Hosparkama vahelduvate maastikega pakub peaaegu kõike, mida terve Eesti loodusest leida või me oleme aga ette võtnud nimelt rannikualad ja sellele plaanile jäme väikeste kõrvalekalletega lõpuni tuul. Tee viib meili mööda eru lahe kallas meri paistab ja Merescolm saarekest. Rände ajal ütleb matkajuht Veljo Ranniku olevat siin tohutul hulgal hanesid. Praegu näeme küll vaid lõiki. Merele vaadata on küll ilus, aga ka maapool on tähelepanu väärivat küllaga. Laia lagedat vihaga küla pisikene künkakene ja enne seda tühja maad ja pärast seda ka tükk tühja maad ja kohe nagu kisub seal künka peal peatuma ja sinna mehitatud vanasti rannakõrts vanast just nimelt niisugustele tühjadele maadele kuskile tehti peatamist haigetel. No tõesti nagu me oleme väsinud ja tülpinud sõitu lagedat nagu rannaniitu pidi on mõnus astuda hetkeks sisse, kui tuli kutsub ja suitsulõhn tuleb hubaselt niiviisi korstnast välja. Selline on siis siin tee peal kah olemas. Ja teine tore asi, mida siinkandis tasub vaadata, on siis vastu vihased juba jalakas. Jalakas on niisugune kummaline küll, et ta üks neli 50 aastat elanud normaalset elu ja siis jääb haigeks, tuleb jalakasurm. Noh, niisugune haigus, mis hakkab kuivatama temal oksi võrast ja ta muutub inetuks rääbakas kas saab veel kaua võtta rääbakas nisukene? Ainult üksikud kuskil kaugel põldude keskel, teistest jalakates, mitu kilomeetrit eemal olevad puud võivad ootamatult ja ilusti kasvama jääda, nad omandavad väga ilusa võrra ja, ja sügiseti nende lehtede värv, tumelilla, nisukene, metalne, lillakaspruun väga ilusa värviga sügisel. Noh ja selle tõttu siis niuksed, üksikud vanad jalakad Ameerikas reeglina looduskaitse all ja nii siis siin ka vihase poole sõites. Teie kaldal olev jalakas on meil kaitse all. Vihasa kohal tuleb merre, eru lahte või vanasse lumme lahte tuleb. Tõenäoliselt kunagi loobu jõge, valgejõgi olid ühe suudmega kuskil seal kaugel mõni mõniteist kilomeetrit mandri poole aga hiljem Mere kerkega. Nad jälle nagu lahklesid ja ja suubuvad eraldi, kuigi vahepeal see nende vahe on seal mõni kilomeeter pole nad 11 ühtegi väga kaugel, kolm-neli kilomeeter. Aga nüüd on erinevatesse lahtedesse ja siin siis on tema ees delta suur roostik. Pikalt merre läheb. Ja, ja muljet madal rahuline jõge tegelikult tal on väga hea forelli silmu jõgi oleksid Bogdan. Tal on Kadrina asula oma tootmisega kõvasti peal siis oleks puhtam, siis oleks ta muidugi suurepärane forelli ja lõhejõgi, nüüd ikka kala sisse läheb. Otse meie ees on siis kaunis jalad. Kas sellel võib olla iga kindla peale oma 150 kuni 200 aastat? Tüvi juba nisukene? Kus aga natukenegi lagedamat, seal paistavad ikka valged sildikesed, siis tähistavad muistseid kalmeid vahel lausa siledal väljal, vahel pisikese künka juures, nagu siit teeristist praegu näha. Aga tegelikult on tegemist tõepoolest muinasaja lõpumatustega, kui juba oli kujunenud meil välja selline pruuk kultus, mis nagu ristiusuga hästi haakus ja edasi juba ristimise ajal edasi arenes, sinna maeti ilmsetega muude õnnetuste aegu rahvast ja nüüd on sinna peale kujunenud ühe perekonna matusepaik ojaveski ülem Bachi vana nimega vanavara talupoegade suguvõsa roose saati. Siin vahepeal on õige mitu meest endale niiviisi kodukanti talus mõnikümmend meetrit manistameetriate rajanud oma perekonna matusepaigad. Ja siin oli tõepoolest üsna mitmeid vaba peresid tol ajal, kui valitses veel seda pärisorjus. Üks nendest oli töökas Veski omanik. Me olemegi praegu kotkaste teeristis siinsamas, loobu jõe peal oli siis porgaste Veski ja kui ehitati ilumäe kabelit 1729 siis need väga tänulikult talike silla tänuse koos Palmse mõisniku ka. Ja siis nendele maaliti väikesed vitraažvappi klaasile päikeselt vitraažvapid. Kõik need nimed on seal kenasti üles loetud, muigi porgaste, näed, ja siis vastavalt nimel on ka siis mingi sümbol, noh seal loomulikult saag vapi peal. Ja nende hulgas on ka siis polgaste, kuid ilmselt tolles peres selle kiriku ehitamise ajal, kuna mehi elus ei olnud. Olen naine ja neli oli ta malm ja polgaste mall on endale saanud ka pappi, vaat kui kovita naisterahval vaba talunikule omaette. See on igavene pikk seljandik, niisugune, mis algab kivikirstkalmete kaja lõpeb lausa päral kalmetega. Noh, vähemalt neli-viis-kuussada aastat on siis sinna inimesi maetud. Tanel Moora kaevas, näid Kalmet ja võtab üle ka niisugune tihe põlisküla ja siin all metsaservas on kooli võhma, koolmeister kooli sulgemist väga põhjalikult uuris oma koolilõpetajate elukäiku. Kuidagi. Tütarlapsed olid seal naisteks ja emadeks ja need kõik olid enam-vähem elus õnnetult otsa suurt keegi saanud, vaid need, kes Siberisse olid sattunud ka meestega oli need, need olid, kes kuskil, kes merepõhja uppunud, kes Austraaliasse ära kadunud, kes Siberisse jäänud, kes ühele kollased tähendab, kes teisele poole sedda jäänud, kes muidu lihtsalt ennast põhja joonud ja kuidagi õnnetult otsa saanud. Ainult käputäis tublisid mehepoegadel siia kohapeale jäänud veel kuidagi need ajad üle elanud. Siinsel tasasel maal on iga köhmuke mäe nime väärt. Ühe niisuguse mäe juures praegu maantee ääres teemegi peatuse. Seegi mägi on muinaskalme aga tema peal graniitplokkidest alusel troonid neljatahuline postament ja selle otsas suur kera nagu vanaaegne kahurikuul. Eesti, saksa ja venekeelsed tekstid kinnitavad üksmeelselt, et see sammas on püstitatud kindralleitnant Magnus Parun fondertaale nime vestluseks. See Karl Magnus ole siis alates 1800 seitsmeteistkümnendast aastast pärinud endale Palmse mõisa ja siis teda ka pikalt pidas ja maeti ta siiasamma lähedale Ilumäe kalmistule. See mees omas väga palju tiitleid ja, ja ta omas ka väga palju ameteid ja olgu öeldud, et tema oli käega pikka aega Tartu ülikooli kuraator. Kuna me jõudnud Tartusse, siis tasub ka seda meeles pidada. Pärimus sellest mehest ja sellest sambast on üsna niukene, tore ja suupärane, nimelt. See on koht, kust On näha meri. Mu selja taga siin kuskil siin minu selja taga, mitte teie selja taga paistab natukene sinist lahti ja vanasti oli ka teisel pool Ilumäe poolt natukene nagu mets madalam ja ka sealt oli meri näha. Ühesõnaga kui tema pere sõitis siia kirikusse kabelisse, täpsemalt siis vanahärra vahel sõitis siia mäe peale ja siis nautis neid oma see oma põlde, oma maid. Ja see oli üks niisugune tema lemmikkoht ja siis poeg selle samba siia sellele tema lemmikkohale pani. Kuid veel on pärimus, et kord olnud ta siin jälle niiviisi istumas olnud jahilt just tulnud ja siin kõrval olnud rukkipõllul töö käimas ja tulnud kotkas kes rabanud rukki Nabralt, Ühe tüdruku lapse mähkmetes, lapse töö tuli teha, ega siis päris orjal muud võimalust olnud, võttis lapse kaasa põllule, rabas lapsi ja lendas sellega siis kuskile metsa poole ja siis siin istunud parun olevat nii hästi tulistanud seda kotkas, et kotkas oli kuidagi pikkamööda laskunud maha ja koos lapsega nii et laps olla ellu jäänud ja, ja niiviisi siis rahvas olla palunud. Poega see sündmust tähistada ei andnud, omalt poolt kah nagu natukene abi. Ja siis rahvas kutsubki, nagu siin vanarahvas seda kotkasamba. Üks no kas just nii, oli, aga kotkasamba nimi ikkagi täiesti rahva keskel teada on? Palmse mõis on juba pikka aega olnud ekskursioonide sihtpunkte. Meie jätame praegu selle vahele, sest seal on valdav enamik matkaselle korduvalt käinud. Aga ilumäele pöördume küll sisse. Ees on taastatud monument vabadussõjas langenute-le. Kuid nagu paljudes paikades mujal, nii on siingi nimetahvleid hoopis rohkem kui neid siin algselt olnud. Lisaks sõdades langenuile on siin kirjas ka punase terrori läbi hukkunud aastail 1941 kuni 56 nii Eestis kui Venemaalaagrites, asumispaikades. Monument kabeliaia ees, see võeti ka maha, kui monumentide mahavõtmise aeg oli, kui teda ei hävitatud ära, ta oli lihtsalt siin kuskil taga võsas ja prahi all ja kui taastamise aeg tuli, siis ei olnud midagi kergemat, lihtsalt ta toodi välja, puhastad tere panni tagasi oma pjedestaalile, kuigi noh, nimed ja need asjad tuli taastada ja pjedestaal. Tuli muidugi täiesti uuelt ehitada on see nimekiri on nagu ikkagi täienenud, ilmselt tuleb siia veel nimesid juurde, sest ega ju ei teata kõikide oma inimeste saatusi. Selle nimekirja koostamisel andis siis just nimelt suurt abi võhma, koolmeistri poolt kogutud andmestik omakandi oma koolilastes katusest ja millele ma siin just tahaksin tähelepanu juhtida, nagu te näete sõdades nendes sõdades esimeses maailmasõjas ja teises maailmasõjas nagu kõigepealt ikka said hukka mehed, vabadussõda ka puhtalt mehed. Aga mida edasi, seda rohkem tuleb naiste nimesid juurde. Nii et seda jõudis ikka kodudesse. Kui naised hukkusid ja ja kodudest viidi välja kogu peret ja nende hulgas siis ka naised ja lapsed, need on juba perede kaupa hukkunute nimesid arvestama, et see pole eriti suur piirkond. Aga neid tahvleid on siin kohe suure hulga tavaliselt niisugustesse nimekirjadesse sattunud, need, kes võitlenud punastel poolel punakaardis ja, ja, ja siis otsa said. Noh, eks nendele sisule mujal omad kivid ja omad nimed, aga hukkunud on nad ju kõik, eks ole. Ei, ma ei ma. Doria päästa. Praegu elavad väikestes säästa kasvab kurjale turjale. Tormis ris teadmiseta. Ainult avahaava valab. Ilumäe kabel ja selle ümber asuv kalmistu Palmse parunite ettevõttel rajatud ja nende kõrgelauda aiaga piiratud rahula moodustab selles surnuteriigis nagu omaetteliigi. Sellele perekonnakalmistule siia, noh, ütleme ka nii, et perekonna kabeli kõrvale on maetud siis Paalenite sugupuu alates 1000 seitsmekümnete aastate keskelt kuni esimese maailmasõjani välja. Ja kuna Palmse oli nende käes juba rootsi ajast saati siis kõik nendest ost võrsunud nimekad mehed ühel või teisel viisil on Pamsega seotud ja seotud ka nende lahkunut ikkagi siin kiviplaatide all on. Noh, nagu te näete, need kiviplaadid on paljuski väga sarnased, see tähendab seda, et üks mõisnikest korrastas oma esivanemate kalmu tellis ühtse kujundusega. Algselt oli need kõik natuke teistsugused nagu siin meil kõrval näete ütlempsetentsakat marmorist postamenti postemendi peal tekst unustamatu Petsile sündinud Elizabeth von Hessen, kes noorelt suri, temal postamendi peal oli marmorist leinama naisekuju kannatas ilmastiku all ja noh, ta on siit praegu maha võetud ja viidud restaureerimisele. Tõenäoliselt me siis kunagi näeme uuesti petsi klassitsistliku hauda. Tema kohta kaasaegsed kirjutavad. Sünges palenite mõisas oli korraga palju naeru ja jooksmist ja tralli, kui petsi toodi mõisa noorikuna. Ta oli elurõõmus ja särav ja särtsakas daam. Ja sellepärast on siis ka tema ainus noorelt surnud naisel tema ainus, kellel on korralik mälestus hammas, mujal on lihtsalt graniidist raiutud plaadid haudade peal. Tema meheks oligi siis Magnus funda Ma olen, kes võitles Aleksandri esimese vägedes Napoleoni vastu ja kelle portree on Ermitaažis kangelaste portreede saalis. Seal on väga palju Eestimaalt pärit meeste portreid. Tema oma on ka noorelt, sai tema juba kindralmajori kraadi kätte ja hiljem tema raad veelgi tõusis, kuna ta sõdis ka Krimmis ja oli Krimmi esimesi sõjakomandant ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga mees, kes sai palju tiitleid nii tsiviilametnikuna kui sõjamehena ja teised pole temast, jääb ka küllaltki nimekas mees, Aleksander fonderpaalen. Tema poeg siis, kes ehitas Tallinnas Peterburi või siis vastupidi, ehitas raudtee, mida oli plaanitud kaua, kuid mitmesugustel põhjustel see ei olnud nii lihtne teha, raha lihtsalt ei jätkunud. Ta oli hea organisaator ja ja haridusega mees ja siis tema selle raudtee käivitas ja raudtee esimeseks direktoriks ja tema poolt algatajatega siis tappa Riia suuna raudtee ehitamist, nii kõva raudtee mees. Mälestuste järgi olevat ta pannud Balze parki selle sündmuse puhuks ühe väikse monumendi. Isegi rajanud alleed allee katke on alles, oli õnnetuseks jalaka lee ja elas läbi jalakas Urmo ja tema katkeda säilusid. Üks kummaline kivi on tõepoolest pargis olemas sinna sisse raiutud eestikeelne tekst, et et Eestimaareformi 10. aastapäeva mälestuseks on pannud eestikeelset teksti ka mehed selle kivi sinna kuskile vastu. Mõisa. Ta on arvamisi, et algselt oligi too raudtee mälestuskivi, millelt õige tekst maha võeti või ja uus eestikeelne tekst peale läks. Niisugune on siis selle sugupuu hauaplats, olgu öeldud, et kõik need mehed, kellel siin natukene rohkem iga seljas on on ühel või teisel viisil Eestimaa ja Venemaa ja Rootsimaa ajalukku läinud mehed. Aastakümneid valitsenud ühesele suhtumisele, et kõik, mis mõisast lähtus, oli igal juhul halb, on nüüd õnneks tulnud. Seda, kui sügavalt ja eri palgeliselt mõisakultuur talupoja tuuri mõjutas, võime kogeda ka siinsamas Ilumäe kalmistul kõndides. Eks Külasepp sai ülesande mõisale teha kord trellid, kord ukse, hinged veel kord midagi aknale akna nurgised ja nii ja ilmselt talle siis nagu joonistati ette ka, missugused need peavad olema ja kuna 18. sajandi lõpul valitses eestimaal barokk siis jooned, uksehinged ja trellid ja kõik tehti niuksed Barokkse lõikega. Ja nüüd, kui tema lähikonda suri, siis oma oskuse pani tema risti. Ma nimetaksin, et see on niisugune talupoja barokk või niisugune järel järel barokk tähendab kõva hilinemisega, mujal maailmas hakkasid valitsema teised kunstivooludega talupoeg, mäed sepistas oma risti ikka niukse, toreda barokse lillega Lillikuga või mis nimi talle nüüd anda. Ja tavaliselt ta pani siis siia peale ka vastava teksti tihti siis pani siia kirja oma talu nime ja oma perenime ja, ja oma vanuse ja mõnikord isegi mikspärast ära. Surdi. Siin oli üks rist, mis praeguseks on kaduma läinud, kus oli kirjas, et siin puhkavad Palmse mõisa. Koka nime ma just ei mäleta, kaks tütart, Maria Liisu ütleme, kes surite kange kõhuvalu kätte, niisugune tekst oli peale löödud mõne niukse risti peal on isegi märgid löödud ja niiviisi. Ja need on vast Eesti kõige ilusamad Kaheksateistkümnenda sajandi lõpu 19. sajandi alguses piss, ristid ja nad on lausa siin kollektsioonina ja me nüüd oleme Veeberite pere hauarea peal ja need olid põdralõppe, Talupidajate, siis on mõne risti pelgad putra Lope talust. See on väga tuntud sugupuu tänagi päeval, need on andnud meile õige mitu tuntud arsti, üks nendest asjadest oli jupike ka, ega kes mees, kes asutas Narva-Jõesuus ja suure maameeste puhkekodu. Siin üks kummaline rist, tähendab Rootsi aeg tõi meile selle ratasristi või rõngasristi. Ja kummaline küll, aga metalli, siis elas ta veel mõne aja edasi ja just siin ilumäe kalmistul, mõnes teises kohas, aga just ilumäe kalmistul on mõned sellised. Päikeseringi meenutavad ristid, siin on ühe ringi sees kaks risti siis suri kaks inimest korraga, kas siis mingi haiguse või katku või mõne muu niukse nakkuse kätte võisid nad lapsed ju lausa olla. Ja see on ainukene selline Eestis, teisse kaksikKrist ei pea olema. See on tõepoolest omapära, nöörist sõõri sees on üks põikpulk ja kaks pistpulka. Oma aruga ei olekski osanud siit kahte risti välja lugeda. Ilusaid vanu sepisüsti on siin veel õige mitmesuguseid. Osaleja on aeg kõvasti liiga teinud, rooste on nad üsna läbi söönud. Kalmistu on ajalugu, kus on kõrvuti lausa segamini uus ja vana Lahemaa rahvuspargi ajalugu pole ju kes teab kui pikk. Aga Ivan, siia Ilumäe kalmistule jõudnud rahvuspargi esimene direktor Ilmar Epner ja temast pisut hiljem Kar Tõnurist. Mees, tänu kelle energilisele ja sihikindlale tegutsemisele kõrgel ametipostil sai üldse võimalikuks tollases Nõukogude liidus. Esimese rahvuspargi loomine. Nendel on oma kindel koht Lahemaa ajaloos. Oleme jõudnud kabeli juurde ja ajalugu viib meid jälle mitu sajandit tagasi. See kant rüüstati raskelt läbi Põhjasõja aegu Põhja-Eestis. Kuid juba 1720 900 tehti sellele kohale. Ta ei olnud suur ja tema akendesse. Siis pandi vabatalupoegade vapid Waltari poolsetesse, akendesse pandi pahalenite vapid ja tema abikaasapoolne vapid, need olid terfeldenite vapid. Praeguseks, noh, nagu te näete neid vappe. Osalt on näha vastu valgust, vastas poolel. Üleval veel eriti suured. Need on siis siin just talupoegade vapid, kuna mölemad Bachi tulid natukene saksa nimega mehetses, nende mapis on nagu pilt, kujund, seal on nagu vett ja seal on nagu inimese kujund peal. Aga teistel on täitsa tavalised talupoeglikust asjad, ühel on, naeris näiteks siis loomulikult sael, eks ole, ja siis on vinklit ja hammasrattad, noh järelikult Veskimees siis temal pidi nagu selline hammasratas olemas ja eks nad olid ka kõvad ehitajad olnud ja siis said endale ka vinkli. Mõikide sugupuu oli sedavõrd arvestatav sugupuu, et Kadrina kiriku torni põrandas on pandud mulkide lauaplaat, vaata, seal on väga põnev. Sakslased maeti kiriku põrandasse eestlaselt kirikuaeda, aga väga tähtis mees oli, ei saanud täna matta sinna teiste, lihtsate talupoegade keskele ikkagi Vaba mees, eks ole, aga aga päris saksa soost rahva keskel maeti vahepeale piiri peale maeti torni põranda alla, vot seal on selline plaat olemas. Nii see kirik siis sai valmis 1943 kivikirikuna vana puukabeli asemele. Ja sees on siis ka ilusat ampiir stiilis Al tar ja arsenali pealdise ümbris. See väliselt meenutab veel natukene klassitsismi, kui ta hakkas juba sisse murdma, uus kood ikka vot see on niisugune üleminekuperiood. Ja klaasid siin akendel on algupärased selle maja ehitamise ajast väikesed ruudud, mitte just eriti tasapinnalised, eks ole, see oli see, kui klaas tehti puhuti toruks või niisuguseks, siis lõigati katki ja lastes ja siis kuumale lauale ja siis sealt raua pealt, siis nagu siluti ja sealt siis pärast lõigati väiksemad ruudud välja. Noh, vaata, ilm käib väga põnevalt klaasega ringi, las see pealt 100 viitkümmet aastat vana klaas on võtnud niuksed, lillad ja toredad värvilised vikerkaare värvilised toonid peale, nagu leiate mõne vana pudelikillu maa seest. Ikka õhk ja bioloogia on nii pagana tugevad, et ka kiriku aknaklaas vastu ei pea. Raud roostetab, klaas muudab värvi. Tundub, et kivi on siiski kõige püsivam. Seesama paekivi, mis asub õhukese mullakamara all ja mida on sajandeid kasutatud nii erinevail otstarbel. Nüüd oleme me ühe väga huvitava hauamonumendi juures. Siin on niukene kena tekst, siin makkab Moisa Mölder, Jacob muik. Ja siin on siis muudkui vana ta ja 54 aastane oli ja millal tema suri. Nii. Kuid risti kuju on natuke kummaline see kõigepealt paeplaat, millesse on sisse raiutud nagu ratasristi siis rist, kuid ta ei ole normaalne, selline rõngaste, näete, ta on kaheksatahuline. Nagu mingi samba, vaat, eks ole mingi keskaegse samme plaati, temal on siis niuksed Lillikud siin peal kolm lemmikud peal niiviisi. Ja tähelepanu, et vaatate siis sisse raiutud risti pinnale jäävad ka mingit kujundit. Noh, ma ei ütleks, et see just kunstivargus on, aga sinnapoole nagu kisub, tähendab kunagi on see tõepoolest keskajal tunnistanud Tallinnas mõnda maja loonud etiku kivi, etiku kivi, mingi kloostri maja ees, siin teise poole peal on roosikuju need Hetikud käsu korras, kui liiklust päris hullusti raskendavad asjad Tallinnas kõrvaldati rae korraldusel ja siis ei osatud nende ilusate asjadega kohe paugupealt midagi teha. Nad jagati välja kalmistutele ja kalamaja kalmistutel Eesti kalmistutel olid nad siis nagu hauatähisteks. Ja omakorda, kui need kalamäe kalmistut hakkasid likvideerima linna alla siis oli nendest kividest inimestel kahju ja neid müüdi omakorda sealt need etniku kive müüdi siis kaugematele tagamaadele ja muicoleeni sugune kange mees mõisa mölder. Et ta ostis endale siia selle ära, laskis ainult nagu üle raiuda, kas need tema või juba eelmine kasutaja ja. Nüüd on ta siis hoopis maameeste kalmistul. Ilumäel nägime veel teisteetiku kivist hauatähist ja seda polnud püüdnudki ristiks kujundada. Ühel küljel tekst, teisel pool koodiloos. Muidugi on need ristid ja hauasambad, mille juurde matkajuhtmeid ehib alati need kõige omapärasemad ja kunstiväärtuslikumad. Aga omaette kuskile kalmistule sattudes tasub tõesti Rida reast kõik läbi kõndida ja üle vaadata. Meie rahupaigad on tõelised kunstimuuseumid. Aga kui me nüüd siit otse üle ristteele Läksime, me jõuaksime kuusk külla, ümber soostunud heinamaad ja siis kerkib pae põndaks niisugune, kus natukene napilt mulda peale. Ja seal on üks talu, kes on endale kogu aeg läbi sadade aastate teinud põldu, uut põldu, uut mulda tantsida madalamast koorinud ja toonud ülesse pae peale, et ta sealt ära ei valguks, on ta ehitanud kiviaiad ümber. Nii et kohati on poolmeetritki kiviaia taga muld kõrgem kui siis teisel pool aeda, kus juba niikuinii olemas looduse poolt antuna. Niiviisi on visanud seal üks uuskülamees teinud endale maad, see nimi, uusküla on ka natukene petlik. Uusküla nimi esineb ürikutes juba keskajal jooda, siis tähendab Palmse mõisakohalt hävitatud küla ja uuesti asustatud küla asutatud täpsemalt siis natukene maad eemalt Palmsest siin, aga nüüd ma sõidan nelja astunud pidi ja siin kenasti lehtpuid ja nende lehtede hulgas oleks vana ohvri Pärn, jääb just teekaldasse, seal on meil ka vastavalt väljas. Ega ta õigupoolest polegi enam see muistne ohvripärn, selle võimsad juurevõrsed, kännuvõrsed, millest on kasvanud siis uus pärmetasinud vasakul, meil ongi nagu suur põõsas. Isegi noh, pärimusi on, et tema all elanud valge hunt ja siin allunud kallikas ja hunti küll kardetud, aga allikalt ikka vett toodud sesse vesi olnud hea raviva toimega õieti silmahaigustega. Ja jällegi kord olevat keegi läinud siia pesema oma lapse mähkmeid salaja niiviisi ja hunt olevat pärast seda kadunud metsa kuskile ära kadunud ja hulk õnnetusi ja pahandusi olevat tulnud siis Ilumäe kandi ja Palmse kandi rahva muikega rahva õlgadel ära kanda ja kaua siis uuritud, milles asi lõpuks saanud siis teada, et jah, seal üks tüdruk seal mähkmeid kogemata pesnud ja pühalik ära reostunud. No nisugune pärimust olles niinepuust vanades koolikirjades oli siis niiviisi kirjutatud püha 1000 aastane Niinepuu. Siin kunagi oligi muike ojakene, õige vesiveskit pole ojaga vesiveskis nirekene osakese põhjas. Aga kunagi kuulusse. Talunikele olgu öeldud, et Palmse pahaleni talusid oma maadel vaba talunikke ei teinud, neil mingeid probleeme ei tekkinud, aga Sagadi maadel müülenbahhide talu vaba kerjad meelitas fon Fokk omanikult vaga kirjade omanikult välja öeldes, et ta tahab lihtsalt näidata oma külalistele ja hiljem, kui ülebagnid tagasi nõudis, siis ta imestas, mis paberit sa nõuad, majanduselt mingilt tabelit võtnud, ega sul ei ole ka minul antud ja, ja läkski asi suureks tüliks lõpes kohtuga ja lõppes sellega, et ülem Bachi tõsteti oma pärisõigusega majast ja maadelt välja sest ei olnud enam paberid, millega tõestada õigust vabadusele ja õigus omandile. Nende kiviste põldude keskel on, saigi metsas arukuuse männimetsas ega Meltsin kena teekene. Ja siit Eestis meetreid 300 on suur hiidrahn paeplaadi peal vahakivi. No see, kas ta nüüd just ohvrikivi, et niisugune salapärane kivi oli ta küll tema olnud nimelt? Karjahoidja, Helle Kivi. Sellise ilusa nime all oli muistne eestlaste metsahaldjas keda ei tohtinud vihastada ja keda pidi väga hoidma või tema nimepidi hästi hellalt hoidma, nagu öeldakse, selleks et tema suhtuks soosivalt karja. Näiteks kui enne jüripäev päevalgi. Lepa lõikasid ja lepakoore katki tegid, siis sealt alt tuli niukene Punanema, väljas oli Helle veri. Seda loeti väga halvaks asjaks enne pajukoore lahtilöömist ei tohtinud enne jüripäeva ei tohtinud nagu leppa lõigata. Ja hundid olid Helle kutsikad. Ja sellepärast siis oli isegi niuke mana hetel hella. Helle. Armas hoia oma kutsika aida. Niisugune Managi oli olemas. Ja selle Helle kivigi kohta öelda niiviisi, et sinna tuli natukene viia ande. Juhul kui jätsid need viimata, siis võis lastega midagi juhtuda ja seal olla tulutaks uus noorik peresse kes oli ükskõikselt suhtunud jälle kivisse ja jätnud annid viimata ja siis olla talle kohe sündinud esimene laps kurt. Siis ta oli õppust võtnud ja oli hoolega usinasti viinud siis ka ohvrit ja kõik järgnevad lapsed olnud tublid ja terved. See oli ikka ega keda? Suiskavad hõiskavad. Tiiva. Lehvitavad varje ja elu. Rahvuspark küll, kuid Lahemaa ju elab. See pole muuseum. Möödume ilusast, uuest metskonna tööliste külast. Kenad puumajad on ilusasti loodusesse sobitatud. Siin on arvestatud traditsiooni, mis 2000 aastat vana ja uusaja nõudeid annab ehitada küll. Möödume sisse põikamata Sagadi mõisast sest meie siht on Lihula. Kohiseb veskipais kaunis korrastatud park, säravvalged hooned rõõmsate punaste katustega. Selle ilusa mõisaansambliga tutvumine jääb hommikuks raadiost, siis järgmiseks saateks. Lahke noore kooliõpetaja loal asunud mõnusale laagriplatsile mustjõekäänus. Telgid kerkivad, lõke, praksub. Meie teenelise tämbrida jäävad juba aurujõe äärest, ostab kilkeid ja Bladinaid, kes tuleb sealt puhaste käte, kes märgade jalgadega, kes hoopiski lillekimbuga. Omaaegse nõukogude liidu Punase raamatu liik mille nimi on Lunaaria rediviiva ja eesti keeles Pets guugress ehk dollari puu ja näete, dollarid on see täitsa olemas, anneks natuke teravamad, need lähevad hõbedaseks. Jaa, jaa, ta pillub kahelt poolt niuksed. Kes seal maha siis jääb, selline ilus hõbedane litter ja perele koduvormide kõik teate või oled vormis on ümmargune. Aga õitsevad peaaegu mitte kunagi seda metsas näinud, ei ole ta niukene, ilus õrnlilla õiekene. Sellel on noh, niisugune lõhn juures, ma ei oska kohe öelda, seal ei ole. Ja niiviisi, et kui see lõhn minu riiete juurde jääb, ema kodulähedases minuga. Proua ütleb, et jälle sa oled Pariisitaride juures käinud? On, on, nonii, nonii. Ma nüüd annan teile üle selle, võtke see kimp enda kätte, aga mitte sellist lõhna, peaaegu meil ei ole ta nad. Õhtuti Läheb õhtu Teleblevalfiimsega, ta meenutab midagi. No ma ju räägin Pariisi, meenutab, eks ole. Kellele ta meenutab Ariisitariad, kellele midagi, midagi muud veel. Ma veel kord rõhutan, et see on punase raamatu liik. Meil Eestis ta on küllaltki sage klindi all ja õigupoolest me teda praegu väga rangete kaitse, aga küll. Nii et te olete küllaltki haruldase taime juures, ma vaatasin üle jõe, seal klindi ilusti kenasti paistis, eks ole? Huugrasid kinkis Veljo Ranniku küll daamidele ära, aga tal endalgi oli sel õhtul põhjust lõkke ääres lillekimpe kingitus vastu võtta ja mitte üksnes tänutäheks mõnusa matkajuhi töö eest. Kes ise suvehaku valgel ööl heade sõprade seltsis lõkke ümber on istunud, sa tead, kui mõnus seal anud. Sinna jäämegi tänaseks pidama. Nüüd on käes juba suve lõpp ja Eedi valutab nädalat suve lõpuraadio kergejõustiku maailmameistrivõistlustega, kus peetakse puhkepäeva kolmapäeval. Sellepärast kohtume teiega reisipäeviku jälgijad. Tava eirates mitte järgmisel neljapäeval, vaid kolmapäeval ikka kell 22. Null viis muusikalises tunnis. Niisiis, kohtumiseni järgmisel kolmapäeval.