Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Möödas on kõigest poolteist kuud, kui avalikkusesse jõudis esimene spekulatiivne rohkem mõttemänguline kasutada postipakkide transpordiks mehitamata pisi lennukeid ehk droone Donale jutuks Austrias olles Sydney ülikoolist välja kasvanud ettevõte flirti mis kavatses sellise teenusega aidata kaasa kaugkaubanduse edule. Ettevõte kavatseb juba järgmisest aastast käivitada kommertsteenuse, milles pisike heligop ter viib mõni minut pärast tellimuse esitamist kliendi juurde tellitud raamatu või muu pisi kauba, kasvõi siis kuuma kohvi tühja kõhuga igavust kannatav tellija saaks jälgida siis kauba reaalselt asukohta kaardilt kas siis telefoni või näiteks sülearvutiekraanil. Tuju muutudes ja asukohta muutes tuleks selline postiljon kliendile järele kas või pimedasse metsateel, linde, maju ja Karlssoni Karli eest kõrvale põikab lennupostiljon jääks kliendi pea kohale, akna või ukse taha hõljuma ning laseksist tellitud kaubanööripidi nagu dessantväelase kauba tellijani. Võimalik, et tulevikus kasutataks ka langevarjuposti näiteks soovimatu reklaami kohaletoimetamiseks. Nüüd aga paistab, et Austria kollased polegi ainukesed, kuna sellel nädalal teatasid kaks suurt postiteenusega seotud firmat oma posti troonide peatsest kasutusele võtmisest. Esimesena tuli uudisega avalikkuse ette planeedi suurim pood Amazon ja poe juhataja Jeppe. Nägemuse järgi peavad nad siis realistlikuks lühendada kauba kättetoimetamise aega umbes poole tunni pikkuseks. Eesmärkide saavutamisel ajahorisondiga on nad seadnud viis aastat. Võimalikkus kaariumis lasevad nad juba nimetatud Austraalia firmal võib-olla et ära teha kõik suured vead. Et siis firma näiteks ära osta. Seda loomulikult juhul, kui vead ei osutu hukatuslikeks. Nüüd võib ju igaüks oma fantaasia tööle panna ja proovida läbi. Mingeid erinevaid stsenaariume, juhtuda võivatest asjaoludest. Pessimist ütleks, et kõiki asjaolusid nagunii ei suuda täna keegi ette näha sest huvipooli, kes autonoomsete lennumasinatest saatust hakkavad mõjutama, on väga palju. Ja. Tegelikult täna seda isegi ei tea nagu näiteks hoovis heki varjus päevitav kodanik, kelle privaatsus satuks lendavate postimeeste tõttu ohtu. Teisalt on tegemist väga atraktiivse ja kõigi jaoks uue tegevussektoriga, mis pakuks tööd tuhandetele uutele ettevõtetele. Ja teenuse turgu oleks sest näiteks Suurbritannia lapsevanemad kulutanud alanud detsembris üle kolme Briti naelsterlingi ehk peaaegu neli miljardit eurot pelgalt elektrooniliste lel eludele kui täna peavad nad rääkima lugusid akna taha lumehange murule või korstnasse kusagil taevas lennanud saanilt pudenenud kingikotist. Siis kujutage ette uut kultuurinähtust, kui jõulude ajal minnakse üheskoos välja vaatama taevas ringi lendavaid kingipakke. Siin oleks tööd nii lennutajatele, lennujuhtidele, aga kindlasti ka õelatele või muidu ahnetele püssimeestele. Kuid jätkem fantaseerimine ja registreerige med. Äsja teatas Maailma suurim pakiveofirma juppiess samuti drooni projekti käivitamisest. Ausalt öeldes ei jäänud neil muud üle, sest tänava ja nemad olulise osa netipoodide kaubast. Juhul kui planeedi suurim netipood hakkab aga ise kaupa vedama, peavad nemad tegema seda veelgi paremini, kui tahavad ellu jääda. Nüüd siis saame teada. JB-s olevat juba mõnda aega testinud erinevaid lahendusi kuigi keegi pole varem neist mitte midagi kuulnud. Seetõttu võib olla tegemist. Ka puhtalt tulundusliku sammuga investorite rahu kontrolliva meediatrikiga. Aga seda tõenäolisem on kohe-kohe kuulda ka kõikide ülejäänud. Pakiva firmade drooni projektidest, mille kallal nad on loomulikult juba ammu tegutsenud. Eks elame-näeme. Ilmselt siis ka seda, kuidas sügistormid toovad õuele võõraid postisaadetisi.