Tere hommikust, on advendiaja algus ja rõõm tervitada teid siit jutusaate stuudiost. Mina olen Margit Kilumets, saate aitab tervikuks seada, Viivika Ludvig, aga minu külaline jah, on täna kõige, võlub omal moel ühe jalaga siin ja teisega jälle sealpool Soome lahte. Tere hommikust, doktor Marge Uibo. Tere hommikust, aitäh. Kas ma ütlesin õigesti, et, et sa ikkagi nagu oled pool et sinu süda on korraga kahel pool ja sa füüsiliselt oled ka nagu ikkagi kahel pool seda merd tuleb nii välja. Aga ütleme, et kui sinu graafikud kirjeldada tavalist nädalast graafikut, siis päeva siin ja mitu päeva seal üleval nädalas Tallinnas ja ülejäänud nädalapäevad Helsingis. Kui kaua see niimoodi olnud on juba 16 aastat kuigi tegelikult, et Eesti kliinikumi avasime alles juunis. Ja ennem seda tuli Eestis käidud harvem, et viimased 16 aastat oleme õppinud ja töötanud Soomes. Selles mõttes sa ei ole niisugune tavaline Eestist Soome läinud arst kellestki viimasel ajal väga palju räägitud, et sinu mineku põhjused olid tegelikult hoopis teistsugused. Jah, soome ei läinud, et ma selleks, et arstina hakata töötama Soomes vaid perekondlikel põhjustel ja minu side Eestiga ei ole kunagi katkenud. See on alati olnud väga tugev, minu perekond, minu vanemad, minu õde, kõik on endiselt Eestis ja nüüd olen ka mina nii-öelda natuke tulla tagasi Eestisse, kuna perekondlikult on see olnud uuesti võimalik. Jaa öelda, et ta on väga-väga meeldiv ja tore olla Eestis ja siin on väga, väga meeldiv töötada ja väga toredad inimesed ja kui väga rahul, kui väga sa tegelikult sinna oma kodumaad igatsenud oled. See ka Eesti on alati olnud südames. Aga see ei ole kunagi olnud kuidagi vähem tähtis või et sellepärast ei tulnud sinna soome mindud, aga lihtsalt elu läks niimoodi ja oli vaja teha valikuid, mis, mis maal edasi elada, kuidas töötada. Minu abikaasa lõpetas arstiteaduskonna Tamperes ja seoses sellega oli vaja siis valida, et kus puuri edasi töötada, kuna tema ülikool kestis mõne aasta kauem kui minul minu, mina lõpetasin õpingud varem, siis me otsustasime, et jätkame Soomes tookord ajad olid ka teistsugused. Kui me lõpetasime residentuuri kohti, pakuti meile ainult 20-le 140-st lõpetajast 20-le. Et tegelikult see oli igaühe oma otsustada, kuidas ta oma elu suudab korraldada ja edasi elada. Et tegelikult, ega meid kedagi väga ei vajatud. Otseselt Eestis jah, loomulikult oleks endale leidnud tegevust, ei oleks, oleks ka ennast siin saanud realiseerida ka antud situatsioonis, kuna teine Mihkel õppis, ülikool oli pooleli, oli mõistlik siis perekond ühendada. Kas sinu mees on ka arst, minu ees on kopsast. Ja see, et sinust sai nahaarst, millal see nagu selgeks saab, ültse ühe inimese peas, kui sa kunagi arstiteaduskonna astusid, siis ma ei usu, et see väga veendunud olid seda nahaarstiks saada. Jah, ja alati kõik soovid isegi täitu, isegi kui väga soovida saada nahaarstiks kõiki selleks saalisi, esiteks peab olema eelduse, teiseks peab olema võimalus. Ja aga Soomes spetsialiseerumine eriarstiks ei ole alati nii lihtne eriti välismaalasel naisterahvale. Et tegelikult minu nahaarstiks spetsialiseerumisele soovile lisaks mängis rolli ka juhus, et tuli selline võimalus. Olin õigel ajal õiges kohas, mind vajati ja siis suutsin ennast tõestada, et minust sai nahaarst. Sa ütlesid, et nahaarstiks saada, oluliseks peab inimesel olema eeldusi, millised eeldused on seal nii et kõik võivad eristuda kõigist, ei saa kunstnikud, et peab olema silma ära tunda just need erinevad haiguste ilmnemisvormid. Sama nahahaigus võib olla väga erinev väga erineval inimesel. Täiesti täpselt samasugust löövet. Et kuigi jah, on üldised põhimõtted, aga see, et me ikkagi oskame õieti diagnoosida, õieti ravida ja otsustada, milline ravi sellel puhul on just õige, see vajab vajab nii silma kui oskusi. Kuidas seda nahaarstide? Ma ei oska seda teisiti nimetada kui populaarne väärsust sina enda jaoks. Praegu seletad, et ma arvan, et need viimased kaks, kolm, võib-olla isegi viis aastat on isegi Eestis laha arsti vastuvõtule saada ülimalt keeruline, kas see on kuidagi seotud ikkagi sellise inimeste teadlikkuse tõusuga või sellega, et selliseid halbu näiteid on meie ümber rohkem kui võib-olla oli 10 või 15 aastat tagasi. Et sellele küsimusele on ehk ilmselt raske vastata, eks siin mängivad rolli mitmed-mitmed tegurid jah, loomulikult päikese aktiivsus on muutunud, nahavähki on rohkem, on olnud ka väga kurbasid juht kudumeid et muidugi kõrgendatud valvsus nahavähi eelastmete suhtes väiksed kahjustuste suhtes loomulikult teatud mõttes on põhjendatud. Teisest küljest ma ei arva, et see oleks ainult üks põhjus, miks arste rohkem vajatakse, nahk üleüldse on väga. Välimust mõjutas rock on et kõik lööb, et esiteks nad sügelevad ja nad on ikkagi väga nähtavad, et nad häirivad meie igapäevast elu. Et sellele lisaks on nüüd lisandunud ka ilu, ilumeditsiin, et kui varem oli kosmeetik või kirurg siis nüüd nende vahel on ka siis esteetilise esteetiline termatoloogia, esteetiline naha iluravi, millele on spetsialiseerunud siis termotorkida. Kui sa vaatad inimesele otsa, näiteks meie kohtume esimest korda, siis kui palju minu nahk sulle minu eluviisidest minu meeleoludest minu iseloomus näiteks jutustab? Jutustab ikka, jutustab. Ei, ma ei taha. Aga? Muidugi see elu eluaegne päikesevõtmise harjumus paistab kindlasti silmapigment muutma. Pettused, veresoonte muutused üleüldse. Igal inimesel on erinev nahatüüp, naha tundlikkus on erinev ja sellepärast inimestele sobivad ka erinevad raviprotseduurid, mida kindlasti peab arvestama vastuvõtul. Kunagi 16 aastat tagasi, kui sa läksid Soome ja hakkasid seal tööle nagu täiesti tavaline arst ühel päeval, eks ole, kas sa siis unistasid sellest, et suur saab olema oma kliini? Jah, sellele on tagantjärgi bulla isegi naljakas mõelda, aga esimene kord, kui ma astusin laevalt maha Helsingis mul tuli mõte, et seal on, ma ei oska soome keelt. Mul ei ole arstiõiguseid. Mul ei ole elukutset. Tookord ei ole nii lihtne. Sest et kõigepealt oli vaja teha eksamid kõik otsast alates tänapäeval see on lihtne, et me palume enda laste õiguseid ja me saame, on Euroopa Ühendus. Aga tookord meid keegi ei oodanud, Soome olid tööjõupuudus ka arstide hulgas. Ja kõik algas sellest, et sind üldse võeti kuhugile praktikale. Pärast seda palusime luba osaleda nendel eksamitel. See on automaatne, sinna ainult mindi, sinna oli vaja küsida. Luba, selleks oli vaja luba. Ja neid eksameid korraldati ainult kaks korda armastus, nii et kokkuvõttes mul läks arsti õiguste saamiseks Soomes pärast kuuekuulist praktikat nagu poolteist aastast, kuigi tänu Tartu ülikooli heale haridusele olin sisuliselt ainuke, kes sooritasid eksamid koheselt. Loomakliinikus ikka joonistaja? Jah, kui ma tulin laeva pealt maha, siis ma just mõtlesin, et täna täna mul ei ole midagi, aga kunagi mulle helitehnik aega võttis need oma kliinik Helsingis tulid tehtud aastal 2008, et need kuus aastat tagasi. Aga muidugi erapraksis oli mul juba varem aastast 2002. Lugupidamine selle kõige laiemas tähenduses tähendab ka seda, et sa pead majanduslikult ikkagi oskama mõtelda ja pead oskama toime tulla. Kas kogu see majanduslangus maailmas ja need rasked aastad, kas need olid sinuga kliiniku omaniku jaoks ka närvesöövad? Ilmselt on nii, et kui ei tea, mis sind ees ootab, ei oska karta. Ja kui oleks kõike teadnud, võib-olla ei oleks julgenud isegi kliinikut hakata rajama. Aga õnneks on kõik läinud hästi ja siin on kindlasti olnud Kailiseks eestlase töökus. Loo ilukirurgia, millega ju sina ja sinu arstide sinu kliinik ka tegeleb, on maailmas jõudsalt kasvav selline suund, inimesed tahavad paremad välja näha, tahavad olla igavesti noored ja, ja just hiljuti käis üks sõbranna mul Ameerikas, ütles, ma ei mäleta, mis linn see oli, aga, aga ütles, et, et täiesti kohutav, seal olid ainult palgad ja ilukirurgia kliinikud ja kõik naised, kes vastu tulid, olid rebaseks lõigatud. Et et see, see jäi mulle meelde. Kas, kas kirurgia pool, kas see on kuidagi nagu vallutamas seda, seda teist nahaarsti poolt sinus, et sa oled rohkem ilukirurg nüüd kui Laar juba mina ei ole ilukirurg, mina olen nahaarste, tulen olema ka edaspidi nahaarst. Ja plastikakirurgid teevad ilukirurgiat, nahaarst tegeleb esteetilise termotoloogiaga, see on naha iluravi. Jah, me eemaldame ka sünnimärk, käin võimalikult väikese armiga või koguni ilma Armita ja teeme mitmesuguseid naha kvaliteeti, parandavaid protseduure, toestamega, nahaalust, kudet, aga tegemist ei ole kirurgiga. Neid protseduure võib teostada täiesti poli kliiniliselt, me ei vaja operatsioonisaali, me ei vaja väga pikk ka paranemisperioodi, me ei lihvi enam nahka maha, nii et meil on vaja sidemeid nagu peita oma oma nahka pärast protseduuri või me ei või minna tööle paariks nädalaks. Tegelikult esteetiline dermatoloog maaeluravi annab palju rohkem võimalusi, ehk kui ainult kirurgia üldse kirurgias sky praegu suund on ikkagi avalikkusele, et jah, ilukirurgia-le eriti nagu kõrge tasemisele ilu kirurgiale jääb alati koht ja tellimus Anka üha enam proovitakse teha protseduure. Nii et see oleks esimene, mis silma torkab, kui inimene uksest sisse astub. Et tegelikult, kui see juba paistab nii palju välja, et et see on kohe nagu esmapilgul näha, siis on nagu midagi valesti läinud. Et kas me näiteks kui me vaatame kas või meie vaprad, ilusad seriaalid, kõik, kõik enamus, mis teab kaunist Taylorit, kes pärast iluoperatsiooni tingimata ole nooremiga kaunim. Et selles mõttes noh, minul isiklikult on isegi kahju, et et miks ei ole kasutatud teisi võimalusi, jah, on asju, mida ei saa ilma kirurgi jätta ja siis võib küsida ka, et kas tegemist tegelikult on nii-öelda ilukirurgiaga, et mis on ilukirurgia terviseprobleem, et kui ülalaud on nii palju olla vajunud, need häirivad nägemist või pärast rinnakirurgiat taastatakse rind, kas on, tegemist on ainult ilukirurgia, Ki kindlasti mitte või kui lapsel laiali ulatuvad kõrvad korrigeeritakse see nagu ei ole ka selline lõigatud ilu. Ikkagi aga on asju, mida, mida ei saa ilma kirurgiata korrigeerida, aga sellisel juhul tuleb teha väga kõrgel tasemel ja ainult kirurgia ei, ei tee kindlasti mitte nooremaks ja ilusamaks ja me kindlasti peame tähelepanu pöörama naha kvaliteedile ja mitte niivõrd proovima muuta, kui säilitada seda head naha niiskustasakaalu, naha kvaliteeti. Probleem ehk ei ole niivõrd nagu mõnes väikses kortsukeses kui sellises üleüldises naha lõtvus, inimene läheb nagu väsinud välja, et hing on veel noor, aga aeg möödub liiga kiirelt. Ja esteetilise dermatoloog ja võimalused on väga palju arenenud, et varem ei olnud neid võimalusi. Aga nüüd me, nüüd me ikkagi võime väga kenasti kasutada ära naha, oma uuenemisvõimalusi, et inimene on täiesti loomulik, nagu tal ei oleks midagi kunagi tehtud, ta lihtsalt parem puhanud välja. Ta ei pea kellelegi seletama, mis protseduurid on, on, on tehtud, aga noh, isiklikult ei näe mitte mingit probleemi, et inimene nagu näeb selles, et inimene nagu hea välja, natukene kauem aega. Et see tegelikult ei ole ju kellegilt ära võetud tuntud ja kui inimene tunneb ennast hästi, no miks ta ei võiks ennast hästi tunda ja rohkem on tegelikult ehk küsimus selles, et kui inimene vaatab hommikul peeglisse, on tore alustada päeva, ma näen hea välja. Ja võib-olla ka soov näha parem välja kaasneb ka lihtsalt sellega, et me oleme aktiivsemad pikemat aega, et näiteks varem jäädi pensionile 50 aastaselt, tänapäeval ei kujuta keegi ette, et 50 aastaselt keegi jääks koju, iga ei elaks enam aktiivset elu kindlasti mitte. Et ma arvan küll, et esteetiline demotoloogia ja juste naha iluravi on väga kiirelt arenev. See ei tähenda, et me peaksime tegema inimestest monstrumeid või ütleme et nad ei oleks nii, et tuleks kuidagi muutunud või täidetud või liikumatud, et et see, mida me vahel televiisoris näeme, on ikka kiigas muutunud ilumeeletulemus või siis lihtsalt on neid erinevaid meetodeid kasutatud liiga palju. Et enamus inimesi ikkagi soovivad näha välja hästi loomulikud. Sinu klientide hulka kuulub päris palju soome tuntud artiste ja ühiskonnategelasi. Ja otsustasime kohe enne saate algust, et mängime. Jah, me räägime juttu Soome vabariigi sünnipäev nädala alguses ehk et esmaspäevast alates algab nädal, mille reedel siis kuuendal detsembril tähistab Soome Vabariik oma sünnipäeva ja sellepärast me mängime soome muusikat ja laulavad need naised, kes on sinu. Kuidas ma siis ilusasti ütlen, sinu juures vahel käinud ja sealt parema tujuga lahkunud? Jah, jah, tuleb öelda, et mul on olnud õnn teha koostööd mitmete oma eriala väljapaistvate inimestega ja nüüd laulab meile Paula Koivuneemi igihaljas soome daam, kes tähistas hiljuti ma ei kujuta ette mitmendat sünnipäeva ja laulab ja tegutseb ikka ikka veel väga, väga tiivsed. Miks sa tema valisid? Ma hindan väga tema professionaalsust, tööle, pühendumust ja tema muusikat. Kas ta on ikka niisugune naine ka, kes hoolimata või oma vanusele vaatamata läheb sinu silmale välja hea ehk et näeb välja natukene värskem, noorem kui ta tegelikult on, kui tema füüsiline vanus? Paula on alati olnud väga kena mees. See oli Paula Koivuniemi ja jutusaatekülaliseks täna hommikul nahaarst doktor Marge Uibo. Kuidas sa arvad, mõjutab sinu tööd nüüd see, et patsiendid saavad vabalt liikuda, ehk et ka Eesti inimesed näiteks võivad tulla oma probleemiga sinu vastuvõtule Soome ja siis Eesti haigekassa kompenseerib neile selle teenuse. Et kas sinu töös midagi muutub pärast seda? See võimalus on olnud ka siiani. Eestlased pole saanud, tulevad, pole saanud seda raha tagasi, see raha on väga väike. Okei, et ma arvan, et laevapilet on kallim. Et need inimesed, kes on soovinud, et arstiabi Soomest on leidnud selle võimalusega varem et ma arvan, et see väga palju ei otseselt mõjuta, aga need on siis võimalus nendel inimestel tulla Tallinnasse ei ole vaja minna, kes on ja et sul nüüd kliinid kahel pool eale. Kui sa oma nahaarsti töö peale vaatate just tagasi selle 10 15 aasta peale, siis kui palju sinu töö iseloom on muutunud, me rääkisime sellest, et võimalused on uskumatult palju suurenenud, et sa saad aidata neid inimesi, keda sa võib-olla viis või seitse aastat tagasi ei oleks saanud aidata. Aga kas probleemid on juhtunud? Ei taha haigused on alati olnud üks suuremaid probleeme inimestele. Ja muidugi haiguste ravivõimalused aastatega muutunud eriti mis puudutab sellist selliselt laialt levinud haiguseid nagu akne või psoriaas. Ja ikkagi ütleme kaks kolmandikku minu tööst on haiguste raviga kõik, mis kaasneb iluraviprotseduuridega, algab ikkagi nahast Me lahendama määran kõigepealt naha probleemid, kas need on siis hooldusprobleemid, kas on akne, kassa, lööve, kassiallergia minu erialasse kuulub kaal arheoloogia. Ja alles seejärel hakkame rääkima nendest muudest asjadest, mis inimest häirivad, et eelkõige ma pean ennast ikkagi nahaarstiks. Ja loomulikult siis need iluprotseduurid tulevad sellele lisaks. Kas sa räägid inimestele näiteks söömisest? Küsib, mida nad söövad või millised on nende vaba ajaveetmise harjumused, kui palju nad suitsetavad, kui palju nad alkoholi tarbivad, kas see kõik kuulub sinu töö juurde? Arsti töö juurde kuulub see alati ja nahaarst suudab ikkagi enam-vähem öelda, kui palju inimene suitsetab, egas ta suitsetab, sest see on näha ja tunda. Teil on peres kaks arstiabikaasa? Tegelikult meid on rohkem rohkem ja need tegelikult arsti elukutse on meie perekonda kuulnud väga mitmes põlvkonnas. Et me lugesime kokku 12 ost taevas ja kui teil on sugu, see kokkutulek, siis millest te räägite? Tavaliselt mitte arstidest. Aga kui on noh, peres kaks arsti, kes teevad äärmiselt vastutusrikast tööd, siis on teil võime ikkagi õhtul, ma ei tea, veiniklaasi juures või õhtusööki tehes need mured ja probleemid kuidagi ukse taha jätta ei aruta neid kodus või, või on see peaaegu võimatu. Õnneks meil on nii erinevad erialad, et me ei vestle erialateemadel, et meil on olemas ka eraelu. Loomulikult, kui on ühiseid kliiniku juhtimist puudutavaid probleeme või me neid teinekord arutada ka vabal ajal. Aga reeglina oma arstitööst me kodus ei räägi. Kui sa mõtled oma elu peale Soomes nüüd selle viimase 16 aasta jooksul, siis mis on need asjad, mis sulle Soomes meeldivad? Võimalus ennast arendada kindlasti. Ja enesetäiendamise ja enesetäiendamise võimalus ja ütleme ikkagi naha residentuur Soomes kestis kuus aastat. Kui see Eestis on tunduvalt, et lühem. Et ma olen tegelikult väga tänulik Soome riigile, mul on olnud võimalus nii palju õppida, areneda ja ennast teostada, sest Eestis oleks olnud ikkagi tunduvalt raskem alustada oma töö kõrvalt. Sellise kliiniku tööd. Elu Helsingis, metsale, seal jah, see on Helsingi on väga avatud, Helsingi on väga palju muutunud. Seal on väga palju kultuuriüritusi, inimesed on avatud, ka uuele käivad, käivad kontserditel käivad restoranis, suhtlevad omavahel, et tegelikult Soomest on vahel ehk kui vale ettekujutus, kui väga kinni, sest ja väga tõsistest inimestest, aga tegelikult Helsingi on muutunud palju, palju rahvusvahelisemaks, ütleme isegi pikku viimase viie aasta jooksul. Noh, eks Eesti inimesel keskmisest soome inimesest on ettekujutus, et ta läheb õhtul ikkagi õlle paari ja võtab seal paar-kolm toopi õlut. See ongi meie ettekujutus keskmisest soomlasest, ma pakun. Noh, jah, need eelarvamus ja ma arvan, et on mõlemal pool. Aga teie tutvusringkond seal Soomes on rohkem ikkagi soomlased või, või kuuluvad sinna ka näiteks Eestist sinna elama läinud eestlased? Mõlemat, kuna me oleme ikkagi uurinud nii pikalt Soomes ja minu abikaasa on ka õppinud Soomes loomulikult meie tutvusringkonda kuuluvad väga palju ülikoolikaaslasi ka soomeperioodilt ja loomulikult siis oma tuttavad sõbrad. Aga jah, nii on neil isegi nagu raske öelda, et me kunagi vahet teinud segaseltskond põhimõte suvedele puhkanistis, ahhaa, kes mereinimene, järve jääinimene või hoopis megainimene kõike. Ja kunagi margi, kui sa saad vanaks, kas sa siis kujutad ette, et see juhtub isegi nahaarstidega, ma arvan, hoolimata kõigest ette, et sa tuled ikkagi ja, ja veedad oma ja pensionipõlve näiteks Eestis. Noh, eks see ole sel ajal siis näha, et osa ajast kindlasti, aga ma loodan väga, et mul on jõudu ja tervist. Ta maailma ja sõltub sellest, kuidas minu laps oma elu korraldab. Et praegu ei oska, nagu selle tundub nii kauge ja kunagi ma arvasin, et ka selline anteesing mind kunagi ei puuduta, aga ühel hommikul peeglisse vaadates lihtsalt kreemid ei piisanud. Appi vaata, nahaarsti jaoks võibki olla ikka katab ja edasi sellest üle said. Ega see on ilmselt iga naine elab selle omamoodi üle ja võib-olla see kolmekümneselt ütle, et see puudutab ka sind isiklikult edaspidi, aga nii ta on, et vananemine puudutab meid kõikega nahaarste. Ja võib-olla sellepärast ma mõistan ka, tuleb areni neid inimesi, kes soovivad enda eest hoolitseda. Kas mehed ka seal sinu kliinikus vahel käivad nuga mehed, Ta on ju ka täisväärtuslik. Kui kodanik, et miks nad nagu vähem Siis ravi vajab selline tunne, et, et kuidagi nagu noh, nende jaoks on nii vähe tähtis probleem, vaid tegelikult ei ole. Vaata ehk on just enam probleem selles, et teadlikkuses mees ei soovi kindlasti minna kohe esimesena näohooldusse ega, ja kirurgia tundub ehk liiga radikaalselt varem ei ole olnud midagi alternatiivset või teist võimalust siis võib-olla mehed ei ole ka nii palju just iluküsimustes arste külastanud. Aga käesoleval hetkel teadlikud mehed käivad ikka dermatoloog, kusjuures mis keeles laps räägib, ta käib Soome koolis, ma saan aru, muud varianti ei ole, eks ole, meie laps räägib vabalt nii eesti kui soome keeles, aga kodus siis teie kolmakist jama vahel ikka. Et eesti keeles ei ole kunagi, ei tulnud isegi mõttesse hakata rääkima soome keeltega. Minu soovi ei ole kunagi olnud muutuda soomlaseks või kuidagi selle ühiskonnaga niimoodi liituda, et oma juured unustada, kindlasti mitte, selleks ei ole ka midagi mingit vajadust. Et olen eestlane nii Eestis kui Soomes. Me räägime nüüd sellest Soome vabariigi sünnipäevast, kas teie perel näiteks selle päevaga seoses on ka mingi oma traditsioon? Ma mäletan, kusagil aasta tagasi, umbes ma rääkisin, pakun, oli see keegi Soome suursaatkonnast ja siis me kõnelesime nendest toitudest, mida soomlased armastavad vabariigi aastapäeval süüa. Aga mul seal on mingi imeliku heeringa, mul ei tule praegu midagi meelde, kahjuks. Või mida teie teete, kui on Soome vabariigi aastapäev? Ma arvan, et iga riigi iseseisvuspäeva tuleb tähistada. Tavaliselt me oleme käinud saatkonna vastuvõtul ja pärast seda jätkanud pidulikku tähistamist aga siis ikka soome söökidega või Eestis. Seal on mõlemad eesti söögid muide on, mille järgi sa soomes igatses, tunned. Et eks need on väga sellised tradid, kroonilised ja tegelikult lasteaiast kaasa saadud. Daneelatus, miks me ise siis võiks olla hapukapsaid ja häid hapukapsaid saab ikka ainult jah, nii ta, nii ta tavalisi natuke kiidelda. Et me oleme sealmaal, eks ole, koonilised juba mõtlevad, Apuga on verivorstist väga tõsiselt ja ja, ja tegelikult see Eesti heeringas on ka ikkagi väga hea. Kui on vabad õhtud ja sa lõpetad seal kliinikus kusagil, noh, ma ei tea, viie-kuue paiku siis mida Helsingis tehakse, kui sa ei lähe tõesti kontserdile või sõprade juurde, kas sa lähed siis näiteks spordisaali? Lähen tavaliselt koju, olen oma perega. Need rulluiskudega ei kihuta, ringiliin kindlasti mitte, et jah, loomulikult enda eest hoolitsemine, treening loomulikult kuulub, kuulub nädala programmi. Aga käesolev hetkel ma töötan nii palju, et ma vabad hetked veedan oma perega. Nüüd tuleb see tähtis küsimus, miks sa töötad nii palju? Et see on see vabadus ja vastutus. Minu vastutusel on ikkagi 15 inimeste toimetulek. Need on need inimesed, kes sinu juures tööd jäävad. Et see lihtsalt on nii, et kuna sa oled ühe projekti käivitanud, sa pead ka selle eest vastutama, sa pead vaatama, et asjad oleks korras. Et lisaks arsti tööle tuleb siin ka firma juhtimise pool. Aga ma ei tunne, et see oleks kuidagi, ehkki, nagu raske, et on ma olen ikka veel innustunud või nagu ma teen hea meelega seda tööd ja see on minu enda valik. Aga ma ei ütleks, et ma oleks töö narkama kindlasti mitte, ma oskan väga hinnata oma perekonda oma vaba aega. Aga jah, see eestlastena üldse omane teha rohkem tööd, võib-olla kui mujal maailmas on harjutud, ei ole kunagi saanud midagi kingitult. Ja ega siis elus on vaja vaeva näha, et midagi saavutada, ega midagi ei tule, ilma tööta. Kas sinu juures töötab ka Eesti arste näiteks või lihtsalt inimesi Eestis? Jah, minu arust töötab kunstiinimesi. Nii et natukene nagu selline rahvusvaheline projekt, jah, nüüd on. Kuidas sinu Eestisse maha jäänud pere sellega leppis kunagi, et sa ära läksid? No öeldakse, et mul ei ole vist mõtet enam küsida, et kas ema ikka helistab igale Victoria küsib, et oled sa sooja toitu söönud. Tegelikult ütleme küll peaaegu ikka iga iga päev, et mul on väga lähedased ja head soojad suhted oma perekonnaga. Ja noh, ütleme Helsingi ei ole ju kaugel paar tundi laevaga ja telefonid on loomulikult nad olid alguses mures, kuidas ma hakkama saan võõral maal ilma elukutseta, ilma keeleta. Ega me ju ei tea, kuidas kõik läheb. Aga ma arvan, et päris hästi on läinud. Kui sa vaatad kõrvalt kõiki neid eestlasi, kes praegu Soomes töötavad. Ma arvan, et need arvud on juba muutunud väga suurteks. Et et kas, kas see on pigem hea või pigem halb. Kui sa vaatad enda üldse nagu ennast välistades, sinul oli hoopis teine lugu, sea läksid sinna, aga kunagi koos oma mehega, aga noh, kõiki neid inimesi, kes nüüd tulevad kusagilt Lõuna-Eestist ja ja elavad näiteks viie-kuuekesi kusagil väikeses korteris ja siis see on siin Eestis ja et, et kuidas sa seda kommenteerid kuse kõrvalt. No ütleme nii, et inimestel on tööd vaja ja toimetulekut vaja. Ja kuidagi selle peab ju endale siis tagama, pere on vaja kasvatada, lapsed on vaja toita, et ma ei oleks nii hukkamõistev. Keegi kindlasti ei sooviks teha seda juhul, kui selleks ei oleks äärmist saladust. Et selles mõttes tegelikult on kahju, et need inimesed nagu peavad, nii et ei ole ehk kõigil oma valik, et see on lihtsalt nagu sunnitud valima. Et minul oli see ikkagi nagu oma valik. Aga tegelikult me peaksime väga hindama seda Eesti inimeste ettevõtlikkust ja selle asemel, et jääda ootama siia sotsiaaltoetusi midagi koju kätte tuuakse Eesti inimene haka ja tal on ikkagi piisav koolitus, väljaõppe- ja töötahe, et ta saab hakkama ka välismaal, et ma ei näeks seda ainult negatiivse inimene Eesti inimene alati pidanud hakkama saama ka rasketel aegadel praegu lihtsalt nagu üks viis nagu alati ei ole võimalik osta, tuntakse rõõmu pannkookidest ega inimene tingimata sellepärast õnnetu ei ole. Et see on lihtsalt nagu kokkuleppe küsimus ja see on lihtsalt viis elus toime tulla ja noh, mõnel muul ajutise mõnel on see siis pikaaegsem ja muidugi elu teeb oma muutused. Aga tegelikult väga austan neid inimesi, kes ikkagi suudavad seda teha ja ei karda seda vaeva ja tööd, mis nõuab. Kuidas eestlaste maine Soomes on, sina oled seal sees, sina ei ole enam väljastpoolt tulija, sina oled juba mõnes mõttes nende jaoks oma ja kindlasti sa tead, kuidas meist mõeldakse. Ma ei julgeks öelda, et ma olen oma Selles mõttes, et ega eestlane ei võta ju võõramaalast omaks, seega soomlane ei võta ka omaks. Jah. Ma arvan, et ma olen aktsepteeritud, kuna ma olen olnud seal 16 aastat, ma olen seal õppinud, ma olen spetsialiseerunud nahaarstiks. Aga ma ei või öelda, et ma oleks oma. Teisest küljest ma ei näe selles mingit probleemi, et ma peaks olema oma. Eestlastesse suhtumine ei ole, üldises mõttes ei ole halb, eestlane arvab, et see on halvem, aga tegelikult ei ole ju soomlased ju väga armastavad käia Eestis väga kiidavad Eesti kultuuri Eesti kõike, mis siin viimasel ajal on muutuse muutused toimunud. Et tegelikult me ei peaks võib-olla olema nii kriitilised enda suhtes ja eriti nüüd, kui jõuluaeg on juba nii lähedal ja advendiaeg on alanud ja selline endasse vaatamise järelemõtlemise ja endale pai tegemise aeg on, on see jõuluaeg natukene ka, kus sa jõulud oled jõul kindlasti Eestis oma vanemate juures. Aga aitäh, Marge Uibo, siia stuudiosse tulemast. Täna hommikul me lõpetame Soome muusikaga ja see on üks teine. Ma ei julge võib-olla öelda, et see on sinu lemmikartist, aga see on sinu valik? Jah, Marian klienti on ka rahvusvahelist soolokarjääri teinud noor laulja, kes on elanud kaua ka Prantsusmaal elav käesoleval hetkel Soomes ja teda iseloomustab ka nisust naisena tema professionaalsus, töökus, siirus. Kui sa eesti kuulajatele tahaksid nüüd arstina nahaarstina midagi soovida või soovitada, siis mis see oleks? Midagi väga lihtsat. Väga palju probleemides võib teid aidata nahaarst, et ärge kartke pöörduda arsti poole ka välimust puudutavates küsimustes. Sageli inimesed kardavad küsida midagi, võib-olla mis ei ole nii meditsiiniline arsti käest, aga rohkem julgust ja usaldust. Elu läheb paremaks just nii. Aitäh, Marko Uibu, aitäh teile.