Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad, te kuulate jutusaadet ja minu nimi on Reimo Sildvee täna siia pühapäeva hommikusse olema külla kutsunud Yoko Alendri. Tere hommikust. Tere hommikust. Mul on selline küsimus Yoko, et mul ei ole teie visiitkaarti. Hakkasin ise kuidagi ette kujutama, et milline see võiks selles mõttes olla, vaid, mis sinna peale on. On kirjutatud. Ja ühest küljest olete te oma kuulsa isa tütar, aga teisest küljest, kui me võtame kas või selle sügise ette, olete te ka suhteliselt tuntud ja kuulus munitsipaalpoliitik Tallinnas, lisaks sellele ärme unusta, te olete ka nelja lapse ema ja teil on veel muidki tegemisi. Arhitekt, hariduselt te koos oma abikaasa ja sõpruskonnaga peatega restorani, olete seal seotud korraldate kontsert? Kuidas te ise kujutate ette, milline võiks olla teie nii-öelda visiitkaarte, mis seal kõige tähtsamal kohal peaks olema kirjutatud? Üritab maailma paremaks kohaks teha. Mis ma muud oskan öelda, üritan maailma kujundada selliseks, nagu nagu mulle meeldib selles maailmas olla ja milline, milline ma arvan, et, et maailm võiks olla võib-olla oma põhiloomuses, tegelikult ongi. Aga on see ikka tavaline, et kui teiega kohtutakse, siis tuleb isa jutuks. No tegelikult ma arvan, et nagu sellises üldises iga päeva kontekstis ei ole see tavapärane, et kindlasti D esmakordselt inimestega tutvudes siis igalühel on ka või noh, ütleme mingist teatud vanusest alates on, on paljudel ka temaga mingisugune oma seos ja nad varem või hiljem reeglina meeldib neile mulle sellest rääkida ja, ja mul on sellest alati ainult hea meel, aga aga noh, ma, ma ei ole nagu üldse selle vastu, kui, kui mind isaga seostada võetakse, sest sest ma olen ju ise ka pidanud seda kohustuseks tema nii-öelda pärandit elusana hoida ja seda kättesaadavaks teha avalikkusele, et et mul on nagu sellest olnud pigem terve elu, et võib-olla sel ajal, kui ta elus oli, siis oli mul ma olin sellises tundlikumas nooremas eas, et siis vahel oli sellega seotud teatud konflikte minu hinges, aga aga täiskasvanuna on, on see olnud ainult nii-öelda eeliseks. Mis seal nii-öelda veel selle selle visiitkaardi peal võiks olla, et te olete nii-öelda maailma paremaks muutuma ja te olete oma kuulsa isa tütar, kas, kas kõik need, mis ma sinna veel nimetasin, noh, need on need, mida mina lihtsalt avalikest allikatest, eks ole. Löön Google'i lahti või, või sirvin varem ilmunud ajakirjandusmaterjali, oskan öelda, aga on teie jaoks veel seal midagi sellist tähtsad, mis kindlasti teie visiitkaardil kujuteldaval võiks olemas olla. Ei, ma arvan. See nii-öelda elukeskkond ja ja noh, need needsamad teemad, mis, mis sa välja tõid, loomulikult minu pere, eks ole, kuivõrd seda nüüd visiit kaardile kirjutama peab, selles ma nii kindel ei ole, et minu pere on lihtsalt minu pere ja ja mul on ülim õnn ja rõõm, et nad mul on, aga, aga noh, see, see, millega ma tegutsen, et et ma arvan ikkagi see, see meie ühine elukeskkond, kas see siis on tõesti ühe nii-öelda kohtumispaiga restorani kaudu kas seal volikogus tegemise kaudu või või ka, ütleme, kultuuriministeeriumis arhitektuuri- nõunikuna töötades tegelikult, et see, see eesmärk on nagu mõnes mõttes sama, et lihtsalt erinevad erinevad vahendid. Sel nädalal õigupoolest siis reedel, 22. novembril oleks teie ise saanud kuuekümneaastaseks? Jaa jaa. Sellega seoses toimuvad ka mõned kontserdid siin Eestis ja ka nii-öelda oma peas umbes kujutaksite ette, et kui te ise oleks nagu 60 aastane, et milline mees ta siis oleksid oleksid jätkuvalt selline mees, kelle kontserdite pileteid ostetakse välja või vastupidi, võib-olla oleks ta loobunud kõigest sellest, mis te arvate? Seda küsimust, mis siin salata, on minult küsitud juba üsna mitmeid kordi ja ma olen alati jätnud sellele vastamata, sest Ma arvan, et sellele vastust ei ole kahjuks et ma millegipärast ikkagi arvan, et elu läheb nii, nagu ta minema peab ja ma nagu selliste oletustega oma pead väga ei vaeva. Kui teised mõtted tagasi ka isa nii-öelda natuuri peale, et oleks ka sellist oletust, kui me seda siiski peaksime tegema oleks üsna raske teha, sest et ta oli niivõrd loo niivõrd elav ja liikuvad Absoluutselt, ja niivõrd, mõnes mõttes võib-olla ettearvamatu, et noh, mina võin seda oletust teha ainult täiesti oma nii-öelda isikliku pere konteksti kaudu, et kindlasti oleks ta olnud väga lõbus ja ja õnnelik vallavanem, et selles suhtes ma võin, noh, see on nagu niisugune ainukene ainukene kontekst, kus ma tõesti selle peale ka ise nagu sügavamalt mõelnud olen, et noh, teatud mõttes nagu kahjutundega, et minu lapsed teda kohanud ei ole, aga, aga teisest küljest jällegi siin tuleb nagu jälle see nii-öelda looming appi, et tema muusika kaudu on ikkagi ka minu lastel võimalik temaga teatud kontakti luua. Kas tema looming on seesugune, mis teda ennast kui defineerib? Absoluutselt ma arvan, et kogu kogu selles nii-öelda rikkuses Loominguliste inimeste lapsed ise on ka väga loomingulised. Olete arhitekt, mis kahtlemata on väga loominguline töö. Palju teis endas seda muusiku või teatritegemise soonton? Ma arvan, et mõnes mõttes võib-olla minus on nagu nad mõlemad pooled, et ühest küljest olen ma tõesti selles mõttes võib-olla loominguline, et mulle meeldib asjadele läheneda, võib olla ja ilma igasuguste Stampidetaja ja nii-öelda välja kujunenud tavadeta otsida uusi lahendusi mis oleksid eesmärgid varasemad, aga teisest küljest olen ma nagu hästi selline pragmaatiline ja jalgadega maa peal, et et noh, võib-olla sellest ka see ja arhitektuuri valik, et et see ongi niisugune eriala, mis tegelikult ühendab seda, seda loovust ja seda nii-öelda päris maailma, ma arvan, et et seal sellest see valik kunagi sai tehtud, et selline lai ja, ja tõesti nii-öelda niisugune maailmapildiline eriala absoluutselt minu meelest No kui ma nüüd vaatan teie isa, siis 60. mälestused, meenutus kontserdite seda FISi või plakatid, siis põlengiselt teid ka kunstilise nõunikuna kirja, mis see siis tähendab, mis kunstilist nõude nende kontserdi korraldamisel annate või, või mis, mis roll seal mängida? Noh, see võib-olla tõesti kõlab natuke veidralt kohmakalt, et kontserdikorraldaja lihtsalt pidas nagu kuidagi oluliseks minu panus seal ära märkida, aga tegelikult see tähendab seda, et et kontserdikorraldaja Peep Veedla tõesti juba nii-öelda selles idee algselt staadiumis tuli, tuli minuga rääkima ja on lasknud mul nagu hästi ütleme, hästi vabalt nagu seda neid valikuid teha, et milliseid muusikuid kaasata, milline see kontserdi nii-öelda kontseptsioon saaks? Saaks olema ja milliseid lugusid kasutada ja ja noh, eks, eks selles osas ma olengi nagu üritanud siis oma panuse anda, et et selles suhtes on olnud hästi hea meel, et õnnestus kampa saada. Tegelikult see tõeline kunstiline juht ehk siis muusikaline juht Robert Jürjendali näol kus siis kogu see nii-öelda Edasine edasine lahendus nagu kujunema hakkas ja, ja noh, kui ma mäletan, kui Käsmus kevadel proovides ma ei käinud, aga kui oli peaprooviaeg ja jama. Ma kuulasin seda esimest nii-öelda bändi saundi proovi siis juba oli nagu minu jaoks selge, et sai tehtud väga, väga õige õige valik. Roberti poole pöördudes. Ja seal on päris hulk tuntud artiste Ott Lepland, Sandra nurmsalu, Kärt Tomingas, Tanel Padar, Riho Sibul, Taavi Peterson. Kui palju te nii-öelda kunstilist nõuandest, ma tea, hoidsite üleval ka mingit sellist taotlust, et kõiki neid lugusid esitatakse võimalikult autentselt. Et, et seda nii-öelda teie isa kui selline ei kaoks selle kontserdi sisse ära, et temast küll räägitakse tema nii-öelda juubeli puhul ja nii edasi, eks ole, aga siiski lauljad on teised, nende interpretatsioonivõime ja oskus on hoopis teistsugune. Pigem vastupidi, ma ütleks, et see taotlus oligi tegelikult luua ikkagi selline uus tänapäevases hetkes nagu uus muusikaline kvaliteet, et ma arvan, et et ükski laulja, esiteks ei noh, tema lugusid lauldes ei, ei konkureeri selle tema esitusega selles mõttes, et üritada seda nii-öelda taasluua, et see minu meelest ongi noh, mõnes mõttes nagu mõttetu, et seda kontserti korraldades oligi pigem mõte selles, et tõesti tuua nendest lugudest välja see nii-öelda ajatu kvaliteet ja luua luua tähendab see kvaliteet sellest tänases hetkes nende nii-öelda uute muusikutega, mis nüüd puudutab neid lauljaid, siis meie esimeseks kriteeriumiks küll see, et nad oleksid selles mõttes Alenderi väärilised, et nad tõesti ei oleks vaid lauljad, vaid nad suudaksid ka Nende lugude tekstilist sõnumit edasi anda. Et noh, seda ma pean nagu isa puhul hästi oluliseks ja, ja ma arvan, et et need, need lauljad seda ka tõesti oskavad Aga mis isa tekstides sellist on, mis, mis teie jaoks on oluline ja just selle teksti sisu edasiandmises. No vaat seda on niimoodi sõnadega vaata ega ju muusikakriitikuga siin tegemist ei ole, seda ma oma visiitkaardile kahjuks kirjutada ei saaks, eks ole, aga aga noh, minul on need tekstid ja need laulud on nagu terve mu elu mu kõrvus kumisenud, eks ole, ja minuga kaasas käinud ja ja, ja tahes-tahtmata noh, võib-olla seal on, ühest küljest on see teksti edastamine, teisest küljest on see mingi selline artisti konflikt või kohalolu, mis, mis nagu minu jaoks eristab osad solistid teistest, et et ma käisin eile sikupillikoolis ühel Alendrile pühendatud laulukonkursil, ta ise ka käis siis seal koolis ja see noor poiss, kes selle konkursi võitis, et minu jaoks tema puhul teda eristas ka nendest teistest täpselt see, et ta tema kohalolu laval oli lihtsalt nii 110 protsenti. Et noh, võib-olla võib-olla see nagu avab seda kuidas, kuidas ka sellesse teksti suhestatakse või üldse sellesse kogu sellesse teosesse suhestatakse. Praegu on hästi moodne nii-öelda need ümberkehastumise saated ja ja asjad, kui palju te nii-öelda eeldate, et mõni artist tõesti otses mõttes muutuks laval teiseks. Vaata, see on väga huvitav, seepärast me lastega neid ikka aeg-ajalt vaatame ja, ja noh, ma olen nagu mõelnud, et kas ei ole nagu ilmselt kuidagi sellist noh, suhteliselt hiljuti siiski meie seast lahkunud tihti nagu kombekas siis esitada või, või et noh, et et samas, noh, oli ju kunagise Ruja muusika, eks ole, kus minu elust arust tehti noh, mis oli minu meelest väga hea lavastused. Et, aga noh tahes-tahtmata no võib-olla ma olen siis liiga nagu lähedalt seotud, et minu jaoks muidugi on Koopia originaal. Aga eks ole, et jah, nii ta on. Me oleme nii palju tegelikult muusikast rääkinud, et mul on tunne, et me võiksime siia ka ühe siis muusikapala vahele mängida. Te võtsite kaasa pisut muusikat siia saatesse, minu palve peale, mis loome, võiksime esimesena mängida. No mängiks siis täiesti nii öelda ja eksklusiivse Ena Me kevadel salvestasime need kontserdid, see pole üldse mitte mingisugune tohutult hea kvaliteediga salvestus, aga siiski temas on selle live'i nii-öelda puhas energia ja annab ka natuke võib-olla aimdust siis inimestele, mis, mis selle või mis nende kontserdite mõte on. Esiteks siis kõigepealt Sandra nurmsalu lauldud Peedu kassi arranžeeringus. Urmas Alendri lugu, kui mind enam ei ole. Siimuga kui tuju sul nukker Keetuudil salli. Jutusaates on külas Yoko Alender. Enne kui see lugu läks käima, ütlesite, et kevadel Käsmul salvestatud lihtsalt mõne sõnaga, mis kevadel Käsmus toimub. Põhimõtteliselt see oli nende nii-öelda juubeli kontserdite esimene avalöök tegelikult noh, ega siis oligi nagu plaanis Peep Veedla korraldab Käsmus seal iga suvi neid kontserte ja ja seal siis tõesti Urmas Alendri juubeliaasta puhul kevadel see see asi nagu alguse sai, aga kuna tõesti need seaded olid niivõrd head, see koosseis oli nii tore ja nagu suur töö sai ära tehtud ja ja selles suhtes seal Käsmus oli ka hirmus palju rahvast ja osad ei jõudnud kohale, kuna oli nii palju autosid ja nii edasi, et siis me ikkagi nagu leidsime, on vaja ka kontsertsaalides siis seda veel korrata ja, ja tegelikult on plaanis ka nüüd juba nii-öelda Parema kvaliteediga need kontserdid ka üles võtta ja siis hiljem plaatidel välja anda, et minu arust oleme, on küll õnnestunud tõesti luua nagu selline uus kvaliteet, et kui siin noh, tegelikult võib-olla ei olegi väga palju selliseid nii-öelda moodsaid klassikuid ümber tõlgendatud nii terviklikult ma arvan, et, et et see on hästi-hästi väärikas kava ja noh, vaieldamatult need muusikud ja lauljad teevad väga head tööd. Töötegemisest koosseisus, mis need kaks sõna, mis ma noppisin praegu välja, Te, olete Tallinna linnavolikogu liige, linnavolikogu koosseisu liige ja, ja töötajate linnavolikogus. Kuidas poliitikasse tulemine teie jaoks üldse oli, et mis hetkel te otsustasite, et et nüüd peaks natukene ka poliitikat tegema? Vot mul üks sõbranna, kellega ma juba Rootsis käisin koos koolis, nüüd on ka Eestisse jõudnud oma otsaga ja ta ütles kuidagi jube ilusalt minu arust selle kohta, et need sammud on su ette justkui juba nagu valmis pandud. Sinul jääb nüüd üle vaid astuda, et tegelikult, et kui ma nagu ise seda analüüsinud, siis eks see soov nii-öelda tunne, et et poliitikas tegutsemine oleks minu jaoks huvipakkuv ja nii-öelda vajalik. Seda ma olen tundnud juba varemgi, et lihtsalt kuidagi sel suvel sel sügisel see lihtsalt sai nii-öelda teoks või see algus sai nagu reaalsemalt tehtud, et et noh, ma olen töötanud ka ametnikuna nii Tallinna linnavalitsuses kui siis nüüd viimased aastad kultuuriministeeriumis, et noh, Eesti riigi saatus on mulle kogu aeg korda läinud, et juba sel ajal, kui ma seal Rootsis elasin ja ütleme, esimesed Ta ei tohtinud nii-öelda Eestis Eestisse tulla ja siis hiljem, kui kui see nagu võimalikuks sai, siis ma tegin seda igal võimalikul juhul ja ja noh, mul on just Eesti puhul see ei meeldinud, et et siin on hästi noh, mõnes mõttes hästi lihtne, kui sul on mingisugune idee või mingisugune tahtmine siis selles selles riigi kujundamises, kujunemises kaamera rääkida, et siin kultuuriinimesed küll hiljuti taipasid oma suud kinni, aga mina siiski tunnen, et on küll meil võimalus tegutseda. Et noh, muidugi loomulikult Eerik Krossi näol mul oli ka jube hea meel, et ta oli nagu esimene selline nii-öelda suur tegija, kes kes tuli minu juurde just selle jutuga, mis või sellise arusaamaga, mis nagu minu omaga ühtis. Et see elukeskkond on üks üks nendest kõige olulisematest vahenditest, mille kaudu me me seda nii-öelda paremaks teha saame, et et seni ma nagu olen tundnud, et see on olnud kuidagi teema, millest ei ole võib-olla piisavalt aru saadud või, või mida ei ole piisavalt väärtustatud, et seetõttu ma nagu võtsin sellest võimalusest kohe huviga kinni Nüüd on vist üks või kaks istungit on toimunud, leiame kaks, eks ole. Et kuidas te tunnete ennast seal volikogus? No ütleme nii, et kuigi oli ju teada, milline see reaalsus seal saab olema, siis ühest küljest loomulikult on, see on see natuke raske, kui, kui sa oled opositsioonis, eks ole, ja kui see tervel nii-öelda sõitma hakkab, siis emotsioon tavaliselt on, see, on see keeruline, aga seda vajalikum on, ma leian see meie töö seal ja mina olen nagu kogu aeg vaadanud ka seda nii-öelda poliitikas osalemist kui sellist õppetundi selles mõttes, et sa sinu ainus võimalus või sinu ainus nagu roll on see, et sa jääd kindlaks oma sisulisele teemale. Et sa, sa, sa räägidki sisuliselt, ütleme, kui ma pidasin oma esimese kõne volikogus, siis ma rääkisin sellest, mis mulle korda läheb. Ma kinkisin ka meie linnapeale ühe väga hea raamatu sellest elukeskkonna kujundamisest, sellest teemast. Et noh, põhimõtteliselt on mul nagu ükskõik, kes need asjad ära teeb, aga need asjad tuleb ära teha ja ma leian, et minul on nagu teatud nii-öelda oskused ja kogemused, kuidas seda teha. Ja ma kavatsen oma juttu rääkida, ükskõik, kas minu ees istuvad keskerakondlased või keegi teine, eks, sest see, see on nagu minu, kui ütleme professionaali roll, et see oma teadmine sinna kohale viia, see on olnud see teema, mis on minu valijatele korda läinud ja nüüd on minu ülesanne see sinna nii-öelda Nende inimeste ette viia. Kas jõuetud tunnet ei ole või käed ei vaju kuidagi rüppe seal selles mõttes, et tõesti sõna otseses mõttes te istute juskui näoga vastu suurt müüri. Eks need müürid võib-olla vahel tuleb lihtsalt ka aru saada, et see kõik võib olla näiline, eks ole, ja ja nagu ma ütlesin, et sellesse ei saa nagu laskuda, et siis kindlasti on see jõuetus kergem tulema, kui sa nagu ise kui kõrgele ei hoia, et, et noh, meie roll ongi nii-öelda ühest küljest viia sinna sisse oma erialane teadmine ja kogemus teisest küljest tuua nii-öelda avalikkuse ette, mis seal toimub, eks ole, et et kindlasti noh, ma ütlen, et noh, tihtipealegi selleks, et kuidas sa jõuad igas mõttes, eks ole, noh, ma arvan, et ühest küljest ühe lapse emal on kohati või isal on kohati kõrini ja ta on väsinud samamoodi opositsioonis olles oled sa vahel väsinud ja kurnatud, noh see, see kõik on nagu suhteline, eks ole, et noh, magad välja, tõused ülesse, lähed edasi, eks ole, et et need on nagu asjad, millest see tõesti ei saa laskuda, tuleb ikkagi tegeleda selle teema selle, selle nii-öelda sisulise tegevusega, mis, mis sind paelub, mida sa oluliseks peavad, et ja noh, tuleb ennast ümbritseda inimestega muidugi, kes sind inspireerivad, sest see on ka ikkagi oluline, et sa nagu või kes on seal, ütleme eeskujuks, et sealt sealt on ka võimalik ikkagi nagu seda jõudu juurde ammutada. Aga keda te näiteks eeskujuks selles poliitilises küsimuses enda jaoks peate vihelda poliitika tegemises ühiskonna korraldamises. Hetkel ma räägin loomulikult Eerikust, eks ole, kes on, kes on meil Tallinna volikogu fraktsiooni juht. Aga, aga noh, ma, ma mõtlen ka nagu igas nii-öelda muus töösituatsioonis elu elus iseenesest noh, ma pean oma abikaasat endale väga suureks eeskujuks, eks ole, paljudes küsimusteks oma praegust ülemust paljudes asjades, et tuleb lihtsalt leida need nii-öelda noh, tuleb nagu osata analüüsida, et mis see on, mida sa, millest sa siis eeskuju võtad või mis on, kuhu sa tahad liikuda oma arengus, et, et ma arvan, et seda on nagu hästi oluline analüüsida, samuti eks siis ka muusika, eks ole, et sellistel intensiivsematel hetkedel ma alati tunnen, et ma pean kuulama sellist muusikat, mis mind nagu toetab kuidagimoodi, et noh, tihtipeale on need leian ma ka nagu isa lugudest selliseid, selliseid lugusid, mis, mis on nagu vajalikud ja mis aitavad mingitel niukestest aegadel, kus seda nii-öelda emotsiooni on nagu hästi palju üleval või või on ka väga palju nagu sellist vaimset ennast nagu vormishoidmist vaja, et siis ka muusika, võib-olla see toetav jõud kohati. Kas isa lugude kuulamine kuidagi liiga nii-öelda nostalgiast ja meenutustest ja möödunud aegadesse ja? Ei olevat, minu jaoks on see tõesti nagu selline noh, see on nagu sihuke soundtrack või niisugune noh, esiteks need lood on nagu mul on nagu need nagunii sees, eks ole, et samas nagu sealt leiab ikka veel mingeid uusi varjundeid. Jaa jaa. Ja noh, mingit nihukest kunagi ei ole minu jaoks seal olnud ühtegi sellist nagu aktiivset momenti, et pigem on ikkagi muusika, see, mis nagu jõudu annab, et seal, see on ikkagi niisugune tervik ja hea muusika on nagu selline tervikliku energiaga asi, et kui see selles voolus oled, siis ei saa kuidagi nagu halvasti mõjuda. Veel vist nagu rääkida teie volikogudes, olete enda jaoks seadnud ka mingi sellise mingi eesmärgi. Istun need neli aastat ära, küll opositsioonis, aga ma tahan, et vähemalt selle ma saaksin tehtud, et hiljem ajakirja endale, mis 1992-le inimesele, kes teine poolt hääle andsid, et näete, olin klopsitsioonis, aga tegin vähemalt selle ära. Ja tõesti üks selline asi on, mina olen huvitatud, sellest tellitakse Tallinna linnale tervikuna selline liikuvusuuring ja tehtaks üks liikuvuskava, kuidas seda meie nii-öelda elukeskkonda selles mõttes parandada, et et kui tänaseni on linna arendatud eelkõige autodest lähtuda vastavalt, siis võiks seda edaspidi teha siiski mõeldes sellele, et inimene on linna kasvatanud number üks ta peab olema, peab olema võimalik liikuda jalgsi, ka lapsevankriga, jalgrattaga ratastel tooliga ühistranspordiga, et et need transpordiliike tuleb justkui nagu arendada paralleelselt, et inimestele tuleb anda see võimalus täna nagu tihtipeale on niisugune absurdne olukord, kus inimesed, kes elavad praktiliselt kesklinnas, nad ikkagi tunnevad, et nad peavad noh, ma tea, omama kahte autot peres eks ole, et noh, ühest küljest kindlasti on see ka nagu kultuuri küsimus, aga, aga teisest küljest linnas ei ole see liikuvus, mugavus veel nii suured, et neid valikuid saaks nagu mõnusalt teha, eks ole, et et selles suhtes Tallinna linnas on nagu hästi palju selliseid katkestusi ja sellest nii-öelda autokesksest planeerimisest tulenevalt on neid ka juurde tekitatud viimase ütleme siin 10 aasta jooksul, et et ma olen hästi palju uurinud taanlaste eeskuju ja on ka head kontaktid tekkinud. Ütleme, ma julgeks teda küll pidada nagu maailma selliseks esi esiurbanistiks just sellise liikuvuse teemal Jan keel, tema büroost me kutsusime ka ühe ühe linnaplaneerija siia sügisel rääkima ja nendega on nagu sellised eelkokkulepped sõlmitud, et ma tahaks, et see teema saaks, saaks Tallinnas noh, tulla nagu päevakorrale ja et see saaks vähemalt mingisuguse alguses tegelikult see on nagu hästi selleks, et mingi muutus toimub, siis peab ikkagi linnal olemas nagu suur visioon, et siin ei piisa sellest, et me teeme mingisuguse ühe jupi jalgrattateed, eks ole, see, see on palju keerulisem kui nii, selleks et see täiesti igapäevane liikuvus oleks mugavam, et et selleks on vaja naguniisugust, suurejoonelisemat lähenemist, kõigepealt tõesti analüüsida, et kus need probleemid täna on? Vot seda poliitikajuttu siin natukene mahendada pühapäeva hommikus, mulle tundub, et alati kõik inimesed väga tugevalt ja selgelt ei taha kuulata poliitikat linnaplaneerimisse, kõlab nagu töödava jutule austan, ja me võiksime kuulata veel ühe kaasa võetud loo. Ja võtsin veel Sis Kärt Tomingas esituses teisel pool vett, et kui siin kontsert oli, siis paljud olid nii üllatunud, et kuidas nüüd ikka pandi naine laulma selliseid hitte, eks ole, et minu jaoks näiteks oli Kärdi esitus üks, üks parimaid ja, ja ta nagu tegi sellest täiesti jällegi täiesti omamoodi asja. Et mulle väga meeldis Kärt Tomingas esituses, siis teisel pool vett ka jälle Peedu kassiseade. Ma kuulsin, sa hüüdsid mind teisel pool. Ma kuulsin. Ma jäin tennisepoolne. Ma tahaks teid, Yoko Alender natukene kiusata teid kui arhitekti aga samas ka inimest ja ma tahaks teada, et kas on Tallinnas mingi selline koht, kuhu te võtate jalad selga, kõnnite kohale, kellel silm puhkab, saate aru, et siin on kõik õigesti, see on see on hea koht, kus teil tõesti nii-öelda arhitektina silm puhkab. Ja vot see on nagu minule. Tõlgendanud arhitektuuri alati selles laias mõttes, et sageli, kui arhitektuurist räägitakse, siis peetakse silmas justkui üksikut hoonet ja noh, see diskussioon võib sageli lõppeda selles nii-öelda ilus, kole mustas augus, mis sageli nagu väga kuhugi viia, eks ole, et ma tuleks nagu taas tagasi selle nii-öelda elukeskkonna juurde, et et noh, vaieldamatult mõnes mõttes on vanalinn ikkagi väga hea keskkonda, et seal on vähe autosid, seal on suhteliselt selles suhtes nagu müra on vähe ja seal on selline tihedus, kus ütleme sedasama Jan Gehl on öelnud, et inimesel on huvitav jalutada siis, kui iga nelja sekundi tagant on mingi asi, mis tema erinevaid meeli stimuleerib, eks ole. Ja see linnaruum peaks olema planeeritud niimoodi, et see on nagu viis kilomeetrit tunnis on see liikumiskiirus, eks ole, sellel kiirusel liikudes suudad nii-öelda haarata kõikide nende meeltega mingeid asju, eks. Et kindlasti minu jaoks, ütleme vanalinnas on selliseid põnevaid kohti on samuti eriti nendes nii-öelda miljööalades, eks ole, kalamaja kassisaba ja nii edasi ja nende vahele jäävas rohelises vööndis, eks ole seal need pargid, tornide väljak ja nii edasi, aga, aga noh, ma ütlen, et et need on nagu sellised üksikud saarekesed, aga Tallinna probleem ongi just see, millega peaks edasi tegelema, et need saarekesed siduda omavahel. Ma arvan, et ma natuke põiklesin nüüd eemale sellest vastusest. Aga, aga ikkagi pean seda nagu oluliseks, et inimesed seda nagu endale hakkaksid teadvustama. Et linnaruumi teeb ikkagi mõnusaks see, kui sa saad teda kasutada, mitte nii nagu ütleme, et lähed, sõidad autoga ühte mõnusasse kohta, istud sinna maha ja siis tuled sealt, sõidad sealt jälle autoga nii-öelda minema, eks ole. Et pidevalt seal peab olema mõnus jalutada tööle, kui sa tõesti elad nii kaugele, et see on võimalik. Jah, mina näiteks üritan seda enamust päevi teha, kui just tõesti mingi tohutu halb ilm ei ole, isegi siis, kui tohutu halb ilm on sageli mõttekam ausalt öeldes jala minna, sest autoga nendega mugavam. Hommikul viiakse. Et, et see, see valikuvõimalus on just see, mis, mida tuleb inimestele luua, et nad saaksid oma linnast osa, sest sest noh, see, et sa nagu või noh, nagu ütleme, et paned jalgratta katusele, eks ole, sõidad kuskile kergliiklustee juurde, siis hakkad jalgrattaga sõitma, siis panete tagasi sinna katusele ja sõidad koju tagasi. No see on mõnes mõttes absurd, eks ole. Et noh, mõnusam oleks ju selle jalgrattaga siis juba hommikul tööle sõita, eks ole, nagu praktilisem, mõnes mõttes, eks. Me oleme rääkinud linnast, aga on teil oma maaga olemas. On absoluutselt, et mis siin salata, see niuke, looduse tasakaalustav jõud on nagu omaette väärtus ja jällegi nagu kus me minu meelest Eesti üks selline suur-suur eelise omapära, et see, see nii-öelda puhas loodus ja vaikus ja tühjus, mis meil on nagunii käe-jala juures, eks ole, et et meil on tegelikult kaks väikest majakest, on nüüd niimoodi elu jooksul välja kujunenud, et üks on nõva kandis sihuke tõesti keset raba ja ilma igasuguste võrkude ta tõeline ürgloodus, kus me käime küll harvemini, aga seda, mida suurem on see elamus alati. Ja teine nii-öelda praktilisem koht on mul ema nii-öelda kõrvalkrundil ema elab mul põhjarannikul Salmistu külas ja seal on meil ka selline väike majakene tekkinud, et vaikselt seal kõpitsema ja loomulikult on see väga-väga värskendav ja noh, lastega eriti on ikka jube mõnus, kui nad saavad nagu vabalt joosta, et noh, jällegi me võime siin jõuda tagasi nii-öelda probleemi juurde, et me oleme kujundanud tänavat, kuhu me oma lapsi ei julge hästi lasta, eks ole, et nii see ei peaks mitte olema. Kas maal käia just nii-öelda linnast ära saada, on parem suvine talvine või, või sügise kevadine aeg, et millal see nii-öelda linnast ära saamise vajadus on suurem, sest enamus eestlasi ju tegelikult puhkab suvel, eks ole, linnalised suvel kolivadki ära oma suvilatesse maakohtades sugulastele külla ja nii edasi, aga, aga tegelikult ma isegi mõtlen teinekord, et noh, nii-öelda ära minna linnast ja sellest linnas olemisest on mõnikord rohkem nagu vaja just näiteks talvel, kui seda valgust ja puhtust hoopis rohkem Maardu linnas. Absoluutselt ja noh, suvel on, on samas ka nagu linnaelu mõnes mõttes nagu täiel määral võimalik nautida, eks ole, et mulle meeldib väga ka suvel linnas olla mingid perioodid, aga aga noh, ma ütlen, et õnneks noh, meie, meie perel on see eelis, et see, see maale minek võtab nii vähe aega. Et me võiksime põhimõtteliselt minna nagu igal ajal, et. Aga maale elama minna? No vot ei ole vist seda tüüpi, kelle inimene teeks, selliseid fantaasiaid võib nagu omada, aga ma pean ikkagi ütlema, et inimeste kontsentratsioon ja tihedus esialgu on veel midagi, mida ma nagu väärtuseks pean, et kohati sellest välja astuda kontrasti ja nii-öelda mingisuguse puhastamise mõttes loomulikult, aga aga ma arvan, et ma selles mõttes olen ikkagi nagu pigem linnainimene. Kas saab ka seda, et linnainimene, et nii-öelda pühapäeva hommikul tüüpiliselt, kuidas just raadioeetrisse ei kutsuta, istute te perega ümber laua, kõigil on oma tassid, topsid söögid ees tõmbate kardina eest ja vaatate, mis tänaval toimub. Põhimõtteliselt küll jah, tavaliselt me jalutame F-hoonesse perega pühapäeva hommikul, aga noh, see ongi nagu osa sellest, et kui on suur pere ka, noh, tahes-tahtmata jube mõnusam kui pea kogu aeg kodus sööma ja ja noh, et see nagu liikumine on lihtne ja ja nagu mitmekülgne, et et ma olen ka seda tüüpi on oma laste kõrvalt alati ikkagi nagu ka tööle läinud, et mulle meeldib väga nagu kodus olla, aga ma ikkagi vajan nagu seda nii-öelda vaheldust, et et saab, saab ka trenni minna või, või noh mis iganes, igasugu toredaid asju, mida linnas teha saab, saab jalutada ja ja eelkõige teiste inimestega kohtuda, sest mis meil siin linnas ikka teeme, kui mitte teiste inimestega ei kohtu, eks ole, et ikkagi ma arvan, et jah, me ikka reeglina laupäevad pühapäevad, mis meil linnas veedame kuskil kuskil väljas me ikka käime. Vahel harva tuleb ka selliseid päevi ette, kus me tõesti ainult kodus olema, aga see on ikkagi harva. Kui palju seal F-hoones nii-öelda ise oma käega olete asju loonud? Esimesed aasta aega me ikkagi abikaasaga vist ei möödunud ühtegi päeva, kus me seal ei oleks olnud, et, et see selline käiva käimatõmbamise aeg oli, oli nagu eelkõige meie meie peal, et täna rohkem küll nagu sellise pretensioon ikka kliendina, aga aga ei, no mõnus on ikkagi, et ma olen nagu jätkuvalt veendunud, et nagu üks selliseid mugavamaid kohti, kus kus igati nagu sundimatult aega veeta ja süüa ja inimestega kohtuda ja ja endiselt, ma arvan, et Põhja-Tallinnas on nagu sellised hästi põnevad arengud, millest on, on huvitav osa saada. Ja ilmselt seesamane F-hoone ja kogu see, see ümbrus, seal on ka üks selline pidev punkt, kus asi hakkabki hargnema ja lainena laiali. Absoluutselt, et et noh, just siin neil päevil on seal avatud jälle mingid uued nii-öelda osad sellest loomelinnakust ja noh, neid restorane on ju juurde tulnud ja nüüd tahakski lihtsalt loota, et see linnaruum nii-öelda infrastruktuuri ja just nagu linnapanuse mõttes sellele arengule nagu kaasa tuleb, sest muidu ta hakkab lihtsalt mingi hetk neid arenguid pidurdama. Ja kalender, mul on väga hea meel, et olite nõus oma pühapäeva hommikut siis natukene lühemaks tegema, pere kõrvalt, aga olite seest nõuselegid kohtuma Nende kuulajatega. Mul oli ka tore. Suur aitäh teile ja head vikerraadio kuulajad. Mina, saatejuht Reimo Sildvee, soovin teile meeldivat pühapäeva jätku.