Tere õhtust ja suur tänu tulemast tutvuma ilma helide mitmekesise maailmaga. Minu nimi on Tõnu Timm. Põrutage hakatuseks poole sajanditagusesse Ameerikasse kus 1957. aastal asutasid toona just kolledzi kohustustest vabanenud folkmuusikud hopsein Nick Reynolds ja Deiw kaart. Kingston Trio ühtlasi omas ajas uue muusikastiili, mis ameeriklastele. Ajatu ja meeldib väheses koguses muudelegi. Kahe bändža kitarriga, mõnikord ka kahe kitarri ja ühe bandžoga, mis pillid parasjagu paremini hääles olid. Lauldi lihtsaid laule mitte bluugrassi standardite järgi, sest nii osavasti mängida nad ei osanud, vaid lihtsa linnamehe kombel. Olles ühtlasi kenad poisid, jäid nad San Francisco ööelu ühele juhtfiguurile silma ja esimene plaadileping allkirjastati hommikutundidel sealsamas neljale salvrätikule. Viimane originaalliige lahkus ansamblist alles mullu tervislikel põhjustel. Et see pisiasi ei takista ansamblit jätkamast ja Ameerikat, neid jumaldamast uute isehakanud nimesid ma kahjuks ei teagi, aga ega me neid oma saates kuulagi. Liiatigi on tänases saates lisaks Kingston Triiale muudki põnevat. Nüüd veel üks Põhja-Ameerika laulutrio, mis erineb eelkuuldust selle poolest, et häält teevad naised. Ja nemad ei ole mitte 40 aastat või 14 aastat. Koos laulnud ja koosseis on neil ka samaks jäänud. Olevat kirikulaule iiri rahvalaule ja tegelikult kõike, mis kätte juhtub ja meelepärane tundub. Ning tegelikult ei peagi neid väga põhjalikult tutvustama, sellepärast et kes inglise keelt Tõnkab, saab järgmisest loost kõige olulisema nende kohta teada. Rotšis on trio nimeks. Tegemist on õdedega mägi, terri, jess, rott. Kogu tõde neidudest on vaata milline siirus võrreldav. Rebi kombi laise plaatidelt kuulduga veel toredaid näiteid, kuidas Põhja-Ameerika inimestele mõjub. Need on nüüd ukrainlased, emigrandid, kes valinud oma uueks kodumaaks, Kanada nagu paljud eestlased kib. Ent Nad armastavad muusikat ja on ka oma juurte muusikale osaliselt küll truuks jäänud tulemusi järgmine. Ahja ansambli nimeks vuria. Jaa. Alaealist. Ja päevad. Tossulandis Yoland esmakordselt meie saates ukraina keeles. Nüüd siis kuulakem ka. Kadu ukrainlasi. Need on noored, vihased traditsioonide kandjad, punk folkarid, sedapuhku tulises Hopaki hoos. Selle banaani laulu esitas meile üks kultuuriminister, vat ei teagi, kas on veel rastapatse kandvaid ministreid. Ant, brasiillaste lon, 60-ga aastane väärtu Kjell, kellel on välja antud 43 plaati. Kes on saanud kolm Grammy't, võib endale niisugust soengut lubada. Ja oma erilise staatuse tõttu on tal muidugi ka privileeg laulda meie tänases saates veel üks lugu, selle nimeks Gaia. Kui pool sõiman paarkümmend aastat tagasi Aafrikasse rahvaluulet koguma läks, siis võib küll öelda, et ta läks kultuuri tooma sest enne seda ei teatud laias maailmas Joses sabale kalast ja tema suurepärasest laulukoorist leidist, mis black Mambaso suurt midagi nüüd teatakse ja seetõttu tuleks poolsaimonile andeks anda see, et musta mandrimeeste kulul rikastus. No nii, nagu kuuder Kuubalastele liiga tegi. Sest tegelikult on nüüdseks just tänu Osaimanile doosema, leidis Black mammaso luulude kultuuri tutvustada ja edasikandja ning vähemasti Lõuna-Aafrika muusika sünonüüm muu maailma jaoks. Aafrika on aga suur ja head muusikat ja häid muusikuid on seal loomulikult palju. Koos oma vähemtuntud kolleegi Jaama Jecodžaga hakkab esinema Thomas kumu. Tema on staar, tema on sündinud juba 1945. aastal Zimbabwes. Sobitades siis oma muusikukarjääri alguses kohe kohalike piira viise läänemaailma raadiojaamadest kuuldud helidega ja laulab palju poliitilistel teemadel. Chimu Ranga nimelise stiili on just ülejäänud ja see peaks shona keelest tõlgituna tähendama midagi pluusi sarnast. No igatahes häda ja viletsust on kohe nii paha olla, et ajab transsi ja ajab laulma. Kes neid kuuma mandrimeeste tundeid nii täpselt teab? Kuulakem võib-olla saame nii tõele kõige lähemale? Koos äsjakuuldud mehe Toomas Rummoga Oli seitsmekümnendatel aastatel ühes ansamblis. Oliver Montukuutsi ansambli nimeks oli väga võims. Ja kui see ansambel ennast üle aafrika kuulsaks mängis ja laulis, otsis Oliver uusi väljakutseid. Ta ei teinud küll soolokarjääri, aga tegi uue ansambli Black Pirits, mis on teda saatnud tänini ja tõeline tuntus ja edu on saabunud just viimastel aastatel. Hetkel Zimbabwe mingi edukaim muusik. Nagu näitavad ajakirjanduse veerud ning austajaid, on sellel Oliveril palju eakas tunnustatud Ühendriikide naisslaidkitarrist. Rait näiteks on eks tuku fänne ning on tema muusikast inspireeritud nüüdisOliver tugu kuulsi ja sedapuhku kaaslaseks viima nappensa. Sim Vaabelase Oliver mundukuutsi ansamblis. Peab alati olema täiskohaga komplektiga trummar. Vähemalt üks naislaulja, laulab ta siis soolot või tausta, pole tähtis, peaasi, et oleks laval silmarõõmu. Ning akustiline kitarr, see kõik moodustabki stiili, millele mitte Oliver ise, vaid kuulajad on andnud nimeks tuku Oliver hüüdnime järgi. Eks see stiil ole välja kujunenud. 44 plaadi salvestamise ja esitamise käigus kui üks mees on kõik lood välja mõelnud, siis eks nad natukene sarnased ja omakorda teistest erinevad saavad. Veel üks lugu sellelt mehelt ja tema ansamblilt läks pürits. Pala pealkirjaks ei veere. Saate alul sai mitme loo jagu põhja-ameerika muusikat aasitud, et saatejuhil tulid süümepiinad ja nüüd vastukaaluks kuulasime ka midagi. Minu arvates tõeliselt ilusat Don Mcliin. Tegelikult ennast popmuusikat ka kuulsuste taevasse laulnud looga American Thai esitas meile täna kõigest ühe Panso saatel pala paele voodiorsoff Babylon üks šoti juurtega ameeriklane, kes oli ühtlasi filmimees ning maalikunstnik armastas linde jälitada. Nüüd sõitis ta Põhja-Ameerikast Mehhikosse, et näha, kus on tema lemmikute siniste tiibadega salapäraste lindude sealsed pesitsuspaigad teisel aastaajal ning kohtas lisaks oma lemmiklindudele ka üht Mehhiko ja India juurtega daami. Laulis imekenasti ning kui nad armusid, sündis neil peagi tütar, kes hakkas ka juba kaheksa-aastaselt väga kaunisti laulma, keda inspireerisid lisaks toredatele vanematele. Lõuna-Mehhiko Sierra Mandre, maalilised mäed ning kes paar aastat tagasi, nüüd juba küpse ööbikuna võitis BBC. Hääl kuulus Mehhiklannale lille Danzile. Tänan tähelepanu komplimentide õhkamiste, naeratuste ja lubaduste eest. Kahe nädala pärast jälle koos ilma helisid nautida kuuldud saate tegi Tõnu Timm rõõmsa taaskohtumiseni. Lestapüügitöid.