Eesti lugu muinasaegne rahapada, mida sellest leida võib, on tänase saate teema mõttes on ajaloolane ja numismaatik ajaloo muuseumist aeradokto Ivar Leimus ja saatejuht on Piret Kriivan. Kui suur on muinasaegne rahapada, kui niimoodi kujundlikult kokku panna või see oleneb täiesti selle kunagisest omanikust, kui rikast oli? Raha pole, võib olla väga suur. On andmeid näiteks Sid sauel kleiti 20. sajandi alguses, täpsemalt öeldes, 13. aastal isegi vist kaks rahapada üksteise järel jutti. Seal oli sees, noh, ma ei tea raha, poja suurust, aga aga seisu ei olla kahes kahes pajas kokku kuskil ligi 10 kilo hõbedat, nii et see konteiner pidi ka siis olema üsnagi mahukas. Või kui ütleme nüüd võtame mõne hilisema leiu, siis näiteks Maidla rahapada. See koosneb kahest niisugusest. Me kutsume neid hansa kaussideks, aga need olid siis niisugused umbes nagu nõges mäletab veel neid vanu emaileeritud plekk-kaussi, eks ole, võib-olla kodus on siis niuke keskmine plekkkauss, kaks tükki olid siis ülestiku asetatud üksteise peale nööridega kinni seotud ja ja, ja see oli ka üks rahapada, kui palju seal õieti sees olime, täpselt ei tea, paar kilo hõbedat jõudis muuseumisse, aga vähemalt kilo läks niimoodi leidjate vahel jaotamisele ja laiali ja jumal ise teab kuhu. Ja võib-olla oli seal veelgi rohkem suuruse järgi osutades otsustades aga on ka päris pisikesi leide, leitakse mõni mõni üksik münt koos, näiteks, olenes täiesti, kuidas kellelgi omal ajal vara oli saue leida, on siis kõige suurem leidmis Eestimaalt üldse rentida. No ma arvan küll, jah. Noh, tegelikult see oli ju nii, et raadiomasti hakati sinna püstitama üpris vara juba 13. Eesti raadioga segatud asjasse ei aja aja ja selle masti nimeks piisama rõivad raadiojaam ja mis sinagi, kõik pidi tulema, see ei olnud vist veel selles mõttes tänapäevane raadiojaam seal niisugusi kõne saada ei, ei edastatud, pigem pigem siis mingit teist laadi tehnikaga, seda ma ei tea siis. Peebeep või midagi raadiotelegraaf raadioteleWhia raadiotelegraafi Maste oligi täpselt. Ja, ja siis, kui te meid hakkasid selle pinnast pinnast ära võtma, planeerima siis, ja siis leitigi kõigepealt üks pada see läks siis kohe laiali, viidi, viidi Tallinasse. Hiljem osteti sealt üles üks tuhatkond mündil ja need sattusid Ermitaažis, nüüd on praegugi Ermitaažis, need on ka omal ajal publitseeritud avaldatud siis ja, ja kuna tolleaegne, see oli 10. sajandi leid, araabia müntide leid, nii et kuna tolleaegne münt kaalub keskeltläbi kolm grammi siis oli seal järelikult kolm kilo, mis juba Ermitaaži sattus, ma ei tea, kui palju laiali ja mujale läks ja see oli kevadel, siis oli maikuus. Ja kui siis sügisel jätkati seal töid augustis, kui ma õieti mäletan, siis tuli sealt teine samasugune rahapada välja, mis läks hoopis laiali ja millest hiljem mingeid hõbevõrusid sattus kohaliku mõisaprouaga ja tõenäoliselt sellest samast leiust peaks praegu inglise muuseumites olema paar hõbeasja. Kui suur see oli, ma ei tea, aga, aga räägitakse ka jällegi suurest potitäiest, nii et mingist 10-st naelast või niimoodi 10 naela neli kilo, nii et need kokku võis üks kümmekond kilo ära olla küll, jah. Kuidas nad siin endise muuseumisse siis sattusid mandril igale poole laiali? No ilmselt jah, ega me ju täpselt ei suuda jälgida kõiki kõiki nende esemete keerdkäike, kuidas nad mööda Euroopat ringi ringi hulka kusid, aga võib arvata, et seesama mõisaproua, kelle eravalduses need olid ega nüüd kuhugi muuseumisse jõudnudki hoone Genhüüne oli tema siis väga võimalik, et kas siis minu pärast lahkudes, kas siis 39. aastal võttis kaasa või juba varem, sest eks nad müüsid ju Bartlastel läks ju Eesti vabariigi ajal üsna raskeks elu ja väga võimalik, et ta oli sunnitud lihtsalt midagi maha müüma. Ja ju ta siis müüs sinna, kus rohkem maksti, see saue leida on 10.-st sajandist pärit, kas see on ka vanemaid? Ja kas meil oli varem ka hõbedat, kulda? Meil ei olnud üldse kulda, meil ei ole kuldamile ju üldse, mul on üksainus viikingiaegne kuldmünt üldse leitud ja see oli ka ehti asjaks, niiet kuld ripatsiks. Aga hõbeleide on küll, jah. Nagu me nüüd Rooma rumasid rahad kõrvale jätta, mida on ilmselt ka mõned üksikud leitud, aga millel mingit raha tähendus siin tõenäoliselt ei olnud. Siis tulevad esimesed rahad siia meile tegelikult üheksanda sajandi alguses ja võib-olla kõige esimene, kõige varasem leid ongi niisugune pisike. Rõuge linnamäelt on leitud kõrvuti üksteise peal neli araabia hõbemünti Dirgemid, mis millest kõige hilisemal löödud kusagil kaheksanda üheksandale 809. 10. aastal. Miks ma ütlen üheksandal 10. sellepärast, et need on dateeritud araabia või siis islami ajaarvamise kidra järgi siis kui Muhamed läks vidinast mekasse aastal 622 üks ja, ja teatavasti Muhamed lastel on kasutusel kuue aastane nende aastat ka päris täpselt piin, et kõigepealt tuleb mingi protsent sinna liita sellel aastal üheduse võrra juurde ja siis veel see 622 ja siis me saame selle niisuguse meie ajaarvamisele vastava aasta. Aga jah, et seal oli siis neli niisugust münti seal, nüüd meil Eestis kõige varasem teadaolev mündi Ardeke võiks siiski öelda, mis näitab, et yhel Rõuge mehel kõlisesid taskus juba Saddam Husseini diremite araabia rahad täpselt nii Bagdadist ja sealtkandist mujaltki. Ja, ja siis paarkümmend aastat hilisemaid leide on meil ka paar tükki veel. Aga lihtsalt, üheksas sajand on meil suhteliselt niisugune leiu tühi ja, ja nii on ta ka mujal Euroopas võib-olla ehk mitte nii tühi. Aga siis 10. sajandil läheb asi kuidagi käima kuskilt sajandi keskpaigas, 10.-st sajandist on meil kusagil üle 30 30 mündiaarde ja, ja seal ka seal on ikka seda hõbedat juba sisse voolanud päris kõvasti, miks ta sisse voolas, sellest me räägime vist natukene hiljem, aga aga siis niipalju võin öelda, et seal on seal esialgu veel sees araabia rahad. Ikka sealtsamast, kaugelt idamaalt, aga nüüd 10. sajandil peamiselt siiski juba Kesk-Aasiast. Sest vaadake, Kesk-Aasias oli tol ajal niisugune suur võimas riik nagu sama niidide riik, mille pealinn oli puharas. Aga kus olid suured hõbeda leiu kohataškendi lehistele ja Samarkantažcentia puhaara ongi põhilised niisugused linnad, mille nimesid nende müntide pealt leiame. Muide, araabia mündid ongi selles suhtes väga head meile uurijatele, sest nendel on kõik peale löödud, kes elemendi vermis, kust ta selle lõi, mis aastal selle lõi ja kõik, loomulikult Allahi nimel. Ja nii ongi peale kirjutatud. Kõik olid siis araabia mündid ja kõik on, kõik on sel ajal araabia mündid sest kogu see nii-öelda see mündivool käis tol ajal idast läände. Ja Araabia mündid on selles mõttes üldse niisugused huvitavad, et peale selle, et neil on see tohutu informatsiooni hulk peale, mida ühelgi Euroopa mündil tol ajal ei ole, aga nad on ka niisugused hästi standardsed ja neil oligi oma ideoloogiline sõnum. See sai alguse siis, kui noh, araablased olid kõrvuti bütsantsi, bütsantsi müntidel on ju, oli ka tol ajal väga selge ideoloogiline sõnum kandsid kõik kas Kristuse nimi, nime või pilti või, või risti või midagi muud niisugust kristlikku sümboolikat ja kuna islami usk teatavasti elusolendit kujutamist väga ei soosi, ehkki ta ei keela seda otsesõnu küll jah. Aga see tuleb, muide, see tuleb sellest, et koraan põhineb ju piiblil, nagu te kõik teate või ei tea, vahet pole see ja selles samas see on seesama kuulus Moosese käsulaudade koht, eks ole, kuldvasikakummardamine ja kõik ja, ja sealt tulebki seesama sama põhimõttega islamisse, et sa ei tohi mingeid ebajumalaid kummardada ja kuna islami äärmiselt munetistlik ateistlik religioon, eks ole, tema põhilause on Pole jumalat peale Allahi, eks ole. Layla, üllalla, seda te kuulete praegu igal pool filmides ja, ja see ongi niimoodi, järgmine lause oled, Muhamed, on siis tema saadik Mohamed Rassülla siis muhameedlased ka seitsmenda sajandi lõpul juba üritasid siis vastu hakata oma religioosse propagandaga ja hakkasidki siis müntidele vermima keskele siis neid kuulsaid niisugusi, islami tunnuslauseid ja selle ümberringi siis käivadki kõik need niisugused vermimise andmed ja, ja tagaküljel siis ka tihtipeale Califiemiiri nimed ja ja muud niisugused andmed. Nii et nagu veel kord veel kord öeldes tolleaegne araabiamünt on väga hea ajaallikas mitte ainult esemeline arheoloogi jaoks, eks ole, vaid ta tal väga täpselt ideaalse täpsusega määratav. Jah, ei, meil ei ole kuskil ette näidata mingit münti, kust pealt meie ajalugu võiks lugeda nendesamade müntide pealt me seda meie ajalugu loemegi, sest sealt me saame ju teada, kust nad tulid. Edasi me mõelda juba, miks nad tulid, kuidas nad tulid. No me võrrelda, missugused leiud on naabermaades vaadata, kas nad on samasugused, kas nad on erinevad teha sealt omad järeldused. Nii sellest me räägime ka, aga te nimetasite, euroopament, ega neile hakkasin, euromündid tulevadki meile siis, kui araabia mündid enam ei tule. See on nagu väga, väga niisugune kindel, selge vahe. No muidugi, see võtab mõne aastakümne aega ja keegi täpselt ei tea, miks, aga juba 10. sajandi keskpaigas peale hakkas hõbe ida poolt järjest vähem meile saabuma. Tuleb seal lainet lainetena hooti aga ilmselt on seda vähe, seda on vähe ja ilmne on ka see, et seesama araabia hõbe varustas ka suurt osa Euroopat hõbedaga. Ja nüüd, kui seda enam ei tule, siis tekib Euroopas teatav hõbeda kriis, hõbeda puudus. Ja tuleb ise hakata kusagilt seda leidma ja hõbe leitaksegi Saksamaale raamerzbergimaardlates, kosleri lähedal Hartsi mägedes. Ja pole ime siis, et just sakslased on need, kes hakkavad kõigepealt hästi suures koguses oma raha lööma, loomulikult seda tihti ka enne kogu aeg, aga, aga need on kõik niisugused marginaalsed. Need ei jõudnud meile, need, need Hõbemendid aga siis 10. sajandi ütleme teisel poolel algab siis nagu öeldud, Saksamaal ja, ja selle tulemusel ka Inglismaal. Väga võimas rahalöömine väga suurte, väga suures ulatuses. Ja vaat siis hakkab see raha jõudma meile ja kuna ida ida poolt seda raha enam juurde ei tule, seal saavad hõbedakaevandused ilmselt tühjaks, see on üks põhjus, kaubateed pöörduvad seal ringi rohkem India poole, siis me teame, tulid need suured Svjatoslav, sõjaretked, mis ilmselt ka vanad muistset kaubateed, mis olid juba sissetallatud KW, kaamelite ja, ja beduiinide ja variaagili poolt. Need lõigati läbi, see kauplemine Idavaga kuidagi käib ja, ja seetõttu hakkab hõbe voolama teisipidi sellepärast ega siis vene maali tol ajal täpselt sama suur nagu praegu. Ja ehkki rahvast tuli vähem hõbedat vajas ta sama samuti hästi suures ulatuses. Ja, ja seetõttu siis see hõbe nüüd hakkab liikuma teisipidi läänest, et aga ikka kogu aeg läbi Eesti, nii et seetõttu meile jäävad siia Eestisse siis nüüd maha ka niisugused suured hõbeaarded Lääne-Euroopa müntidest. No missugused need sisu on saksa müdidon tol ajal? Üsnagi halvasti vermitud? Nad on väiksemad, nad kaaluvad keskeltläbigrammi. Ärame, mündid, nagu öeldud, Dirhami tulid kolm grammi. Ja mis on väga iseloomulik kogu sellel ajal, et praktiliselt on olemas ainult üks nimiväärtus üks nominaal ja seon dinaar ehk penni siis stenaar on ta dinaarius ladinapäraselt ja germaanipäraselt on ta siis fennis Benning, Penn. Kuidas, kuidas tahes, seal on ju palju-palju võimalusi, sealt tulevad ka hilisemad raha, nimetasin paljudes teistes mitte germaani keelte sky, nagu näiteks Benjaas, poola keeles ja nii edasi. Ja need läheksid, on siis tehtud suhteliselt algeliselt, algelselt tehti nad kõik käsitsi, nad Jovermiti, aga nad ei ole vermitud nii hoolikalt, nende pildid ja kirjad pole välja lõigatud nii korrektselt. Tavaliselt on siis ühel pool, kas siis valitseja kujutis ja teisel pool mingi rist või kirik või tempel või. Aga tavaliselt on jällegi neil teatav ideoloogiline sõnum meile anda, et ühel pool valitseja, kelle nimel see lööd ja teisel pool siis kristlik sümboolikat rõhutada, et see on kristlik münt. Mis puutub Hinglastesse, siis nemad olid hästi korralikud, nende rahad on palju ilusamad, korrektselt vormistatud, hästi vermitud. Ja seal toimus juba siis 900 seitsmekümnendatel aastatel niisugune mündireform, mis korrastas rahalöömise kogu riigis. Nimelt hakkasid inglased toimetama niisugust regulaarselt raha ümbervahetamist, iga kuue aasta tagant hakati seal lööma uue kujundusega münte kogu aeg, muidugi jällegi ühel pool kuninga pilt ja teisel pool siis mingi risti variatsioon. Ja asja mõte oli loomulikult selles, et saada riigikassasse tulu sest see oli sundümbervahetamine, igaüks pidi oma raha kohaliku raha pojasse või kuhugi mujale ametivõimude kätte ära tooma ja saama uue raha vastu. Aga mõistagi saite seda uut raha vastu vähem, kui ta vana ära tõi. Samal ajal vana raha enam ei kõlvanud, kuna see riik ütles, et enamik kehtis enam ei käibi ja kui keskvõimule piisavalt tugev nagu Inglismaal tollal näikse olevat, siis suutis ta seda ka kohapeal kontrollida. Teatri sherif, kõik mäletate küll need pahašerifid kes Robin uudisel ahistasid ja nii edasi? See oli küll pisut hiljem, aga, aga põhimõtteliselt seesama sherif kord oli neil juba tol ajal olemas. Ja tsentraliseeritud raha, vaiade süsteem üle kogu riigi. Nii et tavaliselt oli niimoodi, et kui viidi 11 penni 12 penni, viidi münt klassi, siis saadi üheksa penni sealt tagasi, mis siis tähendab, et veerandi võrra vähem. Teine võimalus oli muidugi, tanti, anti vastu sama palju, aga lihtsalt selle võrra kergemaid münte, nii et riigikassatulu igal juhul ja see oli tolle aja Euroopas ikka kõva sõna, sellepärast kuskil mujal seda tol ajal veel eriti tehtud. Sealt võtsid šnitti siis ka teised sakslased tasapisi ja, aga sugugi mitte nii suurel määral, sest Saksa riik oli ka tol ajal väga lai ja küllaltki killustunud. Kõige tugevam keskvõim ehk oligi otode ajal 10. sajandil, pärast seda, see keskvõim hakkab nõrgenema, kohapealsete, eriti vaimulike, aga ta ilmalike Föduaalide võim on küllaltki tugevad, hakkavad oma nimel raha lööma ja kogu seda sega, segatiku oli väga raske ohjes hoida, pealegi noh, Saksamaa ja kogu aeg laienes ja, ja uued alad olid üsna lõdvalt seotud, ikkagi selle ütleme riigi tuumikala külge, teedevõrk praktiliselt puudus, eriti kui siin helbetaguseid alasid hakati juba hõlvama. On vist õige sõna. Ja, ja seetõttu sakslastel see asi ei tulnud nii hästi-hästi välja. Peale selle igal pool mujalgi löödi juba tolle raha mitte igal pool päris, aga siiski väga paljudes Euroopa maades. Meile jõudsid näiteks ungarlaste mündid mitte väga palju, aga siiski igas leius neid on. Ja mis on huvitav on see, et rahalöömise algus näikse olevat väga tihedalt seotud ristiusu vastuvõtmisega, nii kui riik ristiusu vastu võtab, või see kuningas, kes neil seal parajasti eesotsas on, nii tema raha lööma hakkab, enne seda praktiliselt, et mitte kunagi näiteks Ungari Istvan Püha võtab ristiusu vastu ja enne juba kõlbsubki haamer juba tulevad, ilusad ilusad pennid sealt Ungari poolt või ütleme Rootsis või, või, või, või näiteks Norras. Täpselt samamoodi kui seesama Ulav drivasson, eks ole, kes meil siin teatavasti Saaremaal kitsevast orjaks oli lõpuks vabadusse pääseb, välja, ostetakse Norras kuningaks saab, vot tema võtab ka ristiusu vastu ja hakkab raha lööma või Venemaal, kui Vladimir kutsub kokku siis kolme peamise usu esindajad enda juurde, et valida endale usku, teate ju seda, et ega siis venelased ei võtnud ristiusku niimoodi kohe vastu. Nad kutsusid endale kõigepealt Vladimir, korraldas dispuudi, Vladimir oli, eks ole ju Tavariaak põhimõtteliselt aga tolleks ajaks ilmselt juba tugevasti ka Slavistunud korraldas dispoodi, kuhu siis kutsuti Mulla rabi ja preester ja lasti neil siis omavahel vaielda ja siis, kuna Vladimir tundus, et see ristiusk lubas nii jumala teenimise kõrval ka nihukesi maiseid hüvesid nautida ehk kõige meelsamini vähemalt kurjad keeled nii väidavad, siis ta valis ristiusu. Nii või teisiti on ka Vladimiri esimene Vene valitseja, kes Venemaal rahad lõi. Need, need sidemed on tõesti väga tihedalt ja sellele on mingi mõistlik seletus ka, millel, miks raha ja risti just nii ta ilmselt ilmselt on, ilmselt mõlemad tähistavad riikluse teatavat niisugust. Arenguetappi võetakse vastu riigiusk ja see on teatav niisugune, kas siis tsentraliseerituse või riigivõimu koondumise märg. Et nüüd nüüd lüüakse ka raha, ma olen nüüd teiste valitsejatega võrdväärne kõiklevad raha, mina löön raha ega siis raha polnud ju ainult raha tol ajal ta oli samahästi ajalehte, inimesed nägid, ahaa, valitseja pilt, uue valitseja pilt raha peal või midagi niisugust, eksju nad nägid. Ahaa, see valitseb meediat, kelle pilt oli raha peal, see oli kõva mees. See iga, iga mees ei saanud oma pilti raha peale näiteks, nii et tal oli ka oma sõnum alati alati kanda ja hiliskeskajal eriti juba, kui, kui neid valitsejaid hästi palju saia. Nii et seal mingi niisugune niisugune seos on, seos on olemas muidugi, Vladimir remont ja meil ei ole jõudnud, küll aga on tema poja Jaroslavi münte meile jõudnud üliharuldased, mis arvatavasti löödud küll Novgorodis, aga, aga mine sa tea sellepärast et neid üldse maailmas seitse tükki teada, neist kolm on leitud Eestis. No me teame, et Jaroslav vallutas Tartu linnuse 1030. aasta paiku mitte täpselt 1030, nagu meile õpetatakse, vaid 30. aasta paiku. Ja mine sa tea andistele Jurjevi nime. Nahjurjevi nimed andis talle sellepärast, et ta ise, tema enda nimi oli, Juri, see oli tema ristinimi. Alati oli valitsejatel tol ajal Venemaal kaks nime, üks oli siis niisugune noh mitte nüüd lausa paganlik, aga ütleme, traditsiooniline nimi nagu Jaroslav näiteks. Ja teine nimi oli, mis ta seisis ristimisel, see oli siis juuri ja see sõltus sellest, kes oli kaitsepühak. Nimelt Jaroslavi kaitsepühaks, pühakuks oli Püha Georgi, Georgi on nimelt Jüri. Kui keegi ei tea. Ja siis seepärast arut asutas ka Jurjevi linna või kasutasime Din andis talle Gurjevi nime, ütleme siis niimoodi. Ja, ja samuti on nende müntide peal Püha Jüri kujutis, mis Jaroslav lasi, lasi lüüa. Nii et mingi seos Tartuga, Jaroslavi müntidel, Tartuga on, on olemas, ehkki ehkki muidugi vist ei saa võtta, võtta võtta tõe pähe seda naljakat naljaga pooleks esitatud hüpoteesid järskude lõigi need Tartusse, siis polnud nagu erilist põhjust seda siin teha. Milleks rahalöömisel on mingi oma, oma, oma, oma oma oma niisugune funktsioon ju ikkagi ka olemas ka siis majand, nii majanduslik kui poliitiline, kellele ta siin ikka väga oma oma oma võimuni kuulutas. Nendele pärismaalastele vaevalt. Nendel oli kama kõik tol ajal, kelle pilt seal raha peal on, nemad ei teadnud sellest midagi. Kui seitsmest haruldasest mündist kolm leiti Eestis enne päris kõva sõna hästi, kuidas üldine pilt oli, et kui meie ümber igal pool tehti raha, Meie ise raha ei teinud, et siis mujal on ilmselt neid rahapadasid kohe hulganisti. See on tegelikult vastupidi, see on tegelikult vastupidi on huvitav see, et mida vähem kuskil raha lüüakse, seda rohkem raha ballacildsed leitakse. See on nagu paradoks, aga, aga see tegelikult väga lihtsalt seletatav. Näiteks neid samu saksa ja inglisja garaabia münte, nende nendes piirkondades, kus nad on tehtud leitakse äärmiselt vähe. Nad läksid kasutusse, turg neelas nad ära, seal oli rahal olemas oma funktsioon. Siin Läänemere ääres on asi teistmoodi, ma rääkisin, rootslased tegid oma raha ja nad tegid seda lühikest aega suhteliselt tagasihoidlikus koguses. Norralased samamoodi, venelased samamoodi lühikest aega sisse katkes jälle. Ja just see Läänemere piirkond ka poolakad samamoodi muidugi kogu see Läänemere piirkond äär on tihedalt täis tipitud, just nii neid rahapadasid neid aardeleide. Ja just ilmselt sellepärast, et siin ei olnud seda igapäevast kaubandust, mis selle raha oleks ära neelanud. Inimesele on tegelikult see raha ka mitte midagi teha, ta sai selle mingi tehingu tulemusel, millest ma võib-olla hiljem räägime. Aga tal ei olnud sellega siin kohapeal midagi teha, tal ei olnud supermarketit hüpermarketit talle isegi mingi harjuski käinud tema juures. Ta ei olnud seda kuhugi panna, ta kaevas seal oma tare nurka. Ega ta isegi peitnud seda ta lihtsalt kaevastama ikkagi silmal. Mis ta seal seisab, niuke hõbeda hunnik nurgas ja mis tahes siis endale võttis. Vot see on, see on hea küsimus, ma ei oska, ma ei oska sellele vastata, tähendab, no üldiselt ikka kõik teadsid, et rikkusse on tähtsus, tähtsusse, vägevus, võim ja nii edasi. Et aiad olid kuidagimoodi omavahel seotud, rikas mees oli ikkagi tähtis mees. Teine asi, et see rikkus oli niisugune nii-öelda seifis tal pangaseifis Maapangaseifis ta ei kasutanud seda, ta ei võtnudki seda välja, ta sai selle seal, ta seisis ilmselt väga harva, eks ole, seda sealt vaja. Ja kui ta ära suri ja tema järglased kuskil maha löödi, siis ta jäigi sinna vedelema sinna tema maa sissetare nurka ja mõni õnnelik põlluharija näiteks kraabib selle praegu välja ja. Ta imestab, et näe, mis seal kõik on. Kas see saue leid, kas see mees võis olla siis muinasaegne, kõige jõukam rikkur? Tõenäoliselt oli siis 20 kilo hõbedat ja ma arvan kokku üks, 10 ega ma täpselt ju ei tea, kokku 10, nii et kumbki potitäis võis olla seal siis kusagil maksimaalselt viis kilo. Ja kindlasti, sest see oli, see oli suur summa tol ajal, sest hõbe oli ikkagi väga kallis. Muidugi ka tolleaegsetest hindadest on meil ju suht vähe aimu. Neid on siin-seal üle Euroopa laiali, erinevad andmed ka idamaadest, aga me ju ei tea, kas samad hinnad kehtisid igal pool ja, ja kas nad kehtisid kogu aeg ja tol ajal oli ilmselt neid hinnatõuse langusi. Aga siiski mingid keskmised, niisugused suurused on olemas ja, ja ütleme, kui hea sõjaratsu maksis tol ajal mingisugune 250 300 grammi hõbedat ja orjatari umbes sama palju, noh, need olid kõige kallimad asjad. Siis selle koguse eest sai juba ikka neid päris palju. No ütleme niimoodi, et hea sõjaratsu tol ajal see oli nagu tänapäeval mersu ütleme kui võrrelda millegagi niimoodi, see oli kõige kõvema mehe niisugune, mitte ainult vajalik sõtta minekuks vajalik loomulikult, no ütleme siis lausa soomusauto, eks ju, vaid daaliga staatuse taliseisuse näit ja kes ikka niisuguse hobusega ringi ratsutas, kellel oli kallis mõõk vööl, mis maksis ka ligi 100 grammi hõbedat, võib-olla kellel, eks ole, kari orjatari lippas järel ja pühkis juustega, eks ole, sõrmi ja nina. Siis see oli kõva tegija, eks ju. Me teame, et see nii umbes need asjad käisid, sellepärast seda infot Laan, on ju sellest Vikingi viikingite elust natuke ka kirjutanudki TaDaa Volgal pulgary linnas kohtas ja jäime umbes teame, et kuidas, kuidas, kuidas üks rikkur tol ajal välja nägi, kes see oli, kes on kirjutanud a, see on üks araabia reisimine Isamaateadlane, see oli aastal üheksat 21, kui Kariis saatis ta pulgarisse. Aga see ei ole mitte Bulgaaria samanimeline riik, mis asus keset Volgat. Seal kas pealinn, eks ole, pulgale suvar ja ta läks sinna nagu selleks, et ametlikult siis pulgarite valitseja saaks selle islami usu vastu võtta. Ta oli mitu aastat teel, ta kirjutas sellest suurepärase reisikirja, mis ei ole küll eesti keelde tõlgitud, valikuliselt on siin-seal katkeid avaldatud. Aga mis on tõlgitud muidugi vene ja paljudesse teistesse keeltesse. Äärmiselt huvitav materjal ja seal on ka sisse kuulus koht sellest, kuidas ta kohtab siis neid variaadi, viikingikaupmehi, seal Volga, millega nad kauplevad ja siis on see hästi kuulus koht variaadi matusest, eks ole, mille järgi on Hollywood filmi tan pandeerasega peaosas, Banderas on mustad lambad ja seal väga, väga väga, väga väga huvitav vaadata, niimoodi päris naljakas, isegi filmi nimi on, oi, ma mäletan küll, ma ei tea, mitmes sõdalane see oli, 70 13. on mingi niisugune pealkiri oli tal. Noh, muidugi seal on mingi täieliku täielik fantastikaga. Aga aga osaliselt on see õige ja vähemalt selle koha, kuidas, kuidas matus käis ja kuidas nende nende hügieeni tarbetarbed olid ja kuidas nad ennast hommikul pesid ja mulistasid ühes kausis kõiki nuuskasid sinna nina, see on kõik täpselt nii, nagu Falt Laan kirjutab, nii et tema oli Dima tuli Bagdadist, see oli maailma pealinn tol ajal, tema oli tsiviliseeritud, tema tegi iga hommik maniküüri endale ja siis ta näeb, kuidas viikingid ennast pesevad. See oli nii vahva, eks ole, kõigepealt juht peseb, eks ole, suures mullis ennast, eks ole, muuskab ja röhitsev sinna sisse sülitab, eks ole, siis võtab järgmine tähtsuselt mees sellesama asja ja teeb sedasama, kuni siis lõpuks kõige viimaseni laudkonnas välja. Näiteks niisugused toredad näiteid, ma ei hakka rääkima sellest, kuidas matuse all orjatari tega käituti, läheb pikaks ja võib-olla seda mõtet ise lugeda ka, kuidas ja kes selle raha väärtuse määras. Ega me ju täpselt ei tea, nagu praegugi, järelikult naerab turg. Ma eeldan. Informatsioon pidi siis liikuma või kui kiiresti see informatsioon liikus, informatsioon liikus sama kiiresti, külavia hobune võrdlemisi aeglaselt, võrdlemisi aeglase, nii nagu mersu ja lennuk ja interneti ka ei olnud ja meilide käinud paraku paraku isegi veel hiljem, keskajal hiliskeskajal varauusajal on täpselt sama probleem. Informatsioon kaupmeeste jaoks liigub liiga aeglaselt. Ta ei suuda hinnamuutustele reageerida, keskaegne kaupmees läheb tihti pankrotti, kuna ta ei täpselt ei tea, kuidas on hinnaolud, kus kus oli ikaldus kusse joonud, kuhu paisata oma eksole vili või midagi niisugust. Sest ütleme siis, kõik oleneb tuulest. Kui oli pärituul, siis laev sõitis kiiresti Lüübekisse, näiteks Amsterdami, aga kui oli vastutuul, siis tuli seal Loovida ja, ja ütleme enne kogede leiutamist, kus tagastust koge tulid juba võimelised ka vastutuult minema. Enne ei olnud üldse mingit võimalust, kui oli vastutuul, eks ole, siis tuli seista niikaua kui tuul, pöördusega tuul võis pöörduda, noh näiteks mõnes kohas puhub tuul pool aastat, ühtepidi on pool aastat teistpidi näiteks, nii et ega see ei olnud nii kerge. Ja loomulikult ei teatud neid hindu nii täpselt, nii et eks ta käis natuke ehku peal, see asi. Et lihtsalt, kuidas meeldis, mõnikord oli, niimoodi ka? Ei no eks need hinnad olid ikka välja kujunenud, turg ikka kujundab mingid hinnad ju välja, et on teada, et vot see maksab nii palju ja tõenäoliselt tulid hinnad ka ikkagi natukene püsivamad, kui praegusel ajal ütleme kõik teadsid ju, et see on niimoodi. Järelikult on ta niimoodi. Aga kuidas seda räha arvestati? Kui araabiamünt kaalus kolm grammi ja, ja euroop oma eksgrammi tavaliselt kuskil 1,4 niimoodi algul ja nagu ikka ebame, nojah, ega nendel ei olnud ju gramm süsteemi Neud alati teistmoodi olnud, eks ju. Et kuidas siis loeti need grammid kokku või raati tükid kokku või kaaluti, olenes ilmselt jällegi. Me ei teagi päris alguses, kui ta, ma arvan, et alguses võid isegi neid lugeda, kui olid ainult araabia mündid ja nad olid alguses ütleme, üheksandal sajandil ikka suhteliselt niimoodi korralikult tehtud, niimoodi seal 2,9 millegagi grammi oli ta ja no natuke siia-sinna, eks ole, mõni kümnendik, aga üldiselt nad tehti üsna hoolsalt ja ma arvan, siis võis neid lauset tükkhaaval lugeda. Näiteks meil on Ühes üheksanda sajandi kõige suuremas haardes, mis leiti kohtlalt 23. aastal 923. Ma ei tea, palju seal täpselt münte oli, räägitakse viie 600-st, aga üle 400 on jõudnud igatahes ajaloo instituudis on praegu. Ja seal on mõnedel müntidel peal niisugused imelikud rooma numbri sarnased märgid. Noh nagu Rooma üheksa või kuus või kolm või midagi niisugust. Nii et võiks arvata, et seal oleks nagu mingit kolmel põhinevat arvestussüsteemi kasutatud. Kas nüüd müntide lugemisel tõenäoliselt, kuna nad olid nii ühtlase kaaluga, võis neid ka lugeda. Aga hiljem, kui see asi tõesti valgub laiali, läheb nii-öelda käest ära, sest juba need sama niidide mündid, nende kaalud, hakkad algul olnud ka enam-vähem korralikud, hakkavad õudselt kõikuma juba mitmekordselt, järelikult neid ei olnud enam võimalik kuidagimoodi lugeda. Kusagil 10. sajandi keskpaigast läheb nagu asi asi täitsa käest ära. No selles mõttes, et see kaalustandardmüntidega alus, standard valgub laiali ja enam ei ole niimoodi, et sa saaksid raha lugeda. Siis samal ajal ilmuvad ka leidudesse. Neid on varem ka, aga just eriti sellel ajal ja eriti massiliselt hakkavad tulema kaaluvihid, kaalud. Nii et see tähendab, et tol ajal minnakse massiliselt üle hõbeda kaalumisele vinneri müntide lugemine ja siis tuli kaalumine. Millegipärast arvasin vastupidi karta, tähendab, no ja siis tuleb jälle lugemine, aga me ei tea ju sellest päris varasest ajast, aga võib arvata, et kuna need mündid olid suhteliselt standardsed, tõenäoliselt suuremaid summasid kaalutikaga. Aga väiksemate summade puhul võis täiesti rahulikult lugeda. Ei, ei olnud hirmad, saad petta või saad vähem või midagi niisugust. Nojah, me me ei tea, lihtsalt see aeg on nii nii, nii ammune ja neid seda materjali selleks on liiga vähe, et midagi otsustada. Aga kuna kunamüntide kaalud, eks ole, lahknevad just 10. sajandi keskpaiku eriti kõvasti ja samal ajal ilmuvad kaalud ja vihid ja siis kui veel Euroopa mündid tulevad, siis läheb hoopis segaseks, siis on täiesti võimatu neid raha raha lugeda on täiesti võimalik. Siis siis ilmselt teda hakatakse järjest massilisemalt kaaluma, siis ainult saabki kaaluda teda. Ja kaalumiseks olid siis niuksed tõesti pisikesed kaalukesed, need olid kokkuklapitavad niisugused nagu apteegikaalud täna apteegiakna peal teinekord kuskil veel on välja pandud või nagu vanad postikaalud õieti täpsemalt isegi nagu vanad postikaalus ja siis on suurus, vastab täpselt sellele. Nad olid siis niuksed pronksist, kaks kaalukaussi, niisugused, õlakaalukangid, õlad keskel, siis niisugune nagu osuti moodi, mis siis näitas, kumb kummale poole see kaldub sinnapoole, tuli siis teisele poole tuli juurde panna. Ja olid siis kaaluvihid, need olid niisugused nagu kes mäletab lapsepõlvest niukseid nagu loto loto nisukesed, nupud, tünnikujulised või niuksed, kerakujulised, mille otsa tulid lapikud otseste peal olid siis silmakestega nagu, nagu virghvlil, nagu täringu niuksed silmaksed olid täpselt samamoodi pandud. No mitte päris täpselt kolmveerand järjest, vaid oli niimoodi kolmnurgas üks, kaks, kolm, neli, viis, rohkem tavaliselt ei olnud. Olid siis niisugused villid, mille peal oli siis kaaluühik seal näidatud. Ja nii et kuna need neid viht on leitud nii meil kui mujal just siin Läänemere ümbruses, jälle loomulikult. Kus oligi, kus on hästi palju rahapadasid, kus on hästi palju hõbedat, kus pidid kaaluma. Sest siia voolas kõiksugune, võõras hõbe kokku, kõik käis, eks ole, polnud tähtsust kesta, kus löönud peasid hõbe. Siis on võimalik oda kergesti ka see kaaluühik välja arvutada ja see, see on natuke napilt üle kaheksa grammi. Nii et. Sel ajal see vastas ühele Skandinaavia pöördukile. Skandinaavia Üürtocoli, niisugune kaaluühik. Pöörduge oli siis kaheksa grammi. Kolm pöördukid moodustasid ööri. See oli niisugune süsteem siis ja Marta läks kaheksa, kaheksa üüri aga tol ajal vist veel 10. sajandil ei pruukinud marka üldse olemas olla, see on jällegi üks niisugune keeruline keeruline areng, sest tollel olid meil ühed suuremad rahad ka peale müntide 10. sajandil juba ja need olid niisugused hõbevõrud, mida kutsuti tõenäoliselt ose ringideks, tähendab hõbe hõruni raha tähendab kaela vaid see oli niisugune väike, see oli nagu käevõru nagu spiraal, käevõru, aga veel kitsam, nii et ega ta hästi üle käega ei lähe. Ja neid on noh, eriti kitsaid niimoodi, et inimesed tavaliselt arvavad, et kui nad näevad, et need on ehteasjad, aga neid on rahavõrud just nimelt. Ja, ja nad on siis niuksed nagu vedrud näevad välja ja siis otsakesed on neil naguniisuguseks S-tähe kujuliselt silmuseks nagu painutatud. Nagu aasaks ja kui me mõtleme, see selle nime peale Hoose ring. Tõsi küll, see nimetus allikates on meil olemas alles 13. sajandi algusest, aga see ei tähenda, et nimise vanem ei ole. Lihtsalt ei kirjutatud varem meil mitte midagi. Henrik on see, kes selle esimest korda kirja paneb, selle siis seose ring tähendabki ju ring on võru ja uus on aas, eks ole, nii et niuke germaanipärane sõna, mis tähendabki aasaga Võru ja täpse ja kaal on neil siis nad napilt alla 100 grammi. Ja just täpselt Segaal on nendel veel ka 13. sajandi alguses, ehkki kuju on muutunud. Nii et võib arvata, et need 100 grammised, spiraal käevõrukesi 10.-st sajandist ongi need ose ringid, mis meil siis ka käibel olid. Ja mis mõte nendel aseringidele suurema summa jaoks, miks nad ei võiks suuremad mündid siis lihtsalt nominendid olid kogu aeg ühe ühesuurused, ainult ühes nimiväärtuses neid tehti, lihtsalt, ei olnud suuremaid münte see meie ettekujutus, et noh, et on olemas kroonised mündid ja kümnesendiseid, mündid ja 20 sendise mündi niisuguseid asju keskaeg ei tunne. Keskajal ma rääkisin, üks nimiväärtus, kõik teadsid, väga harva tehti poole, Bennis on väga haruldased ja veel väiksemad. Ta polnud ollagi. No kui oli vaja, siis lõigati münt pooleks, lihtsalt, kui oli vaja poolt penni maksta. Teinekord lõigati juba sealsamas müntlastamiselt pooleks, kus ta tehtigi kooli poole Bennisid või lihtsam oli, lõigati münt pooleks, kui teha poole väiksemaid münte. Mõelge ise, iga münt tuli ju käsitsi valmis teha, ta on ju pisike, eks ole, poole grammile, münt on juba suht väike, eks ole, kõik need poole grammised, Etakesed tuli ükshaaval valmis teha. Ja siis tuli nad kõik ükshaaval vermida. Kergem oli ju teha suuremaid münte. Kas neid ose ringe on Eestimaa pinnalt maapinna seest ja on ikka leitud, küll on mõned ikka leitud ja näiteks ilmselt sealsamas saue Leius saue leiuse oli, oli, oli neidenis, ongi midagi Inglismaale näiteks jõudnud ja ja, ja siis on v muuseumiski on paar tükki neid olemas, üks on Ääsmäele just 20. sajandi leid ja siis üks on Väike-Rõude aardest, mis pärineb 11. sajandi algusest ja reisi, aga noh, see võru on tsipa vanem siis. Kas need mündid, mis teda on kokku Kaletud? Kui palju neid on? Muidugi loetud, aga, aga jah, tõenäoliselt need, mis alles on, neid on kergem lugeda, aga me ju ei tea, kui palju on lihtsalt ümber sulatatud, sest noh, sellessamas saue leiustki, millest me rääkisime siis sealt jõudis vermitaaži 1000 münti ja muide, üks münt on ka jõudnud meie muuseumisse tuli alles paarkümmend aastat tagasi, keegi tõi ja tuli välja, et soli samast leiust kuidagi sai selle kindlaks teha. Aga suurem osa ju sulatati ringi, ega siis 100 aastat tagasi, kui maamees leidis rahapaja ega siis tema ei teadnud müntide väärtusest midagi, tema jaoks oli see hõbe, hõbe tuli viia kullassepa juurde ümber sulatada ja selle eest raha saada ja nii tehtigi enamasti vahel harva, kui juhtusid, siis muuseumitöötajad peale või kohalik politseinik lihtsalt arestis asja ära. Siis jõudsid need asjad muuseumisse, kümneid näiteid, kus on leitud potitäis rahapotitäis idamaist, raha, araabia münte siin-seal kolmandas kohas nendest leidudest säilinud parimal juhul paarkümmend münti, kui sedagi. Et tegelikku, seda müntide arvu on praktiliselt võimatu öelda. Võime jah, vast, et öelda, et leitud on kümneid ja kümneid tuhandeid ehkis, ehkki säilinud on neid ütleme praegu ütleme 15000 ütleme viikingiaegse. Kui räägime viikingiajast, ütleme sest üheksandast 10.-st 11.-st sajandist siis umbes umbes 15000 mündiringis. Kas neid münte saab kuskil vaadata ka ja aineid vaadata? Praegu saab vaadata ühes kohas, varsti saab vaadata kahes kohas jälle. Raivo ja just kõigepealt muidugi meil ajaloomuuseumis, kus meil on väike mündikabinet, kus on niisugune väljapanek Eestis käibinud rahadest alates siis viikingiajast kuni sarja lõpuni. Ja varsti avatakse ka jälle ajaloo instituudis nende väljapanek eesti muinasAaretest, kus siis on just nimelt rohkem tähelepanu pööratud nende aarete, nende rahapada ja üldse üldse üldse Aareti mitte ainult mündi aaret, vaid üldse aarete peale. Staarsed võivad koosneda ka näiteks merevaiguhelmestest minu pärast ka see oli väärtust. Missugune on siis kõige suurem haare, mis muinasaegsest Eestist meil on säilinud? Säilinud on, kas kaalu järgi väärtuse järgi väärtuse võtame väärtuse järgi kõige häält teha ja kui muinasajast, siis pole vahet, eks ole. Siis see peaks siis tulema, mis säilinud on, on jällegi meile, ajaloomuuseumis on Kose aare, sealt on säilinud ligi 2000 münt üle 1700 mündi hõbeasju. Aga need on juba 11. sajandi mündid, peamiselt need on need grammiseks, kas tänapäeval on võimalik veel leida rahapada? Jah, paramuinasaegsed lähime muinasajal ja on ka muinasaegset võimalik leida, peaks minema kust peaks otsima? Ja ei saa anda, tähendab, targad inimesed juba otsivad niimoodi. Kevadel ja sügisel kammitakse metalliotsijatega ju mööda põlde ja, ja, ja kes on eriti eriti targad, nüüd nüüd ka leiavad juba, mis tegelikult arheoloog üldse ei rõõmusta, sellepärast enamasti on tegemist siis ka mingi mussi asulakohaga või millegi muu niisugusega, mis siis selle rahapaja otsimise käigus paratamatult rikutakse. Tavaliselt leitakse muidugi üksikuid münte, sest noh, Eestimaal on ikkagi raha kasutatud üle 1000 aasta ja, ja kogu aeg on teda taskust pudenenud ja muidu peidetud ja mahavisatud ja ja ohverdatud ja nii edasi ja, ja teda on ikka kõvasti kukkunud. Aga kõige tavalisem niisugune raha leidmise moodus muidugi kui õieti üks on niisugune eluline, et te harite põldu kaevate maad, eks ole, otsiti vihmausse minu pärast, eks ole, kalale minna ja kõlksti, eks ole, midagi on abidal kaevate veel ja ennäe, juba paistab, juba läigib, eks ole, siis hakkab midagi. Aadi hein oli nii leitaksegi täpselt nii leitaksegi või siis noh, tavaliselt ekskavaator, kes, kes niimoodi, kelle Kopost hakkab hõbeda vihma pudenema on sedagi ette tulnud. Aga neid, niisuguseid juhuseid on muidugi suhteliselt harva esinevad niimoodi aasta 10. kord, ehk kui sedagi, viimasel ajal veel vähem. Pipar, võib-olla hakkab rohkem tulema, sellepärast kõik sõltub sellest, kui palju põldu haritakse. Kui põllud jäävad söötma, mitte keegi ei kaeba, siis ka keegi midagi ei leia, sest rahapojad reeglina ei ole sügaval. Sest nagu öeldud, neid ei peidetud, neid ei peidetud spetsiaalsed, need pandi lihtsalt enda jaoks kõrvaldan labida sügavusel keskeltläbi väga-väga lihtne leida. Teine võimalus on minna neljapäeva öösel risti. Teele, võta must kukk kaenlasse, eks ole. Noh, ja siis anda need kolm tilka verd sellele mehele, kes sinna teie juurde ilmtingimata tuleb ja no siis siis lähete koju ja teete oma, ma tea, vakad kirstud lahti ja näe, kõik särab ja hiilgab vastu. Kui on nii juhtunud ja nad ongi seal kirstus. Mõnel inimesel mõni münt, mille päritolu ta täpselt isegi võib-olla ei tea ja võib-olla võiks arvata, et see on, sellel on mingi, kuidas siis saab alati pöörduda, siis tulge aga muuseumisse või ajaloo instituuti, kaks võimalust, need on kaks kohta siin Tallinnas, kus töötavad vastava eriala ja koolitusega inimesed. Ja näidake ja küsige ja ei kellelegi keelata abi. Aga mis siis saab edasi? Kui selgub, et on tegemist sure väärtusega, siis inimene ise otsustab, mis ta sellega teeb. Sest ega meie, kui see on tal käes, niisama teine asi, kui ta on leidnud, ütleme, mingi muinasvara, eks ole, tuleb sellega siis loomulikult, käib asi läbi muinsuskaitseameti, kellel on selleks olemas vastavad vastavad ostusummad ja kes siis põhimõtteliselt peaks siis inimesele selle leiu hüvitama, kui inimene on selle summaga nõus. Kui inimene ei ole summaga nõus, siis ei saa keegi tema käest ka päris vägisi seda asja ära võtta. Nii et seaduse järgi kuulub leid küll riigile, kuid riik on kohustatud siis hüvitama 50 protsendi turuväärtusest. Eks ole sellest leiust leidjale, mis ei ole tegelikult üldse vähe, sellepärast et sõnan kroo, eks ole, alati on suhteliselt palju halvasti säilinud, halvasti vermitud, kulunud väärtusetud münte või väga palju ühesuguseid münte leidudes mis nagu ei lähe kaubaks, ütleme, kui, kui ta viib selle mõne antiigimehe kätte. Samas ajaloolasi huvitab see mündilaid hoopis teisest seisukohast, meid ei huvita, kui palju see seal Jaroslavli münt võib maksta. Raske isegi öelda, kui palju, see sõltub ju kõik oksjonihinnast. No me teame, et kallim Liivima münt siin paar aastat tagasi müüdi, müüdi saksa oksjonil maha, need Eesti rahasse arvestatult tuli ligi pool miljonit krooni vist välja lata. Aga, aga, aga Meitsi tegelikult muuseumis ei huvita. Meid huvitab see leid kui ajalooline tervik, kui ajalooallikas, sest ta on täpselt samasugune allikas kui mõni dokument, et kui mõni teine muinasleid ja nagu, nagu ma rääkisin, just mündid väga inforit ka nendel on väga palju informatsiooni peal, nii et nad lähenevad pigem kirjalikule kui, kui, kui eseme esemelisele allikale ja seetõttu meid huvitab just kõik. Ja, ja mis siis, kui on väga palju ühesuguseid münte väga hea, siis see näitab juba midagi, kas tol ajal löödi palju raha või, või, või löödi need rahad just sel ajal, kui see vahetult enne seda, kui see rahapada maha maeti, eks ole, või, või midagi muud kolmandat, sealt saab igasuguseid järeldusi teha, kõik on oluline. Kas Need Jaroslavli mündid, need on Eestis väljas ka, kui nad nii väärtuslikud on, kuidas ajaloomuuseumis ja ekspositsioonis väljas, aga koopiana? Originaalseifis, selge aitäh Ivar Leimus ja nädala pärast räägime me siis sellest, kuidas need rahad, need mündid Eestisse jõudsid.