Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadiokuulajad. Aeg voolab katkematult nagu mõtted meie peas ning on taas jõudnud punkti, kus on hea võtta aeg maha ja minna sisekosmilisele audiorännakule. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänase saate külalisteks on maailmakuulus vaimne õpetaja Eckhart tolle ja tema kaaslane Kim end. Suur oli minu rõõm, kui tema raamatuid eesti keeles välja andva kirjastuse Pilgrim pealik Tiina Ristimets mulle teatas, et avanes võimalus tollega intervjuud teha. Eckhart tolle oma baastõdede väljendamise lihtsuse ja tabavuse oskusega on mulle alati meeldinud. Nagu ka tema üheks eelkäijaks peetud India suur mõtleja Tšidu Krišna murti, kelle teoseid ma ka soovitan soojalt lugeda. Igatähes käisime veidi aega tagasi Kopenhaagenis, et helisalve püüda juba mitmed aastad maailma mõjukaimad spirituaalset õpetajate nimekirja tipus trooninud Eckhart tolle vaatasime, kuulasime eelmisel õhtul ka tema esinemist 2000 pealisele publikule. Tolle on laval väga mõnus muhedik, sümpaatne, selge, humoorikas lingi tema teleesinemistele. Et loomulikult on olemas tal ka Ekar tollektiivee, leiate kosmonautide klubi seinalt. Sealsamas on ka raamatumäng, kus on auhinnaks autori autogrammiga teosed. Mõned sellised tolle poolt signeeritud raamatut leiab ka Rahvusraamatukogu kauplusest. Muusa. Kirjastus Pilgrim on eesti keeles välja andnud enamus tolle raamatuid meelerahu, hääl siin ja praegu kohaloleku jõud, uus maailm, Miltoni saladus kõige elavaga üks tänaseks on Ekar tolle teosed üle kogu maailma jõudnud kümnete miljonite lugejateni näiteks raamatut, uus maailm on tõlgitud rohkem kui 40-sse keelde ja müüdud üle seitsme miljoni. Ekar tolle õpetus on lihtne. Teadlik kohalolu on kõige võti ja elu toimub vaid hetkes olevikus. Saksa päritolu ning juba aastaid Kanadas elav tolle ise on oma kujunemistee mõjutajatena üles lugenud terve rodu suuri mõtlejaid, filosoofia, müstikuid läbi ajaloo, enamuse vaimseid, religioosseid maailmavaateid ning öelnud, et tema õpetus on kõikide religioonide essents. Koos Tiibeti vaimse liidri dalai-laamaga esines tolle 2009. aasta Vancouveri rahukonverentsil et teadvustada teadlik olemise olulisust. Tema õpetust hindavad kõrgelt ka mitmed superstaarid, näiteks tippkoomik, Chimm, käri muusika Annie Lennox ja mõjukas telediiva Oprah Winfrey, kes vaimustus tollest totaalselt ja korraldas webinaride sarja, mille menukaima loengut vaatas 11 miljonit inimest. Tänase saate teises pooles kuulete intervjuud Eckhart tolle partneriga, kes on ka vaimne õpetaja ning nõustaja, kanadalanna Kim mäng. Kim kohtus tollega aastal 1998 oli algul tema õpilane ning hiljem said neist ka elukaaslased. Kim mäng on loonud oma õpetuse kohalolul läbi liikumise present strummuugment, mis lisaks tolle õpetustele sisaldab ka Chief, lõu, jooga ja Hinn jooga elemente ning tegeleb keha, meele ja hinge integreerimisega. Kimmy kohta saab lähemalt lugeda portaalist alkeemia, kus saate hallo Kosmos on teatavasti oma küberpesa. Meie tänast jutuajamist Eckhart tollega saate lugeda ka kirjasõnas selle nädala Eesti ekspressist. Selle lingi leiate raadio kahe kodulehelt saate sektsioonist uudiste alt. Sealsamas kõrval on ka nupp arhiiv, kust leiate meie tänased jutuajamised ka inglise keeles. Praegu aga tõlgib Ekar tolle jutu teile. Paavo Eensalu, Kim mängi jutu, Tiia Falk. Ootan huviga ka teie kuulatus tekkivaid mõtteid ja arvamusi saate foorumisse raadio kahe kodulehel. Tere, Eggert tolle. Suur tänu, et annad intervjuu saatele hallo kosmos ja nagu ikka, on, saate avanguks rubriik nimega sinu lugu. Muidugi tahaks täna teada sinu eluloo kulgemist, aga kuna meil on aega üsna napilt, ainult tunnike siis asume kohe asja kallale. Ole hea, palun räägi meile sellest kogemusest, kui see 29. eluaastal valgustusid virgusid, toimus tohutu sisemine transformatsioon. Kirjeldan seda lühidalt ka raamatu siin ja praegu kohaloleku jõud sissejuhatuses kannatasin enamiku oma 20.-test ägeda ärevuse depressiooni all. Kui olin saanud 29. eks siis ärkasin ühel ööl üles ja tundsin end äärmiselt õnnetuna. Ärevus oli tohutu. Mu pähe ilmus mõte, et ma ei suuda enam endaga edasi elada, siis seda mõtet vaadeldes mõtlesin, kas mind on siis kaks mina ja siis see mina, kellega ma ei suuda enam koos elada. Mida see kõik peaks üldse tähendama? Sel hetkel toimus midagi, millest ma veel tükk aega päris täpselt aru ei saanud. Nüüd saan ma sellest aru, nii et saan teile toimunut lühidalt selgitada. Tol ajal teadsin vaid seda, et järgmisel hommikul ärgates olin täielikus rahuseisundis. Kõik, mida ma vaatasin oma meeltega tajusin, oli täiesti uus ja värske. Justkui oleks äsja siia maailma sündinud. Kõik tavapärased asjad tundusid ilusa elavana. Ma ei mõistnud, mis on juhtunud. Ja kui ma läksin linna, elasin tol ajal Londonis ja kõik, isegi sealne liiklus tundus nii rahulik. Arvasin algul muidugi, et see on ajutine nähtus. Ka see rahu pole kuhugi kadunud. Alati pole see küll sama tugev kui esimesel päeval aga see on alati mu elus olemas, vahel taustal, vahel väga tugevalt esiplaanil. Siis hakkasin uurima vaimseid õpetusi ja raamatuid, et mõista, mis on selle äkitselt saabunud rahuseisundi tähendus. Uurisin kaks-kolm aastat budismi iidseid India tekste, uut testamenti, taotletšingi, igasuguseid muid vaimseid õpetusi ja liikumisi. Hakkasin aru saama, et see, mis minuga tegelikult juhtus, oli järgmine. Teadvus oli taandunud enda samastamisest mõtlemisega. Olin võimeline mõtlemisest välja astuma, vaatlema seda, mis alles jäi. Ja ma mõistsin sügavuti, et mu isiksus polnud tegelikult tõeline. Alles jäi ainult mina ja see mina oli teadvus ise mitte minu isiklik ajalugu, vaid piiramatu teadvus. Varem sammastusin ma täielikult iga oma mõttega ja paljud neist mõtetest olid üsna õnnetud mõtted sellest, kuidas mu elu pole ikka piisavalt hea ebakindluse, muremõtted, tuleviku pärast, ärevust tekitavad mõtted ja nii edasi. Ma polnud enne mõistnud, et koguma õnnetu-oleku ärevuse põhjuseks ei olnud mitte minu elusituatsioon vaid minu mõtted mu elu situatsiooni kohta. Ja sel ööl, kui see mitteteadlik mõtete voog äkitselt peatus kogu mu enesetaju fiktiivne identiteet, mis oli selle alateadliku mõtlemisega samastunud, taandus lahustus. Siis sain aru sellest, mille kohta buda ütles, et meie, mina pole tegelikult reaalne, vaid illusioon. Ja sel ööl see illusoorne meele loodud, mina lahustus täielikult sammustunud sellega enam ning ma sain aru, et minu tõeline olemus on teadvus, iseteadlikkus vabastav teadvustas. Kui te minult, aga tol ajal oleks selgitust küsinud, siis oleksin vastuse võlgu jäänud. Teadsin vaid, et elu oli äkitselt väga rahulikuks muutunud. Alles peale aastatepikkust uurimist hakkasin aru saama, kuidas see juhtus ning alles seejärel hakkas minuga toimunud teadvuse nihe õpetuseks muutumas. Inimesed hakkasid minu juurde küsimustega tulema ja aegamööda suutsin hakata neid juhendama, kuidas nad saaks teadlikuks omaenda meelest. Mida ma hiljem hakkasin nimetama hääleks meie peas, millega enamik inimesi end endiselt täielikult samastab. Seda võib nimetada ka endamisi rääkimiseks. Paljud inimesed räägivad iseendaga kogu oma ärkveloleku aja vältel. Mõnikord võib tänaval kohata inimesi, kes endaga valjusti räägivad ja me peame neid hulludeks. Aga polegi teab mis suur erinevus nende valjult omaette rääkivate niinimetatud hullude kõikide teiste vahel, keda peetakse normaalseteks, kes räägivad endaga oma peas. Tihtipeale nad ei teagi seda, sest nad on selle häälega niivõrd samastunud, et nad ongi selleks ajaks saanud. Ja paljude jaoks on see hääl üsna ebameeldiv, see annab neile pidevalt hinnanguid, kritiseerib neid, kaebleb palju, nuriseb teiste inimeste või olukordade üle, olles mõnel pool kriitilisem teiste suhtes või siis iseenda suhtes. Nii et paljude jaoks on see hääl lausa piinav, aga nad peavad sellega elama, nad ei tea, et nad võivad sellest vabad olla. Kui näiteks teie partner teele samasugust piina teeks, siis ei taluks seda, jätaks ta maha. Seega see vabanemine, mis on inimestele kättesaadav, mida võib nimetada ärkamiseks tähendabki vaimses mõttes ärkamist, sellest täielikust samast unisest häälega meie peas. Esimese asjana saate teha sammukese tagasi ja äkitselt mõista, et see hääl üldse eksisteerib. Seejärel märkate, milliste juttude teele korduvalt ajab. See ongi ärkamise algus. Astute sellest sisemisest häälest välja, siis avastate, et teis on ka teine teadvuse tasand ja seda võibki nimetada teadlikkuseks või kohaloluks. See minuga tol ööl juhtuski ja sellest sai hiljem õpetus. Kas see seisund on jäänudki selliseks nagu siis, kui see juhtus? Kas sa oled pärast seda kogemust seda virgumis momenti tänaseni olnud sellises teadvuse seisundis ja teadlikkuses kogu aeg iga hetk? Jah, see on pidevalt püsinud, muutub vaid selle intensiivsus, mõnikord on tegemist lihtsalt taustal oleva rahutundega aga ma ei tõmbu kunagi täielikult tagasi meelega samastamise seisundisse. Teadliku vabaduse ruum eksisteerib kogu aeg kas või taustal ja vahel ka väga tugevalt esiplaanil olles. Mu tavalises päevas on endiselt palju ruumi, kus ma mõtlen väga vähe ja on vaid teadlikkus sellist igapäevast kontseptuaalset mõtlemist ehk nii-öelda häält peas on väga harva ja vähe. Ning kui see ilmneb, siis ma olen teadlik selle olemusest ja tean, et see pole see, kes ma tegelikult olen. Ja sellel häälel peas ei ole minule mingit võimu, ta ei põhjusta enam õnnetut olekut. Aga minu võime konstruktiivselt mõelda on selle kõige juures hoopiski paranenud, sest ma saan nüüd oma meelt palju efektiivsemalt kasutada kui kahekümnendates, kui olin sellega veel samastunud. Ma toon vahel näite, kus inimene istub, autos, auto ei liigu, mootor töötab, aga käiku pole sees ning see annab tundide viisi. Gaasimootor muudkui undab. Aga sa ei jõua kuhugi. Kuigi arvad, et jõuad selline ongi see kasutu mõtlemine enamuse inimeste jaoks. Selline teguviis kulutab kiirelt mootorit, mis ei tööta siis enam eriti aktiivselt. Samalaadne asi toimub paljude inimestega. Nad mõtlevad nii palju kasutuid ja korduvaid mõtteid, et nad ei saa oma meelt enam eriti tõhusalt kasutada. Meil pole siis loov, vaid nagu vana plaat, mis käia, käia pühe, korrates päevast päeva on neid samu, vanu lugusid, kaebusi ja muresid. See on kohutav saatus. Ometi peetakse seda endiselt väga normaalseks. Aga kõik see, mida sa enda kohta kirjeldasid see pidev teadlikkus, kas seda võibki siis defineerida kui valgustumist, sest enamus spirituaalse inimese otsivat just nimelt seda, millest buda rääkis, kui virgumisest. Jah, seda see tähendabki. Kõik see valgustumisega seatud raskus ja keerukus on meie meele loodud illusoorne kujutlust samamoodi, nagu meel on kättesaamatud. Kas see kõrgustesse tõstnud vaimsed õpetajad, kellel see ärkamine toimus? Inimmeel on nad muutnud kättesaamatut, eks jumalateks, näiteks buda buda polnudki tema nimi, inimesed andsid talle hiljem selle tiitli, mis tähendab ärkvel olijat. Nagu me nüüd teame, tähendab see meelega mitte samastunud. Neli 500 aastat pärast buda surma polnud veel ühtegi buda kujutist. Hiljem muutus ta üha enam jumala sarnaseks tegelaseks. Teda küll nimetate jumalaks, aga koheldakse jumalannat. Sama lugu juhtus Jeesusega. Tal oli ka väga sügav õpetus ja selle asemel, et selle õpetuse järgi elada, muudeti õpetaja kellekski täiesti kättesaamatuks. Jeesus ütles väga selgelt, et kõike, mida ma teen ja rohkemgi ideega teie teha ütles ka, et mina ei tee midagi. Isa räägib ja tegutseb minu läbi ja sõna isa all mõtles ta muidugi teadvust, endas tõelist arukust, piiramatut teadvust. Ta kasutas sõna isa, kuna ta elas patriarhaalsus ühiskonnas, patriarhaalsus ühiskonnas, oleks ta öelnud ema. Sa õpetad, et me vajame radikaalset teadvuse nihet, totaalset transformatsiooni, sisemist revolutsiooni ja et see pole enam mitte võimalus, vaid tänaseks juba vajadus, kui me tahame inimkonnana siin planeedil säilida kuidas selliseid protsesse globaalselt aktiveerida ja kuidas teha seda õigel ajal, mitte siis, kui on juba liiga hilja. Oma loengus ütlesid sa ka, et see ärkamine tahab toimuda. Ehk siis mingi hetk, ma tahaks teada ka seda, et mis on sinu arvamus jumalast. Aga kui me räägime globaalsest ärkamisest, siis milline see uus maailm, millest sa räägid, olla võiks, et kas sa võiksid, palun seda visualiseerida ja kirjeldada. Oletame näiteks, et homme on kõik inimesed ärganud ja oma egost kõrgemale teadlikkuse tasandile tõusnud milline siis maailm oleks ja kuidas seda kõike saavutada? Ja varasematel aegadel toimus inimeste ärkamist ja teadlikuks saamist harva. Mõni tegelane virgus, siin, teine valgustus seal see oli pigem võimalus kui vajadus. Võiks isegi öelda luksus. Kuid arvestades praegust inimtsivilisatsiooni arengut, teaduslikku ja tehnoloogilist teadmist, kui menüüd inimkonnale teadvuse transformatsiooni läbi idee, siis me muutume kogu selle teadmiste ja võimalustepagasiga väga ohtlikuks. Sest seal on palju ohtlikke tagajärgi, alates aatomipommidest kuni saasta probleemideni, kaupade tootmiselt, rääkimata sõdadest. Nüüd, kui ärkamine muutunud vajalikuks toimub spontaanselt üle kogu maailma. Ma ei oska öelda täpset protsenti, aga intuitiivselt tundub paljudes maades olevat. Neid inimesi tõmbab ka vaimsete õpetuste poole nagu see siin, kuna nad mõistavad, et see kiirendab, süvendab nende ärkamisprotsessi. Peaksin lisama, et minu puhul toimus ärkamine, äkitselt pole olnud tagasiminekut. Tavaliselt on see sujuvam protsess, mõningane eraldumine meelest siis taas sellega samastumine siis jälle sammuke teadlikkuse poole, sisemine vabadus suureneb ning üha vähem ollakse oma meelest mõtlemisest sisse võetud. Vaimse ärkamisprotsessi nähud meie planeedil erinevad paikkonniti. Mõnes kohas, eriti seal, kus on palju vägivalda käsil varasem arengustaadium. Näiteks Afganistanis valitseb praegu teadvuse seisund, kus Euroopa oli umbes 1000 aasta eest. Näiteks religiooni kasutatakse seal sageli egoteenistuses. See aga ei tähenda, et sellises kohas poleks juba ärganud inimesi. Nagu ka Euroopas leidus pimedal keskajal mõningaid ärganud ja see on väga huvitav fenomen. Niisiis elame siin planeedil endiselt väga erinevatest ajastutest ja suuremates riikides nagu USA on isegi väga erinevaid energiavälju, see on pigem kontinent kui riik. Nii et ärkamine toimub järjest kiiremini. Kas see toimub ka õigeaegselt, et päästa planeet või siis inimkond? Selles osas tundub mulle tõenäolisem pigem liigina ellujäämise stsenaarium. Inimesed on tegelikult ühtse kogu universumit läbiva teadvuse vormiliseks väljenduseks. Ja see ühtne teadvus tahab siin selles dimensioonis avalduda seal juba avaldumiseks valida, mis tahes eluvormi teebki seda. Meie planeedil on inimesed juhtumisi teadvuse ärkamise eesliinil kuid kõik eluvormid osalevad selles avalduvast teadvuse liikumises. Budismis on ütlus, et lõpuks osalevad ärkamisest kõik eluvormid. See oleks muidugi kogu planeedi täielik dramaturgia. Meerumine küsisid ka, kuidas maailm välja näeks, kui oletame korraks, et homme ärgates oleks kõik inimesed planeedil virgunud on peaaegu võimatu ette kujutada, milline maailm siis oleks. Aga ühes võime kindlad olla, milline see maailm ei oleks. Maailm ei oleks enam nii hullumeelne, nagu me praegu iga päev uudistest kuuleme. Kui ainuüksi 20. sajandi ajalugu, kus inimesed on 11 sadade miljonitega tapnud on täiesti hullumeelne. Uuest maailmast oleks hullumeelsus kadunud. Uues maailmas suhtlevad inimesed üksteisega armastavast, energiast lähtuvalt kaob see eraldatuse tunne ja hinnangute andmine, mida me praegu kogeme. Kaob egoistlik samastumine rühmitustega ja teiste vaenlasteks tembeldamine, mis on toimunud juba aastatuhandeid. Suguharu tasemel teadvus, etnotsentriline teadvus, egotsentriline teadvus, on illusioonid, siis lahustuvad. Isegi kui ärkamine on alles pooleli, tegutsetakse teistel alustel. Seega vägivald kaob ja inimesed muutuvad loovamaks. Ei põhjusta enam endale ega teistele kannatusi vaid anname maailmale midagi positiivset, tervendavat, armastavat heasoovlikkus lahkust, nagu dalai-laama alati rõhutab. Me hakkame märkama, et meie planeet on, peab ning me ei hävita enam loodust. Sest kui me pole enam täielikult oma kontseptuaalse meelelõksus, saame läheneda loodusele, näiteks minna metsa ja tajuda, et seal on midagi üliväärtuslikku, midagi püha. Kuni oleme oma meelelõksus, pole meile võimet teiste eluvormide suhtes, siis pole tõelist empaatiat inimeste suhtes, isegi kui proovida kõigest väest olla hea inimene. Kristlased on juba pikka aega üritanud armastada oma naabrit nagu iseend. Vaid vähestel on see õnnestunud. Võib-olla nad ei armasta iseennastki, nad pole välja astunud illusoorses samastumisest. Oma meelega. Pole avastanud, kes nad tegelikult on. Nii et selleks, et armastada oma naabrit nagu iseend, tuleb esmalt avastada, kes sa oled. Sügavamalt kui oma isikliku elulooga piirdub isiksus mõistuse abil endast loodud minapilt. Iga inimene võib seda teadvustama hakata niipea, kui ta jääb sisemiselt vaikseks lastes mõttel lõppeda, nagu näiteks praegu. Meie oleme muidugi raadios ei saa liiga vaikuses olla, muidu lülitavad kuulajad raadio välja. Kui aga lasta mõttel lõppeda ja vaadata, mis siis alles jääb, kui me enam ei mõtle. Kuid võime siiski tajuda ringi vaadata. Ja avastame endas võime tajuda ilma, et peaksime kõike tõlgendama ja kõigele silte kleepima, kõigele pidevalt paaniliselt nime andma. Nii saame vabaks oma kingitusest ilmneb see, kes me tegelikult oleme aeg, teadvuse ruum, mis ulatub tohutult palju sügavamale kaugemale kui meie isiklik identiteet meie vaimne mõõde. Lõpuks mõistame, et oleme üks sellega, mida pole võimalik kirjeldada ja mida mõnedes religioonides nimetatakse jumalaks. Mitte küll budismis, sest buda ei tahtnud kunagi seda sõna kasutada, kartes õigustatult, et inimesed muudavad selle lihtsalt üheks järjekordseks mentaalseks kontseptsiooniks. Kui buda käest küsiti, kas jumal on olemas, vastas ta üleva vaikusega. See on iseenesest oluline märk, sest tema vastus peitubki vaikuses. Kas jumal on siis olemas alles, kui mõttevoog lõpeb ja taipame, et oleme endiselt olemas aga mitte enam mõtlev olemuse, vaid teadvusena siis lõputu teadvus on nii-öelda valgus, mis kiirgab jumalast. Teadvustame oma üksolemist kogu elu allikaga ja see pole mingi võimatu eesmärk, et see on võimalik paljudele inimestele. See ei pruugi küll päris kõigile veel selle eluaja jooksul kättesaadav olla, aga paljudel inimestel on võimalik seda teadvustada. Isegi, kui nad kohe päris sügavuti lähe. Ikkagi aduvad nad, et kuidagi on võimalik vähemalt puudutada seda miskit meie sisemuses, millel on ülivõimas jõud. Nii et me oleme ühenduses ülivõimsa jõuga ainsa jõuga universumis ja see on väga vabastav teadmine, mis loob soodsa pinnase usalduse tekkimiseks elu suhtes. Tunneme, et miski piiritult suur kannab meid. See on Elum manifesteeru mata vorm või siis vormitus, mis meid kannab ja seda saab usaldama hakata. Siin peitub ka religioosse termini usk, tõeline tähendus. Mõnes keeles on usk, uskumine samasena. Inglise keeles on need õnneks eraldi. Uskumine tähendab, et te usute, mingit kindlat lugu või jumalat või midagi muud sellist. Uskumine tähendab alati ei tea, sest niipea, kui te teate ei saa enam uskumust kasutada. Ei saa ju öelda, et ma usun sellesse lauda, sest see on ilmselgelt siin olemas. Nii et uskumine ja teadmine on väga erinevad asjad. Uskumist seostatakse tavaliselt mentaalsete kontseptsioonide või lugudega. Ja kui öeldakse, et teid päästetakse, mingit kindlat lugu, on see ilmselgelt üsna absurdne. Seda teevad kristlased. Muidugi neid päästet on, see on lihtsalt lugu. Kommunist, usu peale teist lugu ja tõlgendab maailma teistmoodi. Kui vaadelda kristluse ajalugu, siis leiab sealt palju vägivalda, kannatusi, et kõik uskusid sama lugu, kuid sellegipoolest piinasid teisi inimesi. Nii et see ilmselgelt ei päästa neid. Aga see pole ka üldse see, millest Jeesus rääkis. Tema rääkis usust ja see on elu sügav usaldamine. Aga seda ei saa luua kontseptuaalse mõtlemisega kontseptsioonidest tuleb välja astuda. Alles siis, kui mõtlemine vaibub ja mööduvad sellest tulenevad esimesed sisemised emotsionaalsed turbulentsid. Siis jõuame suure rahulolu sisemise vaikuse ning seal on meis kõigis olemas hakatend selles vaikuses mugavalt tundma. Siis lähete sügavamale. Algul paistab, et vaikuses pole midagi. Hiljem tunnete seal teatud kohalolu, mis ulatub meist kui persoonist kaugemale. See on imeline teadvustus et me oleme lisaks mõneaastasele elule inimesena ka sügavam kohalolu, ilma milleta ei saaks olla ka inimeste. Ja see ei muutu kunagi, see on sõna, mina, sügavam tähendus. Mina võib tähendada ka väga pealiskaudselt minu isikliku ajalugu, nagu enamik inimesi seda sõna kasutab, aga on ka sügavam tähendus. Ja see tähendab, mina olen olemuse teadvustamist. Millest räägib vana testamendi ilmselt kõige sügavam lõik. Kui jumalalt küsiti tema nime, siis ta vastas. Ma olen see, mis ma olen. Nii et ta ütleb. Tegelikult ma olengi, mina olen, seega jumalat on võimalik teadvustada sügavaimat, mina oleneb tundena olemusena, mida te enda seest tunnete. Ma võiksin teilt praegu näiteks küsida, mis tunne on olla sina. See on imelik küsimus. Enamik inimesi hakkaks mõtlema oma eluolust või isiklikust ajaloost. Aga küsiti midagi muud. Enda tunde tundmiseks ei pea ajalugu teadmagi küsiti midagi sügavamat olulisemat. Milline on teie peamine endaks olemise tunne, mina olemise tunne? Seda ei saagi täpselt kirjeldada, seda tuleb kogeda. Ma ütlen mõnikord koge omaenda kohalolu, ilma et peaksid enda minevikku või nimegi mäletama. Kui ütleme tunnustate oma minevikku või selle, et teil on tulevik ja oma nime, mis siis järele jääb, võite üllatuda, et järele jääbki sügavama mina tunnetus, just sellele kõik iidsed õpetused, jaga Jeesus osutasidki. Mina olen tee tõde ja elu, ütles Jeesus uues testamendis. Ma pakun, et tema jutu üles kirjutades unustati üks väike sõna on. Mina olen, on tee tõde ja elu. Ta viitas võimalusele, et igaüks võib ise selle sügavama. Mina olen olemuse teadvustada. Seda nimetatakse algses müstilisest kristluses. Kristus teadvuseks ja budistid nimetaksid seda buda olemuseks. Avastatakse oma buda olemust, mis on kõrgemal isiklikust minast. Samamoodi avastatakse kristluses lisaks oma isiklikule minale olemas tingimatu kristus, teadvus. Kristus pole siin jällegi Nimivaid inimeste poolt antud tiitel. Aga mis on kõige selle lõppeesmärk? Sa ütlesid, et see on lõpmatu ühisteadvus see jumal, looja kõiksus absoluut, mis tahab manifesteeru taga läbi inimvormi. Kas see on vastus küsimusele, miks me eksisteerime inimvormina? Teine mõte, mis mul sind kuulates pähe torkas, on see, et meie dualistlikus maailmas näib justkui toimuvat lõputu, hea ja kurja võitlus. Mis on selle mõte, mis on üldse kogu eksistentsi mõte? Siin oleks hea rakendada veidi alandlikkust, et tunnistada, et inimese piiratud kontseptuaalne mõtlemine ei suuda iial mõista universumi täielikku ulatust. Teadmine, milleni inimene võib seesmiselt jõuda, pole kontseptuaalselt väljendatud. Sest kui sa küsid mult küsimuse, kasutan ma keelt, mis koosneb ainult reast häälepaelte tehtud helidest. Tähestikus on väga piiratud arv tähti, millest peamised vokaalid. Nii et kui sa palud mul selgitada universumit, siis see on täiesti võimatu. Seda on küll üritatud, mõnikord võib saada ähmase ettekujutuse, kuidas see võiks olla. Seetõttu kasutas Jeesus alati mõistujutte. Taevane kuningriik on selline selline, nii et ta ei selgita seda. Ta kirjeldab, et see on natuke sedamoodi, andes edasi peaaegu et poeetilise pilte. Aga oma piiratud moel vastan sulle, et universum soovib kahte asja. Ja kas paika pead võid muidugi ise üle kontrollida. Oskan sellele vastata seepärast, et ma tunnen iseend ja igaüks meist on mikrokosmos. Nii et mingil moel peegeldab iga inimene tervet universumit. Ja universum soovib esiteks luua vorme. Vaata kasvõi meie planeeti, kus igal sekundil on õhus, vees ja maa peal miljoneid eluvorme mis on nähtavad või nii tillukesed, et me isegi ei näe neid nagu universum naudib seda loomist vaimustusega. Vastasel korral ei teeks seda. Ja ka meie oleme tema lõputu loomingulisuse väljenduseks. Seega pole kahtlustki, et universum armastab loomist. Pole ka kahtlust, et universum armastab ka iseenda eest omaenda identiteeti peita sest iga olend, kelle ta loob, usub end olevat sõltumatu. Kuigi ta pole seda. Kogu see protsess muidugi pidevas muutumises möödub, kõik sünnib, areneb, küpseb, vananeb ja sureb. Universum on justkui unenägu, mis loob, ehk unistab ise end reaalseks. Ja tema teine soov ongi keset oma loomisunenägu ärgata, sellest teadlikuks saada. Sama juhtub ka inimestega, märg hakkame ja tegelikult toimub see, et universum ärkab inimese vormis, tunneb ära oma tõelise olemuse. Vahel Me eraldame end kõiksusest, näiteks justkui ei eksisteeriks loodusest eraldi. Tegelikult oleme me aga kõik universumi osaks üks loendamatutest universumi enese väljendustest. Saades teadlikuks, et sinu tõeline olemus on teadvus saab sellest teadlikuks universum, mis vaimustub teadlikkusest keset kogu seda võrratut, unenägu, mis on tegelikult tema enda olemus, kehastunud lugematute eluvormidena. Järgmiseks etapiks ongi saada keset seda imelist loomingut teadlikuks. Ja meie inimesed tahame Ühest küljest osaleda aktiivselt loomises millekski pidevalt, saades, kuid samas saada teadlikuks oma sügavamast olemusest minna sügavuti praegusesse hetke, kogeda, sisemist rahu tunda meie sisemises on selline paik, kus meil vaja midagi, kus oleme täiuslikud, jõudes oma olemuse, sügavama dimensiooni. Nii et ühest küljest tahame endiselt midagi teha piisavalt sügavale minnes mõistame aga, et mees on juba täielikkuse tunne. Need ongi kaks universumit tendentsi, mida ma nimetan väljapoole liikumiseks ja koju tagasi tulemiseks. Need toimivad nii inimeses kui universumis üldisemalt. Ma arvan, et palju rohkem ei saagi universumi kohta öelda. Proovisin oma häälepaelte võimete piires, ülejäänu tuleb ise teadvustada, ära tunda. Teadlased ütlevad, et kõik algas suurest paugust. Universum sai alguse eimiskist. Ja ükski teadlane ei oska öelda, mis asi see eimiski on. Nad ei saa sinna minna, kuna see on eimiskit, siis polnud ka aega. Ja siis hakkasid äkki ilmnema vormid ja me oleme endiselt laienemise faasis, kuid on ka koju tagasipöördumise liikumine. Ühe teooria kohaselt hakkab universum ühel hetkel jälle kokku tõmbuma. Kaob eimiskiks. Sama protsess toimub inimese südames, see paisub ja tõmbub kokku. Samuti sisse- ja väljahingamisel universumi hingadele välja omaenda vorme laieneb. Hinga peale sisse, kõik saavad üheks ja nii edasi. Need on inimkehas, peegelduvad universumi liikumised. Räägime ühest nii öelda tähtsaimast asjast, mis on ego meie enesetähtsusest. Sa ütlesid, et teadvuse ärkamine, see teadlikkus eksisteerib meis kõigis ja et me peaks aktsepteerima elu sellisena, nagu see on, usaldama elu, aga kuidas seda usaldust leida? Eriti kui inimesed on kogu aeg murekoorma ja probleemide all lookas, nagu tänapäeva moodsal inimesel kombeks on. Ja teiseks, et mis on see lüliti, kust me saame minna üle egolt teadlikkusele oskad selleks äkki mingi suuna või võtme või valemi anda? Jah, hea küsimus, just nii see ongi, seda nimetatakse praeguseks hetkeks. Enamus inimesi elavad täielikult ego teadvuses oma meeles pannes vaevu tähele olevikuhetke sest alati on ju vaja tegeleda selle justkui väga tähtsa tulevikuga viibida mineviku mälestustes. Nii et enamus inimesi ei saagi aru, et ainus, mis seal üldse on, ongi see olevikuhetk, praegune moment, kogu su elu toimub alati ainult olevikus. Siis me kõik peame sellega nõustuma, aga inimesed elavad nagu oleks asi vastupidi. Nagu tulevik oleks tähtsam. Paljude jaoks on praegune hetk pelgalt astmelaud järgmisse hetke kuhu me alateadlikult kogu aeg tormama. Nii et nad pisendavaid kõik, mis neil üldse saab olla ehk praeguse hetke pelgalt vahendiks. Nad viibivad alati oma meeles ja meel tahaks alati juba järgmises hetkes olla. See tekitab stressi, ärevust ja nii võite jõuda oma elu lõppu, olemata kunagi tõeliselt elanudki. Olete alati elanud järgmise hetke jaoks nii palju toimivadki. See juhtub seetõttu, et samastatakse ennast liigselt mõtlemisega. Minevik ja tulevik eksisteerivad ainult meie meelemõistuses, need on vaid mõtted meie peas. Elu ise toimib olevikus. Keegi pole ju kunagi kogenud tulevikku, see pole võimalik samuti minevikku, see oli toimumise ajal praegune hetk ja selle meenustamisel on see jällegi praegune hetk. Kogu teie elu toimub praegu mujal elu ei ole. Saades aru praeguse hetke ülimast tähtsusest saabki alguse teadlikku tähelepanunihe siis võite öelda, et kui see hetk on kõik, mis teil üldse on, võin ma sellele rohkem tähelepanu pöörata, seda rohkem väärtustada, sellega rohkem sõbraks saada. Sest paljud inimesed ei suhtu oma hetke eriti sõbralikult. Nad on kõikjal ja igaühega õnnetud. Mõistes praeguse hetke tähtsust, loovutada sellele seismiselt vastu punnimast. Olete hoopis sõbralik kõige suhtes, mis olevikus esile kerkib ei lähe närvi, vaid hakata aktsepteerima praeguse hetke olemist. Kui olevikuga vaidlema hakata Lotte kannatusi. Ja seda teeb meel automaatselt. On üks hea vaimne õpetus lihtne, kuid tohutult õhus. Ja mis võiks olla kuulajate jaoks kas ainsaks praktikaks, mida kasutusele võtta? See pärineb ühelt mõnesaja aasta taguselt sen meistrilt, kes õpetas oma teele asuvale õpilasele. Kus iganes sa ka ei oleks, mida iganes, aga idee ja ükskõik millisesse olukorda sa ei satu, siis ütle need sõnad. Tänan kõige eest, mul pole ühtegi kaebust. Kui õpilane kahe aasta pärast tagasi tuli, lausus ta, et olen seda mantrat kasutanud, aga see ei toimi, pole ärganud ja kõik on endistviisi. Meister vastab seepeale, tänan kõige eest, mul pole ühtegi kaebust. Sel hetkel mõistab munk nende sõnade sügavamat tähendust, mida ta seni vaid pealiskaudselt oli kasutanud ent mõistis, et neid sõnu tõsiselt võttes ei ole sul enam kunagi olevikuhetke suhtes vastasseisu. Sel hetkel lahustub ego see meele poolt loodud mina, kujutlus. Ego elab alati eluga opositsioonis, karjudes pidevalt MINA MINA avaneb, sisemine ruum muutubki ruumiks kõige jaoks, mis peaks antud hetkel juhtuma. Sa muutud sügavaks aktsepteerides olevikuhetke täielikult, nii nagu see parasjagu on, elad sa endaga täielikus kooskõlas ja saad aru, kui sügaval sinu tegelikku olemust. Ja siis äkitselt on sinus suur sügav rahu, sa jõuad egost kaugemale. Sel meistri soovitatud vaimsel praktikal on kaks aspekti. Esiteks tänan kõige eest ja teiseks pole ühtegi kaebust, mis tähendab, et meel ei vaidle olemasolevaga. Tänan kõige eest, tähendab, et teil on tänulik suhtumine kõigesse elus, mis toimub muidugi alati olevikus. Tänulikkus tähendab ka te olete lugupidav kõige suhtes, mis parajasti ümbritseb. Olgu see siis taevas, puud, isegi tehisvalgus siin ruumis või tool, millel istute. See on kena, inimesed on selle valmistanud, saaksite istuda. Inimesed on valmistanud ka selle laua, et saaksime seda kasutada. Inimesed töötavad, et saaksime elektrivalgustid. Ja universumis on päike ja taevatähed ja tuul ja õhk, mida me hingame tekib tänulikkus õhu eest, mida saab hingata. See on nii imeline ja see kõik toimub praegusel hetkel. Väärtustavad lihtsalt kõike, mis praegu toimub. Meeldida, aga seal on eriti oluline ikkagi tänulik olla. Meil oli hiljuti üks vaimne retriitassiisis, mis on kristluses tuntud Püha Franciscuse sünni- ja elukoht ning ka tema üks peamisi õpetusi eluks oli olla tänulik isegi ebaõnne puhul, nii et haigeks jäädes öelge suur tänu selle haiguse eest või kui tal polnud näiteks piisavalt süüa, ütles ta uuesti. Ta oli kõiges tänulik ka nende asjade eest, mille pärast inimesed tavaliselt õnnetud on. Kui tal oli külm, kuna polnud piisavalt puid, siis ta tänas ka selle külma eest kompromissitu olevikuhetke aktsepteerimine. Taoline tänulik suhtumine on väga oluline, sest see aitab teil praeguse hetkega ühenduses olla. Siis hakata nägema, et selles hetkes on nii palju head. Isegi kui meel räägib teile, et elu pole piisavalt hea, tuleks osata eristada elusituatsiooni, tähendab minevik ja tulevik. Kuid on olemas ka praeguse hetke elusus. Ärge seda ignoreerige, alustage just sellest. Ning kui te arvate, et teil on palju probleeme, siis küsige endalt, milline probleem mul praegusel hetkel on. See vabastab teid suurepäraselt probleemide pettekujutelma, st siis pöördub teie tähelepanu sellesse hetke ja siis taipate te alati, et praegu mul õigupoolest polegi probleemi. Võib-olla järgmisel hetkel, aga mitte praegu. Võib esineda väljakutseid, kus peab tegutsema näiteks avaneb ukse, siseneb mõni metsloom, siis peame tegutsema. Aga see pole probleem, see on väljakutse ja tõelise väljakutse korral tegutsetakse. Probleem on aga meelesünnitis, millest ta siis mõtleb ja mõtleb, isegi kui ei saa parasjagu midagi ette võtta. Nii et kui tunnete probleemide raskust, tulge praegusesse hetke. Märkate, et hetkel pole tegelikult vigagi ja vea lõi üldse tee meel prioritiseerib midagi tulevikutingimustesse või mäletab midagi ebameeldivat. Niisiis lahkuge meele küüsist, kasutage praegust hetke uksena teise teadvuse seisundisse. Kui küsida, milline on kõige lihtsam ja kiirem viis muutusteks, siis ma ütlen praegu olevikuhetk, see on kõige vaimse masin üldse. Sellepärast on ka raamatu pealkirjas kohaloleku jõud. Sügavamas tähenduses on olevikuhetk elu ise lahutamatu teie tõelisest olemusest. Kõige sügavamal tasandil on olevikuhetk teadvus ise, mis muudab kogu elu võimalikuks. Lihtsamalt öeldes tuleks taibata, et see ongi see praegune hetk on kõik, mis mul üldse on. Võiksin sellest sisuga hea hetke teha, sõltub teie suhtumisest. Kui olevikuhetk teile pidevalt ei meeldi, siis teile ei meeldi kogu elu, sest hetk ongi sama, mis elu. Kui pisendada hetk vaid vahendiks võtta seda ületamist vajava takistusena, nagu paljud inimesed elavad, on nad alati rohutide kärsitud. Olevikuhetk on nende jaoks põhimõtteliselt takistuseks, see tähendab aga kogu elu elu kohtlemine takistusena on aga päris absurdne elamise viis siis peegeldab elu seda muidugi ka tagasi. Elu peegeldab alati mehe põhilist teadvuse seisundit meile tagasi Nendes meile siis ühe takistuse teise järel, kui see on meie põhisuhtumine. Praeguses hetkes elamine ongi võti muutusteks ja see on alati olemas. Tänulikkus ja aktsepteerimine. Inimesed arvavad mõnikord, et olevikku aksepteerida satuvad nad situatsioonidesse, mis neile ei meeldi. Tegelikult juhtub aga vastupidi. Kui seismisel pidevalt vastu võidelda, on hoopis suurem tõenäosus samasse olukorda takerduda. Tihti juhtub, et täieliku aktsepteerimise korral hakkab elu kohe muutuma. Kohe, kui hakata olevikuhetke hästi suhtuma, hakkavad asjaolud palju kergemini muutuma. Negatiivse suhtumise korral kehtib ütlus mille vastu võitled, see püsib. Paljudel nagu öelnud, et alustades kohalolu praktiseerimist hakkas elu palju kergemini voolama. Muutusid seesmiselt hetke suhtes sõbralikumaks ja asjad hakkasid muutuma, kuid pole vaja palju muutagi, kui oled juba niigi eluga rahul. Selles seisneb asja ilu. Iga saate lõpus on rubriik nimega ankeet, kus ma küsin igalt saatekülaliselt needsamad viis küsimust ja nii ootan ka sinult vastuseid küsimustele, millest esimene on, mis on elu mõte. Nagu ma juba selgitasin, on elu mõte teadvustada, kes sa tegelikult oled. See on elu sügavam tähendus. Ilma selleta pole elu terviklik. Tõeliselt rahuldab elu vaid siis, kui lähete endasse sügavuti, teadvustati oma olemust oma isikust, sügavamalt. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi, nii indiviidi kui inimkonnana? Kui elate kooskõlas praeguse hetkega, siis harmoonia peegeldub ka homses, mis muide ei saabu kunagi, sest homme on ainult mõte. Kui aga elada elementaarses koos kõlase harmoonias olevikuga hoolitseb niinimetatud homne enda eest ise. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Õnne valemiks on aktsepteerida ja tervitada kõike, mida elu teile praegusel hetkel toob. Vastasel korral ei õnnestu teil kunagi kaua õnnelik olla. Õnn peitub ainult üksolemises praeguse hetkega. Te saate ainult praegu õnnelik olla. Kui te praegu õnnelik ei ole, siis ta pole seda ka tulevikus, vähemalt mitte kauaks. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Ma ütleksin neile, et saabusite alles arengujärgus planeedile ja me oleme just ärkamas kollektiivselt pettekujutluse seisundist suuremasse ärkvelolusse. Seega palun olge meiega kannatlikud ja kaastundlikud. Mida sa soovitad inimestel veel lisaks uurida? Ma soovitaksin, et kui te leiate mõne vaimse raamatu, millele te reageerite, mis neile korda läheb, siis ärge seda lihtsalt korra läbi lugege, vaid elagi koos teie jaoks väärikate raamatutega, kasutage neid korduvalt raamatuid, kohaloleku jõud või uus maailm võib lugeda palju kordi alati pea kogu raamatut läbi lugema. Avage juhuslikust kohast, lugege paar lehekülge, mitte enam teabe saamiseks, vaid sellesse teadvuse seisundisse minekuks. Niisiis kasutage raamatuid kohalolu seisundisse sisenemiseks. Asi pole niivõrd täiendavast teabes, kui just meele kütkest kohal olla. Astumises. Thank you Eckhart tolle mats folkaminkide show, hallo kosmos siin veidi do in Estonian. Tere, kim mäng, suur tänu, et meiega täna oma mõtteid jagad ja nagu ikka, tahaks teada, kas sinu lugu, kuidas sa sattusid vaimsetele radadele, millised on olnud sinu elu olulisemad õppetunnid ning muidugi seda, kuidas toimus sinu spirituaalne transformatsioon ja kuidas sa kohtusid Ekar tollega. Mina teen nende nii-öelda vaimsete praktikate juurde, oli sisuliselt kannatuste rada, olin sügavas masenduses. Kanadas on meil riiklik ravikindlustuse süsteem ja tol ajal ei olnud mul väga palju raha. Nii et mul oli see kindlustus. Aga see kattis ainult psühhiaatrite kulusid. Nii et kui tahtsite minna alternatiivsete nõustajate juurde, siis seda kindlustus ei kata. Psühhiaater muidugi tahtis mind antidepressantide peale panna kohe kuid miski minu sees ütles, et see ei tööta. Antidepressandid mind ei ravi. See oli lihtsalt selline intuitiivne teadmine. Mitte et mul oleks midagi antidepressantide vastu. Ma tean, et mõne inimese puhul on see toiminud hästi, aga ma räägin isiklikult endast minu sees ütles miski, et minu jaoks see lihtsalt ei töötaks. Nii et igal nädalal oli mul psühhiaatriga sessioon. Ja iga kord, kui ma läksin tagasi tema juurde, siis ta ütles keeemm, sa pead neid antidepressante võtma, sest et mul olid ka enesetapu mõtted. Ja loomulikult nad ei saa sind sundida. Kui ma tõesti oleks väga hädas, siis nad oleks mind haiglasse pannud, aga nii hull asi ei olnud lihtsalt masenduses. Ja ühel päeval ütles ta, et tead, mul on sellised väiksed pakikesed ravimeid lihtsalt juhuks, kui sa tahad proovida, et võtsin need pakikesed vastu ja ühel õhtul oli mul masendus, eriti must, nii et otsustasin tablette proovida. Umbes samal ajal paar päeva hiljem ütles mulle sõber, et ta tahab mulle kinkida puhkust vaikuse laagris. Ma arvasin, et ohoo, okei, ma proovin seda. Lähen vaikuselaagrisse. Olin selle kohta lugenud palju, tol hetkel ma veel Eckardist ei teadnud, ma ei olnud tema raamatut lugenud, aga olin lugenud igasuguseid muid raamatuid idamaise vaimsuse kohta. Nii et ma sain sellest idee tasandil aru, aga mitte põhjalikult. Transformatsiooni või muundumist ei olnud veel toimunud, nii et läksin sinna vaikuselaagrisse ja see oli mu esimene kestis seitse päeva. Seal sain esimest korda aimu sellest vaikusest, mis sisemuses, võib-olla. Ja kui ma seda nägin, seda aimasin, siis otsustasin antidepressandid minema visata. Ma ei olnud neid isegi nädal aega veel, nüüd aga juba otsustasin need ära visata. Otsustasin ennast pühendada sellele vaimsele praktikale ja kui see ka ei tööta, siis ma lihtsalt teen omale otsa peale. Ma tõesti tundsin, et see on mu viimane võimalus. Nii et heitsin kõrvale antidepressandid ja pühendusin meditatsioonile vaimsele praktikale ja ühendusin ärkamisel. See teekond on ei olnud lihtne. Olid tõusud, olid mõõnad, aga kuna ma olin saanud aimu sellest kogemuse kaudu, milline võib olla sisemine vaikus oli seda omal nahal kogenud, milline rahu tuleb mõistmise kaudu. Milline rõõm sellest tuleb, olin seda tundnud enda sisemuses. Sealt algaski minu tõeliselt pühendunud vaimne teekond. Mõned nädalad või võib-olla isegi kuud hiljem. Sain tutvuda Eckhart tolletöödega. Üks mu sõber helistas ja küsis, kas sa tead, et meil on üks vaimne õpetaja siinsamas Vancouveris. Mõtlesin, ei, ma ei teadnud, kes ta on. Sõber ütles, et see on Eckhart, tolle, kes kirjutas raamatu The Hour of näo eesti keeles siin ja praegu kohaloleku jõud. Ta korraldab sel nädalavahetusel meistriklassi, kas sa tahad muga kaasa tulla? Ütlesin, et hea küll, tulen ka. Aga mõtlesin, et loen enne raamatu ka läbi. Ja nagu ma mainisin, siis tol ajal ei olnud mul väga palju raha. Raamat oli ainult kõvade kaantega saadaval. Vaatasin hindama ei mäleta, palju, see oli ju 25 või 30 dollarit. Meistriklassi vastu maksis ainult viis dollarit. Nii et ma mõtlesin, et hea küll, ma maksan enne viis dollarit ära ja kui mulle see kas meeldib, siis ostan raamatuga. Loomulikult mulle meeldis meistriklass. Ning kohapeal kohtusin ühte ühist tuttavat. See oli nii minu kui Eckardi tuttav ja tema meid tutvustaski. Sealt algaski meie suhe, mis puudutab õpetust. Ja mina omakorda aitasin Ekarty ka palju, sest et see oli minu viis talle tasuda selle õpetuse eest. Vahepeal läksin reisima, käisin Indias. Mu tütar oli just lõpetanud kooli ja otsustas minna Austraaliasse. Nii et mõtlesin. Vot hea võimalus, lähen Indiasse kohta, kuhu ma olen alati tahtnud minna ja just eriti selle vaimse praktika seisukohast. Selle aja peale, kui ma tagasi jõudsin, oli Eckardil neli korda rohkem kuulajaid õpilasi ning ta palus, et ma teda aitaks. Nii et selle töö käigus muutusime lähedasemaks ja meie suhe liikus järgmisele tasandile. Aga kus sina praegu oma arenguteel oled, kui Ekart on virgunud, siis kus maal oled sina, kas ka valgustunud? Võib öelda, et me oleme kõik valgustatud, teen teatud määral me oleme, sest et meie olemegi teadlikkus. Isiklikult olen veel sellel teadlikkuseni jõudmise teel, sest minu jaoks juhtunud nii, nagu Eckardil see juhtus, tema ego lagunes peaaegu üleöö suure kannatusega. Aga enamike jaoks meist on see protsess, mis lõigub edasi pisitasa. Enamus inimestel võib võrrelda seda protsessi kui pendli liikumist. Pendel liigub kannatuse ja rahuteadlikkuse vahel vaikuse vahel ja iga see pendli liikumine. Selle käigus võime vaadata kannatust kui õpetajat, mitte õpetust, vaid õpetajat saame järjest teadlikumaks ja seda teadlikkust võib vaadata kui valgust, mis paistab meie ego peale meie enese teadmatuse peale. Ja selle kaudu muutume me ise ka teadlikumaks. Sellepärast ongi otsene kogemus väga oluline. Me peame kõike jõudma sellise hetkeni, kus laseme sõnast lahti ja kogema, sest et ilma kogemuseta on see kõik ainult meiega peas, see on ainult mälestuste ja mõistuse tasandil. Aga teadlikkus, teadvustatus. Meie olemus ei ole meelega seotud, vaid meel kerkib esile läbi teadvuse. Aga meil ei ole see, kes me tegelikult oleme. Nii et minu jaoks on see olnud selline uinumise-ärkamise tsükkel siin edasi-tagasi, kuid üks hetk jõuad ühte punkti, kus ütled, et aitab küll, mul täiesti kõrini juba ja sel hetkel arenedki oma erksuse suhtes järgmisele tasandile kese, pühendumus, mis ma endale võtsin aastaid tagasi. See kasvab ja kasvab ja jõuadki sel hetkel ärkveloleku järgmise tasandini, see on evolutsioon. Ja selle kasvamise käigus sünnib peaaegu isegi uus pühendumus selles mõttes, et inimene aktsepteerib seda ette ja küll, olgu kuidas on, võivad olla tõusud ja mõõnad, aga tänu minu teadlikkusele ei ole need mõõnad enam nii rängad. On üks õpetlik vaimne lugu, mis räägib sellest, kuidas ühel päeval läheb jünger välja, leiab oma õpetaja istumas kivil. Õpetajal on pea käte vahel ja ta nutab. Jünger küsib õpetaja, õpetaja, miks sa nutad? Õpetaja ütleb. Ma just kuulsin, et mu poeg suri ja nutab edasi. Aga jõnger küsib selle peale. Aga õpetaja, kui te rääkisite, et kõik on illusioon, siis miks te ikkagi nii palju nutate? Selle peale ütleb õpetaja? Ma nutan selle pärast, et see on kõige kurvem illusioon üldse. Nii et isegi kui me oleme vaimselt ärkvel, see ei tähenda, et meie emotsioonid kuhugi kaovad. Me oleme ju ikkagi inimesed. Aga ilu peitub siin, selles, kuidas me saame eemalduda oma emotsioonidest. Me saame olla teadlikud. Sellest tuleb selline suur sisemine rahu, olgugi et need emotsioonid parasjagu on üle võtmas. Minu isa suri eelmisel aastal, leidsin suure sisemise rahu, kuigi ma olin väga, väga kurb. Nagu oli selles loos, õpetajal suri poeg ja ta oli kurb. See on loomulik, me kõik elame üle selliseid asju. Me oleme inimesed. Sellepärast kutsutaksegi meid inimolevusteks, sest et me oleme. Ja see olemine on vaikuse vertikaalne dimensioon. See on see ühendus nii-öelda taevaga. Nii et kujutage ette, Kristi, sellel on ka vertikaalne dimensioon, horisontaalne dimensioon. See horisontaalne on vormi dimensioon, see on maailm. Asjad maailmas tulevad ja lähevad, oleme kurvad olema, rõõmsad, aga kui me oleme selle vertikaalse dimensiooni oma sisemise vaikusega ühenduses, siis ei mõjuta see horisontaalne telg meid nii palju. Ja mõjutamatuse all ma mõtlen seda, et see teadlikkuse kese seda ei mõjuta. Horisontaalne telg, teadlikkuse kese, mis ei ole asi, ei ole objekt. See on igavene subjekt. Kõik asjad tulevad ja lähevad läbi selle teadlikkuse keskme. Kui küsida endalt, kas ma olen valgustatud, siis ühest küljest ma võin öelda, et jah, olen küll valgustatud aga samas, kui mul tuleb selline kehaline valulik reaktsioon, siis võib-olla tekib kahtlusi. Aga nende kahtluste kõrval tunnen ikkagi sellist ruumi enda sees, kui seda keset. Ja tegelikult mulle ei meeldigi vastata sellele küsimusele, et kas sa oled valgustatud. Sest et kes küsib ainult mina saan seda endalt küsida. Kõik vaimsed praktikad on suunatud sissepoole. Ei ole oluline, mida te, Pekkar, tolle, mida teeb kin ENG ei ole oluline, mida ükski vaimne õpetaja teeb. Sest et kõik, mis tuleb ja läheb, see käib ju läbi meie läbi meie teadlikkuse läbi sinu enda teadlikkuse. Ja see vorm, see keha, mis meil on, see on kanal selle teadlikkuse jaoks tuleb ainult lasta sellel teadlikkusel endast läbi voolata. Eckhart tolle õpetab, et kui märkame ebateadlikust olekust teadlikule elule siis oleme loomulikus joondumises oma tõelise jumaliku olemusega ja see ongi uus maailm. Aga milline oleks see uus maailm sinu ettekujutuste järgi, kuidas maailm ja inimkond siis muutub? Ballaabru mul ka, et mul ei ole visiooni, ma tean, et kui ma olen selles olekus selles vaikuses siis seal on armastus, seal on vaikus, ecard ei armastan nii väga sõnaarmastust, sellepärast et sellega on seotud väga palju erinevaid ideid. Samuti ei armastada sõna jumal. Aga mina armastan sõna, armastus, armastan sõna. Jumal, ma võib-olla lasen natukene rohkem lahti nendest teistest mõistetest. Aga igal juhul, kui selles vaikuses, siis seal on ainult armastus ja see ei ole vägivaldne. Kes teab, mis me sellises olekus võime luua, võib-olla midagi väga ilusat imelist. Lihtsalt seda ette ei tea. Ma arvan, et ma ei tahagi ette teada, sest vaimsus, vaim, jumal, teadlikkus, need on kõik teadmatud asjad, ma ei tea, kas keegi üldse saaks neid lõpuni tunda. Aga mida me võime ise teada, mida me võime tunda, on see, kas me ise oleme ärkvel, peame ainult küsima endalt, kas ma olen ärkvel. Kas ma olen piisavalt, et ärkvel, et elu saaks minust läbi voolata ja luua? Kui meil on need kogemused Paikusega, siis hakkama mõistma neid võimalusi ja potentsiaali, seda potentsiaali, mis olemas on, aga me ei tea, mis sellest lõpuks välja tuleb nagu kunstnik, kes võtab kätte pintsli. Ta ei tea, mis võib tulla, ta seisab seal hetke, saabub vaikus ja siis järsku ta näeb seda pilti, mis peab lõpuks välja tulema. Meie elu ongi nagu lõuend, nii et kuidas me loome kas vaikse, rahuliku meelega või töödeldud tingliku meelega egoga. Valik on igaühe enda teha. Üks küsimusi, mis tõuseb, kui räägitakse muutustest sise- ja välismaailmas ja mis huvitab iga lapsevanemad on see, et kuidas siis kasvatada oma lapsi, kuidas hoida nende loomulikku suurt teadlikkust ja kohaloleku võimet, siirust, ehedust, samal ajal neid õpetades ja juhendades, et nad elus ja maailmas hästi hakkama saaksid. Mida sina soovid? Ma arvan, et iga lapsevanem, kui nad saavad lapsed tahavad neid kaitsta, nad tahavad, et lapsed ei peaks kannatama, nagu nad ise on kannatanud. Aga paraku meil ei ole kontrolli selle üle. Kui me ise ei ole piisavalt ärkvel piisavalt teadlikud Endast oma elust siis anname selle kannatuse edasi oma lapsele. Võib-olla teadlikult, võib-olla mitte teadlikult, loomulikult suurem osa inimesi ei anna teadlikult oma lastele kannatusi edasi. Piiblis näiteks on kirjutatud sellest, kuidas isa tutt kanduvad ühelt põlvel teisele ja mis need patud on, see on teadmatus. Et kui me oleme ise sellest teadmatus, kus siis me anname sellega edasi oma lastele, mida rohkem me oleme ärkvel, seda rohkem me saame ka seda ärkvelolekut erksust anda edasi oma lastele. Lapsed on ju rikkumatud, nad on süütud, nad sünnivad. Pärast seda hakkavad õppima, kuidas mõelda, õpivad sõnad Selgeks vaatavad ringi oma süütute silmadega ja võtavad kõik vastu. Rääkisin pärast tänast üritust ühe naisega ütleme seda naiste, seda abielupaari juba tükk aega ning sellel naisel on õde, õde on üksikema ja kaks õde on kuulanud tolle, et juba aastaid Nad lihtsalt kuulavad seda, nad ei pruugi sellest ka lapsega nii väga rääkida. Ja võib-olla vahetevahel õed omavahel räägivad sellest, mis mida nad on kogenud oma ärkamisprotsessist. Kuid lapsed on ju nii erksad, isegi kui me arvame, et nad ei kuula, siis nad kuulevad. Ja seda tähendabki ärksaks olemine oma terve olemusega kuulamine. Sest et lapsed on ju nagu käsnad, nad võtavad kõike endasse, mida nad kuulevad ja näevad ümberringi. Nii et selle üksikema poeg põhimõtteliselt sünnist saati oli Ekart oled kuulnud. Nüüdseks on ta 14 aastat, et vana ja ta ema rääkis mulle, et see on uskumatu, milline see poiss on. Vahel küsib ta näiteks pojalt, mida sa mõtled. Ja poeg ütleb, ma ei mõtle mitte midagi praegu. Või kui näiteks midagi läheb viltu, ütleb noh, mis seal ikka, ei ole hullu, see ei ole oluline. Ja laps on lihtsalt õnnelik, kui t oleksid näiteks täielikult ärkvel või teadlikud veel, siis võib-olla võiks oma ellu midagi sellist, kui sisse tuua. Võiksite neid plaate lasta kodus. Aga mitte niimoodi, et sunnite last istuma ja kuulama seda plaati. Sest tegelikult me ei tea, mida iga inimene peab läbi tegema. Targad. Võib juhtuda, et laps peab tegelikult selle valu või kannatuse läbi tegema, et lõplikult ärgata ja õide puhkeda. Mul on endal 30 kaheaastane tütar ja ma mäletan, kui ta läks Austraaliasse. Mõtlesin, et oh, ongi kõik läbi, ei olegi enam sellist aktiivset kasvatamist või õpetamist. Ma olen ikkagi vanem selles mõttes, et ta tuleb minu juurde nõu küsima. Aga me peame neil laskma minna isegi siis, kui nad parasjagu meie juures elavad. Me võime juhtida juhatada. Me võime viidata sellele või tollele rääkida neile lugusid. Sest et ka vanal ajal ju õpetati läbi lugude võiks rääkida enda protsessidest, oma elust, oma kannatustest, nende põhjustest võib-olla sellest, kuidas me otsuseid tegime. Me võiks õpetada läbi oma lugude ja sedasi neid juhendada ka kõige enam on neil vaja ruumi, selle asemel et Nende aega teleka arvutite mängudega sisustada. Ma näen kogu aeg lapsi, kes, kellel näpud kogu aeg käivad, nad mängivad oma väikseid mänge ai foonide Aipäädide kõikide selliste vidinate peal. Aga lastel on vaja selliseid vaikseid hetki, kus nad parasjagu mitte midagi ei tee. See vaikus paigal olemine on täiesti normaalne kuid vahel tuleb ka endalt küsida, kas ma enda jaoks olen võtnud piisavalt aega, et kogeda seda vaikust sest lapsed teevad järgi, mida teie teete nad vaatama, mida te teete? Mõtleme, vaatad aha, praegu on ema vaikne aeg või siis võib vaadata, kui lapsel on parasjagu mingisuguseid probleeme, siis võib küsida, et kas sul on praegu vaja natukene lihtsalt vaikselt olla. Sest kui meie lapsed kannatavad, meie tahame ju seda olukorda parandada, me tahame seda kannatust likvideerida. Me tahame, et see kannatus oleks läinud aga laske neil seda kogeda, sest et ka nemad õpivad ju tegelikult otsese kogemuse kaudu ja ka meie, kui meil vähegi võimalik, siis me õpime kogemuste kaudu kõige lastega jalutamas kõige looduses. Kui me oleme looduses, siis suurem osa meist hakkab kohe sildistama või märgistama asju, et aa, vaata kui ilus puu. Kui ilus lill, aga see hetk, kus me millegi ära märgistama või sildistame, siis lõikame läbi energiavoo lõikame läbi ühenduse elu allikaga. Et selle asemel, et asja sildistada, kui laps küsib, et mis see on, mis on enne seda, kui me ütleme talle, et see on puu siis võiks hoopis küsida, et mida sa tunned, kui sa seda asja vaatad, näiteks mõned lilled, juskui kõdistaks mind. Nende lillede energia kõditab minu energiat. Energia levib ju väljaspoole keha ongi kõigil üks energia, mis ühendab meid linde, loomi, taimi, inimesi me kõik vibreerima teatud sagedustel. Ja mõned lilled on sellised. Kui ma vaatan neid, siis ma tunnen sellist kõditust oma energiaväljas. Nii et küsige lastelt, kuidas te tunnete seda asja või kuidas te tunnetate seda asja enne, kui ütlete talle, et see on puu või lill enne kui tutvustada talle seda nime. Sest et nimi ei ole ju asi iseenesest, nagu teie nimi ei ole see, kes teie olete. Teie funktsioon ei ole see, kes te olete. See on ainult ajutine seis. See, kes te olete, on väljaspool igasuguseid vorme. Ja see ongi see rahutunne, mida me saame läbi Paikuse kogeda. Kogeme seda rahu, seda elus olemist. Sa oled ka öelnud, et praegu valitseb maailmas yang energia, mis on selline maskuliinne, jõuline, aktiivne, väljapoole suunatud ja mis praeguses läänemaailmas domineerib. Sina õpetad teadlikkust läbi liikumise preesensi. Muument, mis õpetab meid taas enda juurde tulema just läbi naiseliku ja sissepoole suunatud in energia suurendamise. Kas maailmas saab kunagi olema ka täiuslik yin ja yang energia tasa? Et maailm oleks täielikult tasakaalus ja harmoonias, pead sina ise sisemiselt olema tasakaalust, sealt sa näed, kas maailm on tasakaalus või mitte. Kujutame korraks ette seda Jennengi sümbolit on jäänud pool, mis on valge ja piisab vaid ühest väiksest kinni täpist gäng tasakaalustada. Samamoodi toob see väike piisk Jangi Jennyle tasakaalu, kuid tasakaal ei pruugi alati tähendada mõlemat poolt peab täpselt võrdselt olema. Kui sa küsid mu käest, et kas sellest väiksest piisast piisab meie jäng energiaga maailma tasakaalustamiseks siis ära unusta, et maailmas on ju miljardeid inimesi. Yang energia on loov energia. Nii et see toob asju ellu. See on Jang In on vastupidine, see on ruum. See on vaikus. See on aktsepteerimine. Nii et selleks, et luua uus maailm, peab võtma mingi vormi. Aga kas see tuleb kusest Jennist või kas see tuleb praegusest jängist, sellest, mida me juba teame. Aga me ei saa ju uut maailma luua sellest, mida me juba teame, sest et see midagi Me teame, on täielik läbikukkumine. Nii et see peab tulema ennist. Nii et kui see uus maailm tuleb läbi Jenny siis see hetk, kus ta hakkab vormi võtma, see on hetk, kus me võime yangist rääkida. Ja nii tekib uus maailm, uusmaa kui me kõik seda ise täksime ja teiste üle nii väga ei muretseks, kui me kõik kollektiivselt inimestele seda teeksime, märkaksime. Ja ühel hetkel me teeme seda kõik, sest et praegu on mõned jõudnud teistest ja ma ei mõtle seda positiivses või negatiivses võtmes vaid pigem kujutage ette seda lille, millest me rääkisime. Me kõik oleme erinevates õidepuhkemise faasides erinevates teadlikkuseni jõudmise faasides. Dalai-laama korraldas rahukonverentsi ja Eckhart oli seal kohal. Külalisena. Dalai-laama pidas eravestluse, milles me osalesime ja me siinkohal tegelikult tähendab umbes 100 inimest vini. Seal küsiti dalai-laamat. Miks teie sektoris ei ole naisi? Te ju räägite, te usute naiste vabadust, naiste võrdsust, aga samas teie sekt ise ei ole naisi. Teie olete ju dalai-laama, miks te midagi ette ei võta, selle suhtes? Ta mõtles ja ütles. Tead, praegu on arvamus umbes keskelt. Lahknev pooled on poolt, pooled on vastu. Ma läksin minema, mõtlesin, et, aga tema on ju dalai-laama, ta võib ju öelda ei. Kõik naised võivad siia tulla, ma ei saanud aru, kuid samal õhtul turgatas mul järsku, issand jumal, loomulikult ta ei saa ju sundida ennast peale või sundida mingit arvamust peale, sest et see oleks jäng. Kui kõike ei ole ühel joonel. Kui kõik ei ole nõus, siis see tähendaks, et ta sunnib peale oma arvamust selle asemel, et lasta asjadel loomulikult kulgeda. See oli ju umbes 50 aastat tagasi, kui 100 protsenti Monkadest oleks öelnud. Ei, mitte ühtegi naist ei tule kõne allagi, aga nüüd on see protsent juba 50, nii et progress on märgatav. Aga me ei saa seda tagant sundida, teab vaikselt pehmelt lähenema. Kui mõelda näiteks nende vanamoodsate, lukkude ja lukuaukude peale, siis kui liiga kõvasti keerata, siis võti läheks katki, aga tuleb lihtsalt tasakesi seda lukku augus loksutada. Ja seda dalai-laama just teebki, ta vaikselt raputab inimesi ärkvele. Teadlikkus ei ole ei meessoost ega naissoost, nii et miks me oleme sellise eristuse teinud, see on ainult meelemõistuse tasandil. Meel ja mõistus tegid sellise eristuse ja kui me näeme seda eristust, kui me oleme teadlikud sellest, et see on mõistuse ja meeleotsus siis saame ka aru, et see tegelikult ei pea niimoodi olema. Ja kui me sellest aru saame, siis see tähendab, et me räägime juba teiselt positsioonilt. Me oleme teadlikuks saanud. Kas maailm oleks parem paik, kui seda valitseksid, naised in energia. Ja mida sa üldse arvad sellest, et praegu on väga populaarne teema avastada ja arendada oma naiselikku väge, mis sa üldse kogu sellest püha naiselikkuse teemast arvavad? Ma ei mõtlegi niivõrd selle peale, et kui naised või kui Jenny energia võtaks üle, siis oleks maailm parem igaüks endas eneses. Meil kõigil on olemas, nii et ka mehed peavad endast seda Jenny arendama. Samamoodi nagu naised peavad endas jängi omadusi arendama, sest et ma arvan, et me oleme natukene kaotanud neid teisi pooli, eriti just naised nõmmel liiga jängis oleme pidanud olema tugevad, natukene mehelikumad. Et võiks öelda, et me liigume tagasi oma naiselike omaduste poole, sest et kui me oleme palju saavutanud, ütleme ja me ei ole veel õnnelikud. Kui meil on hea töö, Me saame head palka ja me ikka ei ole õnnelikud, siis milles on asi, mis teeb õnnelikuks see teadlikkus, mida meie kutsume vaikuseks? Meie olemus tegelikult ei ole ju seotud ei Hinny ega jängiga, vaid tasakaaluga. Et kui me oleme teadlikumad, siis ka loome paremini tasakaaluteadlikkus, parandab, ravib, keegi ei saa meid parandada, see vaikus ravib samamoodi nagu keegi teine, inimene ei saa teid äratada, te ise peate endale sisse vaatama ja ärkama. Me kõik peaksime natukene rohkem Jenny tooma oma ellu sisse. See toob kaasa tasakaalu, harmoonia meie meie endi sees ja ka maailmas üldisemalt. Kui tuleb Jenny juurde, siis võib-olla tõesti naised saavad natukene võimu juurde ning kui mehed ärkavad veidi rohkem toovad veidi rohkem kinni oma ellu siis ka nemad realiseerivad oma tõelise võimu. Aga me peame aru saama sellest, et need ei kuulu kellelegi, ei meestele naistele, see ei kuulu ühelegi inimesele vaid et see võim on praeguse hetke päralt. See on vaikuse võim. Ja see ongi tõeline võim. Kas me oleme ikka kindlad, kas me tahame jätkuvalt rääkida sellest, et see võim on naiselik ja kui naised võetakse üle maailma, siis kõik oleks parem? Kas sa tõesti saaks nii olla? Kõik, mis on juba avaldunud võime öelda selle kohta, et see on minevik? Nii et meie mõtted, mis ma mõelnud, need on kõik minevikus mis on praegu praeguses hetkes on veel vormi võtmata teadlikkus, avaldumata, teadlikkus. See toob paranemise nii meile kui ka tervele maailmale. Aga see peab algama igast indiviidist. Sest et ta maailmaga ei ole iseenesest midagi viga. Viga on selles, kuidas meie oleme siin maailmas olnud ja sellest mõelnud. Näiteks täna, kui vaatame välja, siis vihma sajab taeva jaoks, seal on see probleem, maa jaoks ei ole see probleem. Aga meie oma vestlustes võime sellest probleemi teha. Näiteks vahel ütleme, väljas sajab vihmamaid tahad vihma 100-ks praegu madal päike oleks väljas, nii et me ei aktsepteeri asju nii, nagu nad on. Me ei aktsepteeri seda imelist vihma, mis toidab meid, taimi, loomi, mis annab meile elu. Te ju teate, et me oleme 90 protsenti veest tehtud. Nii et see tasakaal, see peab tulema meist endist meist seest. Kui meil on see tasakaal, siis me kiirgame seda tasakaal omakorda, ent ümbritsevasse maailma. Ja siis avaldub see, mis peab avalduma sellest vaikusekohast, sellest armastuse ja aktsepteerimise kohast. Siis meil ongi need omadused. Sa oled juba 15 aastat olnud Ekar tolle partner, kes on tänapäeva üks mõjukamaid vaimseid õpetajaid. Mis on see küsimus, mida inimesed sinult tema kohta kõige rohkem küsivad? Mis küsimus kõige rohkem küsitakse? Ma ei teagi. Ma pean natukene nüüd mõtlema selle üle. Ei ole vast ühte konkreetset küsimust, aga võib-olla on sellised ideed, mis inimestel on ideed selle kohta, kes ta on, milline ta on, samas kui ta on lihtsalt tavalini inimolend, aga pigem olend kui inimno. Loomulikult ma ütlen seda selles mõttes, et me oleme kõik inimolendid, meil on keha, meil on meel. Vahe on siin selles, et ta identifitseerib ennast palju vähem oma vormi kaudu. Sinu õpetus kaasab meie inimeseks olemise füüsilist vormi meie keha mille kohta öeldakse ka hinge tempel. Miks on keha vaimses arengus nii tähtis, kuidas kasutada kehateadvus arendamiseks? Keha olulisus on suhteline. Mida ma selle all mõtlen? Seda, et kõige olulisem on tegelikult teadlikkuse seis, sisekaemus ja miks ma ütlen, et olulisus on suhteline? Sellepärast et meil on kõigil ju tegelikult kehad olemas. Kui olete selles vaikses seisundis, siis vaatate, et vau, mul on see keha, kuidas ma seda kohtlen. Tihtipeale oleme väga vägivaldsed oma kehade suhtes. Aga kui me hakkame tasapisi ärkama, siis me märkame oma ilusaid käsi, imestame nende üle ja me tahame nendest hoolitseda, sest et meil on nende vastu armastus. Oleme tänulikud oma käte eest. Aga ma ei räägi siin ka liigsest kiindumusest. Sest et kui me oleme liiga kiindunud või kinni või seotud mingisuguse vormiga, siis hakkavad tulema kannatused, hakkame asju liiga karmilt hindama, näiteks nii naised kui ka vahetevahel mehed, kui me vaatame ilusaid imikuid oma imelise nahaga, säravate silmadega ja siis kasvame üles, meist saavad täiskasvanud ja mõtleme, et. Me peakski alati sellised noored ja värsked olema. Aga tegelikult me kõik jääme vanaks ja meil kõigil kaob see, mis ta nüüd oligi. Kena nahk ja me kõik kuivame kokku. Lõppude lõpuks. Aga kui me oleme liiga kinni mingis oma keha arenguetapis, kui me oleme sellesse liiga kiindunud, siis sealt hakkabki tekkima sisemine tasakaalutus mitte ainult meie mõistuses, vaid ka psühholoogiliselt emotsionaalsed ja füüsilised võime olla tasakaalust väljas. Nii et naudime hetke nii nagu me suudame. Tegelikult mina täna tunnen ennast palju nooremana kui 20 aastat tagasi. Nüüd me sees on selline elujõud, siis Traana elujõud, vaikus, see kõik miski, mis hoiab noorust alal Eckhart on praegu 65 aasta ning lõi ta just on kohe 65 saamas. Aga kui teda kõrvutada mõne teise 65 aastasega, kes kogu aeg ainult mõttetööga tegeleb siis. Ma arvan, et see vahe on silmmärgatav. Kui võrrelda inimest, kes tuleb ainult mõistuse dimensioonist siis tõenäoliselt täna 10 15 aastat vanem välja, kui ta tegelikult on. Nii et vaikus hoiab meid noorena. Rääkides Ekar tolle õpetustest, siis mis on sinu jaoks sealt kõige olulisem teadmine, kas see, et teadlikkus on kõige võti? Ma võiks vastata nii jah, kui ei. Tema õpetab seda, et tuleb olla hetkes. Ja see on teadlikkus. Aga see oli tõenäoliselt minu omab endeldamise protsessi käigus, kus ma sain aru, et ükskõik kui palju ma mediteerin, see ei tähenda, et ma ärkan kiiremini. See ei tähenda, et pediteerimine ei aita. Ma kindlasti usun, et ka sellel praktikal on oma eesmärk. See annab meile sisevaateid sellest, kes me oleme selles vaikuses. Et see aitab. Aga ma sain aru sellest, et hoov tegelikult piisab vaid teadlikkusest sest teadlikkus ongi kõiksus. Kui te olete teadlikud, saan aru, et teie ei ole teie kehade, ei ole teie mõtted ega emotsioonid, need tulevad ja lähevad. See, kes sa oled, on teadlikkus ja mina seda loomulikult ei leiutanud, see on väga vana mõte, on ju palju neid vanu vaimsusega tegelevaid vaimsusest rääkivaid lugusid, kus jälle jõnger läheb õpetaja ja juurde ütleb talle, et teadlikkus, teadlikkus, kus ma seda saan, andke mulle, palun. Niiet see ei ole midagi uut. Eckhart räägib ka teadlikkusest, aga tema jaoks tuleb see, et teisi teid pidi Statinimesi, kui palju me kõik õpime teistmoodi, me kõik õpime erinevalt. Nii et kui üks suunis ei tööta, siis teine jälle töötab, aga kõik suunised näitavad ühte punkti. Tegelikult kõik religioonid viitavad ühele samale asjale ja see on teadlikkus. Tegelikult me ei saaks isegi seda mingi sõnaga nimetada, mõned kutsuvad seda jumalaks, mõned hingeks, mõned vaikuseks. Aga mis tahes nimi seal ka poleks, on tegemist ainult nimega, nagu ka meil on niimoodi, et me saaksime teineteist kutsuda, edenedes kõnetada. Aga meie ei ole meie nimed ju. Enne seda intervjuud arutasin mõne inimesega ego teemat ja kerkis huvitav küsimus, et kas teel teadliku elu poole võib inimesel tekkida hirm, et kui kaob meie ego. Me vabaneme sellest, mis meist siis järgi jääb. Me kaotame oma identiteedi nii-öelda kuivama. Kuu meie emotsionaalne ilusas kaob. Istume seal lihtsalt vaikses olemises ja mitte midagi ei toimu. Et me kaotame selle, keda arvame end olevat ja mida peame vahel inimeseks olemise üheks mahlakaimaks osaks. Mis sa selliste mõtete peale kostad? Ma arvan, et me muutume unikaalse mateks iga inimene meie planeedil, kus on miljardeid inimesi, iga inimene on unikaalne, pole ühtegi samasugust inimest, see puudutab nii füüsilist tasandit kui ka väljenduse pool. Isegi meie näpujäljed on unikaalsed, ühelgi inimesel ei ole samasugust näpujälge. Nii et ma arvan, et tuleb läbi rohkem unikaalsust. Kui inimene kardab, siis on see tegelikult mõistus, mis tunneb hirmu. Mõistus kardab teadmatust, aga kuidas inimene saab karta midagi, mida ta ei tunne või ei tea? See on mõte, sellest, see ettekujutus teadmatusest, see on see, mida me kardame. See, mida me mõtleme teadmatuse kohta, see on hirmutav. Sest teadmatus, teadmatus, aga mõistus mõtleb välja igasuguseid lugusid sellest, mis seal teadmatuses võib olla. Maailmas võib olla raske vaikust saavutada ja see on kõik osa protsessist, et kuidas selle vaikuseni jõuda. Aga neid täpseid juhtnööre kuidas, et ei olegi inimene kasvab sellesse teadlikusse sisse ja selles teadlikkuses Loodsa liigud, sa räägid. Ja siis on kõik hästi. Võib-olla vahel ei olegi vaja midagi öelda. Võib-olla tulevikus, meie kuues meel hakkab hoopis rohkem tema, sest meil kõigil on see võime, me oleme kõik intuitiivsed. Nii et võib-olla tulevikus me ei peagi nii palju enam rääkima, sest et me lihtsalt teame, me elame pigem intuitsiooni, mitte mõistuse kaudu, sest et need on ju suunatavad mõjutatavad. Mis on kõige rohkem valesti mõistetud ehk siis mittemõistetud osa Ekar tolle õpetustest. Oled tähele pannud midagi, millest inimesed tegelikult aru ei saa? Millestki valesti aru saadakse, mida mina näen. Ma arvan, et inimesed üldiselt saavad sellest aru, aga nad hoiavad, et seda arusaamist kinni oma peas. Mingil määral teatud mõttes saame vaikusest aru nii, et need vaimsed praktikad toimuvad inimestel peas, kuigi nad ei peaks ecardon intelligentne loomulikult. Ta on andekas kirjanik ja kõneleja. Ta edastab hästi oma mõtteid, olgugi et sõnastab oma õpetust väga hästi on see siiski seotud pigem otsese kogemusega, sest vaikus on midagi, mida ei saa otseselt ainult mõistusega võtta. Samamoodi ei saa mõista jumalat või teadlikkust, ainult mõistusega teadlikkust on võimalik mõista ainult selle kogemise kaudu. Me peame natukene nihutama seda, kuidas me mõtleme selles mõttes, et selle asemel, et küsida, kas sa saad aru, võiks küsida, kus sa saad aru sellepärast et teadlikkus on terve keha kogemus, terve su keha ergastub, tunned seda vibratsiooni ja seda elujõudu, seda me kogemegi. Samamoodi nagu me kogeme ka emotsioone. Sõnad on nii piiravad, me saame ja ei saa seda kogeda. Kui sa juba ükskord üritad kedagi suunad selles suunas või sellest rääkida, siis juba üritad suruda miskit vormi, millel tegelikult ei ole vormi olemas. Aga samas me võime seda tunda. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin kõikidelt saatekülalistelt järgnevad viis küsimust, nii ka sinult. Ja esimene küsimus on, mis on elu. Olge hetkes. Elage siin ja praegu. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Mida toob homne päev? Ma ei tea, Me peame homseni ootama. Aga homset ei ole tegelikult olemas. Nii et me tegelikult ei tea. Ka homme on praegu nii, et kui te praegu küsite mult, mida homne toob, siis ma ju ei tea, ma võin loota seda ja teist, aga, aga neid lootusi ei maksa liiga tõsiselt võtta, sellepärast et elu võib ükskõik mida tuua. Elu on täis üllatusi. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Tunne ennast ennast kui teadlikkust sellistena nagu me olema, sest et sealt tulebki õnn. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Mida ma ütleksin tulnukale? Tere tulemast planeedile maa? Ma ei teagi, tegelikult ma ei ole kunagi tulnukaga kokku saanud. Võib-olla me kõik oleme tulnukad. Aga kui me võtaks näiteks kõiki teisi inimesi, keda me ei tunne, kui tulnukaid siis oleks meil võimalik ehk neile eelarvamusteta Ta läheneda, mõjutamata meelega läheneda, sest et me ei tea ju neid. Ja siis me võime jälgida oma reaktsiooni. Kui me mõtleme sellest inimesest kui tulnukast, siis kas me kardame teda või oleme pigem avatud tema suhtes ja võtame tavalisi vastu. Kas need kõik inimesed on ju meile tegelikult võõrad? Nad on nagu tulnukad. Võib-olla oleme kuulnud sellest, mida inimene on teinud või mis on ta nimi või kasvõi on meil olnud isiklikud kogemused selle inimesega. Need võivad olla kas head või halvad. Ja sellised kogemused ja kõik see eelteadmine loobki filtri ja läbi selle filtri. Suhtleme selle inimesega edaspidi. Aga need filtrid, kui need kõik maha võtta, et siis olekski kõik tulnukad. Mida sa soovitad inimestel veel lisaks uurida? Keda ma soovitaksin? Soovitaksin iseenda sisse vaadata lugemine ja vaimsuse kohta kirjutatud raamatud, need aitavad. Aga kui te olete need läbi lugenud, siis pöörake pilk sissepoole. Seal toimub kõige olulisem avastamise hetk, sest et ei avasta raamatuid, avastate ennast. Kes te olete, et väljaspool mõtteid väljaspool emotsioone, uurige välja, vaadake, kuulake. Olge vaikselt. Ja teadke, et mina olen jumal. Nii oli kirjas piiblis. Selline oli siis tänane saade, kus külalisteks olid vaimsed õpetajad mõttetöö ja elukaaslased Eckhart, tolle ja Kim mäng. Suur tänu neile ja nende jutu tõlkinud Paavo Reinsalule, Tiia Falkile kirjastusele Pilgrim ja muidugi teile, kallid raadiokuulajad. Loodan, et teil oli huvitav raamatumängu Eckhart tolle autogrammiga raamatu võitmiseks leiate kosmonautide klubi seinalt aadressilt Facebook punkt com kaldkriips hallo kosmos. Seal on ka link Eesti Ekspressis ilmunud kirjaversioonis intervjuule ning palju muud põnevat kosmilist küberkraami. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga olge teadvel.