Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame. Et olukorrast riigis stuudios on Anvar Samost ja Kalle Muuli, räägime tänasest. Kuidas väga huvitavast ettepanekust Eesti riigile kuuluvate ettevõtete paremaks juhtimiseks? Räägime ka ühest karistusseadustiku muutmise plaanist, mis viitab ilmsele soovile kõike ja, ja, ja, ja veelgi enam reguleerida. Räägime sellest, kuidas hinnata Eesti kunstiakadeemia. Tundub, et maja probleemile saabunud lahendust. Ja kui aega jääb, siis saate lõpuks ka ühe tuntud Itaalia poliitiku võimalikust kandideerimisest europarlamenti, seda siis Eesti kaudu, aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime majandusministri nõuniku Erkki Raasukese ettepaneku koondada kõik riigifirmad riigiettevõtete haldusfirma alla. See annaks siis tema hinnangul või arvutuste kohaselt umbes 100 miljonit eurot kokkuhoidu säästuriigile. Praegu on riigile 26 sajaprotsendilise osalusega firmat kokku seitsme erineva asutuse ehk ministeeriumi halduses. Ja nädala sündmus number kaks pärast ma isegi ei julge öelda, kui mitu aastat kestnud vaidluste, kohtuvaidluste, pettumuste ja muu sellise rada on siis lõpuks Eesti kunstiakadeemia tõesti saamas endale uut hoonet, tõsi küll, mitte sinna Tallinna kesklinnas asuvale tühjale krundile, kus kunstiakadeemia vana hoone kunagi asus, vaid hoopis põhja, Tallinnasse ühte suhteliselt omapärasesse vanasse tööstushoonesse. Kolmandaks lõppeval nädalal avalikustatud riigieksamite tulemused, koolide kauaoodatud edetabel, mis sel aastal Mul tuli välja isegi poolteist kuud hiljem tavapäraselt põhjuseks oli siis eksamite tegemise hilisem aeg. Iseenesest nendes pingeridades või eksamitulemuste edetabelites midagi väga uut ei ole, juhtivatel kohtadel on jätkuvalt siis Tallinna ja Tartu niinimetatud eliitkoolid, aga silma torkab siiski see väga hästi on õppimine läinud vene koolides või läheb aasta-aastalt üha paremaks ja vene koolide või paljude venede koolide selline positsioon nendes tabelites on päris hea. Nädala sündmus number neli valitsus andis sel nädalal põhimõttelise heakskiidu järgmise aasta riigieelarvekavale. Tuludeks on nüüd siis planeeritud juba kaheksa miljardit ja kuludeks 8,1 miljardit eurot. Eelarve on 0,4 protsendiga 0,4 protsendi ulatuses prognoositavatest SKPst puudujäägis. Mainimist vääriks ka ilmselt see. Kavas on riigi kulusid järgmisel aastal suurendada ligi 400 miljoni euro võrra ehk viis protsenti ja selle hulka käib siis ka kõikide valitsemisalade palgafondide 5,1 protsendiline tõus. Personalikulud kokku kasvavad 49 miljonit eurot ja 5,8 protsendi võrra tõusevad ka järgmisel aastal. Pension. Ja viiendaks kulutulena levinud kuulujutt eeskätt Eesti ajakirjanduses, aga mitte ainult Eesti ajakirjandust, erinevaid kuulujutte, eeskätt Itaalia ajakirjanduses, et Itaalia kauaaegne peaminister Silvio Berlusconi võib kandideerida europarlamenti Eestis noh, aluseks sellele kuuldusele on küll üsna kaudsed ja, ja, ja umbkaudsed allikad, nii et nii et kuidas see asi tegelikult läheb, eks siis selgub Olukorrast riigis. Aga alustame eelviimastest rahvusringhäälingu ja EMORi poolt avaldatavatest erakondade toetusnumbritest enne Kahekümnendal oktoobril toimuvaid kohalikke valimisi. Kumu arvestades nüüd paika peab, siis ühe korra jõuavad erakondade toetusnumbrid veel avalikuks saada. Ja siis on juba tegelik tegelik valijate toetuse teist valimistel. Ja ootuspäraselt siis tänu suuremale huvile erakondade poliitika ja valimiste vastu on ka toimunud tavalisest suuremaid nihkeid. Keskerakonna toetus on tõusnud 26-lt protsendilt 29-le protsendile. Tõepoolest, nii kõrgele ei ole Keskerakonna toetus juba päris ammu olnud. Võiks vist öelda, et mitmeid aastaid pakuks. Pärast viimaseid valimisi vist mitte, aga ega neid kõiki numbreid ka ei mäleta peast. Sotsiaaldemokraatide toetus samas on kahe protsendipunkti võrra langenud 25-lt 23-le protsendile. Reformierakonna toetus, noh, see on vist ainuke erakond, kelle puhul see liikumine ei ole veapiirist suurem oli 20, need on 21 protsenti võrreldes augustiga ja Isamaa ja Res Publica liit on viinud oma toetuse Neljateistkümnenda protsendi pealt 18-l protsendil. No võiks natuke lihtsustada sisuliselt ikka liikunud kaks erakonda, kahekest kaks tõusjat, Keskerakond ja Isamaa, Res Publica liit. Et sotsiaaldemokraadid ja reformierakond on enam-vähem seal, kus nad on et asja võib-olla peaks veel lisama, et vähenenud ei ole nende inimeste arv, kes ütlevad, et nad ei tea, kelle poolt hääletada või kellel ei ole siis erakondlikku eelistust, vastupidi, seal on isegi paari protsendi võrra suurenenud. Noh, see on ka põhimõtteliselt vea piires, aga 43 oli see number vist kui ma peast mäletan, õieti et see on oluline näitaja selles mõttes, et tavaliselt valimiste lähenedes kampaania käigus kiiresti väheneb see number, et et praegu ta on siiski, ütleme sellisel maksimaalsel valimistevahelisel ajal tasemele, et huvitav, kas kas see on nüüd nende valimiste eripära, et inimeste hulk, kes ei tee oma erakondlikku eelistust või keda keda valimised ei huvita, et jääbki kõrgeks või või see siiski hakkab langema? Ja ma vaatasin järgi EMORi koduleheküljelt ja tundub, et Keskerakonna toetus tõesti 29 protsendi juures ei ole olnud mitmeid-mitmeid aastaid, et isegi minnes tagasi 2007. aastani ma ei leia siit toetust, nii et eks selles mõttes jah, 2000 2007. aasta veebruaris oli viimati 29 protsenti Keskerakonna toetus siis enne enne aprillirahutusi. Et eks see, eks kindlasti kampaaniaid on mõjunud, et siin peaks ühe asja, tegelikult on üks kampaania, see on ilus, kas ma ei nõustu sellega, et tegelikult kui avalikus ruumis nagu lahtiste silmadega ringi vaatame, siis me näeme ja kuuleme tegelikult kahte kampaaniat, üks kampaania tõesti, nagu sa ütlesid, et Eerik-Niiles Krossi kampaania ja teine kampaania on ikkagi tegelikult Keskerakonna kampaania, mis massiivne kõikjale ulatuv ja, ja väga professionaalselt tehtud. Niipea kui võeti eelmise nädala lõpus maha erakondade välireklaamid, nii koheselt pandi üles Tallinna linna, noh, ütleme siis niimoodi, et väga sarnase retoorika ja žestide ja muu sellisega reklaamid mis noh, tegelikult on otseseks jätkuks Keskerakonna valimiskampaaniale ja kui nii suured välireklaami plakatid ei mõjuta inimeste toetust erakonnale, siis ma arvan, et tegelikult ükski erakond välireklaami ei teeks ka. Et selles mõttes nagu siin on selge nagu märk sellest, et reklaam töötab, lisaks on ka kõikvõimalikud muud asjad, mis on siin sel nädalal toimunud, ega Keskerakond ei ole ka nagu sisulises ja ja ütleme vastandumise mõttes sugugi nagu puhanud, et tundub, et Eerik-Niiles Krossi kampaania neid väga kõvasti ärritanud eriti Edgar Savisaart ja sealt on tulnud vastutuld väga hoogsalt külon kohtusse kaevatud, küll on keelatud kõikvõimalike domeenide kasutamist, ehk siis ehitatakse keskerakonnale omaselt sedasama märtripositsiooni veelgi aktiivsemalt üles. Noh, üks asi, mille peaksin ära märkima ka kindlasti, et tegelikult on see kogu aeg nii olnud, et emo ei mõõda ju kohalike valimiste tulemust Tallinnas hoita mõõdab erakondade toetust üle Eesti. Nende inimeste seas, kel on õigusriigikogu valimistel osaleda ehk siis Eesti kodanike seas Tallinnas või ka kuskil mujal Eestis näiteks. Saavad kohalikel valimistel osaleda ka mittekodanikud ja on on olnud niimoodi kogu aeg ehk siis teiste sõnadega tegelik Keskerakonna toetus, kui me räägime Tallinnast, siis on kindlasti märkimisväärselt kõrgem, kui see 29 protsenti. No siin võib arutada, et kas see on Keskerakonna üritus või, või teadlik valimistaktika. Ta kinni Erik-Niiles Krossi välja pakutud väljakutsetest ja mingil viisil neile ägedalt reageerida. Et kui sa mõtled mõnede mõnele eelmisele valimis oli, siis seal kippus olema väga selgelt välja mängitud Reformierakonna ja Keskerakonna vastandamine ja need vastandamised tundusid rohkem sellise partei tagatubadest läbi mõeldud ja kaalutletud mänguna. Mõlemad pooled said aru, et on jube kasulik vastanduda, praegu tundub tõesti seda ärritust justkui rohkem olevat, et et põhimõtteliselt võib reageerida, aga nii, et lihtsalt sõimelda, aga, aga minna kohtusse ja taotleda kohtu kaudu keelde ja neid muidu muidu saades. Et see ei ole ainult ilmselt ikkagi selline propagandakäik, vaid see on ikkagi ka sisuline ärrituse, sisuline häiritus. Sellest, et keegi tuleb ja sellised väga konkreetselt jõhkralt selgelt nimetab linnapead korruptandiks ja, ja, ja näitab linnarahvale numbrit 1000 või ma ei tea, võiks ka 10000 või 20000 näidata ja ütelda, et asi on nii, et ma arvan, et seal on nii partei taktikute aru saama sellest, et et selline selge vastandumine Isamaa ja Res Publica liidule võime ründavale jõule on ka reitingu mõttes kasulik ja seda me siit näeme kolmeprotsendilise tõusu pealt, aga, aga lisaks on seal sellist ka. Sellist emotsionaalset reaktsiooni. Kui me räägime veel Reformierakonna reitingust, siis tegelikult ikkagi 21 protsenti või 20 protsenti on selline väga madal tase, et siin on olnud 2013. aasta alguses 2012. aasta lõpus siis 2009. aasta noh, seda majanduskriisi nagu keskmes, aga siit EMORi nagu seal on vist aegrida vaadates nagu väga palju rohkem selliseid numbreid ei leia, et ma usun, et see, mida siin eelmises saates sai, nagu öeldud, et Reformierakond on oma kampaaniaga eelkõige Tallinna linnapea kandidaadiga totaalselt mööda pannud, et see leiab nendes numbrites kindlasti nagu kinnitust. Nojah, need numbrid Üleriigilised numbreid ja ei kajasta ainult Tallinna kampaaniat taga. Eks Tallinna kampaania siiski ole suur, väljapaistev ja keskne, et ekstra põhiline mõju ei ole aga aga noh, ega sa endale kuuskedele on ka raske vastanduda, mis sa ütled siis ma saen maha või et selles mõttes kindlasti nende Eerik-Niiles Krossi aktsioonid on, on nii Isamaa ja Res Publica liidule kui keskerakonnale palju, palju lihtsamini esile tõstetavaid lihtsamini ajakirjandusse pääsevad. Et kui sa ikka helikopteriga sõidad, ma loodan, et lubatud sõidukiiruse piires. Et siis see on iseenesest juba atraktiivne ja selline meedias võimendust pälvib tegevused lihtsalt mingisugused lubadused või lihtsalt mingisugune jutt. Murra iial niiviisi endale pildilisse ajakirjanduse teed, kui mingi tegevus. Ma arvan, et see tegevus siit ikka veel tuleb ka, et mis puudutab seda kiiruseületamiste rida, siis seal küll muidugi väga muljetavaldav. Et mis see oli vist aasta kohta umbes 3000 eurot trahve. Et trahvid, trahvid, eks, eks ju. Noh, eks nad peegeldavad ikka neid rikkumisi selles mõttes, et mis ma tahan öelda, on see, et, et see ei ole mingisugune selline juhuslik kiiruse ületamine kindlasti mitte ja kui neid muid karistusi kui vaadata, siis see on ikka ikka kohti. Uskumatu, et ma ei taha öelda, oleksin mingi inimene, kes alati väga liiklus kuuleb, kuigi seaduskuulekalt liikleb, aga aga ma ei kujutaks ette, et ma suudaks niimoodi aastate vältel koguaegne trahve koguda ja jätkata samamoodi öelda tegelikult on see, et, et kui see nüüd peaks olema kuidagi niimoodi ajakirjandusse jõudnud materjal, et on ootused, see kahandab Eerik-Niiles Krossi populaarsust, siis ma arvan, et see, see ei vii lootuste täitumiseni, sellepärast et see, see teemade ring, millele valimised keskenduvad, on küll absoluutselt teine, et see või mingisugust marginaalset mõju omada. Aga need, kes on need, kes on nagu mures või kellelegi, keda erutab, nagu Tallinna puhul see Tallinna linna juhtimise teema. Korruptsioon, varastamine, Muhu selline, et see See liiklustrahvid ei mahu kuidagi sinna ritta, ma usun ka Ta et laiu rahva hulka ei ta Loota sugugi selles suunas, et mitte hääletada selle kandidaadi poolt olete te just selle kandidaadi poolt, et selles mõttes ta ilmselt valimistulemust väga palju ei mõjuta, aga aga mind ennast küll paneks mõtlema, kui ma oleksin Eerik-Niiles Krossi valija kui inimene, no 11 korda kolme aasta jooksul, see ei ole ju see juhus, kus ma ajameelsusest kogemata sõidan kollase tule all ristmikule või ei märka puude varju jäänud kiirusepiirangu märki. On ikkagi teatud hoiak, teatud stiile, teatud suhtumine, ma arvan kindlasti, et, et kui, kui sa ikka iga kolme, nelja kuu tagant jääd vahele, ma ei räägi rikkumiste arvustajad rikku, palju neid tegelikult võib-olla et jääda iga kolme, nelja kuu tagant rikkumisega vahel, see eeldab ikkagi sellist sihiliku, süstemaatilist käitumist ja, ja, ja selles mõttes ma arvan, et noh ütelda, et Edgar savisaarel on samuti jaa, jaa, jaa. Mõeldes sellele on samuti. Aga, aga kui, kui meie linnapead või või juhtivad poliitikud niiviisi käituvad, et siis võib ju, võib minna selle mõtte peale, et et äkki nad suhtuvad ka muudesse seadustesse samamoodi. Või äkki nad suhtuvad üldse mingisugustesse elukorralduslikes tõketesse, et kui neil on vaja midagi teha? No on vaja see asi korda ajada, et sõidame ümber nurga ja, ja, ja ja laseme natukene üle jala ja, ja lase paragrahv olla. Võib-olla Ühel puhul, kui ikkagi kellegi elu on ohus või tervis on ohus, et siis võib-olla võibki selliseid rikkumisi toime panna, mis rikkuja enda või kaaskodanike tervist ka natukene ohtu seavad. Aga üldiselt 11 korda kolme aasta jooksul. Ma ei, ma ei näe, et see oleks kuidagi kuidagi seletatav või, või õigustatav lihtsalt, et oli üksikuid kordi või üksikuid juhuseid või mis ikka, see on ikkagi selline süsteem. Minu meelest see on vist küll ainus asi, mille poolest Eerik-Niiles Kross on Edgar savisaarega täpselt ühtemoodi. Ma just tahtsin öelda, et tähelepanuväärne on see, et Keskerakond, kes on Eerik-Niiles Krossi isikuga sel nädalal väga intensiivselt tegelenud, et ma ei ole küll kuskil vähimalgi määral märganud kriitikat kiiruseületamiste suhtes ja noh, see on ka täiesti mõistetav, sellepärast et Edgar Savisaare suhe liikluspolitseiga tundub olevat väga sarnane sellele suhtele mis on Eerik-Niiles Krossile ähvardas. Kui sul oleks tõesti viimase kolme aasta jooksul 11 liiklusrikkumist, et kas sa julgeksid sellises kandideerida Tallinna linnapeaks, et see on ka päris selline kõva julgus ja tahtmine, et jai ma ausalt öeldes arvan, ma julgeksin küll jah, et see kõik sõltub sellest, et kuhu inimene nagu kiiruseületamise sellises noh Moraaliskaalal nagu paigutab, eks minule. Pigem selline tunne, et nüüd hakkavad nöökima, nüüd tuleb see kõik mulle mulle kraesse ja, ja, ja, ja mille, mille nimel, eks ju, et lõppude lõpuks ma ei tea. Ma arvan, et Eerik-Niiles Krossi vägagi värvikat isikut arvestades mõtlesite kindlasti kümnete muude asjade peale, millega Talle võidakse 200 tulla, millega teavad rääkida, et ma tuletan meelde, et tegemist on inimesega kes ei saa taas idapoolsetes Venemaaga heades suhetes olevates riikides reisida, kes vahepeal saanud reisidega Ameerika ühendriikidesse, kuna ilmselt oli vist nii, et Venemaa pärast seda juhtumit oli ta suutnud sokutada mingisse ameeriklaste lennukeelu nimekirja. Et noh, selles mõttes võime raudtee nii tagasi minna. Aga ma ei saa tagasi minna ja ma arvan, et need olid need asjad, mille peale Eerik-Niiles Kross enne kandideerimist kindlasti mõtles, et selle kõrval tõesti need mõned või ütleme siis kümned kiiruseületamised, need ei ole ju teab mis nagu suured asjad, aga aga mis mulle nagu ikkagi tegelikult tundub selle asja nagu selline joonealune olevat, on see, et Eerik-Niiles Kross siiski on ere isiksus ja ainult jälle isiksus saab vastanduda Edgar Savisaarele niimoodi, et see ka valijate tähelepanu pälvib või siis ma ei tea, et kas, kuidas sa kommenteerid siin sotsiaaldemokraatidele peasekretäri Indrek Saare kommentaari nendele erakondade toetusnumbritele, kus ta Riiast uudist üles oma peas tsiteerinud. Vabandan, kui eksin, et et me ei ole teadlikult agressiivset kampaaniat teinud, et sellepärast need numbrid sellised Jätkame teise teemaga, mis võib-olla on isegi suurem isenesest kui need valimised vähemasti vähemasti niimoodi, ilma tulemusteta ja lühiajalises plaanis. Nimelt on sel nädalal endine pankur nüüd viimasel ajal majandusministeeriumis erinevate probleemsete situatsioonidega tegelenud Erkki Raasuke valmis saanud mahuka kava. Mille nimi on siis ettepanekud Eesti vabariigi äriühingute valitsemise korraldamiseks aruteludokument? Tal on siin ka kaks kaasautorit, Regina Raukas ja Antti Perli. Ja noh, ütleme, need ettepanekud on ikkagi üsna ühest küljest jõulised ja teisest küljest muidugi ennustada, et väga raske on poliitikutel kahel põhjusel seda dokumendiga tegeleda, sest ühest küljest on väga raske neid kõrvale lükata ühest küljest natuke vähem Erkki Raasukese enda isiku suht tõttu, aga teisest küljest ka selle tõttu, et ettepanekud oma olemuselt väga õiged, et räägime nüüd siin pikemalt ja tõenäoliselt olete, on ka kuulajad saanud neid lehest lugeda. Aga, aga, aga, aga nende ettepanekute tegelikku rakendamist ma arvan, et paraku vist noh, terve hulk poliitikuid ja mulle tundub, et ka näiteks rahandusminister Jürgen Ligi ilmselgelt ei soovi, et põhjuseid võib olla seal mitmeid, aga üks, üks väga selge põhjus tundub olevat see, et niisugune soovib väga selgelt riigifirmade nõukogud nende praegusel kujul sisuliselt tee politiseerida. Idee on ju selles, et loodaks üks kõiki Eesti riigile jah, kuuluvaid äriühinguid kontrolliv riiklik ettevõte mis mehitatakse pädevate juhtimiskogemusega noh, juhtidega ja needsamad juhid siis korraldaksid nendesamade kümnete ettevõtete parandamist osaleksid ilmselt siis nende samade ettevõtete nõukogudes ja. Vaevalt küll, et neid nõukogudesse siis enam määratakse inimesi, nagu Kalev Lillo, näiteks. Noh, ma ei tea, kust sa võtad, et see ettepanek nüüd õige on mina väga sügavalt kahtleks, kas ettepanek õige, kui saab naguniisuguseid sõnu kasutada, kui majandusministeeriumi nõunik või majandusministri nõunik teeb mingi paberi, siis ilmselt on see ministriga kooskõlastatud, võib-olla minister ei jaga neid seisukohti just päriselt, aga kindlasti see ei tee ta tööd, mida minister ei ole tal palunud teha või mida minister ei soovi, et ta teeks, et selles mõttes on, on ilmselt seal taga kas täielikult või osaliselt siis ka majandusministri ütleme, suuniseid või, või ettekujutust nendest asjadest. Noh, võib, võib ju näha siin majandusminister rahandusministri väikest taandumist, mida on ennegi olnud. Aga. Kui sa nüüd kujutad ette sihtasutust, mis haldab siis kahtekümmend kuut või 30 kaheksat või palju sinna, neid riigiettevõtteid peaks tulema, võib-olla kõik ei saa sinna allutada, aga et minu küsimus on ikkagi see, et miks seda üldse vaja on. Ettevõte on äriseadustiku järgi ju iseseisev üksus, tal on oma juhatus, tal on oma nõukogu ja nõukogu, põhimõtteliselt peaks asi ära lõppema, kogus on omanike esindajad mille määravad siis kas majandusminister, rahandusminister, mõni teine minister, kes iganes ja need omanike esindajad ju kannavadki äriseadustiku järgi lõplikku vastutust kogu selle firma eest ja kannavad ka vastutust selle eest, et firma töötaks võimalikult suure kasumiga ja täidaks omaniku esindaja või omaniku soove siis et loomulikult ministeeriumis peaks või, või riigil peaks olema mingisugune inimene või mingid inimesed, kes siis. Koostaksid neid nõukogusid ja määraks sinna pädevaid inimesi. Selleks, et määrata riigi ette nõukogus pädevad inimesed riiki esindama on meil vaja luua eraldi firma selle jaoks et võid ju kujutada ette erafirmade maailmas sedasama asja, et et eraomanik ei pea veel sinna enda vahele kuskile tegema eraldi firmat eraldi inimestest ja eraldi palgaga selle jaoks, et nad juhiksid teisi inimesi, kes seaduse järgi vastutavadki oma ihu ja naha ja karvadega selle eest, et need ettevõtted hästi töötaksid. Minu meelest on siin kaks asja ühte patta pandud ja saama jutus. Vähemalt käsitlesid neid ka koos. Ja minu meelest need kaks asja ei ole omavahel põhjuslikult seotud või sellised seotud, et neid ei saaks lahutada. Üks asi on poliitikute kuulumine äriettevõtete nõukogusse. Teine asi on suure haldusfirma loomine. Mis neid nõukogusid siis käsite käsutaks ja juhiks ja, ja koordineeriks neid ja vaataks, kes sinna kuuluvad. See, et poliitikud kuuluvad riigi, kus on põhiseadusevastane asi ja riigikohus on käskinud selle ammu ära lõpetada, seda ei ole lõpetatud ja, ja Erkki Raasuke ei ole kindlasti niisuguse võimuga tegelane, kes selle ära lõpetaks, kui riigikohtu otsus ei ole seda ära lõpetanud ja poliitikud ise ei ole suutnud seda 20 mitme aasta jooksul ära lõpetada. Üks asi, see tuleks ära lõpetada. Ma olen sellega nõus ja, ja see on täielik jama. Need inimesed käivad seal mingit muud asja reeglina ajamas. Kas erakonnale informatsiooni hankimas või erakonnale raha hankimas või, või mis iganes. See on seal isegi jaguneda, erakonnale käivad informatsioon hankimas, mõningal juhul käivad selgelt ka konkurendi jaoks infot hankimas ja neid näiteid on siin ka viimastel aastatel rohkem. Jah, üks asi on see, et teha nõukogud korda, aga selleks, et teha nõukogud korda, on vaja meil uut suurt asutust. Äkki piisaks ühest osakonnast ministeeriumis või, või mingi mingist sellisest lihtsamast lahendusest, mis ei oleks nii pompöösne, mis ei tähendaks jälle Tallinna kesklinna, tuleb ehitada üks klaasist, 20 kolmekorruseline hoone ja, ja palgata tohutu hulk inimesi. Ma arvan, et selle lahenduse üks nõrk külgi lisaks sellele Ma rääkisin, on või on ka see, et et kes kontrollib siis kontrollijaid, et mulle tundub sellisel juhul, et tegelikult see nii-öelda riigi mõju või siis rahva valitud esindajate mõju nendele ettevõtetele. Ja, ja see omanike kontroll selle kaudu väheneb ministrite mõju, ma pean silmas just seda lõppude lõpuks tegelikult on ikkagi mandaadiga inimesed sõnumite eesotsas aga see asutus, kes koondab siis nii suurt võimu ja raha endast on nii iseseisev, et ma kardan, et, et ministrite käed hakkavad seal väga lühikeseks jääma. Kindlasti tuleks nõukogudest välja arvata riigikogu liikmed ja muud poliitikud, aga samas rahva poolt valitud esindajate kontroll siiski peaks mingi mingil viisil seal toimima. Sa natuke räägid nagu endale vastu, et selles mõttes. Esiteks, ma kui ma enne vasturääkivusi jõudu, et ma tegelikult ei saa aru, et kust kohast sa võtad, et kuskil hakatakse klaasist ja kes kes sel juhul maja ehitama, sel juhul määrab nõukogu koosseis. Ma kohe jõuan sinna, aga et kuidas, kuidas sa oled seda niimoodi lugenud, et minu meelest on siin üsna täpselt kirjeldatud selles dokumendis missugused võiksid olla, missugune võiks olla koosseis sellel loodavale valdusfirmal ja siit tuleb välja pigem, et tegemist on väga väikse ettevõttega. Praktiliselt sellise minu meelest isegi arusaamatult väikse väikse koosseisuga, et et tegemist sellise asutusega, mis vajaks mingisugust hoonet kuskile. Et pigem nagu jutt käib vanadest ruumidest, et kui sellestki. Aga, aga, aga vaatame nüüd tegelikult natukene nagu ikkagi laiemalt, et riigil on. Mõtlesin selle välja. 23 oli see 28 26 avaldust ja osalused 38 äriühingus 100 protsendi osalus 26. äriühingus ja alla viiekümneprotsendine osalus viies äriühingus. Nende äriühingute juhtimine on jaotatud seitsme ministeeriumi vahel ja ühe äriühingu osaluse valitseja on riigimetsa majandamise keskus mis kõlab ka natukene niimoodi veidralt sellest riigimetsa majandamise keskus iseenesest on üks põhimõtteliselt ettevõte lihtsalt on juriidilised pandud teistsugusesse vormi, et ma ei, ma ei saa küll aru, mikspärast võiks olla meil nagu Lätis kus see vastav riigimetsa majandamisega tegelev asutus on oma olemuselt lihtsalt aktsiaselts, mis kuulub riigile. Ehk siis tegelikult võiks öelda, et neid äriühinguid on lausa noh, 39, võib-olla leiab mõned, mõned nagu veel. Kuskil ei ole selgelt sõnastatud arusaadavalt, mis on üldse riigiettevõtluses osalemise eesmärgid erinevatel ettevõtetel on strateegiaid ja muid selliseid kavasid ja dokumente, mis enamasti on koostatud nende ettevõtete tegev juhtkondade poolt ja siis nõukogude poolt heaks kiidetud kui see, kui vaadata neid nõukogude riigiettevõtete nõukogude koosseisu, siis seal korduvad teatud nimed. Kui me räägime poliitikutest ja, ja nad ei kordu mitte selles mõttes, et tegemist oleks erakordselt heade valdkonna tundjatega vaid sellepärast, et on teatud isikud, kellele erakonnad on siis lihtsalt otsustanud Nõukogude tasude kaudu anda noh, mingisugust lisamotivatsiooni nende, nende inimeste nagu noh, nii-öelda juhtimisvõime on vähemasti selles valdkonnas kindlasti väga kahtlane ja no mingisuguseid strateegiaid või muid sarnaseid asju heaks kiitnud siis pigem tuleb nagu asja naha sellest vaatenurgast. Tubli juhatus, siis on heaks kiidetud häid dokumente kujundavalt vähem, tubli juhatus on heaks kiidetud, jumal teab, mida. Kas või nagu noh, ma ei tea, toome nagu lihtsa näite raudtee näitel, et mis on need asjad, mida Eesti riik aktsiaseltsilt Eesti raudtee tegelikult ootab, et kui me vaatame seda avaliku diskussioonidega poliitikute sõna sõnavõtte Eesti raudteeteemadel, siis on absoluutselt seinast seina. Ja ma arvan, et väga mõistlik on see, mida siinsamas raasuke soovitab, et käituda samamoodi nagu üks tavaline isikust, kas siis ettevõttest või eraisikust omanik käitub, ehk kui tal on palju erinevaid osalisi osalusi erinevate valdkondade ettevõtetes, siis selleks luuaksegi valdusfirma, kus palgatakse inimesi, kes on võimalik võimelised nende valdkondade ettevõtteid juhtima. Kui sa vaatad suvalist suuremat kontserni, kas Eestis või maailmas alati on olemas kuskil mingisugune valdusettevõte, kes siis nende ettevõtete nõukogud mehitab nende ettevõtetesse teegiate eelarvetega tegeleb, nende tulemusi mõõdab ja lõppkokkuvõttes siis ka nagu juhid palkab. Poliitiline kontroll ongi võimalik võimalik sellesama riigiettevõtlusettevõtluses osalemise poliitika sõnastamise läbi ja sellesama valdusettevõte siis nõukogu mehitamise läbi, aga sinna juhtkonda tuleks palgata ikkagi inimesi, kes ei ole poliitikud. Poliitik, meil on need valdusettevõtted ju olemas, ministeeriumid, ministeerium ei ole ettevõte ta, ta ei pea olema mingit kasumit taotlev teine asutus, eine, teine piisab, kui piisab täiesti, kui ministeeriumis on mingisugune osakond, kus kus võetakse ministri soov tema silmist, aga, aga kui minister määrab nõukogu koosseisu ja praeguse nii on ja ma ei näe ka vajadust, et peaks seda hakkama muutma. Valitsuse esindaja minister, kes, kes, kes saab veel meil olla suuremate volitustega või temast mingis valdkonnas tähtsam, et, et sel juhul minister päraks kellelegi, kes määrab kogu liikmetelt, kas seal teeb Eesti riigi lihtsamaks tema juhtimise selgemaks ja paremaks, arusaadavamaks. Ma ei usu, et, et kui me neid astmeid sinna juurde teeme, et sellest hirmsasti midagi paremaks läheks, sellest läheb asi ainult keerulisemaks ja segasemaks ja ja ma usun, et see valdusfirma muutub sel juhul selliseks asjaks iseeneses mis võib majanduslikult efektiivselt toimida. Aga ma ei tea, kas riigiettevõtete asi on ainult majanduslikult efektiivselt toimida. Sel juhul võiks, ju, võiks ju riik üldse ettevõtlusega tegeleda. Siin roosaka pakub ka selles küsimuses tegelikult välja ju selle valiku, et võiks riigiettevõtted jagada põhimõtteliselt kaheks ehk siis need ettevõtted, kes tegutsevad põhimõtteliselt turul ja kes peavadki turutingimustel hakkama saama oma kus ei ole riigil mingisugust noh, ma ei tea põhimõttelist poliitilist strateegilist julgeolekukaalutlust või mingit muud huvi. Siis tõesti need ettevõtted, kes kellel on mingisuguseid muid aspekte, et nende jaoks võiks olla see strateegia mõnevõrra erinev. Need, kes on puhtalt turul tegutsevad ettevõtted, need võiksid siis turutingimustele ka nagu tegutseda. Et minu meelest see praegune olukord, kus meil on poliitikuid kümnete ettevõtete nõukogudes, ei ole mingit selget ettekujutust sellest, mida riik ettevõtluse osalemisega saada tahab, et see on ikkagi noh, väga halb, et kas või näiteks tulema sedasama riigimetsa majandamise keskuse juurde. Minu jaoks on täiesti arusaamatu ikkagi suures plaanis ma ei eita, et seal tegeletakse kindlasti väga mõistlike ja toredate ja Eesti rahvale ja Eesti keskkonnale vajalike asjadega. Aga ma ei, ma ei oska defineerida, mis asi see riigimetsast majandamise keskus on. Et oleks vaja suuremat selgust või noh, tuleme, tuleme näiteks kas või Eesti Energia juurde, et et see, missugune olnud poliitikute mõju mingitele Eesti Energia seisukoha strateegilistele otsustele Kahjuks on olnud just mitte strateegiline, aga mingisugune detailne ja selline noh, ettevõtte väärtust nagu kahandab, et see, see, kui me vaatame tagasi, siis see ei ole olnud nagu hea mõjuga. Minu meelest ettevõtte eesmärgid ja, ja, ja missiooni konide visioonid tuleks ära defineerida juba siis, kui selline ettevõte luuakse, et riik peaks seda ütlema ettevõtet rajades. Selleks ei ole vaja luua veel ühte eraldi ettevõtet, kes ütleks, mis on missioon, visioon või eesmärk või mis iganes. Et see on jälle lahingus kõikides nendes nendes etteheidetes, et puudub strateegiline eesmärk ja poliitikud kogudes ja, ja inimesed, kes tegelikult teevad seal midagi muud ajavad mingit muud asja peale ette võtta, on ettevõte Nõukogude siis on kõik õiged asjad, aga minu meelest me lähme kätt ravima või paiset, ravimi hambutu seerimised, käed hambuteerimise teed, et see, see, see vahend, mida pakutakse, ei ole päris see, et see on kõiki, neid asju saaks tegelikult teha ka ka muude vahenditega, et selleks ei pea tegema eraldi valdusfirmat. Vaata välja poliitikud nõukogudest, see on riigikohtu otsus ja seda tuleks täita, aga seda ei täideta. Need, kes ei taha täita seda otsust, loovad valdusfirma, mis hakkab seda otsust täitma. See ei tundu kuidagi väga loogiline mulle, et kui nad tahaksid seda otsust täita, siis nad saaksid samuti täita. Juhan tahtis lihtsalt võtab ilma igasuguse Erkki Raasukese arutlust dokumendita. Olgem nagu täpselt selles mõttes Juhan Parts ongi sinna nimetatud nendesse nõukogu nendele nõukogudekoht Nõukogude kohtadele, mis on majandusministeeriumi Määrata, ongi määranud mitte riigikogu liikmeid, vaid kedagi teist, aga reformierakond tihti ka ma saan aru, et kui nüüd Jürgen Ligi sõnadest jälle valesti aru ei saa vastu rahandusministri tahtmist. On määranud sinna riigikogu liikme ja vähemalt praegu me saame Jürgen, Ligi või kelle iganes käest valimistel küsida, et miks sa nii oled teinud? Me saame teda kuidagi mõjutada, on see eraldi firma olemas, siis ei ole meil kellegi käest sealt enam küsida. Miks sa määrasid selle või teise? Minu otsus oli see kõik me neli korda. Ma võin nelja aasta tagant korra, me saame valimiskastide juures praegu vähemalt ütelda, et meile Reformierakonna poliitika äkki ei meeldi, meeldib, aga siis me ei saa enam nii vahetult seda ütelda. Räägime Eesti kunstiakadeemia. Ma ei tea, kuidas sõnast uuest majast või et uus maja pidi ju kerkima. Viru keskuse kõrvale Tallinna ühele kõige uhkemale võimalikule kohale. Nüüd on seal selline lagetasand plats, autod pargivad ja sel nädalal saime siis teada, et kunstiakadeemia saab endale küll maja, aga see maja on üks olemasolev tööstushoone kutsebuja kutse tänava ja põhja puiestee nurgal. Paljud on seda kindlasti Tallinnas. Minu jaoks on selline kaunis hoogsa kauni arhitektuuriga hoone nurgapealne maja, pisut selline kiilukujuline, ühest otsast pinda on seal kindlasti palju vähem kui selles uhkes gaasist ja ma ei tea, mis asjast hoones kesklinnas oleks saanud olema. Aga ma ei oskagi nagu väga kurvastada, et et Mulle tundus kesklinna rajatav kunstiakadeemia hoone kogu aeg kuidagi täiesti realiseerimata, nii selle mahu siukse oma olemuse kui ka asukoha poolest, et ma ei tea, miks pärast ta üks kunstiülikool asuma Tallinna kesklinnas kõige kallimal võimalikul pinnal, kuigi et selle selle poolt on ka väga palju argumente esitatud. Nüüd minu meelest on see, kui see on lõplik otsus, jääb siis. Kunstiülikooli õppejõud ja tudengid on oluliseks täienduseks Põhja-Tallinnas niigi väljakujunemisele omapärasele piirkonnale, kus on palju noori ja, ja loomemajandusele keskendunud inimesi. Väga tore isenesest. Noh, mitu aastat nüüd ilmamajad on olnud see ülikool, et igatahes kaua juba mul seda uudist kuuldes tekkis küsimus, et kas maja üldse on vaja, et kui siiamaani on hakkama saadud, et äkki saadakse edasi? No väga tõsiselt seda ütelnud praegu, aga eks ta seal kesklinnas oli ju sellepärast, et ta oli seal kesklinnas. Tartu ülikool asub kesklinnas ja Tallinna Ülikooli peahoone asub ka kesklinnas. Lihtsalt linnad on aja jooksul kasvanud ja, ja, ja asjad jäänud kesklinna. Need, mis mõnel hetkel Kunstiakadeemia hoone, kui sa mäletad, mis mõnda välja nägi ja mõtled selle peale, mis ajal ta ehitatud oli, siis kindlasti ta jäänud kesklinna, vaid ta on sinna ehitatud. Ma täpselt ei julge väita, aga tõenäoliselt kuskil kuuekümnendatel aastatel jah, kus, kus, võib-olla nii väga kesklinn see veel ei olnudki, et see oli ikka väga kesklinn, et Tallinna Kaubamaja kõrval seda on raske mitte keskmiseks nimetada, Kaubamaja kerkis umbes sellel ajal samal ajal ja Viru hotelli ei olnud veel olemas, selle asemel tühi plats üks väike bensiini ja aga see on nüüd küll see koht, kus mina nagu noh see on kindlasti paljude omast arust väga progressiivselt mõtlevate inimeste viha, aga nii selle poliitharidusmaja ehk Karla katedraali lõhkumine kui ka sedasama vana kunstiakadeemia hoone lõhkumine on Tallinna kesklinnale mõlemad nagu päris palju juurde andnud, et midagi ilusat ega säilitamisväärset seal kindlasti ei olnud ja sellisel seisukohal olid väga paljud inimesed ka enne seda, kui vanasid lammutama hakati, seisukohad pisut muutusid lihtsalt sel ajal, kui selgus, et sinna asemele tuleb midagi, mis noh, Solarise keskuse puhul, mis on võib-olla eetilises mõttes hullem kui või siis samal ajal Aga aga muidu ei tea, mis sinna kunstiakadeemia asemel ei tea, see on omaette teema, lammutamine on juurde andnud, aga, aga, aga ehitamine jälle mitte nii väga. Jah aga kui ma vaatan tõesti seda nagu praegust sõda vabrikuhooned, mis seal kalamajas asub, siis ma ei oska nagu kunstiakadeemia vajadusi ruumiliselt hinnata, kunstiakadeemia ise selle maja välja valinud ja ju ta siis neile vastab, et ja ka see väide, et ta jääb kuidagi nagu seda enamasti kesklinnast eemale, siis see tundub mulle ka suhteliselt saamatuna, sellepärast et ma ei kujuta ette, et kui kaua sealt on jala minna näiteks Viru väljakule või vanalinna, et kindlasti mitte üle viie minuti. Vahel mõtlen, et kui poleks seda tohutut laenubuumi olnud ja sellist majanduslikku õitsengut Rootsi pankade laenuraha toel, et kas seda iial oleks ette võetud sellise töösse hoone kavandamist siia võib-olla oleks kohe mindud seda teed, kuhu praegu on see hoone läinud, minu meelest on täitsa sobiv ja õnnestunud asukohavalik ja ja jääb ainult küsida, et miks mitte kohe ja miks oli vaja kõigepealt nii suurt ja võimast ja kallist asja kavandada. Et ilmselt ilmselt ikkagi meie vaated on selle viimase viie aasta jooksul issand liiman Traseks kokkukukkumisest möödunud, et selle aja jooksul muutunud ja ja oleme hakanud leppima hoopis teistsuguste kujutelmadega, ilusast elust või normaalsest elust, et et selles mõttes, aga noh, võib-olla peaks ka küsima, et et kes vastutab nende kulude eest, mida ta on kulutatud, mingeid mitte midagi ikkagi reaalselt raha, mingisuguseid konkursse on läbi viidud? Planeeringu projekti tööd on kohutavalt vaidlused kohtutes on jah, seal on isegi vist ju mingisugust reaalset ehitustööd tegelikult ja tehtud läikivate lammutamise ja see ei ole mitte kunstnik kunstiakadeemia juhtkonna eraraha, eks. Akadeemia saab seal hundi muidugi maha müüa ja saab sealt päris suure hulga raha. Aga räägime siis ühest intellektuaalselt huvitavast ideest, mis mis on, kui ma ei eksi, tulnud justiitsministeeriumist ja kus siis on? Põhimõtteliselt sisuks on karistusseadustiku muudatus, mis võimaldaks ütleme siis selges eesti keeles otse rasedaid karistada. Ta teadliku kahjustamise eest rahatrahvi või vangistusega. Et siin kõige rohkem on toodud seda suitsetamise näidetega, aga noh, ilmselt loote teadlikuks kahjustamiseks võib lugeda veel paljusid tegevusi või, või ma ei oska öelda tegevusetuseid. Et ma ei kujuta tegelikult ette päris, kus see mõte niimoodi alguse sai ja ja ma ei kujutagi ette, kuidas seda mõtet nagu realiseerima hakatakse, et kas edaspidi noh, ütleme, et see seadus kehtib ja ma näeksin kuskil kardina taga oma kodus vaikselt suitsu Kimuvate naist, kes minu hinnangul tundub rase olevates, ma võiksin helistada politseisse 110 ja teatada, et palun saatke patrull ja ja arreteerige, see kurjategija. Suudaksime ilmselt tilkuda siin oma pool tundi igasuguste variantide kallal, mis sellega seostuvad, et üks mõte muidugi on see, et et Hanno Pevkur järgmine töökoht oli sotsiaalministeeriumist, justiitsminister ministeeriumisse kolides. Tundub, et on kuidagi seda sotsiaalministeeriumi tööd ka kaasa võtnud, aga aga noh, võib-olla tahaks rääkida siia natukene ajaloost. Et kas keegi mäletab, millega alustasid oma tegevust sellised erakonnad nagu Reformierakond ja Res Publica tollal ühendusena küll, kes meil praegust on esindatud valitsuses ja osaliselt isegi nendesamade inimestega, kes tookord olid nendes erakondades. Et ma ei arva, et nad peaksid uuesti nende nõudega välja tulema, tänapäeval. Aga eelnõust vist ei olnud. Näod olid olemas, et vähemalt erakonna eelkäijale liberaaldemokraatlikul erakonnal poldid täiesti olemas eelnõu, mille koostas riigikogu fraktsioon ja Vistanti isegi riigikogusse tööle, menetlusse. Sa võtad prostitutsiooni legaliseerimist? Jah, bordellide legaliseerimise seadustamisega eelnõu ja sellistel olemas tõesti. Ja millega tegeles meil ühendus Res Publica 90.-te aastate esimesel poolel natuke narkootikumide legaliseerimise, just Res Publica ühenduse esimees Meelis Kitsing oli andunud võitleja narkootikumide legaliseerimise eest. Ikka tuli võimule aastal 2003, neli see seadus on nad siis vastu võtsid karmistasid järsult karistusi narkootikumide söömise ja, ja ma ei tea levitamise mis iganes ees. Et ma ei taha halvustada praegust poliitikat, aga see, mis praegu toimub, ütleme Lotte teadliku kahjustamise sõbrad, see on nüüd küll see koht, kus nagu sinna ei tohiks nagu vist minna, see on nagu nagunii. Aga ma tahtsin ütelda, et kuidas meie vaade ja meie erakondade vaated on liikunud ühest äärmiselt liberaalsest äärmusest sinna äärmusesse, kuhu vist ei jõudnud isegi Nõukogude võim, et, et ta oleks hakanud ema ja, ja tema kõhus oleva lapsevahelisse mingisuguses suhtes sekkuma, et kas ema kahjustab teadlikult last olid või, või teadmatult ja tahtmatult, et no see on küll koht naise kõhtu ei peaks nagu riik hakkama küll ronima. Sa tõid ühe võrdluse, ma tooks teise võldused siin Euroopas, mille osaks Eesti on selline tore tava, et kogu aeg vaadatakse Ameerika Ameerika Ühendriikide poole põlglikult, et need on seal väga konservatiivsed väga fundamentaalsed usu suhtes peremudeli suhtes. Aga ma ei tea, äkki peaks nagu ennast vaatama, sellepärast et Ameerikas on mitmetes osariikides marihuaana, kuna kasutamine just viimase aasta jooksul legaliseeritud. Geiabieludest ma üldse ei hakka rääkima. Prostitutsioon on olnud aegade algusest väga paljudes osariikides legaalne ja nii edasi ja nii edasi, et huvitav, kus on see usufundamentalismi konservatiivsuse pesa tegelikult, aga noh, see on tegelikult lihtsalt sedasama liikumise kirjeldus teiste sõnadega, et tõesti meie, mõned praegu valitsuses olevad erakonnad on noh, Res Publica puhul see erakond ja ühendus on vist pisut ikkagi erinevad asjad, aga reformierakond kohe päris kindlasti on liikunud selliselt väga suurte suurelt isikuvabaduste tähtsustamiselt väga kiiresti sellises konservatiivses ja regulatiivses suunas, et kui veel sisuliselt rääkida kaks sõna, siis tõesti loode ei saa enda eest ise seista ja ennast mingite vahenditega kaitsta. Aga kuidas seda seadusega reguleerida, kas ema suitsetab või joob veini või ma ei tea, minu meelest teeb suusahüppeid Üteldes no ikka võib, ikka võib, ikka võib kõik ära keelata ja, ja lõpuks saadetiga külmale. Ma olen 25 pluss viis iga asja eest. Et küll mõistetakse ja küll küll tehakse, kui poliitilist tahet jätkub, aga minu meelest tuleks sellel poliitilisele tahtele küll praegu käsi ette panna, piir ette panna, eriti olukorras, kus meil tordid on lubatud ja mitte ainult lubatud, vaid ka riigi poolt osaliselt kinni makstud riisa mulle veel loote kahjustamisega. Et kas me siis loodame, et see ei ole loode või või, või kuidas me teda defineerime, et 12. elunädalani, et riiki praegu mitte ainult ei, ei luba seda teha ja ei võimalda oma meditsiinisüsteemi seda teha, vaid, vaid maksab kõikide maksumaksjate rahast osa osadel puhkudel vist 50 protsenti, teistel puhkudel vist isegi 70 protsenti. Ja sellest kinni ma ei mõista seda hukka. Ta ei võta selles suhtes mingit seisukohta praegu siin, aga ma tõin selle lihtsalt võrdluseks ja siis selle, et loode lõigatakse skalpelliga või ma ei tea, mis riistapuuga sealt välja. Selle, selle kõrvale me paneme selle ema, kes ma ei tea, mis, mis sa ütlesid sind, teeb suusahüpped või tõmbab suitsu. Ja ja paneme selle ema karistuse alla. Olgu see rahatrahv või Harku naistevangla. Et mu meelest, kui justiitsministeeriumil ei ole millegi muuga tegeleda, hägusid kuldse millegiga, mingu puhkusele. Olukorrast riigis. Näiteks eelneva kohta, et puhkusel on, muidugi ei lähe, et vastupidi, järgmisel aastal riigiametnike palgafond suureneb enam kui viis protsenti, et õnnitlen siinkohal kõiki erasektori tööandjaid, tuleb endale tööd leida, konkurentsisituatsiooni see kindlasti halvendatud, aga inimene, kes kirjutaks seaduseelnõu loota teadlikkust kahjustamisest, aga räägime siin saate viimaste minutite jooksul ühest ühest Antsigeerivast. Poliitikust, kes võib juhtuda, ma ei teadnudki tõsiselt seda võtta. Ma olen Itaalia ajalehtedes ilmunud artikleid üritanud kuidagi Google'i tõlke abil lugeda ja tundub, et siiski suhteliselt soliidsed väljaanded on sellest kogu viimase nädala kirjutanud, et kui tõsiselt võtta neid väiteid, et Itaalia Kurikuulus endine peaminister Silvio Berlusconi selleks, et vältida kodumaal karistuse kandmist Püüab saavutada immuniteedi, kandideerides europarlamenti mõnes muus Euroopa riigis ja konkreetselt siis nii naljakas kui see ei ole tõesti Eestis, et et valimiskomisjon on siin sel nädalal ajakirjanike küsimustele pidanud vastama ja on mitmeid küsimusi, mille jaoks nagu selget vastust tegelikult ei ole, et teadaolevalt ainukene inimene, kes on siis mitte oma riigist europarlamenti jõudnud on soomlane Ari Vatanen, paiks piiki kangelane ja tuntud rallisõitja, aga tema elabki Prantsusmaal alaliselt. Et Berlusconi peaks siis samuti oma elukoha Eestisse registeerima, kas selle registreerimise võimaldamine oleks mõeldav? Noh, siin Tallinna linnapeakandidaatide näitel ilmselt oleks, kas maksu hakkab ka tulema või maks hakkab tulema siis, kui ta elab enam kui 183 päeva aastast Eestisse on seaduses kirjas. See oleks muidugi sellele omavalitsusele, kuhu ta sisse kirjutatakse, suureks suureks abiks ja kergenduseks tahtsingi ütelda, et tal on teatavasti karistus nende paljude tegude seast, maksude eest, aga seal on veel veel hääleõigust ja kandideerimisõigust puudutavaid küsimusi, mida mina mittejuristina ei suuda siin saates isegi kirjeldada. Valimisvabariigi valimiskomisjon pole suutnud ka täpselt vastata ja ilmselt ei hakka seda keerukat ja kulukat juriidilist analüüsi enne võtma, kui Berlusconi või tema esindaja avaldusega kohale tuleb. Aga iseenesest oleks ikka täiesti paeluv ette kujutada, mis kõik toimuks. Ma tegelikult. Ootaksin seda väga. Ja siis me saaksime näha ka puhtas variandis või praktikas seda, mida Heldur Meerits sirbis kirjutas, et raha otsustab kõik, et, et 95 protsenti tulemust valimistulemusest ongi raha. Et inimene, kes ei oska keelt, kes on kuriteost karistatud ja kes on üleeuroopaline kloun tuleb oma rahamassiga siia ja siis vaatame, mis saab, et ma arvan, et erinevalt paljudest teistest, kes on arvanud, et ta tal ei õnnestu, see eriti hästi, see kandideerimine, ma arvan, et oleks väga edukas. Julgeks kõrvatata saaksid sisse uskumatu sotsiaalne eksperiment igal juhul sellega tänaseks lõpetame. Täname kuulamast ja jälle oleme eetris nädala pärast. Olukorrast riigis.