Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, seitsmendast detsembrist. Stuudios on Margitta otsmaa maailmaga kaubandusorganisatsioon. WTO saavutas oma ajaloo esimese kaubanduskokkuleppe. See peaks lihtsustama vaeste riikide kaupadele pääsu jõukamate riikide turule. Ka Eestile tuleb kaubandusbarjääride vähenemine kasuks, usub majandusminister Juhan Parts. Eesti lähemaks edenemiseks tuleb midagi ette võtta, hangunud valitsemise haldamispraktikaga on poliitilise juhtimise ja demokraatiaga, nii leiab mittetulundusühing Vaba isamaaline kodanik oma täna vastu võetud poliitilises avalduses. Lõppenud kultuuripärandi aasta. Liitis rahvast tõi unustusehõlmast vanu traditsioone ja lõiga uue traditsiooni küünlad Eestimaa suurkujudele. Raplamaalt kaasaegse kunsti keskuses avati peamiselt klaasist põlgus objektide näitus, mis toob publiku ette 14 kunstniku kõnelused ja mängud valgusega. Rakvere teater tõi täna lavale Hanno mägele loo hobune, kes kaotas prillid ära. Lavastas Elina Pähklimägi spordist nii palju, et Eesti talisportlased täna rahvusvaheliselt edu ei saavutanud. Ilmajaam lubab kohati vähest lumesadu. Külma on kaks kuni kaheksa. Homme päeval on õhutemperatuur null kuni miinus viis kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda maailma kaubandusorganisatsioon WTO saavutas ülemaailmse kaubanduskokkulepe, mis peaks lihtsustama vaestel riikidel oma kaupade müümist. Kai Vare räägib edasi. Talis saavutatud 159 riigikokkulepe on esimene selline leping alates WTO loomisest 1995. aastal. Esimest korda organisatsiooni ajaloos on WTO tõesti hakkama saanud, ütles maailma kaubandusorganisatsiooni peadirektor Robert, tuua see vedu. Kokkuleppe raames peaksid tolliprotseduurid muutuma lihtsamaks ja kiiremaks. Paraneb vaeste riikide toodangu pääs turgudele ja arengumaadele antakse suuremad võimalused põllumajandussubsiidiumide kasutamiseks, et oma elanikke ära toita. Kriitikute arvates aga ei taga leping piisavalt vaeste riikide elanikke toiduga varustamist. Eesti majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et kokkulepet võib vaadata kahest küljest. Üks on see, et maailma kaubandusorganisatsioon ei ole viimase 18 aasta jooksul üldse midagi suutnud kokku leppida. See, et tõsi küll, võib-olla oodatust vähem, aga et on mingisugunegi kokkulepe vähendab seda riski, et maailma kaubandusorganisatsiooni nagu olulisus käib alla seda asendavad sellised regionaalsed või ka kahepoolselt vabakaubanduslepete sisu poole pealt või esmasel hinnangul nõustuda kriitikutega, et võib-olla kõige kesksem kokkulepe puudutab bürokraatiat, vähendamist kaupade liikumisel ühest riigist teise. Kõik, mis puudutab kõikvõimalikke tolliprotseduur, selles osas on see kokkulepe siiski samm edasi on iseküsimus, kuidas siis rakendub. Analüütikud on välja arvutanud, et kaupade sisse- ja väljaveokulud peaksid vähenema 10 protsenti ning maailma majandus kasvama triljoni dollari võrra. Juhan Parts usub, et leppest on kasu nii Eestile kui kogu Euroopa liidule. Jaoks on kindlasti alati kasulikum, kui ükskõik millisesse turgu ükskõik millise toote või teenusega siseneda ei ole ülemäära palju takistusi. Palli kokkuleppega ei ole WTO pingutused kaubanduse liberaliseerimiseks sugugi lõpule jõudnud, sest leping katab vaid väikest osa 12 aastat tagasi Dohas arutusel olnud küsimustest. Lepinguid on vaja veel põllumajandussubsiidiumide edasiseks vähendamiseks, samuti tööstuskaupade, tollide, teenuste vaba liikumise muudeski küsimustes. Mittetulundusühing Vaba isamaaline kodanik valis uue juhatuse. Juhatus valis ühingule esimehe, kelleks sai riigikogu liige Andres Herkel. Ühingu üldkoosolek volitas uut juhatust töötama kolmes põhisuunas, et tagada Eesti edasine areng. Nende suundade märksõnad on avatus, koostöö ja poliitika. Herkeli sõnul on vaba isamaalise kodaniku hulgas palju neid, kes on valmis mõtlema uue Erakonna moodustamisele. Enne tuleb proovida ühte teist võimalust. Kohalikel valimistel õnneks on Eestis lubatud valimisliidud meie demokraatia paketti. Üks punktidest on ka see, et valimisliit oleks õige lubada riigikogu valimistel ja ma tunnetan, et mulle on antud volitus algatada riigikogus ka see protsess ja, ja testida seda võimalust, kas asja saab teha lihtsamaks, normaalsemaks, lahendada erakonna poliitikat kodanikuühiskonnale selle kaudu et see asi käiks mitte niimoodi, et on vaja tingimata 1000 inimest kokku koguda, vaid kokku panna 25 liikmeline valimisnimekiri. Kui seda võimalust Eestis lubatakse, siis ma arvan, paljud asjad saavad selgemaks praegu menetluses olevale erakonnaseadus olema. Seda muudatusettepanekut ei esitanud, aga võib-olla proovida maksaks. Ühtlasi võttis Vaba isamaaline kodanik vastu poliitilise avalduse, milles seisab, et Eesti paremaks edenemiseks tuleb midagi ette võtta hangunud valitsemise haldamispraktikaga. Poliitilise juhtimise ja demokraatiaga avalik võim läheb ühiskonna ülereguleerimise teed, seisab dokumendis. Politsei avastas möödunud ööl Tartus Lääne tänaval põleva auto alt kinni seotud ja kilekottidesse pakitud kolmekümneaastase Sigrid ei surnukeha. Sõiduki omaniku otsides jõuti korterini, millest leiti leekides ema ja laps. Mõlemad õnnestus päästa haiglast tuvastati mõlemal kuni 20 protsendi ulatuses põletushaavu. Praegu on kolmeaastane poiss raskes seisus haiglas ning meedikute pideva järelevalve all. Esialgse info kohaselt süütas nii maja ees olnud sõiduki kui ka korteri 33 aastane Eleri, kes tulest päästeti. Kriminaalpolitseinikud tuvastasid, et naised olid sõbrad, Nad jagasid kortereid ning tõenäoliselt oli tegemist isiklike suhete probleemiga. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust tapmist käsitleva paragrahvi alusel. Nüüd aga vahetame teemat. Nimelt täna öösel kuulutati Los Angeleses 2014. aasta Grammy nominentide hulgas välja kolme eesti muusiku nimed Tõnu Kaljuste, Robert ja Neeme Järvi, neist igaüks mitmes kategoorias. Nominentide hulgas on ka ESM-i plaadifirma produtsent Manfred Eicher, kes on juba on aastaid olnud tihedas koostöös Arvo Pärdiga ja teiste Eesti muusikutega. Võitjad kuulutatakse välja 26. jaanuaril 2014 Los Angeleses. Lõppenud kultuuripärandi aasta. Liitis rahvast, tõi unustusehõlmast vanu traditsioone ja Luiga uue traditsiooni küünlad Eestimaa suurkujudele. Kultuuripärandi aasta tõestas, et kultuuri alal on palju aktiivseid tegijaid. Piret rist. Käis Viljandis toimunud kultuuripärandi aasta lõpetamisel. Koostööprojekt Edelaraudteega, kus lapsed viidi pärandi reisile, pärandiralli, rahvamajade, militaarkultuuri, nii-öelda taasleidmine küllalt suurkujudele ja seda loetelu võiks tegelikult jätkata. Ja kui pärandi aasta kalendris oli kirjas 400 sündmust, siis tegelik sündmuste arv kujunes suuremaks ja mis peatähtis kultuuripärandi aasta liitis rahvast ning juhatas teed nii mõnegi unustatud traditsiooni võimuta juurde ja inimeste huvi kultuuripärandi aasta ürituste vastu oli tohutu. Selle mõttega on päri ka kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu. Tõesti tuldi väga hästi kaasa, pakuti ise ideid, välja küsiti, kas me võime kasutada logo. Meil on ka selline sedasorti sündmus tulemas. Eesti Leivaliit helistab, ütleb, et meil tuleb konkurss Eesti aasta pagariaasta kondiiter, melon, teemaks pärand. Üks kultuuripärandi aasta saadikutest oli Artur Talvik, kes püüdis ehitada tugevamat silda kogukondade vahel. Jah, ma olen kohtunud väga tarkade, huvitavate, põnevate inimeste väga palju ringi saanud sõita, näinud, mida kogukondades tehakse, see on kõik selline vaimustav. Üheks kultuuripärandiaasta nii-öelda võiduks tuleb nimetada ka militaarkultuuri väljatoomist ja seda eriti Saaremaalt ja oma osa selles on muinsuskaitseinspektor Rita Beirumaal, kes ütleb, et militaarkultuur on tegelikult Eesti rahva üks kultuuri osa. Pärandi aastasse mahtus mitu loengut koolides arheoloogiast, nii et ma usun, et mõnigi noor esimese kuni kaheksanda klassi õpilane võid leida ennast sellise arheoloogiapisikuga nakatununa. Aga Aga soib toimusid veel ka sellised värvikoolitused, toimus Salmel lae matusteteemaline konverents, mida teie siit pärandkultuuri aastast kaasa võtta, hea ja sooja tunde, et inimesed hoolivad pärandi. Pärandkultuuriaastal tekkis kodanikualgatuse korras aktsioon 24 tundi Eestimaa rahva näedes, mille algatajaks on Tori rahvamajast Ülle välime. Kõrgemale 30000 inimest üle Eestimaa külastas rahvamaju sellel ööpäeval, mis toimus meie 150. rahu majas üle Eesti, aga mis te arvate, mis on see võlu, miks need inimesed tulid? Kutsung oli natukene teistmoodi, kui tavalised rahvamajandusse kutsutakse. Kindlasti oli ka see, et väga palju erinevaid programme mõeldi välja Eestimaa rahvamajade ees. Rakvere teater tõi täna lavale Hanno mägele loo hobune, kes kaotas prillid ära. Tegemist on kogu pere looga, aga jõulude ajal leiavad lapsed peole etendust tegevust ka teatri fuajees asuval jõulumaal. Ago Gaškov. Hanno mägela hobune, kes kaotas prillid ära, on hea vana ja tuntud lasteraamat ja tänavuste jõulude ajal näeb seda ka Rakvere teatrilaval. Lavastaja Elina Pähklimägi. Miks te selle tükiga sõitsite selleks aastaks? Ega ma otseselt teda ju ei võtnudki, ta on mul olnud kuklas väga pikalt ja ta on üks minu lemmiklasteraamatuid ja minu jaoks on ta väga-väga pildiline ja ma nägin väga tugevalt seda visiooni, kuidas selle hobuse seiklused võiks lavale tuua. Kuidas on lastetekki teha ja see on igale lavastajale muidugi isemoodi ja kuidas välja? Ja see on kolmas lavastus ja hetkel on ta vist kõige keerulisem puhtalt sellepärast, et ühel hetkel laval seitse, kaheksa näitleja korraga ja see masside liigutamine on üpriski keeruline ja laste puhul on ju see, et see asi peab sind iga hetk köitma. Sa pead hästi täpselt balansseerima selle sihuke hästi mõtisklev sellise tugeva aktsiooni vahel. Minu arust on see Toomas Suumannil, kes ütles, et, et laste jaoks peab pidevalt virvendama, ehk siis tal peab kogu aeg peavad olema mingid erinevad asjad, mis teda siis köidavad, kes siis tegevuse, muusika, valguse mingi huvitava nähtuse näol. Et selle, see lavastus kestab üle tunni aja, et tõesti kogu aeg, hoides lapse tähelepanu. Võib-olla see on niisugune väljakutse. Võtaksite veel mõne lastelavastus ette või tahaksite ikkagi teha täiskasvanud teatripublikule midagi, kumb see huvitavam on? Ma ei saa öelda, et kumb on huvitavam, küsimus on alati materjalis. Et praegu peas keelavad mingid materjalid, mis on suunatud täiskasvanutele, ma absoluutselt ei välista seda, et tulla varsti ka mõni järgmine lastetükk. Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses avati peamiselt klaasist valgusobjektide näitus, mis toob publiku ette 14 kunstniku kõnelused ja mängud valgusega. Olev Kenk käis näituse avamisel. Ivo Lill, Eve koha, Kai Koppel, Kati Kersna ja Eili Soon on vaid osa nimekatest klaasikunstnikest, kelle pärast tasub Rapla teekond ette võtta. Pealegi on tegemist suurima klaasikunstinäitusega, mida Rapla kunstipublik on imetleda saanud. Näituse korraldanud klaasikunstnik Kairi Orgusaar ütleb, et nimekaid tegijaid polnud raske oma töödega Raplasse meelitada. Siin on tõesti nagu hästi palju erinevaid tehnikaid ja kõik väga hästi teostatud, sest et meil on palju kunstnikke, kes töötavad mingit kindlat tehnika, asja, nad on võib-olla aastaid ja aastaid arendanud seda kokkuvõttes ongi selline ilus, suur ja tugev näitus. Olustvere klaasikojas tegutsev klaasikunstnik Eili Soon on esindatud kolme valgusobjektiga, üks neist Valmis Rapla näituse tarvis. Enamus töid, mis ma olen viimasel ajal teinud, on põhiliselt nagu klaasimullist lähtuvalt ja siis selle klaasimulli peale on kassas liidetud erinevad moodulit klaasist või siis on graveeritud või siis nüüd on mul ka sellel näitusel väljas spetsiaalselt üks uus töö, kus sa, kuumast klaasist modelleeritud pulgad, mis on asetatud kahega kaastaldriku vahele ja LED-lampidega valgustatud, tekib siis selline huvitav valgusefekte. Klaasikunstnik Kati Kersna ütleb, et Eesti klaasikunstnikel on lähiajast ette näidata mitmeid edukaid välisnäitusi ja neid on tulemas veelgi. Raplas näidatavad valgusobjektid hindab ta meie klaasikunsti parima osa hulka. Need valgusega mängivad tööd on minu enda jaoks üha huvitavamad ja kindlasti näitab meie tõsiselt vinget taset. Valgusobjektide näitus bussijaama vastas asuvasse Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses on avatud ainult 20. detsembrini, teisipäevast pühapäevani. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Sünoptik Helve Meitern räägib nüüd ilmast. Järgmisel ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, kuid sadusid on palju vähem, nii et lund sajab. Kohati. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Ja siit edasi läheme spordisõnumitega. Alvar Tiisler. Talispordialadel pole eestlased täna suurde mängu sekkunud. Lillehammeris toimuval suusatamise maailmakarikaetapil teenis Algo Kärp 15 kilomeetri klassikasõidus 54. koha. Aivar Rehemaa oli 57.. Võistluse võitis norralane palgolberg. Naiste 10 kilomeetri võistlusel oli parim Lothar Justyna Kowalczyk. Eestlannad ei osalenud. Kahevõistluse maailmakarikaetapil Lillehammeris oli parim tänases olla Misha. Püüa suusarajale 16.-lt positsioonilt läinud Han Hendrik Piho sai 33. koha. Kall pühale märgiti protokolli 43. ning Kristjan Ilvesele 63. koht. Saksamaal Hochfilzenis toimuval laskesuusatamise maailmakarika etapil võitis meeste teatesõidu Norra nelik koosseisus Veedla, seastad Christensen, Ole Einar Björndalen, tari pööja, Emil heegele, Sven Eesti kvartett, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Danil stertšenkoja, Roland Lessing lõpetas 18. kohaga. Kokku kasutati ära 11 varupadrunit. Naiste nelja korda kuue kilomeetri teatesõidu võitis Ukraina Eesti naiskond Grete Gaim, Darja Jurlova, Kristel Viigipuu ja Kadri Lehtla pääses tiirudest küll trahvi ringideta, ent püüti liidrite poolt ringiga kinni. Lõpuprotokolli märgiti Eestile 23 naiskonna seas 20. koht. Eesti korvpalli meistrivõistlustel on Rakvere Narvas esimeseks poolajaks võõrsile Rapla vastu juhtimas 49 27. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel kaotas Manchester United koduväljakul teist korda järjest, kui jäi null. Üks alla niuke aastal Unitedile. Külaliste ainsa värava lõi 61. minutil prantslane Johan. Viimati kaotasime kodus kaks liigamängu järjest, 2002. aastal. Niuke. Eelmine võitsin aitasid üle, võõrsil jääb aga aastasse 1972. Aitäh selline oli Päevakaja laupäeval, seitsmendal detsembril kena õhtut.