Tere täna, 28. novembril on Vikerraadios tegijaks valitud Valdar Liive. Tere tulemast meie saatesse. Ja õieti selle valiku meie ees tegi ära Soome suurim majandusleht Kauppalehti, kes mõni nädal tagasi valis Valdar Liive nädala tegijaks, mille eest. No tõenäoliselt ka selle eest, et me Eesti ja Soome suhteid oleme arendada laiemalt, mitte ainult ja mitte ainult mina, see võib olla märgiline tähendus, aga tegelikult kui ka ajakirjaniku pärast rääkides asjad hästi lihtne. Ta ütles, et kui sinu käest küsida, siis sa vastad saada kellelegi edasi, aga otsid ise andmed ja vastad ja tegelikult ei olegi nii väga palju kordi, nii et hästi lihtne ole saadaval. No ütlen kuulajale, et Valdar Liive on ligi 10 aastat olnud eesti soome majandussuhete arendaja EAS-i Eesti esinduse juhina Helsingis ja 2010 sai Valdar Liive Soome riigilt riikliku teenetemärgi, Soome Lõvi rüütelkonna esimese klassi Rüütli märk. Ja seda siis ikka jälle Soome-Eesti majandussuhete arendamise eest. Ega seda tegelikult ei tea, seda ei öelda ju, et 2010. Juuli alguses ma olin just tulnud Shanghaist maailmanäituselt, kus me tegime ka seminari ja olin just üks päev enne kohtunud ka Soome president Tarja halosega. Ei olnud ka vastuvõtja, kuna Tarja Halonen ei pidanud tulema Eesti paviljoni ja aga mina arvasin, et kuna ta seal on, et äkki ta ikka tuleb, olin valmis, kuna kõik teadsid, teda ei tule siis kedagi ei olnud ka vastu võtmas ja mina olin ja võtsime kenasti vastu ja siis, kui maandusime Helsingis, taksoga sõites oli olukord, kus me koos Soome Eesti kaubandusühing ja Eesti Helsingi Eesti akadeemiline Klubi OLID eestlased aegset kinkida Estonia tiibklaver saatkonnale valge valge, siis teel teel saatkonda saatkost helistati, küsiti, et kuidas sa riides oled. Et pane lips ette, et soo, president olevat sulle autasu, nii et ega seda ei tea, aga tõenäoliselt võib seal taga olla näiteks Soome-Eesti Kaubandusühing. Soome-Eesti Kaubanduskoda, mis on mõlemad arendavad kahe maa vahelisi suhteid, et selles mõttes ei ole olnud meil ka nii Eesti saatkonnaga Helsingis loomulikult kõlas, on ikkagi minu kodumaja kodurigi saatkond. Teistpidi on kõikidega Soome suursaadikutega, kes siin Eestis on olnud, on väga hea koostöö, infovahetus majandusnõunikega, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et ka Soome saatkond Tallinnas on olnud mulle niuke moraalne palgamaksja. Enne veel, kui me hakkame rääkima sellest, kuidas need 10 aastat Eesti EAS-i esindajana Soomes on kulgenud ütlen, et tavaliselt on ju nii, et kui eestlased on välismaal tunnustatud, et siis ärgatakse ka meil siin Eestis ja, ja selle nädala esmaspäeval tuli teil vastu võtta välisministeeriumi teenetemärk. Kas mõnikord on ka teil tunnet, et kui te olete Eestist väljas ja, ja kõik need inimesed, kes on oma karjääri või tööelu ehitanud väljapoole Eestit, kuid siiski on Eesti teenistuses on justkui nagu selle kõnekäänu järgi, et mis silmist see südamest, et neid nagu pannakse vähe tähele? Ma ei tea, ma arvan, et Eesti on olnud minu südames ja mida on olnud ka Eesti Eesti südames, sest jälle Soome diplomaadid on öelnud, et kõik me tahaks olla kärbsed laes ja olla igal pool kaasas, aga oluline on asi, mida me teeme, mitte niivõrd palju, kui me ise, et kui keskendume tegevusele, siis siis ja need on niisugused asjad, mida ei minda küsima ega, ega, ega oodata. Ja selge on see, et igaüks tunnustus on alati meeldiv, meeldiv, selles mõttes. Ma olen mulle tänulik ja esmaspäeval ja teisipäeval tegelikult oli, kui võtame EAS-ile, siis esmaspäeval 31-st inimesest sai ka Tarmo Mutso, mäe turismiarenduskeskuse juht. Ja mina ja järgmisel päeval sai meie välisesindaja Hamburgis rinnale minski, sai rahvadiplomaatia autasu saksa keeles või eestikeelse kodulehe eest seal eesti eestlaste koduleheküljest Saksamaal, nii et selles mõttes ma arvan, et võib öelda, et ka kogu EAS-ile ja välisminister Vi suhete heaks näiteks on see see tunnustus, sest tunnustaks inimesi, kuid tegelikult mõeldakse kindlasti kogu organisatsiooni. Ma olen pisut puud püüdnud enne saate algust uurida seda millegaadee Soomes tegelete, olete tegelenud kõigi nende 10 aasta jooksul ja mul on jäänud mulje, et teie käsi on mängus kõiges, mis eestlased Soomes korraldavad tiivad, mis toimub Eesti ja Soome kultuuri ja majandussuhetes. Et teie olete olnud Tuglas-Seura kõrval üks mardilaatade korraldajaid nende kaablitehases, siis nad on vahepeal oma korraldamispaika muutnud. Teie olete Te käivitanud või olnud taganttõukaja selles, et Helsingisse on nüüd loodud ja asutatud Eesti maja. Aga te alustasite aastal 2004 mais, kui Helsingi senati toril oli. Mis siis oli jah, õieti valusin. Tegin esimese neli äri, ärireisija reisi kakstuhatkolm detsembris enne koolitööleping alla kirjutatud kakstuhatkolm lõpust polen siis easy EASi palgal ja meid võetakse sihtturupõhiselt, et alati igalühel on täis Saksamaal või Jaapanis sa pead seda turgu tundma keelt, kombeid ja mina olen ka Soomega ast 90 tegutsenud. Ja siis oli Eesti liitus Euroopa Liiduga ja minu eelkäija Andres Palinkis siirdatud Tallinna kontorisse oli siis alustanud projektiga ja ja minu esimesed kohtumustetki Helsingi linnas jaanuari alguses, et, et neli kuud aega. Et mis aastast me räägime, et kas me teeme siis me ütleme, et ei, me ikka peame kolm päeva ja oma kogemustega, mis ma olen Noorte kommertskohas või praegused, ütleme ettevõtlike noortekojast saanud, et tuleb, tuleb teha, kaasata abilisi, siis võtsin projekti ette tõesti seitse kuni üheksa, mai Helsingis. Senati tulidki kuulsamal väljakul oli siis esitleti, esitlesime koos, kaubanduskoda aitas kaasa ettevõted, toomel 100 ettevõtet, 400 esinejad Koit Toome kantsimisel, hommikuintervjuu. Oli oli suurepärane kontsert toom Toomkirikus ja, ja kahe-kolme päeva jooksul käis läbi Helsingi linna andmetel 200000 inimest. Käidi Soome president, peaminister ja Eestist olid siis tollane majandusminister Meelis Atonen ja kultuuriminister Urmas Paet, et selles mõttes see, see andis julguse ja see andis ka ja heal nagu märgata, et mõned mõned, kes seal tol hetkel ka turul ametis olid, on täna kas ministrid või siis või siis teispool edukad ettevõtted. Loodetavasti see väga hea. Eesti-Soome ühisüritus ja terminaatori kontsert laupäeva õhtul senati väljakul anti kosis, valanguga oli hea, hea, innustav, niuke algus, aga mis puutub teistesse asjadesse, siis kindlasti ei, ei olema suurim suurim suurim nendes kõikides asjades me oleme tõesti kaasa aidanud, sest kultuuri poole pealt ja Eesti instituut Eesti saatkond suure suurepäraselt asju tehakse. Koostöös Tuglase selts, Eesti-Soome sõprusseltside liit ja, ja Martín markilad on Tuglase seltsiseltsiga põrandad juba 30. aasta oli sel aastal, kus käis siis nädal aega tagasi 16000 inimest ainult eesti kultuuri käsitöid poliitikuid, sõpru, sõpru, sõpru vaatamas. Aga ma olen märganud seda, et et kui sa räägid ärist, kui sa räägid kultuurist, kui sa räägid koostööst, kui sa räägid rahvaalgatusest, siis tegelikult need erinevad maailmad, et, et inimesed, inimestel ei ole ärihuvid, äriinimene, tuurihuviline iga turist on potentsiaalne investor, iga investor, andurist, kuna ta tahab süüa, tahab hotellis magada, et selles mõttes ka mardi markinate niuke vastuvõtt on kujunenud meil selliseks väga ainulaadseks, et ühes kohas on kultuuriinimesi, ärinimise, turismi, inimesi, meediat, poliitikuid ja, ja see loobki selle ainulaadse võimalusi on tegelikult mis. Kuna me 2004 siis meil kontrolli veel Marian kadunud Lennart Meri aasta 91 augustis oli, et omamoodi sümboolne ja sealt tekkis tunne, et me teeme asju koos ja, ja me tahame tegelikult näidata kõigile, et et on võimalik koos teha ja, ja on võimalik niimoodi teha. Et keegi ütle ülevalt, et nüüd hakake tegema, vaid me näeme vajalik mõtlema, kuidas teha ja siis oleme, oleme teinud ja Martin Mark, et oleks hea näide, et koost tuues meie EAS-i turismiarenduskeskuses täna oma 2004 alustasime, olime üksi. Täna siiski siiski on meiliturismiesindaja ekspordi esindaja investeeringute koostöö ja ka ka assistent, et selles mõttes on see kõigi ühine ühine töö. Ja kõigil on omad omad omad vastutusest, aga see koostegemine, see on see, mida me oleme tundnud, et see toimib ja, ja me tahame seda ka teisi teisi julgustada. EAS-i Eesti esindus, Tuglase Selts, Eesti Instituut ja veel mitmed niisugused väikesed Eesti esindused on Helsingi kesklinnast Marian kadult ära kolinud suvi lahtrisse ja see Eesti maja, mis sinna kolm aastat tagasi on, on loodud ja asutatud, see on ikkagi ka tänu teile. Te, olete olnud eestvedaja ja taandatud. Jah no see on, see on jälle, et me kõik oleme seda teinud, see on ühine asi, see on samamoodi, et kui me võtame veeklaasi ja valame vett täis ja tuleb pindpinevusjõudude väike kumerus seda peale ees, kui me paneme ühe veed viisa sinna sisse ja siis vesi voolab palju üle, siis küsimus on, et missugune veepiisk, kõige tähtsam, et tegelikult selles on see asi ja Tuglase Seltsi pikale kultuurisekretär eesti sõber Tapio Mägi. Laine ütles, et temal on see olnud juba aastakümneid mõtetes ja kui ta 2000 võib-olla viiendal kuuendal hakal aastal hakkasime otsima veel head ajad. Marian kadu on väga kena, väga hea. Ajaloohõnguline, aga siiski, et seda oma sõnumit viia, peab olema rohkem ruumi, kus Eesti kunsti oleks paremini esile tuua Eesti disaini võib-olla ka kohtumisi korraldab ja seminare. Ja siis hakkasime otsima ja otsisime. Tollane suursaadik ka Merle Pajula aitas väga kaasa, koli vaja. Soome Helsingi, Helsingi linnapea Jussi Pajuneni käisime ka Tallinna linnapea juures, et leida neid leid võimalusi. Kuni lõpuks ikkagi tuli välja, et kaablitehase. All on ka, on ka suvi lahti üks piirkond, kus 100 aastat tagasi tehti elektrit. On ruumid vabanemas ja siis läksime kõik koos vaatama, 2009 aasta lõpus. Ja kõik eestlased näinud selles mõttes, kui sarnastel randadel rannad minna paremale, Kotka poole, sõita, siis seal nurga peal ka mina olen lahtist palju käinud, olen seda näinud. Sest me vaatasime natuke ahah. Ja tegelikult seal esimesele veerand tunniga oleme sisuliselt juba jaganud ära. Et kes miskil korrusel võiks olla. Aga sellest aasta lõpust kuni maja avamiseni septembris 2000 2010 oli hästi hästi põnev aeg, sellepärast et kõik pidid tegema kompromisse. Ühes toas on mitu, organisatsioonis ei ole küll suur kompromiss, aga selleks, et galeriid saada. Inimesed loobusid oma kabinetist, kabinet tehti lifti lifti ukse juurde ja, ja, ja all on ka raamatukogu tänalikest, seal käivad, ütlevad son, Eha aura ja son ja siin loomulikult oma koostööpartneritest 2010. Väga sügav kriisiaeg, ehk ükski organisatsioon ei saanud lubada endale täiendavat finantseerimist. Ja me rääkisime Eesti mööblitootjatega, disainerite liiduga oli meil kontaktid juba varasemalt olnud, Ilona koriaal on, aga üks telefonikõne oli, oli meeskond, meeskond koos, kes sellega teha ja täna on ikkagi Eesti majas, on kõikidel korrust, on sama tüüpi, Eesti mööbel on on, on Eesti disainerite tehtud tehtud ja me saame kõik kasutada omavahel omavahel asju ja ka logo logo sundis. Minu arust Ilona, korealased isegi tegi arvet sellest ei tulnud, et see ongi nagu see koos koostöö, nagu näide. Et selles mõttes jah, me tegime oma eelarve piires, aga riiki otsustanud, tehke Soomes elavad eestlased tehtud korjandust, et teeme aga tänaseks ikkagi on hea meel tõdeda, et seal käib Eesti lastering, sea kur, siller, et tegelikult Eesti eestlased, kes Soomes elavad, on võtnud selle hästi omaks ja tänaseks on käinud meil nii nii Eesti president kui kui Soome endine president Tarja Halonen, kui ministrid on seminare peetud ja, ja kõige parem tunne on siis kui keegi eestist tuleb, küsib mu käest, et kas sa tead, et Helsingis on Eesti maja. Et see on hästi hea, et aga, aga jah, et see on kõikide kõikide koostöö, sest seal oleks, oleks üks organisatsioon, eksis ahvelley, Tuglase selts. Soome-Eesti sõprusseltside liit on Eesti instituut Tartu Ülikooli ka seal üks vaheesindused on Archimedese Study in Estonia. Et kui seal, kui seal ükski oleks alt ära hüpanud, siis poleks toimunud, et selles mõttes me teame, et me saame eksisteerida ainult ainult koos ja nüüd on ka nüüd on ka kultuuriministeeriumi kaudu on, seal on seal toetada saab näituse pidada ja olla, et, et see on. Et nii ta on. Kas Eesti maja on niisugune koht kuu Soomes elav ja töötav eestlane võib tulla siis, kui tal on kõik hästi või saab ta abi ja nõuga siis, kui tunneb, et tee Soomes on püsti. Loomulikult ametlike ametlik koht, kui tal on Eesti riigiga asju ajada, on ikkagi Eesti saatkond ja konsul konsulaarosakond. No alati ei taha minna, saatkond, saatkond on väga sõbralikud inimesed, avatud eestlased, eestlased satuvad mitut viisi, ka Tuglase selts on, õpetab soomlastele eesti keelt ja nüüd viimased paar aastat juba ka eestlastele soome keelt, nii et selles mõttes ja ka rootsi keelt, et satuvad, satuvad, satuvad tihti ja sama uksed on, ütleme 10 nelja vahel on kindlasti kindlasti lahti, saab tulla tulla, tutvuma all on ju Tuglase seltsi balti raamat, kui nina on üle 30000 raamatu, mis on osa Helsingi Ülikooli ühtsest infosüsteemis süsteemist, et ikkagi rõhuvas osas on seal eestikeelset kirjandust, nii et lastekirjandust täiskasvanute oma kirjandust ajas liiguvad ringi ju nagu eelmine Tuglase seltsi tegevjuht Juhani Salokannel Tammsaare, Tammsaare tõlkija Jaan Krossi laulukirjutajate, et selles mõttes on seal see õhkkond ja saab tulla ja lapsed saavad tulla, on, ma arvan, et kõiki eesti lastekirjanikud tuntud lastekirjanikud on käinud seal nädalavahetusel ka lastele rääkimas, on avatud, avatud ruumid. Nii et uksed alati lahti ja, ja võib tulla. Kui me räägime sellest, kuidas eestlastel üldiselt Soomes ju, kui nad on töökad, ausad ja tublid, läheb hästi, siis ma arvan, et need siiski peaksime lahti seletama kaks väikest lausejuppi, mida ma olen teie intervjuudest leidnud. Ühest küljest on öelnud, et eestlased ja soomlased on kuidagi liiga sarnased. Ja teisest küljest te olete öelnud, et meie õnn ja õnnetus on selles, et me ei tea üksteisest küllalt palju. Need on nagu vastandliku märgiga elukohad. Elu elu elu ongi, elu ongi alati, igal asjal on kaks poolt, et me arvame, et me oleme liiga sarnased. Et see tähendab seda, et me usume, et kui soomlast hakkame suhtlema ka siis äri tegema või, või ükskõik mis tasemel. Et me kohe klappima, et me saame täiesti aru, näeb ette valmistama me lähme, nad mõistavad meid. Me oleme ju sugulasrahvast ja 700 aastat, on see sõbrakaubandus kaubandus olnud ja numbrit numbritest saame täpselt aru, mis me räägime, et see on oht, et me arvame, et me oleme liiga liiga sarnased, see tähendab, et me ei tee pingutust. Võib-olla õigem on öelda jah, nii et me oleme piisavalt sarnased, et üksteisest 11 mõista, kuid piisavalt erinevad need üksteisele huvi pakkuda. Et ja kui võtta, et me ei tea, siis võiks öelda, et me teame inimesi, aga me ei tunne neid. Ja see on ka minu enda kogemus, et mina alustasin soomlastega ülikooli ajal praktikal aastal 90 91 asutasime soomlastega tehnoloogiafirma. Tegutsesime EAS Helsingis 10 aastat ja siis, kui meil alustas uus ekspordikonsultant Irene Surva lehte kevadel, kui me käisime taga kohtumisele, kui ma näen inimene, kes on eestlane, kuid Soomes ütleme, et soomlasega abielus Soomet ilmadest töödanud ja kuidas tema kommunikeerib soomlastega, milline teineteise mõistmine on kõne rütmis kuulamises, pausidest, siis mul tekkis väike masendus, et kas tõesti on kõik see 23 aastat mahavisatud. Kuid lohutus on muidugi see, et, et igaüks peab olema jääma iseendaks, et me ei saa muuta, et sõltumata, et ma 23 aastat soomlastega töötanud sellest hoolimata segama nelja vahele, räägin liiga kiiresti, et meil on vaja rohkem inimesi, kes on teinud õlg õla kõrval projekte olnud koos ühes kohas, meil tekib sarnased kogemused. Üks soome kuulsam mägimägironija. Veiko, kus ta sulle ütles, et kas need, kes tuleks minuga maailma kõrgemale Mäo mäe tippu, mõni ütles, aga miks sa tuled? Ma olen kuulnud, et sa hea, aga tegelikult mis loeb, on ühine ühiselt veedetud teekond või läbitud teekond, et see, see on oluline, et ei piisa, kui me teame ainult keelt, käime külas, peab olema ühiselt tehtud projekte, ühiselt tehtud asju, et me läheme inimeseni kriisisituatsioonis kui ka, kui ka, kui ka heas, et seda ma tahan, tahan öelda, sest et me teame. Aga kas me ka tunneme. Ja siis, siis kui me, me planeerimise ajad on siiski erinevad, loomulikult on palju, palju lähenenud, aga viis-kuus aastat tagasi oli see vahe umbes aasta, et kui me rääkisime veebruaris millegi tegemisest, siis eestlased arvasid veel sellest aastast, aga soomlased järgmisest aastaks, väiksed asjad, mis teada märkamatuks ja, ja siis me ütleme, et ei õnnestunud, me püüdsime, ei õnnestunud, aga tegelikult võib-olla oli seal mingi mingi mingi muu asi veel veel veel taga ja sellest üldisest teadmisest, jah, me teame, aga siiski väga paljud, ka Soome tuntud inimesed, käri inimesed ütlevad jah, et ma tõesti pole kaheksa aastat Eestis käinud või, või eestlased ka, et mis ajast meil see teadmine teadmine pärineb? Ja tihti tihti me kohtume küll, kuid Brüsselis ja siis on nagu need jutud ei ole kahepoolsed meie visiidid, kui me läheme Soome tihti, me teeme nad mõnetunnised. Me ei, ööbi on kiire tulla, hästi minna, aga sellisel juhul ei teki seda. Seda keskkonnatunnetust. Mulle helistas mõni kuu tagasi üks eestlane, kes töötas Helsingis lasteaiaõpetajana ja tema rühmas. Nii mõnigi kord pandi tema rühma Eestist perekonnaga koos vanematega toodud laps. Ja ta kirjeldab, et, et lapsed, eesti lapsed, kes tulevad Soome lasterühma, nad on nad on hästi tempokad, kiired nad on noh, mõnes mõttes isegi agressiivsed hästi nõudlikud ennast kehtestajad ja kõigepealt läheb kolm kuud aega, enne kui see laps nagu rahuneb maha ja siis läheb võib-olla veel kaks-kolm kuud, kui ta hakkab rääkima ja käituma selles tempos ja nende põhimõtete järgi, nagu käituvad soome lapsed. Ja mulle tundub, et see on ka kogu Eesti ühiskonnas niisugune kiirus, millega kaasneb teatavat laadi pealiskaudsus. Äärmine soov ennast kehtestada ja seda kõike teha kiiresti. Kas meil on midagi viga? Valdar Liive? Ei, meil ei ole viga, Me oleme lihtsalt teistsugused ja ma arvan, et me peaksime ka säilitama ja see ongi see erinevus, mida soomlased tihti meis meis hindavad, et et teilt asjad tehakse ära teile jääd ootama, nii et et noh, tihti see elu on. Me teisi teistes näeme positiivsust rohkem endas tuleme tunnemise ennast ennast rohkem, aga tegelikult, mis te ütlesite, on täpselt nii, see ongi. Et, et kas see laps vajab aega, et, et nad hakkaks mõistma seda, seda kohta samamoodi ka täiskasvanud inimestele, aga ma arvan, et justkui me kombineerime kasvõi selle meie meie kiiruse või tänapäeval ka äris ja majanduselus on ikkagi nii, et me ei tea, mis tuleb homme, mis muutub. Ja kui me räägime Eesti ja Soome koostöövõimalust või tegelikult ma meelsamini räägiks veel piirkonna, võtame veel laiemalt Rootsi ja kui, kui vaja, siis siis ka Peterburi ja meie lõunalõunanaabrid on see, et, et kui me oleme mõelnud aastakümneid samas rütmis, et võib-olla see meie, mis me juurde toome, ta võib tunduda kellelegi kärsitusena või kellelegi kiire mõtlemisena võime, küsime küsimustele, miks, miks te nii teete, siis see toob sinna juurde seda värvi ja me oleme ju näinud nii Soomes kui Rootsis. Noh, pea iga kuu me kuuleme, et keegi suur rahvusvaheline kontsern on palganud oma tippjuhtkonda ka eestlase. Et, et selles mõttes see võib-olla, et, et me toome, toome mingit uut poolt. Loomulikult ei tähenda seda, et kas me ühiskond on keskendunud ühele või teisele asjale liiga palju. Sa oled nagu laiem teema. Te rääkisite piirkonnast ühtsest piirkonnast, mida on kerge tutvustada Eesti-Soome-Eesti, Soome, Rootsi ja siin muidugi on vaja rääkida Valdar Liivest kui Helsingi ja Tallinna kaksiklinna idee propageeriast ja te olete iseenda kohta öelnud, et te olete Talsingi kodanik. Miks see on hea mõte. Noh, aasta alguses rääkisime, mida ka Helsingi Sanomatele meeldis, oli kui me ütlesime, et on, et Eesti-Soome peaks tegema rohkem isekat koostööd, ta ei ole kellelegi võlgu. Noorem vend, vanem vend, noorem õde, vanem õde, et kui me näeme seda kasu, et keskendume siis sellele täna täna on näha tegelikult võime öelda, on puhtpraktiline asi äriinimesed ja seda on hästi näha. Tehnoloogiaettevõttesse või start-upidesse invest investeerimisel. Üks riik ka Soome on liiga väike. Ehk küsimus on see, et, et näha, et paista, paista kaardilt välja, on vaja koos teha. Ja selles mõttes ei ole oluline, mida meie mõtleme, vaid küsimus on, mida meie kliendid, kuidas me paistame teiselt poolt. Sest arutleda, kes on parem. Aga kui meil on null klienti, nulli investorit, siis me kumbki midagi. Kui me koos tehes näitame, et siin on dünaamiline piirkond, see on erinevad võimalused siis otsused tulla siia piirkonda sünnib kergemini ja kui meil on 10 potentsiaalset investorit, potentsiaalset eksportijad või või turisti, siis kumbki saab midagi ja turism on selles mõttes tihti öeldakse, et turism on madala lisandväärtusega tööstusharu teenindussektor palgad on suhteliselt madalamad kui teistes. Arvan, et turism ilma turismita ei ole võimalik ja turism on niuke teenäitaja, et kui me vaatame kas või täna, kuidas sinna Tallink koostöös Aasia turist toob Eestisse, kuidas laevadel koguaeg on ka venelasi näha. Lähipiirkondades kest tulevad, kui ei oleks neid heal tasemel hotelle, restorane, kultuuri oli ju sellel nädalal, Helsingin Sanomat-is oli öeldud, et kumu on, kumu on number üks, noh, eesti kultuuri asja seal oli kaks lehte täis jälle Eesti Eesti kultuuritegevust ilma piinlikkuset väidetakse, et kus võiks käia, et selles mõttes, et me oleme seda kvaliteeti. Me peame rõhutama kvaliteedile. Soomlased käivad Eestis tegelikult üha rohkem luksusturismi. Luksusturismi pärast ööbitakse hotellides, miks minna Pariisi, kui on võimalik siin saada paremad hotellid, toit, kõik on lähedal, vähem kulub, kulub aega ja sama, sama sama mõtteviisiga tegelikult me saame laiendada investeeringutele ekspordile kogu kogu kogu kogu majandusele, et, et see, see on see koostöö, paistame suurena, me oleme huvitavamad, igaüks teeb otsuseid kuhugi minna. Kui tal on võimalik teha, teha saada ühe reisiga kaks erinevat riiki, siis on suurem tõenäolisus, tuleb eraldi, eraldi müüme, et selles mõttes on see puhtpraktiline puhtpraktiline pool, et ei pea mõtlema oma oma kahepoolsest poolsest kasu, sest ma sellega märkimata, et oma oma oma poe, kes paar aastat tagasi suvel tööle minna, mõtlesin, et, aga nüüd on meil muru. Nüüd on meil muru, et muru on vaja niita, me anname väikse tasku. Rahases talul 15 aastane poeg vaata mulle otsa, küsib, et aga sõidu on meil pere eelarvesse raha juurde. Et see on samamoodi, kui me Eesti ja Soome omavahel ainult teame ostame, müüme siis piirkonda ei tule raha juurde. Et kui me koos, sest tööstuslikud tööstusettevõtted teevad, on tootmispartnerlus, kus ühiselt tehakse projekte kolmandatesse riikidesse ja tegelikult oleks kasulik meile. Meie õpime, areneme, teeme, tervikuid on kasulik ka Soomele, sest tänu sellele on ka Soomel tööd, projekteerimist, tootmist, sest kui see viidaks näiteks isegi kui poola viidaks, siis viidaks kõikjale. Et see on see pool, mida üha rohkem tegelikult saadakse. Saadakse aru, et või siis uus reaalsus ei räägita enam konkurentsis, ta koostööst, aga sellest sellest sümbioosist koopetionist. Et tulles veel tagasi nende idufirmade või start-upide juurde, siis soomlased kaasasid Eesti startup ettevõtteid, kui tutvustasid põhjamaid ja meid ühtse piirkonnana Ameerikas, Silicon Valleys. Jah, me oli, oli, oli paar aastat tagasi või kolm aastat tagasi, kui Silicon Valleys käisime, siis oligi, oligi seal Põhjamaad, Põhjamaad olid koos, soomlased ka, aga loomulikult oli siis Eesti oli täiesti priviligeeritud, kuna kuna hea esindaja Andrus veer, kes seal oli kaasatud kastiibürmets ongi, siis vanemate poolt on eestlane mõlemat pidi ja ja üks oli seal peaesinejateks konverentsil ja ka käis neid firmasid läbi. Esta loomulikult tutvus iga Eesti firmaga ja, ja Eesti oli siis seal hästi-hästi suur. Ega seal seal olles just on näha ja, või saame öelda jah, on mõistlik koos teha. Samamoodi on käidud, nagu on Alexander Stubb ja Urmas Paet käinud nii Indoneesias kui ka Mehhikos koos kaugele, lähme siis on mõistlik ja see idufirmad või startup ettevõtete puhul hästi selge, et kui ka Aalto ülikooli juures avati startup saunased rääkisid Soome startup firmadest, siis oli Põhjamaade omadest, siis oli Põhjamaade Balti riikide omad ja siis on Venemaa kaasatud. Kuid täna siiski mõned aastad tagasi, novembris, novembris oli Euroopa suurim startup konverents las kus see seisnes ka meie president. Ja esimene president, kusjuures, kes on seal Slassil esinenud, oli 5000 osalejat globaalselt ja siis suurimad riskikapitalistid ilma ütles, et jah, et neid tegelikult huvitab see kooslus Helsingi Stockholm, Tallinn nad ei nimetanud muid, et see on see, miks nad miks sind huvitab. Ja kui me kuulsime, et ka president seda tuleb, siis saatkonna majandusnõuniku Jaanus Varu, kui me mõtlesime, et teeks midagi. Ja neli nädalat oli, aga me tegime ja, ja lõppkokkuvõttes tuli välja nii, et see tõenäoliselt see kokkusaamine, kus siis olid kõik Eesti riskikapitalistid, Eesti startup, pidu, ettevõtted, kes seal kohal olid. Ja seitsme kaheksa olulise globaalse riskikapitalisti fondi esinejad. Ja muuhulgas siis ka Peter Vesterbacka, kes on siis Angry Birdsi reklaami reklaaminägu. Loomulikult on see meie olime võimaldajad või pinna ettevalmistajad, eks nad meie presidenti ja president Ilves on, on eeskõneleja olnud, et sellepärast oli see magnet, mis kohale tulid. Aga me arvestasime, et tegelikult see on suure tõenäosusega Helsingis, toimus siis novembris, 13. novembril. Eesti läbi aegade Ottab priskaptiste suurim kokkutulek, et, et Eestis on ühes ruumis ei ole kõik nii palju olnud, eestlased koos ja see tekitas olukorra, kus kõrvalmajas oli 5000 osalejaga äärmiselt kõrgel tasemel üritus. Aga meil olla croik, märkasid, kõik on kohal meie juures ja see on see sünergia ja nüüd me räägime juba edasi, et kuidas võiks koostöö olla Eesti ja Soome start-upide vahel järgmistel aastatel ja loomulikult see on selle start-upide kogukonna ülesanne leida ja õnneks meil täna on olemas, on, on, Tehnikaülikoolis on, on Mektory on, Tehnopol on Tehnopoli son, Garage48 on on startup Estonia arengufond, EAS, meie esindused Silicon Valleys, et tegelikult see koos olemas ja loomulikult oli võimalik seda üritus kani lühikesed teha, et me saime abi, keda kutsuda sellest kogukonnast. Ja siit tuli jälle vana tõde välja, et kõigepealt me peame loomameeskonnad tiimid ja siis tulevad, kui projektid tulevad, siis me saame kiirelt teha. Et kui me hakkame tegutsema alles siis, kui antakse käsk, et teeprojekt, siis on natukene natukene hilja. Nüüd on meil uuesti tänastes uudistes see teema, et Soome riik otsib endale IT-lahendust, mis seoks kokku erinevad riiklikud andmebaasid ja e-teenused ja oleks kasutajale mugav kasutada. Ja nüüd on soomlased leidnud, et Eesti XT on väärt, et sellest eeskuju. See on tore, et nad nüüd on aru saanud ja, ja loomulikult me võime olla ühelt poolt. Et siis ka solvunud, sest tegelikult ju me 2009 juba peaministrid esitlesid Helsingis maigus seminaris Helsingis, meie samasid neidsamu lahendusi, kuid siis on liiga vara, ehk me peame aru saama, meil võib olla väga hea toode olemas aga usaldusväärsuse teenimine võtab aega samamoodi nagu Angry Birds oli Rovio 42. 43. mäng ja, ja, ja Skype'i inseneride esimene ühisprojekt oli aasta 95. Koduleheküljel nüüdsel tele2 tegemisel ja, ja, ja kakstuhatkolm tuli Skype selles mõttes, see näitab lihtsalt seda, et tänast täna on ka Eesti loomulikult. Koostöö on paranenud, et jah, et nii, nii nagu ma olen ka aru saanud, et Soome Soome-Eesti riik on omavahel kokku leppinud, et Eesti litsenseeritud asuta meie X-tee lahenduse koos arendatakse välja järgmine järgnev versioon, mis on äärmiselt ja ka mina olen viimase kolme aasta jooksul meil IKT demokeskus. Ülemiste Citys tehti Eesti IT-ettevõtete poolt, seal on külastanud parlamendiliikmeid, ministreid, kohaliku omavalitsuse ärimehi ja alati nimestatud, et kuidas on võimalik ja ja nüüd on see nüüd loodetavasti sealt, see loob jälle uue võimaluse muudeks asjadeks, nii et eestlased tuleb Helsingit ja Soomet külastada, endale külla kutsuda, olla valmis, sest maine maine, kui see õnnestub, siis kasvab jälle jälle taaskord mühinal. Teisest küljest on sel nädalal olnud Eestis üks jututeemasid see, et väliskapital lahkub Eestist ja siin on nimetatud muidugi soomlaste kirja kaupa ja saan oma hoidja. Ja muidugi ka Schibsted ja, ja Rootsi talkiat ja Scandic hotelli ja ja räägitakse nüüd Eestis taas rahvusliku kapitali ärkamisest. Mis on Valdar Liive, teie seisukoht? Kas see peaks olema meile ohumärke, et väliskapital lahkub Eestist? Ma arvan, et see on üks märk, et meil kodumaine kapital on piisavalt piisavalt mõjuvõimas, et võtta, sest kõik lahkumised on ju on ju keegi kas siis välja välja ostnud või siis asendatakse teenuse turul, oluline on, oluline on veel see, et me ise mõtle, mida me tegelikult tahame saada, mis on meie eesmärk, kuhu me tahame jõuda tegelikult ja siis, ja siis hakkad mõtlema, kuidas jõuame selleni, mida me tänapäeva teeme, et 10 aasta pärast lahkuda, kui me vaatame teiselt poolt ülikoolidevahelist koostööd. Kui me vaatame suurte ettevõtete, näiteks suurima suurima suurima käibega eelmine aasta oli, oli Ericsson Eesti peaaegu 1,4 miljardi. Millal see käibega ja tehakse, tehakse mektori oma oma laborgus, neligi võrk on, et tehakse maailma maailma tipu tipp tipptasemel toodangut või, või ABB, kes avas oma uue campuse Rae Rae vallas Augustused ütleb, et kompetentsikeskust tahetakse, tahetakse koondada. Ja üldjuhul üldjuhul need ka välisfirmade käibed kasvanud Kodumaiste firmadega. Krimelte maailmalaiune edu edu on näha olnud, et selles mõttes ma arvan, et need need innustavad. Loomulikult, nad võivad anda mingi signaali. Jah, me peame sellega arvestama. Ja muidugi, selles mõttes on see ka värskeldav päratav, ET. Me peamegi aru saama, et asjad ei juhtu loomulikust Me peame. Me peame hoolitsema loomulikult omamaiste ettevõtete eest rahvusvaheliste ettevõtete eest, et kuidas neil läheb ja, ja, ja alati, kui ka ettevõtte ära läheb, siis on sobiv hetk küsida. Miks ta läheb, mida oleks võinud teha teisiti, sest tavaliselt see, need on, need hästi head head head õppetunnid, aga ma arvan, et antud juhul ei ole, tegemist on siin ärikeskkonna halvenemisele lihtsalt kui noh, põhiliselt just nagu ta täna nõudis. Skanska lihtsalt ehitusturg on muutuv ja, ja, ja et ma ei oska öelda, võib-olla see peab ütlema komplimendina kodumaiste ettevõtete peale, et kes siis kes siis on seal niukse konkurendid konkurentsi tekitanud ausa konkurentsi tekitanud, et, et see on hea ja hea on nagu näha, aga tegelikult vaatame laiemat laiemat pilti. Et jaa ja nagu öeldakse ka kasvu või startup ettevõtted, et esimest korda on seal ja 100 suurema ettevõtte juures seal juba ka need startup ettevõtted, et selles mõttes on see hästi oluline olnud, vaatame tervikut. Kui meil Ericssonid, Aabeebeed kasvavad, kuidas sealt juurde juurde tuua uusi ettevõtteid, kus Eesti ettevõtte kompetentsid, kasvanud hea näide jälle on ka, on ka? On ka eo langes, siis on, ostis alasele väiksem alkot teki osa ja täna avaldatud andmete andmete järgi on nad ka üks, üks. Olid nad kuskil kolme-neljakümne vahel edukuse hulgas paari aastaga, nii et ja nemad on jälle niipidi vaadanud, et nad, Prantsusmaa ettevõte, kes on tulnud Tallinnasse ja turuks, on Põhjamaad. Et teil ongi muutuses elumuutused ja, ja me ei pea, ei saa mõelda seda, mis oli eile, võtame, mõtle, mis on tuleviku asi, see, mis on ja noh, praegu oli ka, Soomes on hästi aktuaalne. Nokia Nokia nüüd Microsofti, mis on heaks kiidetud, kes on mõelda ka soomlased on suutnud vähemalt väliselt öelda, et jätame minevikku minevikku ja hakkame vaatamise tulevikus saame teha uusi võimalusi, et ka tänu Nokia Nokia inseneridel on sündinud sadusi, uusi ettevõtteid. Me oleme suhelnud, suhelnud ka Salo linna, kes siis kus siis oleks olnud Nokia, Nokia, firmad, kutsume ta Eestisse ekspordiseminaril ja ka nemad on saanud ka ühe, ühe Eesti, Eesti Eesti üks Eesti kool alustab seal uuest uuest aastast üliõpilastega, nii et selles mõttes on see näha kuidas saadakse hakkama rasketes olukordades ja vaadata ikkagi tulevikkusest. Sest isegi Soome Soome graafikuid, kui vaadata, et praegu nagu majanduskriis olnud, aga, aga alates 50.-st aastast Soome Soome SKP või Soome majandus on kasvanud seal kaheksa korda, rikkus on kasvanud kaheksa korda, et et ei ole ju paha. Ja, ja mis see tulevik võib olla Soomes uued ettevõtted? Kaks aastat tagasi loodud etavate Supercel müüdi jaapanlastele maha miljardite eest, et need on. Võtame kogemused, hoolitseme olemasolevate eest ja vaatame, keda me saaks koos koos kaasata. Kaasata tulevik. Vahetame teemat, sest aeg lendab linnutiivul. Te käisite kolmapäeva õhtul Soome Kansases Teatris esietendusel. Seal oli Sofi Oksaneni enda inseneering oma romaanist. Kui tuvid kadusid muljeid, palun. Ma julgenud püsti tõusta, kui ma olin seal loosi teel, saame piletit, aga esimesest loosised tagasi oli see see kombinatsioon kuidas oli, muidugi seal oli ju Eesti Eesti Eesti dekoratsioonide tegija tegija, et sellest selles mõttes muusika seal oli toodud juurde juurde muusikat mida, mida tavaliselt võib-olla ei ole elav. Bänd oli laualava peal Sali visuaale seal jooniseid, seal oli videolõike, seal näidati ka Eestit, sõjaeelset, Eestit soli võib-olla et armsat kenasti soomlaslikult näidatud, aga see, mis seal ikkagi välja välja välja toodi, et noh, kui peategelane siiski siiski saab hakkama. Nii, nii Sakko, Saksa, Saksa, Saksa kui saksa okupatsiooni kui ka Nõukogude Liidu ikke ikke all alati jääb, jääb, jääb pinnale. Ähvardades, kuid siiski välja pole paistvas oma ülemustele väga. Ma väga viks ja viisakas, et siin oli küll Väga puudutav, et ka sealt Soome Soome Soome show jooksul oli, oli, oli ka ise kohal ja, ja see oli äärmiselt äärmiselt äärselt puudutav muidugi soome teatrikogemus puudub, kuna ma olen käinud Soomes kolm korda draamaetendust vaatamas ja üks on üks on Tampere teatripuhastus Vanemuise puhastus seal siis tulid kadusid, aga see oli tõesti hea, hea ja sügav, sügav niukene tunne sai nii nii peenelt ilusti edasi antud, et võrreldes puhastusega mis oli ikkagi noh, võib öelda läige, ta oli, ta oli julm, ta oli šokeeriv siis, kuid teisest küljest jälle teisest küljest jälle ka. Etenduses olla mõnes mõttes nagu veel, šokeeriv homsest on. Pealtnäha paistis kõik kena. Ma olen kohanud niisugust mõtteviisi või, või arutluskäiku, et soomlased räägivad oma 20. sajandi painetest eesti näite kaudu. Et nagu iseendast ja kõigest sellest, mis soomlastega juhtus, on nii raske, äkki ta ikka veel. Et siis seda tehakse naaberrahva kaudu. Nende räit, meiereid. Võimalike Soomest tegelikult ikkagi on olnud kodusõda. Et mida, mida meil ei ole olnud ja nüüd nüüd alles hakatakse sellest rääkima 118, saame palgede, saame jah, et selles mõttes. See on täna täna, täna võib-olla, millest hakatakse rääkima, et see on võimalik, võimalik, et me peegeldama, peegeldama, peegeldama 11 11 sellega jaa, jaa. Jaa. Nüüd veel saate lõpuks kiired küsimused. Miks te ometi läksite Tallinna Ülikooli magistrantuuri just kommunikatsiooni alal, sest kõik teie praegused ja varasemad kolleegid on mulle kirjeldanud teid kui suurepärast suhtlejad. Mida te õpite, noh, ma võin öelda lihtsalt, et Kaja Tampere kutsus krõivasklas, kohtusime osaliselt, tõsi, aga teine, teine üks asi on ikkagi see, et liikudes kahe riigi vahel on tihti olnud äärmiselt raske. Kui me räägime kultuurierinevustest, kui ütleme, et Eesti Soome, kui rääkida koosolekut, võib öelda niimoodi, loomulikult sa natuke liialdatud, et kui Soomes on koosolekul laua peal asjad, millest räägitakse, siis Eestis on persoonid laua ümber, kes räägivad. Ja see tekitas tegelikult huvi, et mis on nagu asjade asjade taga, et kas on võimalik teha trikke, aga sealt olen õppinud, et jah, ainult head asja saab kommunikeerida. Et räägi asjad ausalt ära, nagu on, et see on andnud ja, ja nii palju kui võimalik, sest ma julgen öelda, et ma täiendan, kuna töö on ikkagi niivõrd intensiivne, et seal jah. Ma olen kursused läbinud, aga sel sügisel näiteks ma olen kes on käinud eesti kirjakeele või verbaalse kõne kõne luge kuulamas, kus eesti keele tippprofid räägivad sellest ja võib-olla see on olnud ka niisugune teatud teatud teistmoodi tasakaal töö, töö vahel, et ja samas ka ka näha seda. Ja mis ma muidugi õppisin sel sügisel. Kui eesti kirjakeele hästi-hästi palju kantseliidi ka tselluliiti, siis tuleb välja, et eesti keele on kantseleide osas üks maailma eesrinnas. Et ametnike omavaheline suhtluskeel on veel veel veel kantse liitlikum, kui on seadusekeel. Et kuigi alati, siis on väga positiivne asi, et tegelikult, kui me oma kirjades kõik selle kantseliidi välja viskaksime, saaksime teksti lühemaks ja, ja ma arvan, et meie omavale suhtlus muutuks hästi palju hästi palju paremaks. Aga siiski ka see õppimine on andnud, on seal ka brändikute, kuvantoloogiat ja, ja muud asjad tegelikult aitab. Aitab mõista mõista seda, et midagi ei ole võimalik, midagi ei tule tühjast ehk kui me räägime ka Eesti, et eestlased ei oska müüa, siis, kui kuulates siin kuu aega tagasi ka maailma kõige suuremat müügiguru Vi koolitad, praen, treid, siis lõppkokkuvõttes ikkagi olemas teatud trepp, mille kaudu tuleb minna. Tuleb kuulata, tuleb usaldusväärsus saavutada. Et mina arvan, et Eestis eestlased oskavad küll tutvuste müüa, küsimus on see, kas me oskame alati süveneda ja tähele tähele panna, et see on nagu võib-olla võib-olla võib-olla rohkem, aga selleks ta nagu andnud ja ja mulle meeldib paljuga seminaridel käia, sest siis sa näed ka teistsugust mõtteviisi. Et, et saad oma ka oma oma mõtteid mõelda. Nii öeldakse, et igalühel on omad mured ja seal ajal saad sa näha. Ahah see on, see on mingi uus uus lahendused tulla. Kolleegid EAS-ist ütlevad, et Valdar Liive elabki rohkem tööle. Öelge mulle, palun, mis teile on huvitavam, kas protsess või tulemus, kas teelolek või päralejõudmine? Noh, kuidas kuidas, nagu öeldakse, et ega tuleviku eesmärgi või, või tulemuse nimel sa saad või teel, aga protsessi käigus Loodsaled, meeskonnad etc ja mina proovin juba täna näiteks järgmise aasta septembriks on teatud asjad kokku lepitud ja siis nii öeldakse mööda minnes saad sa ka asjad kokku kokku kokku leppida. Ja noh, kas nüüd loomulikult rääkida peabki rääkima tasakaalustatud elust tõie vabast ajast. Ja, aga noh, kui me mingit asja teeme, siis minu arust on nagu kaks võimalust, kas sa teed või ei tee. Ja, ja Moody loovutab perele perele suure täna võtame, aga naine on mul ka öelnud, et et parem, kui ta teeb midagi, kui, kui ta kui ta lamab lamaga telekat vaatab ja lastega on samamoodi praegu praegu poiss, kes on siinsamas kõrvalmajal majas gümnaasiumis, praegu seitsmeaastaselt, kui ma hakkasin Soomes käima, noh, me oleme kogu aeg, igaüks ju tegelikult reisib ringi palju, et siis ta küsis, et miks sa lähed, mõtlesin, noh, et ega ei taha minna, miks sa siis lähed? Et kui sa ei taha minna, miks sa siis lähete, siis mõtlesin, et ma mõtlesin, et ei, et ma ikkagi tahan minna, kuna see on huvitav, ma näen, sellest on kasu, sellest me saame kontakte, et mulle meeldib see, siis ta ütles, no mine siis, et lihtsalt saab aru, et tegelikult ei tehta asju vägisi, sa tahad seda teha. Ja loomulikult nad ka nad ka natuke tulemusi ja, ja just see pool, et sa saad teha seda koos teistega, et üks nagu soomlased ütlevad, et et üksi ei, üksi ei ole võimalik. Aga üks suudab, üks jah ühiselt ühiselt. On võimalik, kuidas tema laste tulevikku näete Eestis Soomes. Peramugagi Eestis Eestis Eestis olnud, sest töö on ikkagi hektiline, et sinna sinna sinna kui too tuua, aga ma arvan, et lastele, mis me saame anda, anda, on vihjeid näiteks kas või praegu, et ma annan ka ülikoolis õppiv tütar ja poistelt, kui mingeid huvitavaid üritusi, mida näen, siis ma lihtsalt saadan, saadan oma lastele ka kodus olles meeliget, vaata et kui on huvitav, siis mine. Et sest ega me ei saa teistest otsustada, sest me lapsed õpivad asju, ma ei tea, kas 10 aasta pärast hoopis muud muud teemad, et selles mõttes loodetavasti ja ma usun, et nad on tublid, kõik kolm last on tublid ja, ja pere toetab, et selles mõttes on, on ma arvan, et tulevik on väga-väga-väga-väga hea ja heakannet on ka, on ka, on ka raskusi kogetud, nii et selles mõttes teatakse, mille üle mille üle rõõmu tunda, kui kõik hästi läheb. Üks lause, mille ma Valdar Liive teie intervjuust endale täna üles kirjutasin, on see, et elu on muutumises, ei tohiks mõelda ainult sellele, mis oli eile, vaid tuleb mõelda sellele, mida toob homme. Võtame selle lause ja ka kõik muud mõtted sellest intervjuust endale pagasiks kaasa aitäh pika intervjuu eest, Valdar Liive, palju edu edaspidiseks. Ja tänase saate tegi Kaja Kärner kuulmiseni.