Juba üle kuu aja on Mikkeli muuseumis olnud avatud näitus, alguses oli sõna, seal pannakse välja ajaloolised piibleid, jaan paruski kogust ja nüüd on selle näituse kuraator-koguhoidja Kerttu Männiste siin klassikaraadio stuudios. Tervist. Tere. Kuidas Jaan parusk oma piiblil. Sai Jaan paruski tegevus eestikeelset piiblit kogujana on tegelikult kestnud ligi 40 aastat, ta alustab sellega 1960.-te lõpus ja, ja kogub neid Tallinna, Tartu ja Viljandi antikvariaat idest. Tema eesmärgiks on on koguda kui, siis igast eestikeelsest ilmunud piiblist üks eksemplar. Lõppkokkuvõttes on tal mõnest köitest või mõnest väljaandest ka mitu köidet. Et kui need pakkumisel olid ja talle huvi pakkusid, et siis need tema kogusse ka jõudnud on. Ja täna on ta seda siis säilitanud enda juures, seda ei ole kunagi varem avalikkusele näidatud. Nüüd, Mikkeli muuseumis on esimene võimalus kohtuda siis eestikeelse piibli ajalooga raamatute näol eesti raamatukultuuri ajalooga, nii et sellel näitusel saavad kokku väga mitu kultuuri tahku aspekti. Kuidas kumu Jaan paruski üles leidis, kas ta oli selliseid nii-öelda müütilisi kollektsionääre, keda teati, et ta kogub, aga välja pandud ei olnud? Jaan paljuski ka tegelikult oli selline lugu. See näituse idee kõndis täiesti ise Kadrioru lossi uksest sisse. Et Me oleme Mikkeli muuseumis eksponeeritud erinevaid erakogusid ja Jaan parus, kes on ise suur kunsti ja kultuurisõber on erinevatel näitustel käinud ja, ja tuli muuseumiga rääkima, et kas me oleme teinud raamatu näit jutust selgus, et me ei ole seda teinud ja see kogu Ülevaatusel tundus sedavõrd huvitav ja kultuuriväärtuslik. Et leidis koha Mikkeli muuseumi ajutisel näitusel. Koguja astus ise julgelt muuseumi uksest sisse ja väärikas materjal leiab nüüd väärikat eksponeerimist. Kui palju neid piibleid eksponeeritud on ja, ja millised on kõige haruldasemad eksponaadid seal? Noh, haruldasemad. Me alustame ekspositsiooni esimese eestikeelse piibliga, 1739 aastal on siis ilmunud tegelikult kogujal endal oli kõige raskem oma kollektsiooni leida viimast, teise maailmasõjaeelset nii-öelda suut või juubeli piiblit. Sest seda on Eesti antikvariaatides väga vähe ringi liikunud. Et see on teistmoodi haruldane, natuke noorem, aga, aga seda võib-olla rariteetsem. Ja kokku on meile piibleid ja, ja lauluraamatuid ja sellist väiksema formaadilist hardus kirjandust ligi 50 erinevat köidet ja lisandub sellele siis erinevate piibliainelist graafikat. Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu kogudest. Mida teie ette võtsite, seda näitust kuraatorina esile pannes. Milliseid uurimusi? Kunstiajaloolase jaoks on raamatukultuuri raamatukunst täiesti uus teema, nii et tõesti oma silmaringi tuli üksjagu arendada ja laiendada Toomas Pauli Eesti piiblitõlke ajaloo läbitöötamisest, kuni siis tegeleda sellise tarbekunstipoolega nahakunstiga, köitekunstiga, trükid tehnikat tundma õppida. Et see on kindlasti laiendanud minu arusaamist üldse ega ka sellisest tarbekunsti poolest ajalooliselt tarbekunstist, mida raamat vaieldamatult on. Et ikkagi piiblile on üritatud teatud võimalust mööda anda väärikas, kaunistatud väliskuju ja on kasutatud siis kõiki neid oskusi ja, ja võimalusi, mis parasjagu on olnud mõnikord tagasihoidlikumad, mõnikord pidulikumat, me leiame sealt kullatist. Me leiame sealt erinevaid mustreid, ornament loomulikult siis kristlikku sümboolikat. Nii et, et see on olnud väga rikastav ja tõesti väga maailmapilti avardav kogemus, seda näitust teha. Seda näitust on käinud kommenteerimas ja sellel teemal on loenguid pidamas käinud ka Vello Salo ja Indrek Hirv. Kuidas need loengud on läinud? Loengud on olnud väga populaarsed, et on rõõm tõdeda, et info sellise näituse olemasolust ja nendest suurepärastest lektoritest on tõesti publikuni jõudnud ja loengud jätkuvad tegelikult korra kuus kuni näituse lõpuni, nii et ka jaanuaris ja veebruaris saab siis valitud laupäeva pärastlõunat del tulla erinevaid näitusega temaatiliselt seotud loenguid kuulama. Milliseid teemasid nüüd esile tõstetakse veel? 18. jaanuaril räägib pilke keeleteadlane Kristiina Ross lähemalt esimese eestikeelse piibli väljaandmisest ja sellest aastate aastatepikkusest tööst, mis enne enne tehti. Ja 15. veebruaril räägin siis näituse kuraatori positsioonilt, et ja kunstiajaloolase positsioonilt sõna- ja pildi seostest ja suhetest ehk siis sellest, kuidas piiblisõna on inspireerinud erinevaid kunstnikke käe läbi ajaloo ja, ja kuidas kirjasõna visuaalsesse vormi jõudes tihtipeale ka selliseid muudatusi võimugandusi läbi teeb. See vist on teema, mis on peaaegu ammendamatu piiblistseenide kujutamine kunstis kogu lääne kultuuriruumis, sinna vist ei saagi nagu piiri panna kuskile eriti väga lihtsalt. Jah, tulebki valida väike lõik sellest tohutu suurest ja väga rikkast materjalist, kindlasti Meiegi näitusele, ehkki graafikat on meil väljas umbes 30 leheringis võime juba näitusesaalis märgata kuivatada palju erinevaid võimalusi, näiteks Kristuse sündi kujutada kunstis detailide erinevused, meeleolu erinevus, rääkimata erinevatest graafikatehnikatest. Et see tõesti on, on väga lai teemadering, aga loodame sealt siis valida just näitusega haakuma väikese sektorit. Kui palju on külastajaid sellel näitusel olnud? Külastajaid on rõõmustavalt palju olnud just nendel programmidel ja samuti algab nüüd jõulukuus meie haridustegevust sellel näitusel mis kõigi ootuste ja lootuste kohaselt toob meie juurde ka ikkagi juba praeguse plaani järgi sadu koolile erinevates vanustes, kellele me siis räägime nii jõululugu väiksematele kui just nimelt seda raamatukultuurilugu natuke suurematele, nii et ei tasu näituse võib-olla sellist keerulist, natuke akadeemilist teemat karta, et igale vanusele oleme mõelnud ja kõigile leidub siis kas loenguid haridusprogramme või, või mingit neile sobivat huvipakkuvat teemat. Kuidas need piiblid seal eksponeeritud on, sellepärast et tegu on ju ikkagi tuhandete lehekülgede paksuse raamatuga, millist lehte välja sõeluda, et seda eksponeerida. See oli näituse tegemisel üks väga raskeid valikuid, et piiblid on kõik eksponeeritud tud vitriinides, kuna tegu on ajaloolise materjaliga, millel on omad hoiutingimused. Aga tõesti oleme siis osad neist eksponeerinud suled, kuna, et oleks näha just see nahakunsti ja köitekunstipoolne külg aga siis võimalusel ka avatuna näiteks illustratsioonide koha pealt eestikeelseid piibleid kahjuks on illustreerituna ilmunud väga vähe 1000 914939 ja siis ka oluliste kirjakohtade pealt, et kuna jõuluteema lähenemas on siis vastavatest evangeeliumides need kirjakohad välja valinud või siis ka selliseid toredaid perekondlikke sissekandeid, mida varasemad omanikud teinud on. Nii et avastamisrõõmu ja kindlasti ka äratundmisrõõmu paljude jaoks. Kui palju näitust on võimalik veel vaadata? Näitust on võimalik vaadata kuni märtsi alguseni ja eriti soovitan osaleda mõnel programmil, näiteks ka täna õhtul leiab aset kohtumine kogujaga. Ehk siis täna kell kuus räägime Jaan paduskiga näitusesaalis tema kogu kujunemisest tema nägemusest eesti raamatukultuuri kohta. See on kindlasti üks paremaid võimalusi selle näitusega tutvust teha läbi koguja isiku läbi tema sellise teoreetilise ja praktilise kogemuse, mis nende raamatutega seostub. Et annab ka muidu väga võluva ekspositsioonile kindlasti veel lisaväärtuse juurde. Kerttu Männiste, ma tänan, et tulite klassikaraadiosse, seda äärmiselt huvitavat ja harivat näitus siin tutvustama. Ja ilusat advendiaega, aitäh teile. KUMU Mikkeli muuseumis on siis välja pandud näitus, mida võite vaadata veel see kuu järgmine ja ülejärgmine mägi. Ja selle näituse nimi on alguses oli sõna ning seal siis võite vaadata ajaloolisi piibleid Jaan paruski kogust.