Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad, te kuulate jutusaadet, on kaheksas detsember ja kalendrisse vaadates punane päev oleme seal all, on mõnel pool kalendris kirjas, teine advent on, mina olen saatejuht Reimo Sildvee ja siin jutusaates on mul täna hea meel tervitada Kiur armat. Tere hommikust. Ütlesin teine advent pisut natuke meelega siia saata. Sissejuhatuseks just seetõttu, et aru saada, kas jutusaate külaline on inimene, kes peab teist adventi või jõuluaega üldse oluliseks on see päev, kui sinu nii-öelda isiklikus personaalsest kalendris, mis ei ole seina peal või nii-öelda kõrvade vahel. Punane ja oluline päev. Et peaks olema kirikus, aga nüüd olen toonud sulle sellise ohvri, eks. Veetis oma pühapäeva hommikut siin. No ei ma, ega ma nüüd nagu iga iga advendiline kirikus käia ei ole jõulude ümber aeg-ajalt käin, ma elan niisuguses kohas, kus on hästi palju kirikuid ümberringi ja siis ma tsiteerin neid, aga, aga aga proovin noh, pigem siis leida hetki, et kus kus rahvast on vähem. Aga midagi, midagi nii-öelda erilist ja seotut sellist, et nüüd täna ma teen neid või, või seesuguseid asju, kohtun nende inimestega. Advent ja selle tähistamine. Oli oluline ja. Eni ei saa ütelda ja. Ei ei ei mitte nii hull. No tegelikult ma ei kutsunud siia üldse mitte advendiaja üle arutama. Kiur Aarma täna külla, vaid ikka sõlme võime kahekesi esitada vaimulikke mõtisklusi, noh võime jah, mina nadi ristimata paganana küll võib-olla vähem selles mõttes, aga, aga siiski, et tegelik põhjus, miks ma kutsusin, on, on pigem see, et just mõni aeg tagasi eelmisel nädalal tuli välja film Kullaketrajad, mille afišilt Kiur Aarma nimega võime lugeda ja, ja see on film siis Hardi Volmeri nime muidugi ka ja muidugi jah, ja seal on veel neid teisi tegelasi ka, sellepärast et see film räägib väga paljude autorite töösse, räägib eesti reklaamfilmist just. Eesti reklaamfilmi filmidest, et ja siis nagu hardiga, seetõttu olemegi pigem nimetanud ennast autoriteks, mitte režissöörid. Eks sellepärast, et, et seal neid tegelasi, kes on tegelikult režissöörid, on, on tõesti umbes 10 julgelt võib-olla 20 neid, kes on neid päris filme teinud, eks ju. Me oleme olnud hardiga rohkem siis niisugused nagu legoga mängijad, kes on klotsid, pannud meie arust enam-vähem parimasse võimalikku ritta. Kust selline mõte üldse, et see Eesti reklaamfilmiajalugu ühte suurde teosesse kokku koguda, sest tegelikult see reklaamfilm tänasel päeval meil on hoopis teistsuguse reklaami, hoopis teistsugune elu kui kui tollal on mõnes mõttes nagu juba unustada Ja ma arvan, et see tuli. Kas see võis olla neljakümnes- Erfi juubel mõned aastad tagasi, et siis siis tabas kuidagi niisugune äkki tee ja, ja oli iseenesest pigem üllatav, et seesugune asi on tegemata filmi kujul, eks ju. Küll. Vanameister Harri Egipti poeg on, on välja andnud Harry tööde niisuguse nagu kogumik plaadi, eks ju, selleks selline neli, viis aastat äkki tagasi kolm neli ja pigem jah, aga, aga filmiks on nii lõbus fenomen ja dramaatiline jälle teistpidi nagu reklaam Nõukogude liidus seni tegemata, et me siis tegime, me tegime hästi pikka aega seda, et et selles mõttes ka nagu okupeerisime selle idee oma neli-viis aastat tagasi ja siis hoidsime pöialt peal, kuni film valmis sai. Kellel on filmid praegu üldse selles mõttes nagu kuuluvad, et tollal oli Eesti reklaamfilmis neid tooteid, kui palju sa oled nii-öelda tõesti käe peale panna ja öelda, et meie teeme neist, ärge mind puutuge. Ega seal nüüd ei saa ütelda, et seal oleks mingi kassasaba olnud, eks ju, et kõik oleks neid kuidagi nagu siis nii väga ihalenud, et seal oli suur hulka ka asju, mis on ka filmis sees, mille esiteks olemasolust ei, ei oldud teadlik ja, ja, ja ka asju, mis mis 60.-te lõpust, mil nad sinna keldrisse arhiivi jõudsid, olid seal täiesti puutumatutena olnud, et neid karpei ei oldud avatud. Tolm, mis seal rullide peal oli, eks ju. Siis vist oli lapiga maha võtta, et see oli 1969. aasta oma. Tähendab, et nad olid nii kaua seisnud, olid kuskil oma levi saanud või isegi nii, et polnud levi saanud ja ent tõenäoliselt. On need koopiad, mis jäid Eestisse, eks ju, sest et Erf oli, oli ju põhimõtteliselt niisugune meelelahutus-impeeriumi ekspeakorteriga Tallinnas Raekoja platsil, kus mujal ja filiaalidega eksi Moskvas, Leningradis, Riias ja muudes sellistes linnakestes. Kuidas see võimalik on, et tollases Eesti NSV-s tekkis selline, ma ei tea. Võib-olla liialdan. Toon lääne analoogid nelja Disney kompanii, kes oma harud igale poole ajab. Et eks siin on mitmeid põhjuseid ja noh, natuke meie filmi ka juurdleb nendesamade põhjustele ja üritab välja pakkuda võib-olla isegi nagu põnevaid võimalusi, miks, eks ja noh, selles mõttes ma ei tahaks ka võib-olla kõiki maasikaid nagu praegu kompotti seest niimoodi välja nokkida, eraldi pole põhjust. Kuulajal, kes hakkab huvi rohkem tunne kinno minema. Põhjus on ikka, sest et ega raadioeetris ju filmilinti ja seda värvi ja hiilgust ja ja nalja ja kõike nagu ümber seleta, eks. Kino on ikka nagu teistsugune meedium. Ühesõnaga, me räägime tegelikult nagu natukene selgust tuua ja võib-olla isegi kuulajatele joonistada silme ette, millest me räägime, need on kõik need kuulsad kanahakklihad, eks ole, ära mine närvi, leidub valget värvi. Kõik seesugused reklaamid. Need ka need ka, aga noh, need on, need on hilisema aegsema RF-i toodang, eks ju, see on, see on kaheksakümnendad. Aga Erfasutati 67. aastal ja Ta juba päris esimestest aastatest tegi umbes kaks kuni 300 filmi aastas, see tähendab nagu enam-vähem esilinastust peaaegu iga päev, eks ju. Et, et sellest kuldvarast on järel vähe, aga on piisavalt, et, et saada saada, valida mis see tähendab, et piisavalt on alles, aga samas on palju kaduma läinud selles mõttes, et, et niisuguse tempoga tehes jõudsid nad kokku teha noh, suurusjärgus 6000 reklaamfilmi. Ja sellest on hinnanguliselt ehk viis protsenti on alles. Et ülejäänu on kadunud, aga see viis protsenti, eks ju, on, on päris muljendav kogus Kuidas nii, et viis protsenti, kas lihtsalt tollal ei peetud seda kõike nagunii nii tähtsaks ja oluliseks, et neid mingil hetkel säilitada? Need olidki tarbekaup. Nojah, et nad ju tegid enamjaolt ja see, see hiiglaslik käive ja kõik, see tuli nõnda ütelda liidu turult, eks need läkitati kuhugi Venemaa avarustel, eksju ja siis tõenäoliselt jäeti koope siia, kui jäeti. Ja, ja noh, need koopet siis siis vist ei peetud ja mingitel hetkedel nii, nii säilitamisväärseteks Mis seal kõige sellisemad nagu üllatavamad olid mehele, kes on sündinud 1075. aastal mis reklaamid või mis esteetika või, või mingisugune kontekst või midagi seesugust? No tehniliselt on, on igati igati võrraldavad nagu sellega, mida samal ajal tehti läänemaailmas. Et selles mõttes see nagu käsitöömeisterlikkus on, on vägagi kõva. Noh, eks eks sedaviisi ja meetodid on nad omal ajal ka viksinud, eks ju. Noh, vaadake Soome televisiooni ja, ja, ja vaadates vastavaid siis nagu välismaa reklaamiõpikuid ja nii edasi, et, et noh, mis on ju tegelikult nagu tore. Et nende filmi kvaliteet mitut pidi oli, oli, oli üllatav-üllatav, et, et see oli nii kvaliteetne Seal tekkis mingi oma selline lemmikreklaam ka, mida selle protsessi käigus ma ei tea, kas oli võimalus uuesti uuesti vaadata ja üle kerida ja tundus selline meeldiv. Jah tekkis noh, päris mitu, aga ma vist ma vist ei hakka nagu rahvateatrikorras näit. Raadiot, aga mingi vatikirjeldused millestki see jutt, mida reklaamiti ja mis seal sellist oli, mis, mis neile meeldima. No me leidsime üles näiteks niisuguse, mis teadaolevalt vähemasti meile teadaolevalt on, on läbi aegade esimene Eesti telereklaam, see tähendab seda, et, et sellest varasema kuupäevaga klippi ei ole, me ei näinud, aga me ikkagi natukene tuhklasime nendes arhiivides mis räägib marmelaadi kombel kitest ja on, on tehtud kuidagi niisugused nagu toredal moel, et, et see kena preili, kes, kes neid marmelaadi kompvekke esitlema peab ja selle läbi kutsuma vaatajaid ühele niisugusele maiasmokkade televisiooni võistlusele, ütlen endale vahepeal tuleb nagu justkui naer peale, eks ju. Aga aga seda filmilint ei panda kinni või tuleb hirm või ühesõnaga, ta jääb nagu mõneks ajaks nagu niimoodi vaikselt kaamerasse vaatama ja siis läheb jutuga edasi, see on seal kuidagi tore, inimlik. Ja siis ei ole kindlasti lavastatud, see ongi naturaalne ja läks natuke viltu. Aga kõlbas, reklaamiks ja muidugi see on päris huvitav, kas, kas seda kõike kuidagi tehes ja vaadates oligi selliseid hästi paljuneda naerukohti võiet. Et tänasest, kui täna vaadata, eks ole, aastal 2013 või selle vastu jooksmist tegite tagasi neile. Saike naerda kõvasti ka, et vaat küll ikka tehti vanasti või lihtsalt oli see tegemise viisi samasid sellised naturaalsed, nii-öelda väiksed apsud, naljakad. Tead, me oleme selle filmi puhul päris nullpunktist peale kuidagi ise hardiga leppisime, rääkisime, et, et mida me üritame tingimata vältida, on niisugune nagu retrohuumor niisugune kuidagi kole ja ülbe asi, eksju, kus sa sellelt positsioonilt, kus sina ajajoonel praegu seisad, eks ju, siis nagu naerad inimeste üle, kes kes on enne sind, eks ju oma parema teie võimete või parema äranägemise järele teinud midagi, mida nad on kuidagi pidanud õigeks ja heaks, eks ju, lihtsalt praegu on meil rohkem teadmist, noh samuti nagu 40 aasta pärast, eksju meie kohta. Et see positsioon on teil pigem selline teadlane dokumenteeria, mitte hinnanguid. Ward, meie positsioon on niisugune nagu elevil positsioon, pigem et huvitunu positsioon, eks ju, et noh, kindlasti ei, ei ole, ei, ei. Magister, Volmeriga magistri mina nagu mingid teadlased, eks ju. Volmer muidugi on ju professor või, või professorigaadee või kes ta meil selles mõttes BFM-is noori režissööre õpetades. Jah, aga teadlaseks ei saa, ma arvan meist kumbki end lugeda. Et selles mõttes me, me isegi ei ole nagu bürinud selle poole me noh, äärmisel juhul on see siis selline kunstnikupositsioon. Või, või ütleme, kirjaniku oma, eksju katsudes katsetes näha ja joonistada ühte ühte lugu, millel on algus ja kulminatsioon ja, ja lõpp, eks ju, mis kõik kokku on kirjeldatav sõnaga draama. On see selline siis tõesti draama selles mõttes, et see kuidagi jutustab lahti ka mingisuguse nii-öelda Eesti ühiskonna ajajoone ja loo sealt võib, võib leida nii-öelda kui, kui hakata selle pealt konstrueerima ka täiesti reaalsete inimeste elud. Jõulud. No kas see film on ju paljuski persoonilugu ehk et siis Peedu ojamaa ehk Erfi ideestlaja ja asutaja ja käimashoidja ja noh, niisuguse võib öelda läbi aegade ühe suurema Eesti meelelahutusgeeniuse noh, niisugune tõus hiilguse tippu ja, ja, ja siis ka langus sealt. Aga ma mõtlen just sedapidi, et kui me jätame tema osa sellest filmist kõrvale, kui lihtsalt reastada need nii-öelda ajateljele need reklaamid, et jutustada, et selles mõttes nagu niukse noh, nõukogude inimese mingi ajatelje või elutelje Ei, ma ei usu, sest reklaamid, eks ju, ei olnud ju ju mingi nagu vabakunst selles mõttes. Et reklaamid on ju filmid, mis ei sünni ju alt üles, vaid vaid ülevalt alla, eks ju, et selles mõttes nad vaevalt et jutustavad nüüd inimestest, eks ju. Paljudel ikka oli, oli võimalus kaubastust osta apelsine, banaane ja sidruneid. Ma mõtlen, et inimesed ei, ei, ei teinud ju ise reklaami, eks reklaami tehti nende jaoks, eks õieti kästi teha, eks ju, kuskil. Et selles mõttes ma ei usu, et nad nüüd inimestest jutustavad, eks ju. Aga ma mõtlen, et kas nad peegeldavad või kui palju ma küsin siis nii, et kui pallivad peegeldavad siis nii-öelda päris elu. Noh, selles mõttes peegeldavad, et, et kui kui neid ma ei ole nii mõtelnud, aga ma usun, et kui need mingi reaalne vaadata nagu justkui sovetoloogi silma ka tead, eksju nagu nagu tol ajal kaheksakümnendatel ja varemgi, eks ameeriklasi. Aegse seisab seal lume käes, eks ju, et et noh, et siis järelikult, et vasakult, kolmas mees, et sellest saab nagu tegija. Et jah, et äkki nii kuidagi on, noh, selles mõttes, et et ilmselt, et ka nende reklaamide sortiment ju kuidagi peegeldab seda, eks ju, et mis mured siis nagu parasjagu üleval on, vähemasti me, me me kuidagi teoreetiliseks veerime, vähemasti nii selles mõttes mured üleval, et kas parasjagu pannakse veelgi rohkem rõhku sõjatööstusele näiteks, eks ju, või et missugune kaup on defitsiit ja nii edasi ja nii edasi. Ehk Nõukogude Liit ja, ja läänemaailm siis Ameerika Ühendriikide eestvedamisel, eks olid ju põhimõtteliselt niisuguses duellis Mida võiks kirjeldada pokkerimänguna äkki või nagu vastastikuse Pluhvimisena ja järjest suuremate panuste panemisena lauale, kuni ühel osapoolel ehk nukkliidul lõppes raha ära ja ta kukkus kokku. Palju seal just sellesama nii-öelda kokkukukkumise ja hüüab lohvimise pinnalt on näha puhtalt absurdi reklaamite asju, mida noh, kuskil on olemas, kuskil nimekirjas on olemas, tuleb toota. Kaupluste riiulitele pole eales jõudnud. Ja niisugusesse on ja ja, ja. Et, kes seda teab, kas kuskil kirjas oligi, tuleb toota, eks ju, et noh, et ilmselt impeeriumis, kus, kus läks grunge juhuslikult kaduma, eks et kes ainult käskkirja nii täpselt luges? Seda ei tea, jah, aga, aga selliseid selliseid tooteid on küll, jah, mida, mida küll reklaamiti, aga mis iial tootmisse jõudnud. No näiteks mõni noh, nüüd on jälle see küsimus, eks ju, et paljud filmid ära rääkima, ma tean, aga, aga lihtsalt väikese huvitava sellise killuga või kasvõi näiteks on mingi selline personaalne sidet. Et sa nüüd neid vanu tolmuseid, linte ja seal karteris sobrades märkasid ühel hetkel reklaami, mis peaks olema sinu nii-öelda ajas, kui sa juba kandsid kaela ja mäletad ja sa vaatad reklaami ja endal sul on meeles, et kuulge, andke andeks, seda polnud küll kunagi. Tead, ma pean tunnistama, et ma ei vaadanud eriti neid reklaame, sest et ma olen Tallinnast pärit ja me vaatasime Soome televisiooni, et nagu see, see maailm nagu on natukene mööda läinud lapsepõlves ilmselt jumal tänatud. Aga. Näitajaid no üks üks niisugune valdkond on kõiksugu põnevad veesõidukid, niuksed nagu imelised veesõidukid, mis, mis reklaamide järele peaksid olema, teatud niisugused kompaktselt kokku käivad ja, ja pandavad kuskile auto katusele ja kuidas siis nagu kalamees paneb sinna taha nagu mootori ja peale purje ja nii edasi ja, ja seda räägivad küll kõik toonased filmimeistrit. Et neid erisuguseid paadimudeleid, mida, mida siin nagu reklaamiti kuni sinnamaani välja, et et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ühe paadireklaami, mis pidi olema nagu mõeldud turistile, kes jääb ka ööbima paadi peale, ta püstitab sinna nihukesed telgi moodi kupli ja siis seal magad kenasti ja ja hommikul pistab nagu peatelgi aknast välja. Aga kuivõrd see jama ei seisnud vee peal? Ja, ja noh, Eestis on ju vähe näitlejaid, eks ju, et liiga palju ei ohverdada, et et siis seda filmiti Viru hotelli ees selles purskkaevuga basseinis. Et kui see, kui see pull nagu põhja läheb, et seal on 50 senti vett, 30 või et siis siis säästab näitleja elu, aga ärada filmiti, ärada filmiti eetrisse ta ju vist siis läks tootma, seda mõistagi ei, ei hakatud. Need on päris huvitavad lood. Meil on küll jutusaade siin niimoodi kirja, tõepoolest, peaksime väga palju juttu rääkima, aga, aga mulle meeldib, kui vahepeal on ka saates muusika, palusin ka kaasa võtta ühe pala ja seal sama filmiga seotud, mis seal. Tema seos on tegelikult ainult kuidagi juhuslik ja poeetiline, et tal ei ole nii otsest seost. Kui ehk siis see, et, et laulma asub üks väga tore mees, kes, kes meil ka filmis üles astub, räägib ja, ja on Ivo Linna, aga siin, kui ta laulma hakkab, siis, siis ta veel nii suur mees ei ole, ta peaks olema. Mul ei ole väga hea numbrimälu, aga umbes kahekümneaastane 20 21 on filmist varastati vana Toomas filmina ei ole teab mis pärl, aga aga see laul üksi nagu lunastab selle. Selle filmis on Uno Naissoo kirjutatud pala nimega. Nüüd viimaks päikese heledas ja on ka käinud viimne luumäel. Ma olen nii vaikselt üksinda ta ja aknast voolab siis kevad. Elvale kuumuses jõued. Lapsi kuuldu, kas ta peaõisi täis kui nii üksi, nii üksi olema? Samm-sammult ta ruttab, surebu, ta päev nõuab valguse ilu jaoks on see arenda. Sest kui on käes, eks ju. Niisiis üksi. Siis tööle eestimine armastuse juurde. Seest on books ja päev. Me ei tee Ma istun aknal Jõgisinud teedelt Ning ootan neilt, et võiks ta on ka minu sest kui kaarkäe all ja väed siis tuleb ka armastus ja muu juurde. Te kuulute jutusaadet ja jutusaates on külas Kiur Aarma kullaketrajad. Pealkiri, mis viitab sellele, et kuskil keegi ajab justkui nagu varandust kokku või et kas too too film, millest me oleme siin 120 minutit rääkinud eks ole, nendest reklaamfilmidest olid need reklaamfilmid siis selline tõeline kullaauke nende tegijatele. Jah, noh, see Kreutzwaldi ennemuistse jutu pealkiri jääks üks, teine mu meelest ka Kreutzwald ennemuistne jutt, räägib, räägib niisuguse loo ühest vaesest poisist, kes satub ühel öösel suurde pidusse mis toimub saunas või kuidagi umbes nii, jah, kus mängitakse raha peale kaarte kõvasti ja, ja juuakse õlut ja ja uhket härrad ja kõik, kes, kes seal on ja siis kireb kukk kolm korda ja rahast jäävad alles lepalehed ja härradest saunavihad ja, ja nii edasi. Õllest viha vesi. Et et selles mõttes jah, et kindlasti kindlasti oli see impeeriumiga väga hiilgadekse oma kõrghetkedel. Jaa jaa. Raha, mis, tõsi küll, pärast väga palju ei maksnud, eks ju. Oli kindlasti palju. Aga täna sellest kõigest sellest impeeriumist ees reklaamfilmist ei ole vist mitte midagi alles need toomrollid, tolmused, rullid tähendab selles mõttes. Noh, esiteks nad enam ei ole tolmused teiseks noh, neid rulle, misjärel on, neid on ju ju ikkagi päris palju väga palju on kogemust, sealt päritakse, mis kuidagi kanaliseerus muudesse meelelahutuse valdkondadesse, eksju sealt ka paljud Eesti reklaamifirmad said oma võib-olla nagu algstardi või. Päris tühja auku tühja kohta alles ei ole jäänud. Suhteliselt on ikkagi midagi kasvanud ja tulnud. Nojah, vaata, ma ei ole reklaamiajaloolane, eks ju, vaid vaid need filmitegijad, meie fookus, eks ju, on on selles mõttes selle konkreetse nähtuse peal olnud, et mitte nii väga see, et mis siis hiljem kõik sai. Printisin välja kuskilt internetist Kiur Aarma nime alt mõned, et mulle tundub, et algselt väideti, et täielik nimekiri filmidest kus on Kiur Aarma nimi juures lihtsalt kulla ketratega seosest, ainult küsida, et kui palju ühe dokumentalisti jaoks täna ühe dokumentaalfilmi tegemine Eestis kullaauk. Täitsa metsikus lauk, see tegelikult ei olegi lauk, aga kui nagu palju tuleb teha, et siis saab, saab hakkama, ma olen nagu selles mõttes ise väikefirma, et, et see ala käib, käib umbes niimoodi. Olles siis kõikidel ametipostidel sahvrist, kirjanikuna, produtsendina. Aga on sellisel dokumentaalfilmi tegemisel seal nimekirja juurde, korra tagasi tulles mõtlen mul katkes, et vist pisut üle 10 on neid või kümmekonna tüki neid, neid filme. Et on Eestis sellise dokumentalistika üldse vaatajaid. Ja muidugi on, et on ja dokfilmi võlu või eelis nagu televisiooni ees on ju ka ka teatav suurem ajatuseks ju. Noh, kui me Kui me räägime sellest, et need, et neid filme noh, loodetavasti võib vaadata praegu ei vaadata ka viie aasta pärast või, või ka 10 Ja lisaks sellele välispublik, et, et see on ju ka midagi, mida, nagu tegijana on tore teada, et, et kuskil kaugel maal on inimesed, kes üldse saavad teada niisugusest asjast nagu Eesti ja millega seda süüakse ja nii edasi. Mõtlengi kaugemaailmselt on see, mis dokumentalisti jaoks ongi põnevad. Kui ma vaatan ka seda nimekirja kullaketrajad, siis näiteks kasvõi disko ja tuumasõda või tallinna kilud, et kõik on ju leiutis ka suhteliselt hästi levisse. Mitte ainult meil, vaid ka mujal. Ja disko, tuumasõda Jaak Kilmi ka koos tegime, et selle kuidagi läks hästi ja et, et see oli meie jaoks natuke üllatav selles mõttes, et me mõtlesime, et, et noh, keda meie eelpuberteet teedi ja mälestused nagunii väga puudutavad, aga aga just nagu niisugustest kummalistest kohtadest tekitas ta rohkem nagu furoori või umbes nii, et, et siis me mõtlesime, et et miks, nagu Koreas ja Iisraelis näiteks noh, eks ju, et see. Ja sest need on, neid on näiteks maod, kus, kuhu see televiisorist jõudis. Et ja siis vastus ongi tegelikult seal ilmne, et, et need on ju nagu piiriäärsed kohad, eks ju, või või, või, või maad, kus, kus nagu probleem, märksõnaga piir on ja kuidas ma saan kivist või ta on raudne just, just täiesti Koreas, inimesed vaatasid televiisorit, reitingud olid laes. Ega ma reitinguid ei tea, aga, aga noh, televiisorist oli ja noh, kuivõrd koreas on üsna palju inimesi rohkem kui Tallinnas ja Tartus kokku. Et siis ilmselt neid seal siis oli, neid vaatajaid põhimõtteliselt miljoneid on näinud tööd, mis on tehtud. Jah. No nii kui nii võib ütelda, see, see kõlab selles mõttes võib-olla, eks ole, ta kõlab võib-olla veidralt, aga, aga noh nii nii ta vist on. Mis, mis need tallinna kilud kahjuks ei ole seda filmi näinud ja selle kohtumise kokku leppida, siis ma mõtlesin, et ma suudan selle kuskilt endale nii-öelda hankida ja vaadata ka, aga ma, aga ma ei saanud seda, see on samamoodi tegelikult film sellest kuidas meil siin oli väga omapärane riigikord ja, ja olukord inimeste eludeks. Ei kilud on tehtud Tallinna kultuuripealinna aastaks mõned aastad tagasi. Ja ei räägi niivõrd nagu riigikordadest noh ja võib-olla natuke riigikordadest ka, et see on, see on üks vana keskaegne lugu, mille kaasaegsed inimesed omal nahal läbi mängivad. Umbes niisugune võiks kirjeldus vast olla, aga on seal olnud ka menu mujal või on see ta ei ole väga nagu, nagu mujale tehtud film olnud. Kas Eestis on siin sellist dokumentalistika materjali veel, mis, mis võiks nii-öelda mujal läbi lüüa või mille peale neid filme tehes või plaane pidades või ideede üle arutades isekeskis ka mõtlete, et kui me sellest võiks teha ja saaks jälle materjalidelt küüned, tahad, et see võiks olla taas jälle selline, mida ma ei tea iial Korea või, või mingi muu kant või piirkond võiks tahta vaadata? Ja muidugi, ja muidugi, no kasvõi, kui vaadata Heilika pikovi õlime, võite, edu praegu ta küll praegu veel teeb nagu festivaliringi, nii palju kui ma, kui ma tean, ma väga detailselt kõrvalt kursis ei ole, aga, aga tean, et läheb väga hästi, eks ju. Mis see tegelikult on, film ühest vanemast daamist muidugi, nunna kohta, nii öeldakse vist öelda. Nunnast ütleme siit nurgast. Ja tundub, et läheb hästi ja nii palju, kui on Paistab küll jah, et et tolles mõttes tahtsin öelda, et, et lugusid on, on igal pool ja teinekord just niisugustes niisugustes kohtades, kus pealt nagu näha, nagu ei juhtugi midagi, annab hoopis lugu. Hüppajad sellist pealkirja olen ma näinud Kiur Aarma nimega seoses ja, ja kuskil on olnud ka kirjas, et selle võtted peaks algama 2016. aasta lõpus. Kas praegu käidelda? Võib-olla lugesin liiga varast infot selle kohta, kus oli öeldud, et 2013 lõpp või 14 algus? Vot ei tea ütelda, aga kuidas on lood, jätame selle minu väikese niukse mitte väga hästi informeeritud kõrvale, et kuidas sellega lood on? Tahaksime võttesse minna, kui nüüd saatus annab. Ehk et see on üks mängufilmiprojekt hoopis minu jaoks esimene mängufilm. Teha ja toota, Jaak Kilmi režissööritoolil ja, ja see on üks niisugune Hiiumaa lugu. Üks minu kunagine väike lühijutt ja nüüd on Tiit Aleksejev kirjutanud selle stsenaariumiks. Uhke värk, üks on ka ajalooline film, aga, aga küll nagu varasem, esimese ilmasõjaeelne niisugune asi, aga noh, ta on, see on ikka niukene action-draama. Palju seal sellist päris asja, ma mõtlen dokumentaalset, kuid on täiesti väljamõeldud lugu, nii-öelda uus katsetus täiesti väljamõeldud looga. Vot seda nii raske, mis asi on välja mõeldud ja mis asi on päris, eks ju, et, et see on niisugune teema, millega võib ka ju ajus klemmid kokku mõelda, eks ju, et aga ei noh, see on ikkagi mängufilm, jah, ta on. Stsenaariumipõhine, eks ju, need karakterid, tegelased, seal on fiktiivsed välja mõeldud, noh, ta kasutab, kasutab päris ajaloolisi sündmusi justkui taustana, eks ju. Päris Hiiumaakohad, me tahame kindlasti selle Hiiumaal üles võtta, mitte kuskil stuudios. Ja, ja praegu nagu paistab, et et võiks nii ka minna, aga millest see lugu õigupoolest räägib, hüppajad siis? Seda nimetatakse pidžimiseks nagu filmialakeeles, eks juhatatud, et kõik nagu tutvustamine, löömine, nagu üheskoos seal üsna tüütu tegevus, tead filme teed, sa pead kogu aeg olema valmis pitsima jah, just, ja ja see nagu oma ideede mahamüümine. Jajah, mitte nagu nagu loetud ajal, eks ju. Et nagu suurtel foorumitel tehakse nii, et sul on kolm minutit aega, eks, mille kestel sa pead siis nagu tegema selgeks, et miks seda vaja on, siis kõlab kell võetakse mikrofonid vool tagant ära et siis lõpebki jutt ühtlase ja seda juttu enamasti räägitakse rahastajatele, eks ole. Nojah, jah. Seal see tegelikult on üsna üsna koomiline ka iseendale tundub üsna naljakas sellisel hetkel päriselt nagu värisevate häältega tegelased nagu lehvitavad kätega katsuvad rääkida, kui, kui kihvt, suur filmiprojekt. See meie oma räägib. Niisuguse kuid öelda loo nagu kõike, võitlust armastusest või, või midagi umbes niimoodi. Ehk räägib niisugusest usulise ärkamise noh, mõne jaoks hullusest mõne jaoks puhangust, eks ju, mis mis seal saare peal aset leiab. Ja selle konfliktist kohe peagi puhkemas oleva esimese ilmasõjaga. Niisugune suur ja uhke asi tuleb. Ükskord, kes selle siis oma jaa-sõna nii-öelda öelnud, et kelle ees hästi värisesid ja pritsisid oma oma teemat või maha müüsid? Peale kümmet aastat enam ei värise ka, eksju, et need tuttavad inimesed enamasti Me läheme loodetavasti Eestist välja sellega selles mõttes, et, et see on sellevõrra suur suur asi, et, et nõuab välisrahastust üsna üsna olulisel määral. Et see ongi lähema kuu-paari, noh, minu põhitöö. Ühesõnaga, filmimaailmas on olukord nagu ikka kultuurimaailma raha alati muidugi vähe, aga ma saan aru, et Eestis on vist see olukord ka selles mõttes seda nii-öelda hullem, mõnes mõttes jutumärgid võib-olla hullemad, et meil on olemas, eks ole, balti filmi meediakool, kes tuleb filmiinimesi muudkui aga juurde ja juurde ja neid tegijaid, kes tahavad teha, on rohkem, et seda öelda pidžimis, oskust või siis enese ja oma ideede mahamüümise oskust on üha rohkem ka vaja. Noh, teistpidi jälle need, need noored ja sealt tuleb praegu ridamisi nagu, nagu üüber andekaid tegelasi. No teistpidi toovad rahaga sisse Eestisse mõttes, et, et mujalt tulevad võttegrupid ka kõiksugu filmialased teenused. Et, et selles mõttes see päris nii ei ole, et, et kogu aeg tuleb nagu riigi palgale justkui justkui juurde tegelasi, eks ju. Et ikkagi valdav enamus Eesti filmidest on ju niisugused, kus, kus väga suur osa rahast ei ole Eesti päritolu, eks ju. Küll, aga näiteks kulutatakse Eestis. Et mõnes mõttes on see nagu täiesti selline arvestatav raha sissetoomise viis loomulikus otse loomulikult, aga on selles mõttes nagu Eesti filmiturul filmitegijana seda tunnet, et kuidagi noh, ei ole võib-olla nii, nii laialt need võimalused, käiguteed kui, kui võib-olla ma ei tea, 10 aastat tagasi veel on nii palju uusi, ägedaid noori, vahvaid, Tegijaid no ma ei tea, 10 aastat tagasi võrreldama 10 aastat tagasi alustasin ise filmide tegemist laias laastus umbes nii. Ja ma võib-olla ka seepärast vaata, ma olen olnud ikkagi oma filmidega noh, mingisuguses noh, nagu kuidagi see on olnud mingi oma kindel nagu mängumaa, eks ju. Et et ei, ma ei ole väga nagu tundma niisugust asja, aga noh, loomulikult on on nagu ideede konkurents, et see, see on ju, see on ju enesestmõistetav. Film võib-olla nagu kultuurialadest on, on üks nagu kapitalistliku maid just selle konkurentsi mõttes, eks. Et, et seal võib olla ka sel alal tegutsevatel on, on, on võib-olla väiksemalt ootused selle kohta, et, et sa ise nagu seda müüma ei pea, eks ju. Et, et, et see on kuidagi elementaarne, täitsa. Aga samas filmitegijad ja nii-öelda müügisurve selles mõttes on, et keegi ei taha ju teha filmi, mis kinolevisse ei jõua ja mis vaatajani ei jõua. Noh, sa ei saa teha filme, mis, mis kinolevisse ei jõua, eks ju, et lähme, et see on kuidagi nagu välistatud see, see protsess nagu või ei, ei võimalda sul teha Niukest filmi või ma ei tea, mis sa peaksid tegema, et see nii läheks. Kas Eestis, kuidas kinodega üldse olukord on, et kui Ma olen filmitegija ja teen valmis, siis noh, Tallinnas on, on kesklinnas mõned kinod on mõned nii öelda väärtfilmide kinod paar tükki olemas, suuremat selles ka, eks ole, Tartu, Narva, Pärnu, aga mujal on see olukord selles mõttes nagu hea, et inimene ja film saavad kokku Eestis. Jah, ma tahaks loota, ma saan koheselt asja katsetada, et nendesamade kullaketrajad tega läheme nüüd detsembri jaanuarikuus läheks Pärnu ja Viljandisse, Rakverre ja, ja seal või neis linnades on niisugused toredad teatri kinod tehnika, projektsioonitehnika, mis võimaldab pilte nagu prillikivi näidata, on läinud suhteliselt kompaktseks. Et see on selles mõttes nagu kaasaveetav ja kohapeal soetatav ja nii edasi, et et see on nagu väga tore. Proovime nüüd koha teha ka Hiiumaa niukse erilinastuse kullaketrajaid ühes vanas veskis, mis mul seal lähedal ja noh samamoodi, eks ju, et projektor kaasa ja ja, ja nii. Printeriga lased kuulutas välja, paned poe juures stendile ja. Ei, ma saadan meiliga kutsed korralikult kujundatud, lisaks värk, noh, me räägime, et meil on seal punane vaip, kõik asjad. Või üldse selline nii-öelda välja prinditud kuulutuse ja seinale riputamise aeg meil täna käes on kõik toimub ikkagi ka filmide turundamine läbi interneti Facebookid ja niimoodi. Vist küll, jah, vist küll, jah, täitsa lihtsamaks ka. Teeb lihtsamaks ja ta teeb keerulisemaks selles mõttes, et, et läbi internetikanalite tuleb ju kogu aeg, eks seda saepuru, et sa pead justkui kas seda siis nagu seedima. Et selles mõttes on ka inimesel puhta endal nagunii-öelda kinovaatajal valiku tegemine raske, sellepärast et mitte ainult meie enda riigi sfääriste meie endi tegijate, vaid, vaid ka mujalt tuleb nii palju peale, et see otsuse tegemine on raskem, eks ole. Noh, nii see vist on, ehkki, ehkki Eesti asju Eestis armastatakse enamasti. Et kui vaadata ka ka nagu praegu populaarseid mängufilme, eks ju, väga toredad filmid mõlemad Kertuste mandariinidest räägin, eks et inimesed ju armastavad neid õhinaga. Kas seal on nagu see, et sul on, et see on Eesti film, et sa, et sa ikka peale hakata kuidagi ära vaata, muidugi on see ja see ongi, see ongi väga hea tõmmata sellest, et tegelikult kas sul see nii-öelda ideeliselt ja kas oled, sa võiks nagu sobida või meeldida, sa lihtsalt lähed, vaatad, arvates on Eesti film. Et kui juba kinos olevat küll meeldima. Kas PÖFF, mis nüüd hiljuti lõppes, on teema sinuga filmitegija jaoks, käid sa vaatad kõik filmid läbi, oled õhinas? Ei no muidugi on teema suur festival, lihtsalt me sel aastal olin oma esik ettevalmistamist ega nii hõivatud, et palju ei jõudnud eriti kuhugi. Aga loomulikult see on, see on väga suur festival ka nagu maailma lõikes ja see on, see on hästi oluline asi, mida on, mis on, mis on Eestisse tehtud inimesed. Noh, ma olen, olen nüüd viimastel aastatel ikka käinud nagu festivalidel mujal maailmas? Päris päris palju, tõsi küll, jah, toki omadel enamasti. Ja PÖFF on täiesti teada lambike, et et see asi on olemas mudainimeste jaoks. Ta korra juttu viia muusika peale ka küsida. Palju kõige selle filmi tegemise esikat festivalidel käimist, võtte kohtuda ja pidžimist ja kõige selle juures jääb aega ka muusikat teha, võta kätte kitarr ja ja esineda kuulsate ja vähem kuulsate inimestega koos. Ega ega palju ei jää praegu ega palju ei jää kahjuks jah, et noh, sa ei saa kõiki asju teha kõige paremini harilikult muusikute jaoks, detsember on tõeline selline lõikuskuu. Kuidas muusik Kiur Aarma jaoks on minu jaoks nagu detsember on paraku nagu filmialane lõikuskuu aga praegu on nii-öelda tõesti ansamblile esinemisi. Ei ma selles mõttes ei ma lihtsalt selgitan nagu enda ja kuulajate jaoks, et kuidas selle koosseisus kuulumine praegu on, et kas Kiur Aarma on mingi bändi liige, konkreetseid praegu ei ole aega selle selle asjaga tegeleda, paraku et ma olen hästi kinni modist asjadega, kõiget Lennaga koos ja Radio Marii ja meil on mulle need praegu igast asju teinud ja, ja see noh, on olnud selles mõttes niukene hästi. Äge ja värviline aeg. Aga selles mõttes, et praegu on film, see muusika tuleb ilmselt veel äkki tuleb jah. Kitarrimänguoskusest ei kao nagunii lihtsalt ära, ma ise ei oska mängida. Kuidagi arvan, et nagu jalgrattasõit, et sa päris ära ei unusta, seda vist. No ma tahaks loota. Ma loodan ka pühapäev, ma tahaks nüüd tagasi tulla sinna advendi, selline, kus me alustasime, A pluss tuleks omavahel kokku. Nüüd kell hakkab 11 peagi saama, mis harilik pühapäev Kiur Aarma jaoks toob? No pühapäeval ilmselt on hästi igavad, eks seotud ma ei tea, kas kas kas mõni su eelnevatest saatekülalistest on, on rääkinud mõnest põnevast pühapäevast või et mida, mida inimesed nii väga nagu pühapäeva hommikul nagu vaimukad originaalsed teha saavadki, eks ju. Et. Kohv dush ja raadiosaates ja ilus ilm saab õue minna ja umbes nii. Aga mis see koht on, kuhu nii-öelda tasub õue minna, kui on need pühapäeval, et kohvi, dush on tehtud ja ei ole mingit kohustust ja saab õue minna, siis mis see koht on? No ma olen niisugune Hiiumaa fänn, kui ma seal olen, siis ma katsun seal ringi käia. Et see on kuidagi hästi minu koht ja teistpidi ma armastan Tallinna väga, mis on niisugune ka väga tore koht tegelikult nagu, nagu jalutada, olla ja nii edasi. Et siin on hästi-hästi, vahvaid tänavaid, sopikese Jurkaid, kohti. Aitäh, Kiur Aarma ja mul on väga hea meel, et mäel õnnestus varastada sinu pühapäeva hommikust, üks selline tunnike. Mul on ka väga hea meel, et see teile. Suur tänu, aitäh teile, vikerraadio kuulajad. Nõnda ütleb teile saatejuht Riho silda.