoonkatetega isoleeritud, see on ka selleks, et siin olevat hoidlas olev pea ei annaks radioaktiivset saastet väljaspool võimsaid rauduksed ja. Nooh, seda vast kah võibolla, ja. Seal mehed taga posseklevad, eks ole. Ma arvan, et kui me siin kaua lehest hakkame ise ka sädelema, nii et olen varsti nähtavad. Ventilatsioone ja muude mootorite ruumid on siin, eks ole, ja. Aitäh igatahes täna siis kaasaegse 20. sajandi arhitektuuri ka metall-metalluksed. Niuke täis kole värk, mingisugused kaablijupid tolknevad veel siin-seal, aga üldiselt nagu Veljo Ranniku ütles, on kõik maha monteeritud. Koti needus. Saluutne suletus. Kuule, Veljo, sina oled nii palju lennanud Eestimaa kohal igasuguste asjadega, kuidas need asjad õhust välja näevad, kas tõesti pole üldse märgata? Ei, meie ei tohtinud nende kohe peale lennata ja need olid kaardi peale märkimata, aga Altjuhtimiskeskustest öeldi, et tulete vales suunas ja te peate nüüd keerame vasakule või paremale ja nende asjade kohale lennata ei tohtinud. Need olid ääretult hoitud Sputniku luures. Ah jaa, see oli meie jaoks salastatud asi, eks muidugi luure sputniku luure oli need ammu endale ära fikseerinud ja sellepärast ehitati niisuguste baaside lähikonda vetebaase. Andy, vanu plekikulusid püsti ja, ja jumal teab, millised vana autoosasid pandi püsti ja, ja need siis nagu pidid fikseerima, et et veel midagi ta on, eks ole. Aga kui sa juba kuskil niukses pette Pasi nägin, siis teadsin, et tõeline on ka lähedal olemas. Tulid maalt kõik välja, jah. Maskeerimisvõrgud. Küll on siin metsa all igasugust iluskeeme näitagitatsiooni loosungeid, millest kõige vängemat võiks tõlkida nii divisjoni sõdurid. Teie olete kodumaa loodepiirkonna, õhupiiri esimesel rindejoonel. Ei ole peetud vajalikuks isegi maha võtta Lenini pilti, mis näeb välja niisama rääbakas nagu kõik siin baasis. Lootuses, et see jääb viimaseks niisuguseks võimaluseks tegime Leniniga koos pildi ikkagi ajalugu. Selle baasi likvideerimise ülesande võtab endale tõenäoliselt üks välisfirma, kes vastutasuks 168 hektari metsa ja ehitada. Vineeritehase. Suur. Tunne. Loodan. Et seal on Igatahes. Ruutmeetri. Ma teen Joogina meil. Meil. Kuusalu paanika tröösti muistne kihelkond rohus allikate vahel umbes sama kaugel teest, kui me praegu teiega käisime, metsas faasis on muinaslinnus aga küllaltki ainulaadne Eestis nimete soosse ehitatud, kunstlikult kuhjatud pallidega kutsutakse paju linnuseks, aga geoloogid ütlevad, et see pole päris õige nimi, et õige on, padulinnus on ehitatud padusse soosse. Muldvallide all on Lepaja ja männikaigaste rõngastest tehtud niisugune pardi ja selle peale siis põhjendatud madal välja. Selle peale omakorda on olnud puitpilt ära sihukene, algeline, aga küllaltki hunnik on ehitussiin. Loodus. Ja osaliselt on häid allikaid, eks need põhjustasid kemik siia asula üldse tekkis. Ühe künka otsas teeristis just on kiivi lauritsakivi on pärimused munk Laurits ja vaat siin kivi peal ära põletatud, temast olevat maha jäänud käärid ja reste. Ja tõepoolest kivisson sellised kujundid raiutud. Kuid need on märgid ühele ole jäigaks saua, mis meenutavad käe või need on siis Tallinna piiskop maad ja teisel pool risti moodi asi, see on siis ojamaa, pallija, tsistertslaste kloostri, Volga, kloostrimõisamaade märk, niukene palveveski või midagi taolist, ega see kivi peale raiutud. Ja nüüd me läheme tagasi siis vanale Narva maanteele, tähendab Vana-Narva maantee kesik, asulaid pidi. Kuus läheb niiviisi otse. Läbi metsade ja sõitis, jääb mulje, nagu siin ei olekski külasid ometi. Klindi serval. Astangu serval on head põllumaad ja ridamisi vanad põliskülad. Ja põlispõllud ja tohutult muistiseid. Ehk kui ma nüüd siin sõidame, näeme kahelt poolt pidevalt valgeid silte. Põllu. Need on siis tähistamas. Kas kalmeid või ohvrikive. Nüüd jätame bussi teepervele ootama ja võtan ette pikema käigu allapoole, kus paistavad taluhooned. Nagu tellimise peale on vihm lakanud ja taevas paistab juba siniseid lapikesigi. Siin on rikkalikult säilinud vanu kiviaedade süsteeme ja mul on siin telekui hea öelda, et ega ta mul käest kuhugi aju. Asi on nimelt selles, et et kui Maran tegi oma Rein Maran, tegi oma kuused ussifilmi. Ta leidis kõige rohkem busse. Ja see kõik see usside tantsite, põnevad asjad tulevad just nimelt siin nendes kiviaedade sõlmitud, nii et ma usun, et peale seda informossioonide suurt teelt ei lahku, eks ole. Nüüd, kui te vaatate, kuidas on siin majad ehitatud, siia üles klindi pääle naljalt keegi ehitanud ei ole, see on hilisem asunik, kui on siis kuskil seal hädaga kadakate vahele maja püsti pannud, lihtsalt all pold enam ruumi. Aga kõik mõned on kenasti just selle astangu serva all, kus on head head nisukest allikavett, tähendab talu on siis niiviisi astangu peale jäid tema põllud kuivemasse maasse, ise laste kuidagi allikate peal ja siis temast allapoole tuli heinamaa ja enamast edasi algas mets, kus karjatati loomi seenel metsad on olnud kõik karjatama, võtavad metsad parajad hõredat ja parajad niukse rikka taimkattega. Ja nüüd meil ees seisabki üks selline põlistalu. Kümnendatel aastatel möödunud sajandil. Läks siis nagu vanade Teo talude ja renditalude ostmine päriseks läks ka siinkandis lahti ja just niukene mõisate vahelised mõisate piirimaadel olevat külad müüdi siis kõigepealt. Ja need vanad Teo talud, Need, vanad renditalud lihtsalt said endale põlisomaniku. Jaa, jaa, osa hooneid pärines isegi varasemast ajast, osa ehitati siis hiljem juurde ja tol ajal oli eestlase põhiline ehitus ikka rehielamu koos rehi rehealusega. Siin on sellest vanast üsna palju säilinud siin hoiakese kaldal. Kõigepealt näete ehtsad harju, kuivmüüri müür on laotud õrnal savil või mullal ja laseb õhku läbi. See on just siinkandi Kuusalu kihelkonna kandile iseloomulik. See on väga niisugune mõnus ja kuivlaut, tema ei lähe mädanema nii naljalt nagu lehmale rikk muidu tükel mädanema minema, eks ole, lehm aurab ja higistab, eks ole. Vot sellist ilusat ladumist on siin kohati näha, see nõudis väga head paekivitundmist. Et müür laoti üles ilma sideaineta ja puu, mis temal peal oli, vajutanud teda kah laiali. Morris puud hoidsid siis seda katusekonstruktsiooni püsti, kui me vaatame, seal on üks sait, mis on nii osade kaupa ehitatud, üks nendest aitas tundub olevat üsna üsna vana. Kaidakene tähendab. Aga raiutud nurkadega vaatajatel on 18. sajandi lõpult selle talu peremees on nagu ehitanud kaks maja noorele ja vanale perele ja aed on tal ideaalselt korras murud pügatud ja vaata linnamees kib juba niiviisi muru, kui see maamees küdenud. Ja varasemalt tuli ta siin imeilus kivide kollektsioon, osa sellest siiamaani alles siin te näete, millise armastusega on mees valinud oma aeda oma põlisvaenlast, sest mis on talumehe põlisvaenlane oleme toonud, see on kivi taha, ader on jäänud ja mille taha on vikat jäänud ja mis on jalgu jäänud igal pool ja need ometi just selle oma vaenlasi on toonud oma aeda ja pannud sinna näete? Ist ringina, lauana ja muude niisuguste kaunistustega läheme siit aiast läbi. Üle kivide üle kitsukese maaliliselt looklev oja ja meie ees avaneb vaade hiiglaslikule tammele. Nii kõrge, nii jäme. See tundub siin seisvat küll maailma loomisest saadik. Ja kui jõuame teisele poole puud, kaob kolmandik grupi selle sisse ära tamme siis on nii suur õõnsus nagu väike kabil kõrge lagigi, justkui võim. Tammevanust on väga raske öelda. Mõni tamm on niukene üsna kiusakas seal kahe käega ümber võtta ja võib-olla kaks 13 aastat vana ja ja mõni teine tamm on no ikka tõesti niisugune kolme mehega ümber võtta ja võib olla ja ta isegi, et on istutatud mingil 1818, näiteks on Võnnu kiriku parki istutatud pastor kõrberi poolt Eesti talurahva vabastamise tähistamiseks pärisorjusest tamm istumisaastal teada ja ka puunikko võimas, nagu oleks 300 aastane, need tammejämeduse järgi on ütlemata keeruline öelda tema vanust. Aga see on vana tamm seal viljaka maa peal, kasvav tamm, see tõesti võib-olla oma kolm-nelisada aastat vana küll. Nii, me oleme need siis tüliveres ühe kõige legendaarsemaid tamme juures, mis siin Põhja-Eestis üldse meil võtta on. Tegemist on siis ohvritammega kõrval on ka ohvrikivi või vähemalt arvatav ohvrikivi ja, ja ta siin küla vahel jõe kaldal kasvab, jooksis siia salaja, käidi natukene ohvreid toomas. Noh, ega see ohver teab, mis suur olnud, siia toodi niisama, mõni lõngatkene seoti okse ümber või või riide ribakene ja paluti loomadele õnnistust ja paljunemist ja niiviisi. Ja siis eksija toodud siis ka võetud siis hambavalu vastu ja looma kõhuhaiguste vastu pühast puust koort. Daniini saadi sellest, eks, ja siis mingil määral ravis ka ühest puust võidud, koor oli ikka kindlam kui, kui tavalises Tammess võidus koor, kuigi ta tamm sellest on siis tulnud ka mõned legendid, neid on õige mitu, aga üks on kõige lihtsam niisugune, et siinse tüli otsa. Et ühele poole jõge olnud siis Vene väed ja siin teisel pool jõge, kus mees esemanud Rootsi väed ja nad olnud sõdimisest tüdinenud ikka juba kümneid aastaid sõditud ja ja siis olevat löönud nad siia mõõgad maha ja kelle mõõk kasvama läheb, selle pidi maa saama ja tookord olevat siis Venemaalt kasvama läinud ja see siis on sellest ajast püstise tähistab, et tüli sai otsa. Niisugune üks pärimus, teine pärimus on see, miks see õõnsus seal niiviisi on, et, et selle puuel tuleb tõtt rääkida. Ohvripuu all siin valetada ei või, siin on niuksed metsavaimud kohal kohe, kes pärast selle eest nagu siis kätte tasuvad. Et kui siin oled midagi vandunud, siis pärast pead vannet pidama. Ja sellepärast kohalikke tüdrukuid pidid siia tirima oma poisse ja paluma ikka siin ikka mind armastada. Kui poiss ütleb, et armastab, siis ei ole midagi teha, siis tuleb armastada ka. Ja kui ütleb, et ma võtan su, siis sa pead kohe võtma ka sellest pärast, kui sa seda tõotust ei täida. Tuumaks. Tummaks sellest saati mehed vaikivad mehed siinkandis kõik, eks ole, eks nad kõik ole natuke sõnamurdjad olnud, veni. Ajada. Siin on veel üks väga tore asi säilinud, näete, tuleb sealt põldude pääl tee talude vahelt ja läheb sinna taha metsa poole, kahel pool on kiviaed ja mõned väravad on ses kiviaias. Vaat see on nüüd niisugune küla karjateeküna karja tänuma. Et ka tagumised pered said ajada oma lehmad metsakarjamaadel, ilma et nad oleks läinud võõrasse heina. Edasi metsa poole minnes me näeme neid vanu kiviaedu veelgi. Need hargnevad nagu sektoriteks niiviisi tähendab ikka, igal perel oli siin oma nöörimaa, nagu öeldakse, või oma hingemaa, mida tema siis kasutas. Aga, aga siis läbi küla aeti ühist teed pidi loom oma karjamaale. Lähme ka mees ta lehmade teed pidi. Nii nüüd me oleme vuntsi poole peal. Vuntsi talu on seesama puude keskel kuuskede varjus olev talu. See on suur talu. Vana talumüürid on veel püsti. Nende müüride järgi võite arvata siis, kui suur oli vana vuntsipere. Siia metsaäärsesse peresse hakkas kokku käima rahvas kes kuulas Maldsveti Matsvat olime Kuusalu Kiiul abiõpetajaks, aga tol ajal oli ta ikka juba prohvet ja tol ajal ta siis käis siia juba lugemas ja tema juurde käis väga intensiivselt kohalikku rahvast ja eriti rannarahvast ja peab ütlema, et see matserti liikumine sai siin üsna üsna. Ja tuule tiibadesse need kui maltsvetlus. Ta kutsus rahva Lasnamäele valget laeva ootama, kes pidi viimasest hädaorust osa inimesi ära õigeid inimesi tema usk olevaid inimesi siis Kuusalu kandi rahvas läks peaaegu kõik tühjaks. Siinsed vanad talude renditalud jäid tühjaks ja, ja pärast kui tõepoolest kohalikud kardavoid ja politsei Tallinnas need Laksbergi mäe peale kogunenud Usklikud laiali ajas. Nädal aega olid rahvas leeris, eks ole. Siis siis tulite siia oma kodukanti tagasi, aga, aga juba Kolga, parun oli müünud suure osa nendest renditaludes jäänud rendile juba uutele meestele. Need tegelete lõppes siinkandi rahvale. See maltsvetlus üsna traagiliselt. Just Kolga rand, Kolga, rannaküla taablad ja siin needsamad kandid läksid tühjaks. Vuntsi on mõnda aega olnud ka kunstiinstituudi suvebaas. Vahest sellepärast tunduvadki paljud siinsed kaunid puud ja puudegrupid nii tuttavad. Igaüks neist on nagu kunstiteos ja paljud neist ongi kunstnikel jäädvustatud. Ja üks, kes seda kanti eriti omaks pidas, oli Günther Reintor. Mäletatavasti Günther Rentorfi töödest kuskil naljalt ei leia inimese kujutust, ainult loodust, eks ole, ja valdavalt mändi ja kadakad. Vaadake neid mände, eriti neid tagumisi niukseks leinama, torman seal taganud vastu päikest ei paista hästi kätte, aga natuke kuivema ka, aga jalutame sinnapoole seal silka juures. Ja need on siis vuntsi männid. Meie neid kolme mändi, seda leinamändi kutsume Rein dorfi tundideks. Paistab, et jah, praegu hakkab ühel elu ühele poole saama, kaks on veel korras. Männi vanus tasub ikka vaadata selle krokodillinaha järgi, noh, niisugune kuni 100 aastani mänd, temal krokodilli Nahkula korbaline nahk ulatub kuni alumiste okste nendele latva välja, siis paneme ikka kohe teise 100 rahulikult otsa. Rammu. Mul on nii-öelda Neid. Aga härra oli. Remy. Nii me. Meie tee jätkub läbi ilusate seenemetsade siia tahaks kuu-paari pärast tagasi tulla koos suure korviga. Metsad jäävad selja taha, sest tee tõuseb jälle klindi aastangule. Ja ees algab imepärane kadastik. Loo vastik ja kohesele kadastiku varjus on õigupoolest see järv oli kunagi väga suur soolajärv praegu tänaseks on temast järgi jäänud üsna vähe ja seegi hästi madal ja mudane. Ülejäänud on muutunud sooks. Kala seal üksjagu ja vahel juhtub neerujärvega kuumaks sisse jääma, siis kala trügib drenaažitorudesse ja mehed võivad ka püüda lausa drenaazi kontrollida. Kõvasti sees hapnikku saamas. Need vastikud on siin üsna busse täis. Ikkagi veadusesse ussike elab ja plastik elab. Siin räägivad veel poissmees, kes tähendab, tänu sellele ongi poissmeheks jäänud, et ükski nooreki julge tema juurde vähemalt olla, kuna lahe tuleb läbi rästikuaedade marssida ei ole neid julgeid, kes julgevad sale poiss ära võtta, see kadastik, mis meil siin kahel pool on. Hundikangrud, olete kadastik, hundikangrud on kuulsad, kalme kohad, suur grupp, kivikirstkalmed seal siis maaviljeluse algaastate, algaastasadade kalmed, talusid siin üleval tõepoolest ei ole veto raske kätte saada, aga kohe laskume muuks. Küllap see muuks ja nimigi on selgelt mungalõhnaline neli. Pulkade nimede tulnudki. Talud jälle niiviisi allikatel klindi serva pidi kahele poole. Ning üks talusin suurte kuuskede keskel sekkide keskedes paremast on Kolbergite salu arhitekt Alberti enda projekti järgi tehtud. Paistab sind ilusate kivi äärde vahel. Ja samuti ka siis tema õe Erika, Nõva sünnikodu. Stop sellel teeristil jätame bussi seisma. Tee äärsel kartulipõllule jääb selja sirgu tulijaid uudistama üks kogu, kes on äravahetamiseni sarnane meie viktoriinide kuldmängija Linda perega. Tema peab nüüd siin koos õega nii usinasti talu et ei saa enam nädalalõppe lustisõitudele kulutada. Mägi tuleb Muhamedi asja ja. Ma lootsin, et niikuinii te tulete ja kuhu te lähete seina vastu midagi ütlema. Ööbima lähme. Tagasi. Tere, tere. Tere. Ikka alati. Nii olidki laagrimured murtud. Telgid suurte õunapuude vahele püsti. Sega subõige valik keema, sedapuhku talu köögi suurele pliidile. Sellesse toredasse õhtusse mahtus veel palju külaskäike kiigekatsumist, laulu ja pillimängu. Sellesse saatesse nad enam ei mahu. Jätkame nädala pärast samal ajal.