Mina olin siis kolm aastat ja Ühisse kuu pikk ütelda härssin ja kaitskonn panni lapse liikmeks ja lapse luu. Aga hing hädas süvemmeke, rinnan ringi, oli seal madal, maataat käis otsi lugu linnan, aga mina mitte kuskil essaa end ja oma Moes jätte. Sügavus sigade, mina tahtsin ka midagi, näete, mis uže eest ära näe. Paist küll põlde ja hoonete harju. Aga ilus ja imelik, jäik mõttes saade varju ja mina kõik kukub imesik. Käiviks päev mänguma jätsiliigil oli rästa noa lebanud suurt maailma vaatama, lätsin kodus suitsutse kostnemant. Ast roni pen, toess oli pihun. Lääs toess oli värbali. Muud judinad, Juuseevee ihun jäse rabeliku Varblani. Ja läks emale raatsid Mavimete katus sarjale sai. Ja säält massis ringi vaatsi suu siis Mäkse Perani hall. Luman jäi kah seal Traasidki rohkem 16 Siinai. Suur kylma, mis otsitiaoodet? Kägorstnemand, kin jess. Et katusse pääl käive antenni jättele puutniku taevas, heldin, seda kuuluess oli siis ka velgi ennigi sellest old kah ess Netavi.