Ise olen päri raadi osariigis, see on mahtmagandi osariik, aga olen sündinud ja kasvanud momei. Jakalt kuutak linn kahe linna vahel, inglased ise muidugi ei olnud seal ikkagi järele lained, teatud harjumused jäid alles. Eestisse sattusin läbi abiellumist. Eestlanna. Kuidas siia Eestisse sattusite, kui palju ta siis üldse teadsite või omasid ettekujutust sellest maast? Mitte vaga tol ajal välismaa laste jaoks? Terve nõukogude liit kahjuks oli ainult Venemaa ja ei teadnudki, kust täpselt ma tulen, kuidas üldse õnnestus raudsest müürist läbi tulla, et sattuda siia teadus ja suletud linna? Väga kerge ei olnud, aga lõpuks sain vastavalt load, et tulla siia, aga see oli väga lühikeseks ajaks, siis läksin tagasi Indiasse ja siis kunagi hiljem tulin tagasi. Esimest korda oli 1966 detsember paga pakane ilmuli külma läks alla isegi 30 32 kolm midagi väga nautisin külma talve, see oli esimene kogemus minu jaoks mingi külmal maal, hästi palju lumi, külm oli, oli ta raske, aga oli põnev, aga mul ei olnud mõtted tollel ajal vähemalt, et siia ma tulen kunagi tulevikus jaan elama selliseid mõtteid üldse. Millisena paistsid tola teile, eestlased, Moosuletakse arusaam on, et nende aastakümnete jooksul oluliselt muutunud esimesed nagu kokkupuuted. Loomulikult oli vaga kena, väga head, aga see oli lühikene aeg ja lühikese ajaga vastu võtsid vaagagi sõbralikult. Kuidas keeleõppimine, kas edenema praegu nüüd Tartust õliga päevaselt tuleb suhelda eesti keeles, siin ennist hakkame, rääkisime, tuli telefonikõne sisse. Ega eestlane hinnaalandust ei tee, ta vuristab seal telefonis oma laused ette, peate kõigi nende mõtetega kaasa tulema, nüüd on see lihtne, aga toona toona ja see oli, ma ei ütle, et see kerge oli, ei olnud kerge, aga samas ma ei saa ka öelda, et ta oli väga raske ära õppida. Maalin eestlased keskel, võttis natuke aega aru, sa, mis seks, eriti iga sõnale väga palju tähendused on, võtsid sonaraamat, võtsin aga tihti. Esimene tähendus ei läinud mõttega kokku, aga tasapisi hakkas edenema ja. Ma mäletan, et aasta-pooleteise pärast ma hakkasin kane keeles enam-vähem aru saama, kui vastaspool eriti püüdis mulle seletada see asi, siis sain aru küll, minek, illuis eneses oli intensiivne kursus, ehk võib-olla oligi isegi parem, kui, et ei olnud mingit kursused, kes tagant torkis mind, ma ise pidin torkima ennast ja sain niiviisi väga kiiresti siiski asjale jalule ja ma, kui läksin tööle, siis ma ei oskanud üldse eesti keelt. Kõik minu kolleegid oli, kes mõned oskasid natu geni inglise keel ja proovisid seletada, aga nende inglise keel Kamala ei saanud aru, aga nad olid väga kannatlikud Vaga heasoovlikult, see oli üks suur faktor minu eesti keele ara õppimisele koos nendega tänapäeval üldse armastatakse väga palju rääkida integreerumisest Eesti ühiskonda. Kui raske siis ütled, inimesele on, see sõltub inimese oma lähenemisest. Kui inimene läheneb selle mõttega, et ta soovib integreeruda, siis ei ole üldse raske, seda on erinevus, nagu ma ütlesin, väärtushinnangud ja nii edasi. Aga kõikidega saab, kui sa võtad seda positiivselt ja lahened sellele selle selle nurga alt. Aga teie olete tegelikult selles mõttes ka väga õnnelik inimene, et teil on olnud võimalik nagu eestlastelegi jälgida kõiki neid muutuseid olnud nende sündmuste kaasaegne, kui te toona aastakümneid tagasi siia sattusite, kas uskusite ka, et, et võib selline ime juhtuda, et näiteks eesti vabaneb Nõukogude Liidu küljest ja et võib tekkida siia Läänemerele äärde iseseisev riik? Esialgu muidugi ma ei olnud kunagi kokku puutunud sellise kommunismi korraga ja ma ei teadnudki, mis see tähendab. See vottis mandaat aega ja siis tasapisi hakkas nagu selle mõju isegi avalduma sellise kinnise ühiskonna mõju kusagil 80.-te aastate algul juba kaaslootusekiirt tekkima. Et see ei saa nõnda kesta igavesti, kui te saabusite kapitalistlikus Indiast Sotsialistliku Nõukogude Liitu kui suuse toona oli, esialgu nagu ei saanudki sellest aru, võttis aega, enne kui, kui see piiratud ühiskonna mõju hakkasid avalduma. Ma mäletan, kui teatud ajal minule oli siin väga suured liikumiskeeld ja seis iseeneses avaldas negatiivsed mõjud, kas see oli üks põhjus, miks vahepeale ma lits? Läksin ära ma ei põgenenud, aga läksin ära Ameerikasse ja elasin seal poolteist, kaks aastat. See šokoli, teatud ametnike teatud käitumist tasapisi ma pidin oma elus ja seadma teatud isiklikel põhjustel, siis nagu pidin leppima sellega, kuigi see ei olnud meeldiv. Kuidas Te olete suutnud integreerida Eesti ühiskonda oma lapsed nendele täielikult vabaduse andmisega toimida siinsete ühiskonna väärtushinnangutega mõtetega ja mõttelaadidega isana? Tee ei ole püütud peale suruda neid indiaanlane tavasid, kombeid iialgi ja see ei tasugi teha. Mul on tuttavad, kes elavad nii Kanadas, USAs, kes on proovinud seda teha ja tagajärjed lastele on suhteliselt kurvad. Tartus tuntakse teid ettevõtjana, tahate nüüd ühe väga väärse asjaga saada lähiajal maha? Ava Ta unistus on India köök, hind ja restoran. Kui suur võib olla eestlaste huvi India köögi vastu? Kogemus näitab, et on küllaltki suur ja Tartus ka juba enam-vähem see huvi jõudnud on ja koos Meie hostel ja hotellid tegevusega, mis praegu me arendame Tartus, ma soovin, kui võimalik India toidudega alustada. Koks on kõige alus, kelle peab olema hea haistmis. Meel on võimalik, et näiteks tuua päris Indiast, võib-olla see söögitegija? Jah, on küll võimalik ja Indias need haritakse küllaltki kõrgel tasemel ja peabki sealt tooma, muidu see haige maitse ei tulegi sellele toidule ja see ongi üks põhi faktor, mis senini on takistanud seda ette võtmast. Samas ka eestlastele vastuvõetav tavalt saab valmistada. Kutsutakse muidugi kontinentaalset India toidud, kus maitsega on arvestatud eurooplase maist maitsega on arvestatud. Kas peale teie, On veel Eestis? Indialasi hoia küllaltki palju juba viimasel ajal, kui me lugesime, siis oli üle 50 peresid ja me oleme juba moodustanud india kultuuriühing Eestis, kus kõik on teretulnud. Eestlased. Kui ka indialased ja kõiki, kes soovib, kellele huvi on India ja India kultuuri vastu? Me ühingu raames oleme juba korraldanud kaks kontsertide sarjad india kunstnikul sind ja kunstnikult ainult esinevat india muusika ja tantsuga ja kavatseme veel edaspidi ka seda teha, kui palju seal üldse olnud võimalik või saadade olla ka kursis nende sündmustega, mis teie kodumaal nüüd Eesti, aga sünnimaal peale selle, kui Eesti, pannes nõukogude ikke alt, siis kontakti saavutamine palju kergemaks läks, varem oli mitu nädalat, enne kui kirjadki edasi-tagasi jõudsid, nii et ta seda toru räägi inimestega ära, mis seal toimub, see on nagu igapäevaseks asjaks muutunud on ja väga kerge on kultuuri ja kultuurimõtetel liikumine edasi-tagasi toodi, see on nagu igat õnnestuski ja Indias on, ma võin nüüd eksida sadu keeli, dialekte oma kodukandi dialekte. Ta on ikka veel kenasti ilusti meeles, on nüüd küll, jah. Kui nõukogude ajal, see oli vaga raske, kui ma läksin koju või Indiasse, siis ma pidin kaks-kolm päeva kuni nädalaga vait istuma. Aga nüüd on inimesed ka Eestis, kes räägivad minu emakeel ja me suhtleme nendega telefonitsi küllaltki. Kuna nad ei ela kõik Tartus. Me suhtleme küllaltki intensiivselt ja nüüd on kerge seda. Meie saade läheb eetrisse 24. veebruaril on Eesti vabariigi aasta päev, härra Rask, modi. Kas te peate siis kahte niisugust olulist tähtpäeva India vabariigiaastal päev ja Eesti vabariigi aastapäev, India vabariigi aastapäev juba oli 26 jaanuar raames me indialased kuigivõrd saime kokku ja pühitsesime seda, aga Eesti vabariigi aastapäev kindlasti. Mul on väga hea meel pühitseda ja kõikidega koos nagu rõõm tunda, selle puhul olete igal juhul rahul, et valisite oma teiseks kodumaaks tart ja eesti päriselt.