Eesti lugu nädala eest pooleli jäänud jutu jätkame muistse eestlase eluolust. Arheoloog, mäesalu Tartu ülikoolist ja Piret Kriivan on vikerraadio stuudios. Enne kui võtame üles ikka selle mehe ja naise võrdsuse küsimuse, alustame täna ehk sellest, missugune oli eestlase kodu eelmise aastatuhandevahetuse paiku. Meil on nüüd, viimastel aastatel on kaevatud ka siis mitmeid asulakohti ja, ja sealt on leitud ka siis hoonete jälgi, nii et on nagu teatud ettekujutus olemas. Ain ravi on need asjad põhjalikult kukutud ja paar artiklit kirjutanud nendest muinasaegsetest elamutest. Ja kuigi jah, nüüd Ajalookirjanduses aeg-ajalt kohtab ka väidet, et see rehielamu on meil hästi vana ja võib-olla isegi 2000 aastat vana, aga aga nüüd neetud praegused arheoloogilised uurimistööd näitavad, et muinasaja lõpul veel sellist klassikalist rehielamut olemas ei olnud, oli mõnevõrra väiksem hoone noh, võib-olla siis kebi, kus seal kusagil viis meetrit, veidi enam laius ka nelja meetri ringis ja seda on siis nimetatud suitsutoaks. Tavaliselt viis tal ka mingisugune esik lisaks olla, aga põhimõtteliselt oli ta siis üheruumiline. Ja tegemist oli siis rõhtpalkhoonegaase, tähendab palgid on ilusasti horisontaalselt pandud ja siis nurkades ühendatud ühendatud raa kaelanurgaga eksternid, mida arheoloogid on väga sageli kasutanud ja see tähendab seda, et on see unarusse siis ühendamisel on raiutud palgi ülaküljel, mis tegelikult muidugi ei ole eriti hea, sellepärast et nii satub vesi sinna sisse, eks ole. Ja siis see palk võib mädaneda. Aga taolist tehnikat kasutati. Ja taolised rõhtpalkhooned on tegelikult Eestis kasutusel olnud juba ilmselt kusagil võib-olla pronksiajast peale ja see on täiesti omapärane leiuta siis me oleme siin tänapäeval sellega nii harjunud, et talumajad on sellised rõhtpalkhooned, eks ole. Aga tegelikult kui laiemalt vaadata, siis see on siin levinud just ju Läänemere idakaldamaadel ja ta siin siis kaugemal veel ida pool ka seal sellise põhjavööndi elamu, Tiit, see on siis palk, hoone, millele siis katusekonstruktsioon toetub seinte peal ja seetõttu muidugi on need seinad hästi tihedad, et ta peab väga hästi külma. Kui me vaatame, mis on teine pool, mis on näiteks siis Skandinaavias siis seal on ju muinaselamut. On ju postkonstruktsioonis, see tähendab seda, et on nurgapostid ja siis on küljepostid ja nurgapostide peal on Sistude lühendatud palkadega ja põhimõtteliselt siis need katused siis etuvad nende püstpostide peale ja nüüd seinad siis nende püstpostide vahel siis et on siis sinna on siis paigutatud aga kas siis horisontaalpalke või püstpalk või on siis kooli lihtsalt punutist, ainult põhimõtteliselt postkonstruktsioon, hoone, see ei ole nii tugev, see ei ole nii kindel. Ja kindlasti ei ole ta ka nii hästi soojapidav. Ega päris kindlalt ei saa öelda, kangesti tahaks küll öelda, et see see rõhtpalkehitus, et see on selline tüüpiline soome-ugri leiutised, seal suur leiutisega. On jah, ulatunud küllaltki kaugele ka siin on näiteks slaavlastele, on neid ja pole muidugi võimatut, slaavlased on ka selle rõhtpalkehitisi ja siis soome-ugri rahvastelt. Aga no see on vist natukene liiga vara juba väita, seda selleks peab väga põhjalikke uurimistöid tegema. Jaa jaa, ehk siis oleks hea, kui saaks välja selgitada ikkagi, millal esimest korda tulevad siia need rõhtpalkehitised, kahjuks on meil nendest ainult väga katkendlik, jälgisin Eesti alal, aga võib arvata jah, et kusagil pronksiajal juba tulevad. Mis selles ehitises sees oli, mis selle keskus oli küttekolle? Selles ehitises oli sees algselt varasematel aegadel oli ainult, et siis üks üks kolle, mis andis sooja ja mille kohal tehtiga toitu, aga nüüd kusagil juba viikingiajal ilmselt hakati sinna sisse ehitama ahje. Ja noh, tegemist oli kas siis enamasti võib-olla raudkividest ahjudega Põhja-Eestis kasutatud kappaazi, tähendab ahju seinad on laotud siis poest või raudkividest ja peale oli siis Laatud väiksematest raudkividest siis võlg ja nüüd tehti tuli sinna alla ja siis need kivid peal läksid kuumaks ja Well, kui see oli parajalt juba köetud, siis avati sellised õhutusaugud sealseks suits välja. Ja nüüd need kivid jäid ka edaspidi siis seda hoonet ketta, nii et seal oli piisavalt soe. Aga mis need meil nende ahjude juures juba muinasaja lõpul siin ka jälle omapära on. Nimelt on nende ahju esiosa, see moodustab siis söögitegemise koha ehk sellise lee ja noh, tõenäoliselt siis võib-olla, kui ahi oli köetud ka võib-olla süvetamati ette näiteks süte peal oli hea siis seda süüa teha. Hilisemal reheahjul on ju tavaliselt see esi esiosa on ikkagi see kolle või lee ase, kus ka kogu aeg toitu tehtud, nii et see traditsioon, kus ahi ja siis toiduvalmistamise koht on ehitatud kokku, see on juba hästi vana traditsioon ja noh, näiteks neuroopas taolist konstruktsiooni üleüldse ei tunta ja ja selles mõttes on huvitav, et kui me nüüd tartus olen kaevanud neid keskaegseid linnahooneid on need hooned on iseenesest küll täiesti uut tüüpi, on vahverkoone, teon, kivihooned, mida, mida meil varem ei tuntud, aga nüüd vanade eestlaste ahju konstruktsioon on seal üle võetud. Nii et noh, see Eesti ehitustraditsioonid, need on siis ka uute inimeste poolt üle võetud, nii et seda suunda meil on veel vähe uuritud, et kuidas nüüd, et keskajal need saksa kolonistid siis kohalikke kombeid ja kohalike ehk siis ehitustraditsioone üle võtsid, aga, aga selged märgid on olemas just nende ahjude juures. Kas muinasajast on märkiga saunakoht? No nende hoonete juures on nüüd raske öelda, kas on tegemist siis eluhoonega või saunaga. No põhimõtteliselt on meil ka mõningaid väiksemaid hooneid avastatud, mida tutt sellisteks suve hoonetaks ja võimalik, et mõnda neist on kasutatud ka sauna. Samamoodi võidi saunana kasutada ka seda sama suitsutuba. Nii et põhimõtteliselt ka on ju hilisemal ajal teada, et on siis ka selles taluhoones, on siis Piheldad ja, ja sauna võetud ja Lääne-Eestis on vaesemad mehed isegi käinud ennast kuumutamas, siis suures reheahjus, noh, see on jah, 19.-st sajandist Harzi kombeid teada. Saunatraditsioon on täiesti usutav, et ulatub välja siiski kaugesse muinasaega ja kui võtta see suitsutuba, siis põhimõtteliselt see suitsutuba muinasNoone ju säilib ka veel siis hilisemal ajal ja kui siis keskajal 15. 16. sajandil on need klassikalised rehihooned, kus siis rehealusega ja kambritega ja nii edasi siis kasutusele tulnud siis see saun, see kujutabki endast, seda väljanägemiselt vähe, vähemalt sellist omaaegset suitsutuba ja seal siis siis ka vaesem rahvas ka elas. Aga siis, kui nädala lõpus tehti sauna, siis muidugi kasutati sauna, nii et et saunatraditsioon võib tõesti olla igal juhul siis muinasaega, Platuga. Aga see suitsutuba oli niisugune ühetoaline maja, aga siis oli ju ka muinasaja lõpus juba jõukamatel olid ikkagi uhkemad majad või mis? Nii võis muidugi olla, asi on selles, et meil on ju tegelikult arheoloogilisatuuritud ju suhteliselt vähe neid asulaid ja sealtki neid hoone põhikultuure ju leiab üpriski harva. Sellepärast et omal ajal eriti vundamenti kasutada tuntud ja seetõttu on siis neid söestunud palgijäänuseid ju väga raske leida, oleks nüüd kivivundament, siis vundament nagu säiliks ja seda oleks oleks siis lihtne tähele panna, noh peale selle on veel ju neid hooneid avastatud ka linnustelt. Ja linnustel on mõnel juhul olnud ka siis üks kivirida näiteks ka vundamendi alla pandud, aga pole võimatu jah. Näiteks siin mõned linnusel on olnud ka selliseid baariruumilisi hooneid ja noh, kõige suurem hoone vist oli, oligi see samane Lembitu hoone, millest eelmises saates juttu oli, kus lõhabre linnusele, kus, mis seal ei peaväravavastase, mille mõõtmed olid kusagil kaheksa korda kaheksa meetriti, kuivõrd nüüd jagatud erinevateks ruumideks on raske öelda, sest ta ikka kõik need detailid ei ole säilinud ja seda on raske kindlaks teha. Aga peale ütleme, tavaliste külade on tõenäoliselt meil olnud ka sellised omalaadsed muinasmõisad, tähendab, kus on siis rikkam elanik, kond, elanud rikkam pere? Seni ei ole meil ühtegi taolist muinasmõisa või üksiktalu ju arheoloogilisat uuritud ja seetõttu ei tea, aga kui suured ja võimsad hoonedasid olla? Aga tähendab, leitud on, mis viitab sellele, et olid olemas muinas. Ei no see on muidugi natukene spekulatsioon, tähendab selle sõna baasil tähendab, põhimõtteliselt on meil muinasajal olnud siis vastavalt piirkonnale on ollut, kas siis sellised kompaktsed külad ja lõunapoolses Eestis võib-olla võis olla aja asustus, aga kindlasti olid, on olemas ka selliseid, võib-olla üksiktalud. Aga noh, neid on arheoloogiliselt ka raske leida Jarheoloogiliselt selline siis ka uurida, meie kunagi ei tea, kus midagi säilinud olla kus koha peal täpselt see hoone või sul siit-sealt leiame kultuurkihti, aga enne kaevamisi muidugi midagi täpsemalt öelda ei saa ja noh, peale selle asula territooriumil on, on piisavalt suured ja ja need kaevamised on kulukad. Ta peab lootma lihtsalt ühe sellise õnneliku leiu peale. Asulate külade juurde me veel jõuame, aga räägime veel sellest ühest väikesest keskmisest muinasaegsest, tihti kodust, et missugune see õu oli, oli seal ka näiteks aed ja kaev. No selgemaid aia jäänused ei ole, kuigi tõenäoliselt muidugi võis selle suitsutoa selle põhihoone kõrval olla veel mitmesuguseid teisi hooneid. Räägitud juba siis sellist suvekoda, neid nagu kahte tüüpi, ühed on sellised väiksemad nelinurksed, rõhtpalkhooned, teised on aga sellised püstkoja moodi. Talvisel ajal siis oli, kui oli külm, eks ole, siis elati selles suitsu toas, aga suvisel ajal on siis elatile kõhulisemas paigas ja, ja naljaks kõlbasid väga hästi ka püstkojad, kus valmistati toitu ja peale Ta võiks kindlasti olla ka siis aitasid, võimalik, et ühe suitsutoa juures või ühe ühes talus oli isegi mitu aita viide hoidvad liha aitavad võib-olla ja midagi, midagi muudki. Nüüd. Oluline on muidugi küsimus lautodest, no eestlased on kasutanud küllaltki palju karja. Aga mida sa kari talvel tegi? Kas neid hoiti talvel siiski hoones mingis laudas või lasti neid ka talvel siis lume alt toitu otsida? Seda me muidugi täpselt ei tea. Tõsi asula territooriumitel leitud mõningaid selliseid postiauke, mis võivad viidata, et vist olla ka sellised kergemad varjualused, mida näiteks kasutada tiga siis loomade hoidmisel ja peale selle on meil ju olemas ka vikatit, millega võidi tõenäoliselt ju heina teha, heina varuda. Viska viitavad loomade talvesöödavarudele, aga no loomi kindlasti siis toideti ka seal vihtadega, tähendab suvel tehti vihtasid siis loomad, saidid, lehti, ainus selline lauda jäänus on välja tulnud veel laagre linnuselt, seal kohe kindel. Seal on siis nii, et kuna naabrilinnus põles, siis söestus, see kraam seal ja seal oli säilinud söestunud sõnnikut. See siis oli nagu selline väiksem lambanautijad seal lambaid hoitud. Küsimus oli, puudutas ka neid kaeve, väga sageli on nii, et muinastalud ja muinaskülad, need on rajatud olnud mingi allika või veekogu lähedusse. Kusjuures jah, olen ka ise tähele pannud, tasub mingi allika juurest otsida seda kultuurkihti, sellepärast et tol ajal kasutati selliseid häid allikaid ära, mis andsid sulle kogu aeg puhast vett, ei olnud vaja ise spetsiaalselt kaevu kaevata ja, ja see oli igati soodne muinasjutt stele linnustel, jah, vot seal kaebad linnustele on kaevatud kaeve, neid mõningaid on meil ka isegi lahti kaevatud arheoloogide poolt ja laagre linnusel vist riski üheksa meetri sügavune kaev ja Varbola kaevuri veel võimsa 14 meetrit sügav kaev, no siis Valjala linnuse kaevu kaevata del lahtisi Kle madala viis ja pool meetrit. Ja noh, seal on nende kaevude juures on säilinud ka puitrakke näiteks laagri linnuse kaevu juures, nii et aga nüüd tavaliste külade kaevudest ei ole midagi selgemat veel teada. Hilisemal ajal jah, keskalamküll kaeve rajatud, neid on isegi seal asulas avastatud ja lahtikaevatud seal isegi siis põllukividest vooderdatud kaev avastatud ja seal päris uhke. Koduloomade juurde tagasi lammastest oli jutt, aga missugune on eestlase esimene koduloom olnud või lind? Esimene esimene koduloom on kindlasti olnud koer, tähendab, koeraluud on juba ju pulli asulast leitud, niiet ja kui me nüüd siis edasi vaatame, siis jah ajal juba ju tegelikult jõudis koduloomade pidamine siia ja muinasaja lõpul oli koduloomade osakaal oli sellises eestlaste majanduselus ju üsnagi olulisel kohal. Kui vaadata muinasaja lõppu, siis linnustelt leitud loomaluude analüüsi, siis seal on metsloomaluude osakaalu või mõni protsent ja kusjuures on huvitav, nii et kui siis võrrelda omavahel näiteks erinevaid Eesti piirkondi, siis torkab silma, et on, nende koduloomade osakaal on olnud liigiline, osakaal on olnud erinev. No näiteks on, Eestis on olnud siis veiste arv küllaltki kõrge. Seda tunnistajat tunnistab isegi ka Henriku Liivimaa kroonika ju. Näiteks 1210. aastal tehti sõjakäik siis Läänemaale, Läänemaa lõunaossa, soont tagalasse ja seal Hendrik märgib, et sõjasaagiks saadi Suur arv ei ole üldse, paistab silma, et noh, Lääne-Eestis seal, kus oli rohkem rohumaid, et seal oli siis võib-olla jah, veiste ja härgadega osakaal suurem. Seevastu lõunapoolses Eestis seal oli siis sigade osakaal mõnevõrra suurem ja noh, peale selle on muidugi kasutatud ka ju lambaid ja kitsi lambaid kindlasti siis juba ka küllaltki arvukalt Saaremaal. Et see sõltus loodusoludest, kus millised loodusolud pakkusid, milliseid võimalusi, nii et jah, kodulooma loomi oli, oli suhteliselt palju. Ja koduloomad olid tol ajal tänapäevasest mõnevõrra väiksemad. Neid kasvatate võib-olla esmajoones just siis liha saamiseks ja lambad muidugi kitse tantsid ka villa, milles siis rõivaid valmistati? Noh, lehmi võib-olla ka peeti, peeti rohkem siiski lihaloomadena ja noh, muidugi härjad, härjad, Need olid siis vajalikud künniloomad ja, ja tööloomad, hobused nüüd oli ka. Ja hobuseid võis olla päris arvukalt, kui, kui ütleme siin viiking talvel on mõnel pool linnusel onu hobuhobuseluude protsent on küllaltki kõrge, kusagil isegi üle 10 protsendi, mis võib viidata sellele, et hobusele liha söödi. Siis muidugi muinasaja lõpul enam jah, paistab, et hobuseliha pole eriti söödud, aga neid kasutati ka rohkem siis nii tööloomana või siis lihtsalt ratsutamiseks ja noh, käidi siis kaubaretkedel, siis oli kaup laotad hobuste selga ja nii edasi või sõjaretkedel jah, või sõjaretkedele, jah, sõjaretkedel mainitakse seal ka üpriski palju hobuseid, nii et on mitu 1000 hobust on olnud ja vahel on isegi need osa neist sattunud sõjasaagiks. Hobuste tähtsus oli suur, aga mitte enam vastja. Lihaloomana. Ka linnud, kanad ja kuked, pardid, haned, ja ta on juba olemas olnud. Meil on juba muinasajal olemas olnud ja vist kõige varasemad kanaluud on praegu juba ulatuvad kuhugi sinna paari aastatuhande taha. Partide kohta ma nüüd nii kindlalt ei löö, ei oska öelda, ei tule nagu praegu ette, et kas neid nähte, muinasaja kultuur, kihistid, kodu, kodupartide luid on? Nojah, metslindude Luitsin seal muidugi on, neid pardiluid on, tooge sõnade puhul on jah, on huvitav see, et on ka väikseid munakooretükke, on siit-sealt leitud, nii et nad ei ole mitte olnud siis nii-öelda lihana, vaid kindlasti on nende munega tarvitatud ja siis on mõningaid, näiteks kanaluid on kasutatud ka siis kaelas kantud, ripatsid teda. Nii et võib-olla see näitab ka mingit sellist austust nende kodulindude vastu. Mis eestlase põhiline toidus toiduaine oli? Praeguste arvamuste kohaselt oli ikkagi peamiseks toiduaineks Wism olla leib, tähendab jah, teravilja kindlasti kasvatati juba suuremal hulgal ja teatud muutus leidis siin aset siis 11. sajandi jooksul nimelt 11.-st sajandist, kõige varasemad märgid siis talirukki kasutamisest Soontaga maa linnakaevamistel siis Lääne-Eestis, seal leiti söestunud teravilja ja selle söestunud teravilja hulgas oli rukkilust, et mis on nagu umbrohutaim ja seda esineb koos ainult siis taliviljaga. Aga, aga see talivilja kasvatada domine see muidugi viitab võimalusele, et nüüd on siin põllumajandus on olnud kõrgel tasemel, et võimalik, et on siis rakendatud juba sellist kolme välja süsteemi tähendab, et on ühe põllu peal on talivili, teise peal on suvivili ja kolmas, kolmas põld veegolmas põlluosa, siis nagu kesa all. Seda keskajal muidugi teada seda kolme väljasüsteemi olemasolu, aga paistab, et meil seal muinasaja lõpul juba siis siin tutusel ja võiks öelda, Ta on eestlased, on sel ajal üks põhjapoolsemaid rahvaid, kes, kes on suutnud siis piisavalt palju seda vilja siin toota ja nii enda toitmiseks kui ka siis võib-olla isegi juba väljaveoks. Nii et ja sellest, mida viljast tehti rukkirukist on kindlasti tehtud ka juba rukkileiba. Võib-olla ka seal nisust Jodrast on, aga noh, kindlasti igasuguseid. On nähtavasti olulisel kohal olnud ka juba siis õlu. Fodrast on seda saanud ja kes teab, see õlletegemise kogemus, see võib ulatuda üsna kaugesse aega välja, võib-olla juba juba vähemalt pronksiaega või isegi kiviaega, sest see on väga tuntud, polnud ju mujal maailmas ja miks ka mitte, ei ole seda meil tehtud. Tõsi, meil ei ole küll seda rumalat, tähendab mis on ka ju üks oluline õllekomponent, aga, aga siin veidi kasutada ka mõningaid, et siis teisi aineid kääritati meega jäänuk meiega ka siis annab kääritada ja noh, kindlasti on nagu keskajal teame ju, et on, siis on õlut joodud üsnagi palju, nii et õlu oli, oli igapäevane jook. Uusajal oli ju sõjameestel oli kohe ette nähtud teatud kogusest kaks liitrit õlut ja üliõpilastel on ju õlu ette nähtud ja ja miks ka mitte sõnu ei võinud siis päris päris kauges minevikus juba olla. Aga muinasajast mingit tunnismärke ei ole, tähendab, õlu muidugi joodi ära, eks ole, ka mingeid nõusid ei ole, mida võiks arvata, et vot see oli nüüd just tingimata õlle joomiseks mõeldud. Jah, kahjuks ei ole meil sellepärast, et meil jooginõudena võib-olla kasutati puunõusid, sellepärast et need savinõud, mis on, need on rohkem nagu potilaadsed ja noh, nendes võib-olla siis valmistati siis roogasid ja võib-olla siis ka säilitati teatud toiduaineid, aga aga jooginõusid nende hulgas ei ole, nii et sellised kindlad tõendid muidugi puuduvad. Täna on käsikivi kõige vanemad käsikivid, mis meil on, need on ka nüüd jah, muinasaja lõpusajanditel Pole kusagil nii 11.-st sajandist peale enne seda on kasutusel olnud noh, niinimetatud jahvekivi. Tähendab, et on siis olnud üks suurem kivi, millel on nagu lohk sees olnud ja siis väikese kivi Monacuga on selle selle lohu sees siis peenestatud teri neitsist peeneks hõõrutud. Aga päris käsikivi tähendab, mis koosneb nagu kahest poolest sellest alumisest poolest pealmistest poolest pealmist poolt, ajad sa siis ringi, eks ole, selline klassikaline käsikivi vendis 11.-st sajandist. Kõige varasemad näited, aga nüüd neid muinasaja lõpust on nüüd juba siit-sealt välja tulnud, nii et et see näitab, et nad olid juba küllaltki hästi tuntud. Päris veskitest veel muidugi muinasajal veel teateid ei ole. Et nüüd keskaja algus on nad ikka täiesti olemas. Vesiveskites on jah, juba juba sisanud meid 1230.-test aastatest. Nende muinasaega ulatumise kohta kahjuks kahjuks tunnusmärke veel praegu ei ole. Kuidas toiduaineid säilitati, kui jutt oli sellest, et, et leivavilja kasvatati ka väljaviimiseks ja müügiks, siis pidi ta kuskil säilitama ka või kuidas see käis. Meil on siin kliima just mitte eriti Soota siis viljelusmajanduseks viljakasvatuseks sellepärast et ega igal aastal sugugi see vili põllul ei valmi ja seetõttu võib arvata, et seda vilja kuivata. No nii nagu hilisemal ajal on siis rehehoones kuivatatud siis omal ajal võidi selles samas suitsutoas ka vilja kuivatada. Ja muidugi seal suitsutoas vilja kuivatamine, see kindlasti andis talle veel teatud spetsiifilisi omadusi, tähendab, suits käis läbi, igasugused haigused, kadusid vili, tänu sellele suitsu säilis keskajast, on teada, et oli see Vana-Liivimaa ja siin eestimaa vili oli hästi-hästi kuulus tänu ja säilivuse poolest ja teda ei tabanud ka mingisugused sellised haigused ja ta ei mädanenud. Kas te nii, et no siis jutt oli siin nendest paljudest erinevatest loomadest, mida on siin kasvatatud? Loomaliha oli ka vaja säilitada, eks ole? Loomaliha säilitamiseks tõenäoliselt juba tol ajal ikkagi seda soolati. Soolati võib-olla ka kuivatati suitsutamise kohta ei julge midagi öelda, aga noh, võib arvata, et võis ka suitsetamine ja tuntud olla. Värsket liha muidugi söödi ka, aga kõike korraga kindlasti ei jaksatud siis ära kasutada ja siis seda üritati säilitada. Küll aga võiks muidugi siin probleeme olla, sellepärast et Eestis omas Eestis ja soolavarud puuduvad, aga, aga soola toodi sisse ja ja seda tooted tõenäoliselt esmajoones just lääne poolt. Täna on ju teada, et juba 11. sajandil Põhja-Saksamaal suured soolakaevandused ja on teada ka siis kaubandussidemeid siis Saksamaaga ja keskajal on ju siia Eestisse veetud ja ilmselt läbi Eestiga Venemaale veetud ikka täiesti hullumeelset kogusid soola. Nii et juba muinasajal midagi soolast jõudis ka siia. Ilma ilma soolata ei ole võimalik ära elada, eriti veel tol ajal, kus ikkagi igapäevane töö oli ju küllaltki raske ja siis kindlasti nõudis Makuga soolast toitu. Räägime veel küladest, asulatest, ühiskonnakorraldusest, et külad olid erinevate suurustega erineva ülesehitusega, elasid eestlased kobaras koos ja elasid laiali. Ja kindlasti tähendab, mina seal ei olnud siin lihtsalt riik ja seetõttu iga maakond aastaga oma ja seal võis olla ka täiesti eripäraseid kombeid ja põhjapoolses Eestis läänepoolses Eestis on teada ikkagi selliseid kompaktseid asulaid on need mõned asulad, mis on nüüd arheolooge, mida Narheoloogilised uuritud seal isegi tundub, et nad on võib-olla isegi veel kompaktsemalt koos, kui, kui see hilisemal ajal on olnud, nii et suhteliselt lähestikku. Samal ajal muidugi jah, Lõuna-Eesti nendest küladest nii selgeid andmeid ei ole, on igastahes vaatad, et seal võis selline üksik talusüsteem, mis on ju hilisemal ajal väga laialt levinud olla, see võis olla ka tuntud juba siis muinasaja lõpul. Tõsi, kui me vaatame nüüd natukene varasemat paega, täheldab seitsmes kaheksas sajand, siis mõningaid asulaid tunneme, mis paiknevad linnuste vahetus läheduses, vaat seal on ka nüüd hooned, hooned ju kompaktselt koos vahetuslinnuse läheduses või koguni linnuse vallidega linnuse külje all. Aga nüüd 11. sajandil süsteem laguneb ja võib-olla siis tükkis taas ka järsku selline üksiktalude süsteem, aga see on ainult oletus. Siit midagi päris kindlat öelda ei saa. Kui suur hulk rahvast võis kuuluda ühe pealiku, Ühe kuningal ja kui palju meid üldse oli eelmise aastatuhande vahetusel ja enne muinasaegset vabadusvõitlus? Noh, siin on tehtud teatud arvestusi ja need arvamused siin kõiguvad kusagil 150 kuni 180000 inimese vahel. Nii et 150 kuni 180000 inimest. No mõningaid selliseid kindlamaid aluseid on ka olemas, on siis Taani hindamisraamat, kus siis vähemalt põhjaeesti külad on paljuski nagu üles loetud ja selle põhjal on tehtud siis umbkaudse arvestuse, no ütleme, Lõuna-Eesti Lääne-Eesti kohta muidugi nii kindlad andmed ei ole. Aga noh, Hendriku kroonikas on siis mõningaid selliseid, selliseid vihjeid ja nii edasi, et umbkaudu võis nii olla. Eesti oli jagunenud tol ajal siis maakonda, kas oli kaheksa suuremat maakonda ja siis selliseid väike maakondi ja siis olid veel kihelkonnad. Kihelkondasid vist võis umbkaudu kokku olla seal 45 ringis vist. Aga ega see ei olnud ju selline rangelt reglementeeritud, mitut ühte süsteem tähendab sellist ranget piirkonnad rangete piirjoontega, noh see saab ainult olla siis juba tsentraliseeritud võimuga riigis, eks ole, kes need ära jagas. No see on jah, need olid võib-olla siis loodusolude poolt määratud sellised teatud administratiivsed piirkonnad võisid olla need kihelkonnad, mille piiramine sugugi täpselt ei tea, alati. Ja maakonnad ja on kohati natukene eba, härrased, tõsi küll, Henriku kroonikas on korduvalt siis maakondadest, et on, on siis seal Järvalased ja on harjulased ja läänlased ja saarlased Hendriku isegi sagedamini nimetab siin eestlasi maakondade järgi, kui siis eestlasi endid. Ja samas muidugi nende kõrval on kindlasti olnud ka veel teatud selliseid erilisi haldusüksusi näiteks muinaslinnuse piirkonnad, kui mõningate ajalooromaanide järgi ettekujutus ta siis noh, siis oli muinasühiskond nägi nii välja, et oli kihelkonna vanem ja kihelkonna vanem organiseeris seda elu ja kihelkonna rahvas ehib, kuidas üheskoos ühe linnuse ja nii edasi, kus siis kogu kihelkond siis kaitset leidis. Aga vaatame nende muinaslinnuste paiknemist, ütleme siis neid omaaegseid kihelkonna piire, nii umbkaudu nagu me neid teame, siis näeme, et tegelikult on see pilt hoopis tunduvalt keerulisem. Mõnel mõnes kihelkonnas ei olegi linnust, teises on kaks linnust, kolm linnust ja teatud Eesti osades on neid vähem, teistes on jälle rohkem ja noh, tegelikult on viimasel ajal on jälle üha enam jõutud ka selliseid seisukohal, et tõenäoliselt muidugi need linnused võisid siiski kujutada omaaegsete selliste ülikute Residence. No ja peale selle või siis linnuste ümber olla teatud arv külasid, mis moodustasid sellise vakkuse pakkust. Kui teatud üksust tunneme muidugi paremini keskajast, aga aga see Wakus, mida see tähendab, see tähendab seda siis sellist maksustamist ala, et kas seal kaks-kolm-neli küla kuulusid ühte vakkusesse ja, ja see Wakus pidi siis oma isandale siis teatata päevadel sellist andamit maksma. Ja ühel linnusel võis Wakusid olla rohkemgi, kas tähendab need linnuse ümbruskonna külad võisid siis kuuluda erinevatesse pakkustesse ja ja olla siis teatud määral nakkusele linnuse ülikus. Ja kusjuures nüüd on Henriku kroonikas on juttu sellisest ülikonnast või keda seal nimetatud siis rikkamad näiteks paremateks. Aga ühtlasi eksisteerib termin ka vanemad, seda vanemad on tavaliselt siis võetud, et need on siis kihelkonna vanemadki maakonna vanemad kes on seal siis rikkamad ja kes on need paremad, tähendab tõenäoliselt muidugi see sõnarikkamad, see juba näitab ära, et tegemist on siis rikkamate meestega. Ja no ilmselt muidugi need rikkamate meeste hulka kuulusid ka need vanemad. Me muidugi ei tea üleüldse kuidas see tol ajal see vanema või siis oli kasse vanem, koli valitav, sageli on meil ette kujutati vanemat valit, eks ole, olid kärajad ekra rahvakoosolekut, kus siis valiti sellised suursugusemad ja targemad mehed valiti vanemateks. Tegelikult pole sugugi võimatu, et mõningatest paikades oli see vanemaseisus juba muutunud, ka siis isalt pojale pärand tahaks või teiselt poolt, kui olite esmalt tütrele pärandatud ta selle kohta küll jah, andmed puuduvad. Aga mõnes teises kohas võis ka hoopis teistmoodi jälle või näiteks olid need kärajad, toimusid, kas kõik elanikud said Karajatest osav sellest rahvakoosolekust või võisid nendest oma osa võtta ainult siis, eks maaomanikud ja kusjuures maaomanikel võib-olla oli valida sellise kaherikkama suguvõsa vahel, kelle nad endale vanemaks valivad. Nii et nii et siin on jah, väga palju sellist ebaselged. Ma olen muidugi mõningad linnused tunduvad olevat juba päris suure tähtsusega. Kui me jälgime nüüd muistse vabadusvõitluse käiku, siis noh, näiteks Ugandis suuremat linnust, üks on siis leppe teine on Tartu. Kusjuures seal uisusuits alguse perioodi, need vanemad, kes on Otepääl, nemad otsustavad väga olulisi asju. Soontega nas on nii, et soontega, mis on nüüd Läänemaa lõunapoolse osa selline keskus, seal on ka selge see, kui tahad siis 210 ja Soontaga siis alistatakse, siis loetakse alistnuks kogu lõunapoolne, läänemaa, tähendab, kas soonte külavanemate siis mõjuvõim oli juba nii suur, et nemad otsustasid kogu siis selle poole maakonnas, vaatas, tähendab kui nemad otsustasid selle saatus, siis on juba juba täiesti usutav, et see võimunud ikka parandatav olnud. Et ei ole sellised kogu suurema piirkonna saatuse otsustamine, tähendab mis eeldusel võiks käia siis kära, eks ole, aga linnuste alistamise puhul jah, sära otsustatakse, siis on asi asi muidugi keeruline, aga üleüldse see linnuste kasutamine ka suhteliselt keeruline seda küsimust lahendada tähendab, probleem on selles, et on, kui hakata nüüd vaatame linnuste siis seda õue pindala ja hakkama arvestama, et kui palju inimesi sinna maha noh, on jah suured linnused Varbola linnus, kuhu muidugi mahtus mitu 1000, aga, aga väga paljudel linnustele muidugi õue peale sinna mahub, võib olla maksimaalselt kusagil 506 inimest, tähendab kogu kihelkonna rahvas ei mahu sinna ära, rääkimata veel suuremast piirkonnast ja kusjuures samal ajal paljudes linnustes on kogu aeg Enatud. Linnustes ei ole mitte lihtsalt elatud, vaid seal on ka teatud meistrit töötanud, no näiteks on just just linnustest Well jäänuseid siis käsitöö, kohtoni, pronksi, valu kohta, pronksehete tegemise kohta, sepatöökohta ja nii edasi. Nii et linnuses võis elada, elada siis selline ülik ja ülik, kes siis linnuse ümber olevatest siis küladest ehk Wakustest siis siis ka maksu ja kes teatud määral siis hoolitses nende eest, nii et need külad, kelle elanikud võib-olla maksu maksid, need siis pääsesid ka hädaohu korral sinna varjule, tähendab, vastutasuks maksude eest andis kaitset, jah, andis, kaitseb noh, kusjuures võib-olla jälgis ka sellist üldist korda ja vastutas selle eest ja sõlmis selliseid lepinguid ja see vanem, see ülik seal ja ja noh, miks ka mitte ei olnud tema temal täita oluline roll selliste tüliküsimuste lahendamisel kohtumõistmisel. No nendest asjadest kahjuks jah, täpsemalt mitte midagi ei tea. Nii et, aga, aga võib üpriski tõenäoline olla, et oli selline üldine juht. Samal ajal muidugi need külad, elanikud võisid siis linnuses varju saada ka vastavalt sellele, kui palju, et linnuse siis ülesehitamiseks tööd teinud. Et see andis siis põhjusega ka siis linnuses varju ja kaitset saada. Teisest küljest on mõningad linnust, mis on hästi väikesed, mis võivad olla puhtalt üliku linnused. Samas ei saa absoluutselt ka välistada seda, et teatud suured linnused võisid olla piss, teistel siis põhimõtetel rajatud etet võisid olla ka sellised maakondlikud linnused. No näiteks on siin Varbola on muidugi hästi huvitav, et on territooriumilt väga suur ja kroonikas takse, räägitakse kohe Varbola piiskidest ja nii edasi, et Varbola mehed nõuavad nende piiridest, peaksid siis sakslased välja minema. Nii et kindlasti oli neid linnuseid mitut binaatorid erinevalt hallatud ja noh, lõppkokkuvõttes muidugi nad etendasid siin muinasaegses ühiskonnas küllaltki olulist rolli, aga konkreetselt mida ja kuidas ja neid neid nüansse või ei tea ja vaevalt, et kõike, teadagi saab. Ülikud, vanemad, pealikud, kuningad, mis iganes nende nimed olid, nende ameti parandamine või mitte, parandamine ei ole selge, aga kuidas nende varandusega? Varandust sedapidi neil kindlasti kõvasti. Varandust kindlasti neid oli ja seda nad parandasid ja ja siin on muidugi tekkinud ka mõte, et järsku oli see üliku pere, tähendab, see üliku pere võis olla suur. Tähendab, kui oli, ütleme, vanem poeg sai selleks vanemaks, siis näiteks nooremad pojad võisid ka oma peredega sinnasamasse linnusesse elama jääda. Aga võib-olla näiteks üks nooremana, sest poegadest hakkas tegelema kaubandusega. Nii et need linnusted võisid olla ka omalaadsed, sellised kaubanduskeskused ja seal võisid tegutseda kaupmehed ja miks ka mitte linnuse juures ei võinud toimuda ka laadad. No näiteks on linnustelt ju leitud sageli münte ja kaale ja nii edasi. Nii et nende linnuste roll oli kindel jah, tolleaegses ühiskonnas küllaltki tähtis oluline pärandas päranduse kohta, see on muidugi keeruline küsimus selles mõttes, et selle kohta midagi täpsemat teada ei ole, vaata Siim siin eelmisel korral oli meil juttu ühest väga huvitavast raamatust Eesti aastal 1200 ja ja seal Marika Mägi siis kirjuta, kuidas väga huvitava siis loo naise osast siis ka muinasaja ühiskonnas ja naise roll oli tema järgi väga tähtis. Kohati muidugi ta kippus ka üle pakkuma ja just võib-olla selles päraldamise küsimuses nimelt on olemas jah, üks üsnagi hea ja huvitav hallikas seal liivi latgal õigus, osa uurijaid on selle Liivi Latkeli õiguse paigutanud juba juba siis päris 13. sajandi alguses. Tegelikult on siis see kõige vanem säilinud eksemplar, see on küll alles ikka hilisemast ajast, 16.-st sajandist ja siin peame arvestama ka seda et algselt on see Liivi õigus olnud kirjutatud ladina keeles, aga säilinud allikas on juba siis alamsaksa. Ta muidugi seda küllaltki keeruline tõlgendada, aga tema siis tõlgendamise järgi olevat asi koguni nii olnud, et et kui mees naise võttis, siis mees pidi kogu oma varanduse, sealhulgas kõik maad naisele pärandab. Ja kui mees naise juures täna läks, siis see kõik naisioonideks nii suurt võimu vist ikka siiski naistel tol ajal ei olnud. No muidugi ta arendabki edasi teooriat, et tõenäoliselt siis võis olla ka selline traditsioon, et mees pärandas oma varapoegadele ja naine põrandas artele. Vaat nüüd on väga raske ette kujutada seda, et kui mees kogu oma vara ära annab, kui ta naise võtab, eks ole, mida ta siis poegadele põrandada tähendab? Ta peab peret ülal pidama, siis ta peab kogu aeg midagi kõrvale panna, aga võib-olla ei pea teretile pidama. Kes see, kes see siis pereti lage. Vot nüüd enne samas noh, see on nagu nagu üldtunnustatud seisukoht, et et muinasajal oli oli siis maaomand oli oluline ja see maaomandit omanud mehed, et nemad siis said osaleda kärajatel ja võisid seal siis vanemaid valida ja ja kõiki muid tähtsaid asju otsustada, aga sel juhul kui vees abiellumisel kõik maa arandis, aga siis ju sander kärajad kui nüüd muidugi üldse toimus suid, seal osaled ainult vanamehed, kes ritaval uut maad hankinud või siis naised, aga noh, selle kohta, millal andmed ei ole ja kui tõesti oleks asi nii olnud, siis ma kujutan ette, siis oleks tõesti pidanud ka naisvalitsejad olema. Noh, seda muidugi Liivil Latgale õigust on muidugi üsnagi keeruline tõlgendada, mina igastahes lugesin küll välja seal, et ori oli meie vallas varal Läks naise omandiks ja siis, kui mees suri või lahkus, siis oli muidugi ette nähtud ja siis oli ette nähtud ka lesele siis teatud osa varandusest, tegelikult muidugi põhiliselt nagu päris poeg, aga tead, osaleks ka lesele ja teat osaleks ka tütrele, tähendab lihtsalt neil oli vaja ka siis ju edasi elada ja, ja neil oli vaja elatist hankida. Kas olid meil ka oma sõjamehed näiteks olemas ja? Kindlasti olid ülikutel, võis olla selline teatud kaaskond kes olid siis väljaõppinud relvi käsitsema ja konkreetselt on Henriku kroonikas on kohe nimetatud siis Lembitu salka. Nii et Lembit oli oma oma selline kindel sõjaline kaaskonda, võib arvata, et ka teistel teistel suurematel ülikutel oli ta ei pruukinud muidugi eriti suur olla. Aga, aga see oli nagu selliseks korra hoidmiseks ja ja miks ka mitte näiteks ka seal väljamaa kaupmeeste vastuvõtmiseks ja kindlasti vanemad pidid hoolitsema näiteks selle eest, et, Kaupmehed siis tema territoorium. Võib-olla siis oli, pakuti ka oma saates Kunda neile ja nii edasi, nii et et kindlasti võis sellel sellel tema sõjalisel kaaskonnal olla oma oma kindlad funktsioonid. Ja võib-olla see kaaskonna mehed, kes olid harjutanud ja oskasid paremini relvi käsitseda, siis ta õpetasid ka teisi mehi välja, nii et siis sellistel ühistel sõjakäikudel oli vaja ju sellist relva käsitsemise oskusega. Orjad olid niikuinii, aga olid need omad eestlased või olid sisse toodud. Kas me rohkem teame küll sellest noh, seda on ka Henriku kroonikas mainitud, et on, siit võeti sõjavangi jääd nagu sõjavangid olid orjadeks. No osaliselt muidugi neid sõjavange neid ka siis luna raha eest kindlasti müüdi tagasi. Aga osaliselt nad võisid siia muidugi ka jääda. Teisest küljest ei ole ju sugugi võimatu, tähendab, et oli siin ka oma elanikke, oli sattunud orja seisusesse. Tähendab, selles mõttes kindlasti ühiskond oli palju kirjum, kui me seda oskame arvata, oli ülikond teatud määral oli ka võib-olla päris vaba talupoegi siis olid, et sõltlased ja ja siis oli ikka päris rentnikud võib-olla olemas, kes siis teatud maaomanikelt maad rentisid ja kindlasti oli ka neid, kes näiteks laenu võtsid ja selle tõttu võlaorjusesse jäid. Nii et jah, siin omade eestlaste hulgas võis täiesti vabalt ka olla ei saa seda eitada, sellepärast et tol ajal oli, oli olemas selline keeruline majandus. Arheoloog Ain Mäesalu ja saatejuht Piret Kriivan olid saates kirjutage meile e-aadressil Eesti lugu, et RÜE ja ümbrikukirju ootame Tallinna aadressil Gonsiori 21 ja osalege mõttevahetuses vikerraadio koduleheküljel foorumi rubriigis.