Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere. Ta saadet Kunstiministeerium ettevõtluse arendamise sihtasutuse tellimusel koostas Eesti konjunktuuriinstituut Eesti loomemajanduse uuringu ja kaardistuse mis toodi avalikkuse ette 2013. aasta suvel. Seda uuringut kommenteerivad Tallinna stuudios Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tere. Tere. Tere. Teadur Triino Vahi. Tere. Tere. Triino vahe oli seotud otsesemalt selle uuringu kujutava kunstiosaga ning kolmandas saatekülalisena Tallinnas Riivo Anton, tere. Tervist. Kes kaitses 2012. aastal Tartu Ülikoolis majandusteaduskonnas magistritöö teemal kunsti investeeringu tasuvus Eesti näitel. Ning esindab meie vestlusringis siis nii-öelda sellist ettevõtja pilku kunstiväljale ja aitab ehk diskussiooni ringi sellist haaret laiendada võrdlustega kultuuri, majandusvälja, toimemehhanismide erinevuste ja, ja paralleelide väljatoomisega. Tartu stuudios on Tartu Kunstnike Liidu esimees Markus Toompere pereõde, kellel on palunud enesele appi, lootes tema võimekusele mõista selliseid statistikast tulenevaid järeldusi. Ja mina olen saatejuht Indrek Grigor ning semiootik, kuna on siis minu küsimused seoses tänase saate keskpunktis oleva Eesti konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringuga ennekõike sellised loogilist laadi või alustaks siis kohe sellist küsimist. Marje Josing, Triin Vahi, kas te palun kommenteeriksite natuke, kuivõrd loome majandusehk siis nagu kultuuriväli ja tema selliseid ise ärasused mõjutavad seda metodoloogiat, mida te selle uurimuse läbiviimisel saate kasutada, et ta selles uurimuses korduvalt viitate sellele, et puuduvad statistilised andmed ja unustame nagu tunda, et noh, kas see retoorika, kuidas kultuuriväli justkui allu nagu sellisele klassikalisele analüüsil, et, et kuidas see teie tööd mõjutab? Kindlasti mõjutab, sest kui hakata niimoodi filosoofiliselt kaugemalt pihta, siis võib öelda, et ju looming ja kunst on ühiskonnas alati olnud kõige vabameelsem anarhistlikum ja, ja võib-olla pole tahtnud niivõrd rääkida sellises äriterminites majandusterminites ja ja mõnes mõttes on olnud ju isegi sisse programmeeritud selline vastandamine, eks, et kui kellelegi juba läheb äriliselt liiga hästi, siis öeldakse, et see on kommertset, see enam ei olegi nagu kunst ja ja sellised filosoofilised hoovused kindlasti on, aga kui nüüd vaadata sellist lühiajalisemat perspektiivi viimased 10 aastat, siis võib öelda, et et kui me alustasime esimese kaardistusega 2005, siis oli nagu osades sektorites päris selline raske seletada, et miks seda teha ja mis asi on nagu selline ettevõtlus ja ärimudel ja kuidas siis oma finantsseisu jälgida ja korrastada. Ja nüüd võib öelda, et 2013 oli jahmel kolmas kaardistus ja väga palju on ühiskonnas muutunud, sellepärast et aina rohkem saadakse aru, et tegelikult selline kultuuri ka tegelev majandus ja tavapärane majandus, et nad on aina rohkem kokku kasvanud ja seened klassikaline. Sest kui me mõtlesime niisugune rasketööstus, masinatööstus, metsa, tööstus, et see ei ole enam maailmas nii määravat, määrab, on selline elamus majandus ja, ja kultuuril põhinev majandus ja ütleme, tavaline teine klassikaline tööstus, Paju hakkama enam enam ilma loomingut, näiteks toome konkreetsele, näitasin disain. Iga selline korrektne toode, mis tahab edukalt turule tulla, peab ju arvestama disainiga ja sellise kunstilise poolega. Nii et see mõistmine kahe poole vahel on läinud aina paremaks. Aga see, et see statistika on väga kehva, et see on ka selline ajalooline pärand. Kas statistika on harjunud mõõtma selliseid väga selgelt mõõdetavaid asju, et loeme, lehmad, loeme üle, mesilased, loeme üle seal mingid valminud vedurid, eks kuidas mõõta mingi disaineri tööd või, või mängude programmeerija tööd, et kuidas mõõta seda, seda kunstieksporti näiteks toodab kurioosseid näiteid käsitleda, statistika on teda mõõtnud näiteks tonnides. Me saame aru, et see on nonsenss, näiteks eksju. Et, et kuna see tavapärane riiklik statistika väga-väga kehvalt katab seda väga põnevat ja kiiresti kasvava majanduse valdkonda ja siis, siis see on sind, mingid metoodilised eripära, et kuidas sellele asjale läheneda. Kas ma võiks sellest siis järeldada, et ühest küljest on kultuuriväli muutunud loome majanduseks, siis selle uurimiseks peab ka statistika veel päris mitu sammu tegema, et seda kirjeldada? No nii mõlemad pooled, eks loomeinimesed peavad tegema päris mitu sammu, et oma tegevust ära kirjeldada kõige pärast, eks, et et noh, kui me vaatame neid majandusaasta aruandeid, seks, need on noh nii ka natukene liiga loomingulised kohati, et meil on raskusi oma töötajate kokkulugemisega ja ega me ei taha vaestada käivet nagu näidata ja muud sellised asjad. Ja teiselt poolt statistikud peavad siis jah, harjuma tegelema selliste raskesti mõõdetavate objektidega ja ka neid klassifikaatori metoodikat, mis on kohandama sellist teenusemajanduse jaoks. Samas on just sellest ajast, kui olete teinud loomemajanduse uuringuid, et mis momendist üldse muutus, kultuurivaldkond, loome majanduseks ja et kas on kultuurivaldkonnale üldiselt kasuks tulnud, et tegelikult on see korrastanud, selgemaks, teinud valdkonda või ma arvan, statistikutena siis pigem on, aga mul on tunne, kultuurivaldkonna jaoks on pigem natuke segasemaks läinud. Ei, ma ei usu, et on segasemaks läinud, sellepärast et kui me vaatame seda finantseerimise poolt mis kultuuril on siis sageli, see seostub väga palju siukse formaliseeritud ja riiklike mehhanismidega, eks mingite toetuste saamine, EAS-ist toetuste saamine. Ja, ja need eeldavad ju teatud sellist korrastatusteks, et kui sa saad kuskilt mingist fondist raha, siis ju tänapäeval ka eeldatakse seda ka mingit aruandlust, annad vastu. Nii et noh, mõnes mõttes ma näen, et see on nagu paratamatu protsess olnud. Võib-olla see sõnaloomemajandus järsku ta ei olegi üldse eesti keeles hea termin, eks, et noh inglise keeles on Krietja kindlasti Rise creative economy ja sest kui me võtame sõnalooming, eks sõnalooming võib olla ka muu, kui mitte ainult kultuuriga seostub. No mina ütleks teadlasena ka teadustöö võib olla looming, et ka mingisugune inseneritöö võib olla looming nüüd järsku seal natukene eksitav, et järsku me peame rääkima kultuurimajanduslikud võimalused, parem termin. Ja kui me vaatame, siis enamik ju kultuuriga tegelevaid inimesi on kuidagi korrast, näiteks kas neil on mingi mittetulundusühing, osaühing, aktsiaselts, tegelevad nad viiega, neil peab ju mingi suhestumine olemas riigiga kuidagi, nad maksavad makse, nii et eks selline teatud korrastumine on siin ühiskonnas loomulik, et see ei tähenda seda, et iga loomeinimene peab hakkama raamatupidajaks. See eeldab lihtsalt seda, eks Tal on tellitud endale mingisugune raamatupidamisteenus, kui te ise seda teha ei taha või, või keegi sõber teeb talle. Ja ta kuidagi järgib neide ärireegleid kasutab samu mingisugust reklaami, Tõid oma oma toote müümiseks nagu muu majandus, nii et eks sealt tavapärasest majandus tähendab päris palju sihukesi mõnusaid nippe ja üle võtta, millega tegelikult Ennast edukamalt müüa, sest lõppeesmärk ei ole ju meileid. Lihtsalt lugeda kokku loomeinimesi, et lõppeesmärk on ikkagi tagada see, et kultuurisektorisse tuleks läbi erasektori läbi erinevate fondide erinevate rahastuste rohkem raha, kultuurisektor ja muu reaalmajanduse liiguks nagu kaks trammirööbast paralleelselt, vat nad haakuksid omavahel paremini ja sellest kogu Eesti saaks nagu kõrgemat sissetulekut ja Me müüksime kõiki oma tooteid natuke kõrgema hinnaga. Aga ma läheksin nüüd natukene konkreetsemaks, et aastast 2007 on kunstituru müügi maht vähenenud. Samas sellest ajast on ka väga intensiivselt arendatud Eestis loomemajandust. Et kuidas on nii, et paralleelselt loomemajanduse arenguga langeb müügi maht eeldused, oldi hoopis vastupidiselt. Teate, kui kaks asja juhtub üheaegselt, siis ei ole sugugi maailmas niimoodi, et üks on teise põhjuseks. Rumala näite, et hommikul pesete hambaid, kui päike tõuseb eksist ja hambapesu ei põhjusta päikese tõhusliku. Ja ta on probleem selles, et 2007 ju maailmas Me hakkasime rääkima majanduskriisi algusest 2008 väga tugevast majanduskriisist maailmas. Ja kahjuks on niimoodi, et kui reaalmajandus satub kriisia ja tarbijatel suureneb tööd, kus sissetulekud langevad, siis esimene koht, kus pere briketid ja ettevõtjad nagu hakkavad kokku tõmbama, on selline kaunite kunstide pooleks kulutatakse vähem Teatris, käigule, kinos, käigule, raamatutele püütakse ellu jääda, oma korteri kulud maksta ja toit maksta, nii et kahjuks see periood sattus just selline, kus hakkas väga suursugune kulude kokkutõmbumine ühiskonnas. Nüüd me näeme, et majandus vaikselt taastub ja see on väga hea eeldus selleks, et me saame ikkagi ka selle kultuuri rahastamisega ja paremaks, et äriplaanidega normaalsemalt edasi minna. See on minu küsimuse mõte oli pigem selles, et kui poleks investeeritud loomemajandusse, kas kukkumine oleks võinud olla veel drastilisem. Ei, ma kindlasti usun, et väga mitmed ettevõtted, kes jäid selles majanduskriisis ikkagi suhteliselt normaalsed püsimane, toome näiteid Eestist, eks, et rõivatööstuspalkmajade ehitus, vitamiine, projekteerijad, arhitektid, et kui nende tase oleks kehvem olnud ja kui nad ei oleks siukseid äriliselt mõelnud, eks, et siis siis nad ei oleks ka müünud näiteks palkmaja tegijat suhteliselt hea disainiga hästi arhitektide poolt tehtud oma näiteks Norrasse ja Rootsi ja ja tänu sellele, et mingisugune ikkagi selline seos oli olemas, ka Eesti majandus küsis kindlasti paremini. Pluss veel see, et ka läbi kriisi, kui me mõtleme, siis et tõmmatakse kokku seda, seda kultuuril tegevaid rahasid aga ei kao päriselt kuskile. Mõned festivalid näiteks Eestis on ju läbi kriisijaks kadunud, aga siuksed, suuremad tublimad festivalid, ütleme Juu jääb Viljandi folk, Viru folk, need on püsinud läbi kriisi ja, ja ikkagi toonud regiooni olulist raha ja andnud kogu regiooni teenindussektori turismisektorile mingit sihukest võimalust teenida, nii et sest kultuuri majandust on ka läbi kriisi väga palju kasu olnud. Üks asi, mis mul seda uurimust lugedes hakkas silma, on see kunstniku paigutamine sinna nagu selle kultuuri majanduse keskmesse ja selle otsiku juurde võib-olla tuleks hiljem kuidagi veel kiiruga tagasi, aga mind hakkas huvitama, kas see tellija probleem, eriti seda nii-öelda loomemajanduse finantsskeemi vaadates, kus need spetsiifilisemalt nagu kujutava kunsti kontekstis on suuresti tegemist sellise riikliku toetusega. Ma ei tea, võib-olla see on küsimus Riivole näiteks, et kas sa oskaksid kommenteerida seda ütleme, tellija rolli kunstituru suhtes või et kui me võtame nagu selle nii-öelda languse, millele viitas, et noh, et investeeritakse haka müügitulu sellest nagu ei tõuse, siis mulle kohati jääb selline mulje, et loomemajandus on ka selline valdkond, kus müügid tulu ei olegi sealjuures nagu oluline või, või noh, et ongi üles ehitatud selle peale, et sinna tuleb investeerida ja selle nii-öelda väljund ei ole otsese müügituluga nagu mõõdetav trio, kas oskaksid seda nii-öelda tellija positsiooni kuidagi avada ja kommenteerida või tuua mõne tabava paralleeli? Ja et esmalt, kui me mõtleme selle investeerimise peale, et siis me peamegi võib-olla mõtlema, et mis eesmärgil need investeeringud on tehtud, et võimalik, et seal ei seatud eesmärgiks siis müügitulu kasvu, vaid kultuurivaldkond on ju, et me võime vaadata end investeeringuid laiemalt see on lihtsalt kultuuri arendamiseks, kultuuri säilitamiseks näiteks. Aga ma küll tean, et konkreetsete rahastusskeemide puhul kindlasti seati need eesmärgid selleks, et tulud suureneksid. Kindlasti oli seal juttu ekspordikäibest ja siin ma pean olema kindlasti Mariega nõus, et probleeme ei olnud tõenäoliselt nende investeeringute valesti tegemises, vaid ütleme, Ajastus oli kehva, et tekkis majanduskriis ja igal pool maailmas tegelikult uuringud näitavad, et kunstituru ja üldise majandusarengu vahel on äärmiselt tugev korrelatsioon. Et selles mõttes need investeeringud, võib-olla nende tulemused alles selguvad hiljem, ehk et me ei saaks neid nii lühikeses perspektiivis vaadata. Aga kindlasti, mis on võib-olla minu arvates probleem, miks need ütleme, kunstnike tulud ei kasva, on see, et meil on liiga palju sellist otsemüüki. Kui me toome näiteks paralleeli võib-olla muusikamaailmaga on ju, et siis vähesed sellised hästi tuntud bändid tegutsevad ilma mänedžeride. Samas, kui me vaatame täna, mis, mis kunstiturul toimub, siis see on osaliselt võib-olla varimajanduse osa, aga ma olen üpris kindel, et võib-olla pool või rohkem kunstiteostest müüakse väljaspool galeriisid või sellist professionaalset kunsti management'i. Ja see on võib-olla ka probleem, mis tegelikult takistab seda müügitulu kasvu pikas perspektiivis, sellepärast et just galeriide galeristi agendid on need, kes annavad välja kunstnikel, ütleme, katalooge viivad messidele teevad neile igasugust sellist promo, mis tegelikult seda müügitulu aitaks tõsta. Aga kui kunstnikud müüvad oma teoseid otse lõpptarbijale, siis lihtsalt see tegevus jääb ära või nad peavad tegema seda. Kohal võib-olla tuleks ka selle müügi otsemüügi juurde, et 2011 aastal müüdi kujutavat ja tarbekunsti 4,4 miljoni eest ja sellest 2,7 miljonit tuli otse kunstnikelt. Et siis need, kes on registreerinud ennast äriühingu või FIE-na aga samas iga valdkonna faktik, et enamus otsemüüki jääb kajastamata, ehk siis ütleme otse välja. Sularaha eest toimub mustalt, sellest on huvitatud nii kunstnik, sellest on huvitatud ka ostja. Et kas on sellistes tingimustes üldse võimalik hinnata turu tegelikku mahtu. Võib-olla ühe täpsustuse ütleks, et ma tegelikult arvan, et pikas perspektiivis sellest ei tohiks olla huvitatud ei ostja ega, ega ka müüa, et lühiajaliselt ainult võiks nagu olla pädev. Nojah, aga samas, see on olnud praktika meil, noh, kes teab, mis ajast sellega tuleb kahtlemata nõus olla. Aga ikkagi tagasi tulla, et kas sellistes tingimustes on võimalik hinnata turu tegelikku mahtu? Eks me olemegi suutnud selle uuringuga kaardistada selle osa, mis on statistikas läbinähtav ja see, mis jääb nii-öelda varimajanduse poole, et seda ma kindlasti selle uuringuga kinnijale püüdnud. See pool on siit uuringust puudu. Aga ma arvan, et läbi aastate võib kindlasti öelda üha enam ja enam kunstiteoste müügist muutub ametlikuks ja kindlasti loodame, et lõpuks varimajanduse osakaal muutub väga väikseks ja need tulemused ei ole sellest enam nii mõjutatud. Millele niisugune hinnang baseerub siis varimajanduse osa väheneb sellepärast, et taastujat valdkonda praktikuna ma julgeksin väita, et, et see on niisugune, siis. Konstantse suurusena jäänud lavastajaid samaks. Toob näiteid mõnest teisest valdkonnast muusikast näiteks et muusikas oli ka väga levinud selline otse business, eks, et sularaha kätte kohe peale kontsert ja ja nüüd me vaatame aina enam ja enam esitatakse korralikke arveid ja, ja lastakse oma käive niimoodi ametlikult läbi näiteks ametlikult asju. Sest sa võid niimoodi susserdada niimoodi väikses mastaabis, et nüüd oma naabrimehele, aga, aga kui sa tahad olla rahvusvaheline tegija ja minna suurte rahvusvahelises galeriis lasta endale promo teha, siis, siis ei ole selline käitumine ja enam väga võimalik, et Seiust eristabki seda professionaalset loomemajandust. Aitäh küla vahel susserdamisteks, et ja teiseks, et kui me eeldame, et riik võtab meid tõsiselt ja panustab meisse ja üks probleem, mis on loomeinimestel, on see, et on, kurdetakse sissetulek on väike, et sotsiaalsed garantiid on väiksed. Et no kuidas saab siin riik nagu tulla kuidagi püüdma seda asja korrastada ja aidata ja tagada mingeid garantiisid, kui öeldakse, et noh, meie maksumaksja enam ei tahagi kuidagi suhestuda riigiga, et et me tahamegi ollagi niimoodi varjused, no kes tahab olla varjus, siis siis tulebki olla varjus ja mitte oodatakse, et keegi tuleb nagu riigipealt appi. Ja teiste riikide kogemus näitab seda ju ka, et kui ma näiteks selle muusika osas, kus ikkagi et on ka ju selline mitteametlik majandus Eestis veel olemas, siis kui ma kysisin küsimusi rootslastele, et kui palju teie business ist on seal muusikas, eks niisugune must business, siis nad ei saanud nagu mu küsimusest aru ja kehitas õlgu ja ütles, et kuidas on võimalik, eks, et nad ikkagi ei, et maksuamet jälgib ja me ise oleme huvitatud ja konkurent jälgib need, teine muusik ka ikkagi oma tegemistest mingit raamatupidamist peaks. Et kui nüüd mõelda veel laiemalt majanduslikult ega tegelikult ju ei saagi eeldada, et iga iga sellise kultuuri või kunstiinimese lõppeesmärk olekski ainult äriline kasumit, me sunnime kõiki mingiks ärimeesteks selline toimetatud kasum raha, et väga palju selliseid kultuurivaldkondi töötabki, kas töötab kogukonna hüvanguks, töötab mingisuguse, teise loomemajanduse jaoks väga palju asju tehakse enda rõõmuks, eks, et või väga kitsa kildkonna rõõmuks. Aga see kõik ei tähenda seda, et selle vana väga anarhistlik olema, sellepärast et ega ettevõtte raamatupidamine ei ole kuradist, et see on ikka mõeldud ettevõtte enda jaoks, eks tuleb kulude ja tuludega ots-otsaga välja, ta natuke saab planeerida oma tegevusi, saab aru, kuidas investeerida, et see on nagu enda sihukese mõttelaadi korrastamine, oma äriskeemi korrastamine, et see riik ja maksuamet on siin nagu teisejärgulised, et ma usun, see kasumit saab selliseks natuke korrastatumast, majanduslikust mõtlemisest, kõik sektorid on, on päris suur, sest need näiteid, kus meil läheb kultuuriasutus pankrotti, on ju siin praegult olnud, eksju, kus eiratakse sellist head majandustavaaegset, sa pead oma kulude-tuludega natuke arvestust pidama ja ja õigesti investeerima, et noh, meie seda ei taha, et inimesed nagu päris pankrotti lähevad ja omadega hätta jäävad, nii et ei, ma usun, et ikkagi liikumine on siin vaikselt sellise korrastatuse suunas. Niisuguse võib-olla äkki repliigi ütleksin, et, et mul on tunne, et probleem iseenesest võib-olla niisugune vastastikune usaldamatus. Ühest küljest jah, et võiks, siis võib-olla ei usalda nagu kunstnikke, kuna nad on jätnud oma maksud maksmata. Oma müügid on teinud varimajanduse vormis, aga samas teistpidi kunstnikul on niisugune tunne, et kuna teda on 25 aastat sisuliselt üksi jäetud üksi rabelema, unarusse jäetud Peaks veel üldse mingeid makse maksta, et, et ma arvan, et, et tegu on sihukese vastastikku üldise usaldamatuse ka, aga võib-olla niisugune keerulisem teema aga võtaks pakkuva küsimuse ei oleks ilmselt suunatud triin vahila. Ja puudutab neid statistiliselt nähtavaid numbreid seekord. Ja nende nagu sellist jaotust tabelites, et uurimuses käsitletakse muuseumi poolt kui ta siin, siis ehk Eesti kunstimuuseumi, mis ennekõike vaid üldse Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi poolt tehtavaid kunstioste käsitletakse selle kunstimüügikäibega. Samas Kultuurkapitali stipendiume kunstnikele käsitletakse sellise finantsmeetmena või nagu need ei lähe nagu käibekirve, kuigi puhttehniliselt on mõlemal juhul tegemist kunstnikule Kultuurkapitali poolt eraldatava stipendiumiga lihtsalt ühel juhul, nagu seda vahendab muuseum kes selle vahendustasuna saabuvale teose. Et kui ta nagu neid finantsseal jagasid, et noh, millest need otsused nagu lähtuvad Minu otsused lähtusid ikkagi valdkonna ekspertidega suhtlemisel. Esialgu ma isegi ei kaasanud siia müüginumbrites Kultuurkapitali finantseeritud muuseumide aste kuid valdkonna ekspertidega peetud jumalaajal tuli välja, et kuna need ostude summad on siiski päris suured siis oleks hea näitleja lisada siia müüginäitajate hulka. Ja sellest tulenevalt nad on, on siia kirja pandud. Kurtnud oma olemuselt on mõlemal juhul tegemist kunstnikule eraldatava stipendiumi, kas siis mul lugedes tekkis niisugune küsimus, et aga et millena või kuidas siis käsitleda nagu seda Kultuurkapitali nagu poolt kunstnikul otse antavad stipendiumi. Noh, üldiselt on samamoodi tegemist stipendiumiga ja seal on ka võrdlemisi suured summad. Stipendium on üldse meil vist selline suffiks sõna, mida praegu väga ei taheta kasutada. Kultuuriministeeriumis stipendiumiga päris päris suured tegemised, et eks tulevikus tuleb, mõeldakse ingelspordis, on meil stipendiumi ja jumal teab, kus kohas meil on stipendium väga palju. Et noh, tegelikult ju tulevik võiks olla niimoodi, et kui tegemist on ikkagi klassikalise stipendiumiga, eks mis antakse inimesele mingisuguse projekti sooritamiseks mingisuguse tegevuse toetuseks siis võib mõelda, et teda tõesti käsitleda sellise riikliku finantseeringuga, kui tegemist on nagu palgaga, nagu osades valdkondades siin on stipendium on nagu palk, et siis ta tuleks sinna müügitulu juurde ilusti sisse arvestada. Aga ma ei oska ka päris hästi arvata, et kuhu näiteks kunstnikud on selle stipendiumisumma pannud oma selles majandusaasta aruandes oma selles ülevaates, et kas nad seda seal üldse kajastavad või nad selle jätavad kavarju. Et kui nad on seda ikkagi nagu tuluna kajastunud, siis ta kaudselt nagu lõpuks läbi ettevõtete meie sinna müüginumbritesse tule, aga kui nad seda pole üldse kuskile reale märkinud, siis ta jääb tõesti jah, natukene õhku, aga tegemist on ikkagi nagu suhteliselt nagu väiksemate summadega. Siin on võib-olla lihtsalt selline tehniline küsimus, et kas selle stipendiumi on saanud isik või, või siis tema see või juriidiline keha, mille kaudu ta oma tegevust organiseerib, et juhul kui ta on seal juriidilise kehaga seotud, siis tõenäoliselt saate sissetuleku poolele kanda, aga kui ta on isikuga seotud, siis ta jääb tõesti sinna varju ja ja pole teda tõenäoliselt mõtet kajastada. Juriidilise keha juurde ma tahaks, tahaks ka hiljem veel tulla, aga Mullex Rivoga siia vahepeale ka üks küsimus mis puudutab turuhinda, nimelt ma leidsin sealt aruandes siukse koha, et mis puudutas just muuseumi ost, et need on nii-öelda alla turuhinna, millega mul tekkis kohe küsimus, et kuidas seda nii-öelda turuhinda nagu välja selgitada, sest aruandes endast seda ei olnud. Et ma usun, et sina oma uurimuses, mis põhjustas nagu investeeringut nagu Eesti kontekstis kunstiväljal keegi selle turuhinna pidid kuidagi nagu tuvastama, mille sa sealjuures endale nagu aluseks hoidsid nad turuhind. Iseenesest on lihtne defineerida, et see on hind, millega toimub tehing, ehk et selles mõttes tõenäoliselt ei ole põhjust väita, et muuseumiost võiks olla ilmtingimata alla turuhinna, võib-olla ta saab olla lihtsalt turuhinnast keskmisena odavam või midagi sellist, aga mina kasutasin sellist mudelit turu üldise hinnataseme kirjeldamiseks, et ma töötasin välja indeksi, mis on võib-olla midagi sarnast, nagu on börsiindeks, et missis arvestab börsiindeksi puhul erinevate aktsia, et hinnakõikumist ja mina tegin siis samasuguse indeksi kunstituru jaoks ja sisendiks olid siis kõik toimunud tehingud antud ajaperioodil ja kunstiteoste puhul on lihtsalt, et selline probleem, et kuna nad kõik on erinevad, et siis tuleb leida mingisugune viis nende viimiseks võrreldavaks ja selleks on olemas vastavad ökonomeetrilised mudelid, mis, mis lähtuvalt siis sellest igal teosel on, on mingid omadused, mis on omavahel võrreldavad näiteks suurus või meedium, noh näiteks kas õlimaal või graafiline leht, et siis on võimalik selliste ökonomeetrilised mudelitega kõik tööd teha omavahel võrreldavaks. Nende alusel saab välja arvutada siis indeksi ja ja selle alusel saab vaadata üldist turu kõikumist. See küll ütleb suhteliselt vähe nagu konkreetse töö kohta midagi. Et konkreetse tööturuhind sisuliselt on ikkagi minu arvates see hind, millega tehing teostatakse ja sellesse hinda siis oma panuse tõenäoliselt annavad need tehingud, mis on minevikus teostatud, ehk et üldjuhul kui me peaksime mingisuguse teose turuhinda määratlema, et siis ma usun, et kõige õiglasem meetod on sisuliselt vaadata, et millise hinnaga sarnaseid teoseid on, on minevikus müüdud ja, ja siis teha vastav korrektuur, et, et kas need hinnad võiksid olla vahepeal tõusnud või, või langenud, mis omakorda on tõenäoliselt väga tugevalt seotud ka siis üldise majanduse konjunktuuriga, sellel hetkel. Aga kas sa oma seda mudelit tehes, kas sa võtsid arvesse ka muuseumiostud, küsin seda just sellepärast, et kui nüüd nagu vaadata nagu neid andmeid statistilisi andmeid, mis reaalselt kättesaadavad on, siis seal on, ühelt poolt on oksjonimajas, kes siiski suuresti müüvad vanemat kunsti ja kui sinna kõrvale võtta, muuseumis muuseumi jälle samas selle vanema kunstiostus müügis osaleb minimaalselt, olles sunnitud suuresti ostma elusat kunstimuuseumi nii-öelda pärandit ostab väga vähe. Kas sa võtsid ka muuseumi, ostavad endale sisse või kas, kas sa üritasid ka diferentseerida kuidagi nii-öelda nüüdiskunsti ehk siis hetkel nagu elus kunstnike, sellist aktuaalset toodangut ja sellise nagu vanema kunstimüüki või noh, nagu siukest hilisturgu, kas sa tegid seal ka mingisuguseid vahet, kas sellel tundus mingi mõte olevat? Esmalt siis muuseumiostudest, et neid ma arvesse ei võtnud. Ma võtsin arvesse ainult avalikult kättesaadavad oksjonite tulemused ehk et muuseumi osta, ma ei arvestanud ja seal tegelikult põhjus ongi selles, et üldiselt kirjandus tõi ka välja, et muuseumiostud ei pruugi olla ilmtingimata sellises põhjendatud turuhinnas, et siin tuleb mängu võib-olla seina aspekte, et kui me vaatame üldse kunstniku hinna kujunemist, siis üks oluline komponent tihti on see, et millistes kogudes tema teosed juba leiduvad. Ehk et tegelikult kunstnikul võiks olla juhul ja turg nagu toimib küllalt märkimisväärne motivatsioon müüa oma teoseid muuseumitele selleks, et saada eraturult siis kõrgemat hinda, kes võiks nagu juhinduda selle järgi, et mida juba avalikes muuseumides On olemas või sellistes tunnustatud kogudes. Et selles mõttes ma jätsin muuseumi ostult välja küll, aga ma võtsin arvesse seda, et millisest perioodist üks või teine teos oli pärikuna, see on tegelikult ka hinna kujunemisel üks oluline selline tunnus, nagu ka suurus või meedium või või autor. Aga Eesti oksjonitel on küll selline olukord, et kaasaegset kunsti seal praktiliselt ei liiguvad, et minu valimisvist oli umbes 2500 tehingut ja ma arvan, et nendest võib-olla umbes viis protsenti olid siis tehtud kaasaegse kunstiga ehk et siis teostega, mille valmimisaeg oli hilisem kui taasiseseisvumine. Aga proovisin mõelda, et miks see nii on ja ma usun, et, et see oli üks põhjus, on täpselt see, et oksjonitelt ostetakse siis sellist kunsti nagu, mida mujalt ei saa ja ostjatel võib-olla selline mõte, et kui kunstnik on veel elus, et siis mul on võimalik seda osta otse temalt ja mitteoksjonilt ja lõigata siis vahelt nii-öelda vahendaja ära, mis, mis jällegi ütleme turu üldise arengu seisukohalt ja ka nende teoste võib-olla tulevikuväärtuse seisukohalt ei ole ilmtingimata hea mõte just selle sama tõttu, et siis peavad rajama need tegevused, mis seda teose hinda tulevikus võiksid kasvatada, just nagu läbi siis selliseid promotsiooni ja agendi tegevuse Nojah, need turu seisukohalt on see must turg nagu halb mõte või investeeringu seisukohalt. Aga minu küsimus selle turuhinna järele ja selle selle lause järele, et muuseumid üritavad osta nagu allapoole turuhindade see tulekski osas sellest, ma olen ise muuseumis töötanud, et ma tean, kuidas muuseumi komisjon töötavad, selles mõttes Rõivasel on kahtlemata õigused muuseumi ostud ei kajasta tihtipeale nagu sellest reaalselt mingit turusituatsiooni, vaid seal on, seal on väga palju mingeid selliseid otsesest kunstiga seotud majandustegevusest kõrvale jäävaid tegureid seal taga ja mulle tundub, et lause või noh, miks ma selliselt üles korjasin selle lause, et üritavad osta alla turuhinna, on just seotud sellega, et mul on nagu ideoloogiline probleem selle, see või noh, ühesõnaga mina suutsin näha ja otsida ennekõike neid ja mul on niisugune tunne, et see lause on sinna sisse lipsanud nii-öelda noh, ütleme eksperdi hinnanguna. Aga ma tean, et Markus Toompere tahtis ka seda nüüd eksperdi küsimust kuidagi eraldi nagu esile tõsta või eksperti, kui selle, selle uuringu sellist olulist allikat. Et mul on küsimus ekspertidega, ohted. Saan aru, et sedasorti uuringutes on vajalik ikkagi ekspertide kaasamine aga samas ma pean tunnistama, et mitmeekspertidele omistatud väited on küsitud, võtavad ja noh, ma leidsin ka paar hinnangut, mis minu meelest suisa ekslikud, et kuivõrd te näete sihukeste ekspertide kaasamisprobleemina, et kuivõrd te peate ju niukene valdkonna institutsioonide esindajaid juskui kaasama. Kuskil ei ole öeldud, et me peame kõiki kaasamaga traditsioon läbi aastate on olnud tõesti see, eks, et kuna konjunktuuriinstituut on majandusuuringutega tegelev instituut ütleme mingil määral ei pretendeeri sellele, et me oleme kompetentne kõigis nendes turgudesse, kus me nagu oma meetoditega mingeid analüüse teeme, siis alati me ikkagi püüame selle antud valdkonna targemate inimeste poole pöörduda ega, ja kõik need kaardid on toimunud põhimõttega, et me paneme kokku selle avalikus ruumis oleva arvulise materjali, kõik need äriregistrid, erinevad andmebaasid, statistikaandmed, kirjutame töö kokku ja siis anname sektorile lugeda just nendele ekspert, ütleme nii võimalikult laiale ringkonnale, kui siis on võimalik. Eks muidugi huvitatud inimestel on, on erinev sellisesse asjasse süveneda ja panustada ja ja nii palju kui inimesi, nii palju on ka mõtteid, ikka on ju loomeinimene eeldabki seda, et tal mõtet peavad olema väga erinevad ja loomingulised. Eks mõni väide, millega te nõustute, mõni teine ei nõustu ja meil toimusid ümarlauad, kus siis tõesti viibisid koos väga erinevate valdkondade inimesed, et antud sektoril samasugust ümarlauad olid reklaami osas disaini osas muusika osas ja alati oli võimalik, siis saate tagasisidet ja vaidlustada mingeid lauseid ja ja peab ütlema ka edasi, et tegemist ei ole sellise piibliga või mingisuguse sellise seadusandlusega, et see on niisugune kasvav ja ajas arenev dokument, eks, et kõik kõik märkused ja tähelepanekuid, mis on, kes loevad seda asja, et alatine instituut olete oodatud, Triin võtab hea meelega kõik vastu ja ja kuna järgmine kord selline asi valmib, siis, siis jälle saame kõike seda arvestada, nii et iga tagasiside on väga teretulnud. Ei, ma lihtsalt ise olen taolistel ümarlaudadel korduvalt istunud ja lihtsalt mõnevõrra ise suhestanud selle probleemiga, et saadab üks institutsioon ühel ümarlaual ühe inimese, kes räägib ühte juttu ja saba institutsioon saadab. Teise inimese, kes hüpotaasiat erinevat juttu te võitegi asutusesisese oma ümarlauad. Konsensus. Leib, et see on nagu võib-olla lihtsam, aga eks siin on noh, eri valdkondades tõesti, siin on kohati tõesti Läheme, et erinevad organisatsioonid omavad väga erinevat nägemust ja, ja erinevad inimesed ja erinevad filosoofiat. Ega siin ei ole sellist ühte väga selgelt, et vot just nii peab olema. Ning ta on ju siin, meil on vaidluse koht ja, ja kõik, see on selline liikuv dokument, et see ei ole selline, nagu ma ütlesin, seadus. Ärsadav jai ma rõhutaks ka, et küsimus ei ole otsene nagu kriitika, vaid vaid seda teie uuringust lugeda võin ka lugupeetud raadiokuulajatele kõigile öelda, et võtke ja lugege ise ka noh, kasvõi ainult sissejuhatust, et konjunktuuriinstituut on väga teadlik kõigist nendest probleemidest, millele me siin viitama lihtsalt üritamegi nagu, nagu iseendale neid natuke selgemaks mõelda ja teile vahendada. Mul sellega seoses järgmine küsimus oleks ka võrdlemisi nagu sarnasest laadist või samast valdkonnast just selles mõttes, kuidas see ekspertide kaasamine ja selliste läbinähtavate statistiliste näitajate puudumine nagu mõjutab seda, kuidas te saate seda uuringut teha. Alustasime küsimust sellega majandus iseärasustest ja sealjuures mul näiteks teie vastustest jäi ka selline tunne, et noh, see on küll puhtalt nagu nimetamise küsimus, eks ole, aga ikkagi, et kui me nimetame selle kultuuriloome majanduseks ja toome sisse nagu seda loomemajandusliku sõnavara, siis see aitab mingis mõttes nagu kaasa sellele, et tekiks üldse Sava kunstnikel omal noh, nii-öelda Hoofinanssidest nagu oru anda või et nendega selles mõttes täiesti nõus vaikselt, aga noh, selle, selle kasutegur võib ilmselt tulla välja jättes täiesti kõrvale siin mingisugused sellised ideoloogilised vastuolud sellel teemal, kas kunsti väljendatakse kuidagi nagu korrastama või midagi taolist. Nii, aga selles kontekstis mul üks selline tegur või väga oluline tegelane sellel loomemajandusväljal, kelle uurimus seab ka loomemajanduse keskmesse, on sa looja ise tinglikult kunstnik. Ja minu arust tema roll oli ma nüüd räägin justkui nagu mingist kirjandusteosest, aga vabandama filoloogi taust. Et minu jaoks selle kunstniku roll selles uurimuses oli kõige kummalisem või, või kõige kõige just selles mõttes, et mul ei õnnestunud teda fikseerida, et ühelt poolt on ta seal uuringu keskmes ja siis teda määratletakse seal kohati näiteks kui ise hindate andjat ja kui vaadata statistilisi andmeid, ütleme loomemajanduses tegevate inimeste kohta või ütleme näiteks, kes nii-öelda töötavad loomeväljal siis te töötasite välja sellise meetodi, kuidas määratleda, kui palju meil on professionaalseid kunstnikke ehk et te toote sisse selgelt nagu selle eristuse hobikunsti ja professionaalse kunstivälja vahel metodoloogia, väga selge, see on väga ilusti seal esile toodud ja selle kohaselt on meil meil natuke üle 1000 professionaalse kunstniku aktsiate. Aga mis mul hakkas silma, on nagu see, et ütleme näiteks Tartu Kunstimaja tööd, sajad, kes siis töötavad Tartu Tartu kunstnike liidu kantseleis, et nemad on rea pealkirjas, kui sinuga kunstiväljal rakendanud isikud, aga samas järgmise rea peal on nagu need 1000 pluss kunstniku. Nii, aga mis nüüd nagu selliselt retooriliselt baasilt hakkab silma, on see, et niipea kui see kunstnik peaks hakkama kuskil nagu reaalselt tööle niipea ta justkui ei ole järsku enam kunstnik, et hästi palju on selliseid retoorilisi viiteid sellele, et kui tarbekunstnikud näiteks avavad oma müügigalerii, siis see ta tegelikult nagu selle galerii haldamisega tegeleb ise oma tööde müügiga siis ta justkui samal ajal ei tegele oma loominguga ja ütleme, selliseid kummalisi nihestusi tekivad, mul jäigi nagu kuskilt maalt nagu selline tunne, et noh, ainus viis, kuidas kunstnik statistiliselt on hetkel nagu käsitletav seal analüüsi jaoks on siis kui tal on FIE, et siis ta on nagu selgelt, et ta annab iseendale tööd ja müüb iseenda asju, aga kõigil muudel juhtudel on, üldiselt oleks hea, kui ta oleks töötu pärast, et muidu ta moodustab nagu sellise statistilise errori. Arvan, et siin ei ole nagu päris otsest sellist küsimust, aga kas triin äkki näiteks oskab kommenteerida, kas ta ise ka nagu seda analüüsi teeskles, ta komistas selle probleemi otsa, et mul on selline tunne, et väga palju sellist hinnangust või sellest, et see kunstnik kondliku ambivalentne tuleneb nagu nendest ekspertide kommentaaridest olukorrale. Aga kas statistikat koostates ka, nagu tekkis probleem, et mida, kuidas kunstnik nii-öelda toodab või kuidas teda nagu ka nagu sellise tootva üksusena määrata? Enne Triinu, siis võib-olla lühikene kommentaar, et see ei ole ainult kunsti juures see probleem, et osa inimesi ei tööta just konkreetselt selles loomemajanduse ettevõttes, et kui me võtame, noh, ütleme disainifirmad, siis tõesti ühelt poolt võtame disainifirma, kus on tööl rida disainereid, aga seal kõrval on veel ka võib-olla raamatupidaja ja müügijuht ja mingid teised toetavad sekretär ja seda me saame päris hästi mõõta läbi statistika, nemad esitavad oma majandust, aruande äriregistrisse, panevad endale Emmdeebki koodi ilusti oma äritegevus, et me kuulume sinna disaini valdkonda. Samas võib disainerid olla näiteks ja ongi rõivafirmas mööblitööstuse firma, see ka seal annavad nad olulise lisandväärtuse ja ja neid välja tuua statistikast, mitte kuskilt ei ole võimalik, et seda on võimalik ainult läbi selle, et me teame, et palju Eestis on mingi aja jooksul üldse disainerid lõpetanud. Ja mõnes mõttes on hea, et meil selline suurusjärk olemas on, et me teame, et Eestis on koolitatud nii mitu disainerit. Sest kohati on tekkinud see fenomen, et me tahame oma sektorid näidata hästi suure ja tähtsana. Ja siis me ütleme, et, aga, aga ei, neid ei ole. Meid on juba 1000, neid on juba 2000, meid on juba 4000 ja kuna eks ei ole korrektset andmeallikaid nende teiste disainerite kohta, kes töötavad kuskil mujal, siis, siis siis ongi see ainukene ankur, mis meil lõpuks on öelda, et lõpetaja, aga ära, eks, et kuulge, et noh, et ei saa olla neid nii palju, et neid ei ole koolitatud nii palju üldse Eestis, et no kus neid juurde saab natukene tulla teistest riikidest, aga ka mitte nii palju. Jätke ilmselt kunstis probleemi, et on olemas firmad, kes ütlevadki, et nad tegelevad kunsti vallas, seal on nendes firmades tõesti inimesi, kes, kes ei ole otseselt kunstnikud. Aga terve rida kunstnikke töötab kuskil omavalitsuses või transpordiettevõttes või jumal teab kus kohaseks. Rakendab oma võimeid, et ta ei ole selline väga, väga selgelt ja lihtsalt kaardistatav, et eks siin on ekspertide osa just olnud hästi suur, et, et nende nagu juhiseid arvestada ja vaadata, et kuidas nemad hindavad palju reaalselt tegijaid sektoris võiks olla. Aga jah, osa osalambakesen üle ja osa on puudu seas on täiesti kindel, et see sellises valdkonnas see kaardistamine on väga loominguline, et siin ja me ei saa olla niimoodi täppisteadus ja grammiga mõõta, sellepärast. Ja see probleem, millega ma püüdsin viidet, oligi see, et mulle nagu tundus, et, et just selles küsimuses, nagu see ekspertide hinnang hakkas väga mõjutama, nagu seda üldhinnangut No ilmselt on paar sellist valdkonda, mis on nagu kõige raskemini mõõdet võtavad või sellised hoomatavad üks on kindlasti kunst ja teine muusika kus on seesama varjus majandus, päris suur otsetehingud ei ole nagu korrastatud neid ettevõtteid. Seda probleemi meil ei ole näiteks arhitektuuri vallas, reklaami vallast või ka ütleme siin meelelahutustarkvara, kus on väga selgelt ärilised firmad, tal on majandusaasta aruanne, talan, töötajad, käive, kasum ja kõik on täpselt nii, nagu ongi. Aga jah, kahjuks või õnneks me peame ütlema, et mida rohkem me läheme sinna sele tuumiku poole, tõesti need, kui me loeme süvakultuur, et muusikakunstis seda rohkem tekib seda probleemi, et ta ei ole hästi kaardistada. Võib öelda, et nagu probleeme on vähem nende valdkondadega, kus ei ole sellisel sümboolsel tasandil ei ole kehtestatud probleemi kommertsrealiseerumine, vähemalt see ei ole nagu selline kogu aeg aktuaalne. Ja sest noh, ütleme, reklaamifirmad on ju endale deklareerinud, et tema eesmärk ongi äriline eesmärk. Ei tööta selle jaoks, et lihtsalt endal mõnus oleks, aga ka väga paljud kunstnikud või muusikud teevad seda nad ei tahagi. On ka selliseid situatsioone, mul on olnud, kus öeldakse, et aga kui keegi on äriliselt väga edukas, et kuulge, ärge kutsuge teda eksperdiks ärimees, ta pole enam loomeinimene. Et me ühelt poolt tahame küll saada seda, eks, et Soome inimesed saaksid natukene jõukamaks ja natuke raha hakkaksime liikuma, kui kellelegi hakkab raha liikuma, siis on oht, et ta visatakse üle parda ja öeldakse, et kuhu, et see ei ole enam meie oma. Nüüd jõuame algusesse tagasi, eks, et kuivõrd võib üldse loomingu ja kultuuri puhul rahast rääkida? No ühesõnaga see vastuolu nagu kummitab seda uurimust nagu paratamatult selline kuidagi vähemalt käsul hetkel sisse kirjutatud. Aga nüüd sihuke konkreetsem asi, mille kohta mul on niisugune kiire küsimus oli see, et tegevusalade klassifikaatori, mida te olete nagu statistika juures kasutanud, kusjuures seal ka ilusti selgitatud, kuidas seda puhastanud ja laiendanud, mugandatud vaata ja nii edasi, ma ei tea, ma tegin kohe eetrisse paar märkust, võib-olla järgmised. Korraks ühesõnaga meili kätte aasta võib-olla kuulajatest nüanssides. Ütlesin näiteks käsitled kunstipoode kui ühe osana nagu sellest kunstituru käibest ja sellepärast ka konkreetselt nagu kunstitarbeid müüvad, poed, pintsleid, värve, aga et kui nagu vaadata nii-öelda nüüdiskunsti välja, siis ma kahtlustan, et nende poodide kui kunstitarvete, ühesõnaga nende käive on nagu selles suhtes marginaalne, aga heal juhul pool. Sellepärast et enamus kunstipraktikast ei kasutanud nagu neid traditsioonilisi vahendeid enam. Et kuivõrd see nagu mõjutas ja siis mul hakkas näiteks silma see fotokunstikäsitlus, kus te käsitlete nii-öelda fotopoode ja nende käibest püüate nagu tuvastada, et kui palju sealt võiks kasutada, aga, aga samas, kui me võtame nagu mõne fotokunstinäituse, siis on ilmselge, et neid asju ei trükita mitte fotopoes Hayden kohana, näiteks Art Print viis juba nime poolest ütleb, millega ta tegeleb, kuigi ma saan aru, et ta sisenes tegevusalade klassifikaatori järgi, kui kuulsin all, kas need põhimõtted on midagi sellist, mis on varasematest analüüsidest kaasa tulnud visaineid seekordse analüüsi jaoks ka nagu ümber üle vaadatud. Eks me iga valdkonna puhul üritasime määratleda, mis on selle valdkonna nii-öelda tuumiktegevusalad ja siis päris mitme valdkonna puhul siis kaasasime ka seotud tegevusalad. Et kunsti puhul siis kunstitarvete müüki ja kunstiteoste restaureerimist oleme käsitlenud seotud tegevusalad enam samamoodi nagu näiteks kirjastamise valdkonna puhul trükindust või arhitektuurivaldkonna puhul insenertehnilist projekteerimist, et me oleme siiski väga selgelt eristanud tuumiktegevusalad ja seotud tegevusalad kuid kuna nad omavahel päris tihedalt seotud, siis ma siiski ei tahtnud neid päris välja. Noh, see on ka rahvusvaheline kogemus, et kui rääkida nüüd Eesti ajaloos, siis tegelikult see maaletooja ju siin on olnud Eesti Briti Nõukogu läbi Suurbritannia on tulnud see idee üldse hakata nagu vaatama rohkem sellist kreetilindustrit ja loomemajanduse poolt ja kui vaadata teistes riikides, siis ka lisaks sellele sihukesele tuumikkunstiinimestele kaasatakse veel sellega seotud valdkondi. Ühelt poolt võib öelda, et ehk siis tahetakse ennast lihtsalt kaelaga suuremana võimsamad näidata, aga teiselt poolt tõesti tegevused on ju väga seotud ja ja võib-olla siis me ei saa ju eitada, et ikka pintsel ja värvid ikkagi peavad Eestis kõik ilmselt Photoshopi peale meil üle ei lähe. Pidasin tegelikult silmas ehitusmaterjale näiteks või puutöökaaslaselt alusraam on, on palju kallim kui, kui akrüülvärv seal lõuendi peal. Nojah, aga ka muuseumikraam köholeva kusteks ajassest. Nii, aga ma tuleks võib-olla ühe siukse laiema küsimuse peale Eestis üldjoontes jagatakse valdkonnad kuluvaldkonnaks, tuluvaldkonnaks, mis minu jaoks on küll mõne küüniline lähenemine, aga noh, seda paratamatult teha. Miks käsitleb Eesti riik loomemajandust kultuuri valdkonda kuluv valdkonnana, samas kui seesama uuring justkui näiteks midagi muud? See on võib-olla ka loomeinimeste enda poolt tekitatud selline situatsioon, et nagu palju rõhutatakse sellest, et riik peab andma riik tegema, et miks, miks riik ei tõsta, miks riik ei hüppamis, riik ei karga. Et seda teist poolt, et loomemajanduse uuring väga hästi näitas, et kümnendik rahast kogu loomemajanduse tuleb ainult läbi otseselt riiklikes finantseeringut teenitakse tegelikult suur osa rahast ikkagi ju täiesti turult ja erasektorist ja erinevatest kommertsfondidest. Aga ise nagu tahetakse rõhutada rohkem seda riigi poolt, et võib-olla on jätnudki nagu siukse mulje, et on suured, hirmsad kulutajad ja kes ei taha nagu süveneda, et tegelikult, et seal ainult üks jääme osa kena suur osa raha ongi juba eraraha. Et siis võib selline mulje tekkida ka? Ei, tegelikult ei ole niimoodi, eks, et kultuur on nüüd kulutajad ja kultuur on üks kõige olulisem osasid, kui me räägime selle Eesti kogu majanduse müügil väärtuse tõstmisel, me räägime kogu aeg, eks, et me müüme liiga odavalt ennast ja ja palgad on väiksed ja, ja oleme siin põhiliselt sellise allhanke tegija läbi just sellise kultuuri ja loomingut me saamegi siukse, kihvt tema ja põnev Ramadi unikaalsemaid asju maailma müüa, et näiteks kõige kiiremini kasvav valdkond praegult uuringu põhjal olid need arvuti meelelahutustarkvara äpid, puht kommertsvaldkond, mis haarab endasse ju väga palju erinevaid loomingu valdkondi, seal on vaja nii muusikat, seal on vaja see, et seal on vaja kunstniku tööd, seal on puht selline IT-oskused väga kiiresti kasvav. Et ma ei saa kuskilt aru, et see oleks kellegi ülalpeetav, need on väga, kaeti asjalikud poisid ja peavad ennast väga ilusti üleval ja hulka eesti pensionäre läbi oma maksude peavad üleval, nii et see suhtumine ei ole õige. Seda vahet, muuseas on teinud traditsiooniliselt rahandusministeerium, siis nad tutvustavad riigi eel Rahandusminister ilmselt peab võitlema seal teiste ministritega neid ohjes hoidma, seal laua taga kogu aeg, et kõik talt küsivad ja küsivad ja küsivad, aga see on jah, ministeeriumi tasemel küsimine, aga see ei ole niisugune ühiskonna tasemel küll aktsepteerida. Ma just oligi siis minu küsimus, et huvitav, miks ministeeriumi tasandil sihukest vahet tehakse. Aga ma just lähekski võib-olla natuke edasi, et kultuurivaldkonnale on väga konkreetsed need teisesed või noh, need edasised mõjud, et mis tihti avastatistikast välja, et kas neid saab üldse mõõta või kuidas neid saad mõõta, et kuidas kultuurivaldkonda Mõjutab toetab, hõrendab teisi valdkondi. Kindlasti on see see mõju olemas, et praegu väga palju räägitakse näiteks välistööjõu, eks ole, sissetoomisest, et kui me räägime, võib olla sellisest kõrgepalgalisest hästi kvalifitseeritud välistööjõust, siis ma kujutan ette, et noh, mingi osa nende otsusest või, või siia asumise kaalutlustest võib olla seotud sellega, et milline on siin kultuurielu või, või milline on siin ütleme, sellise hea kultuuri kättesaadavus ja kui meil seda ei ole, siis ju tegelikult võiks mõelda, et võib-olla tasub minna kuskile mujale. Et ma usun, et see, see mõju on kindlasti tugev ja võib-olla siin on ka oluline, et miks nagu seal avaliku sektori pilk on praegu pigem suunatud nagu sinna kulupoolele on võib-olla ka see, et meil ei ole kultuuriväljal võib-olla sellist väga tugevat rahvusvahelist superstaari praegu, kellele võiksid nagu kõik viidad, et vot, et kui meil oleks selliseid keisse rohkem, et siis võiks nagu see kultuuripool minna ka sellises ütleme, vaatluses nagu, nagu tulupoole. Kui me infotehnoloogias näiteks toome Skype'i näite, eks ole, et noh, kes on meie Skype, eks ole, rahvusvahelisel areenil kultuurivaldkonnas. Aga ma usun, et, et see võiks nagu ajapikku tekkida ja siis ma usun, et ka selline meelestatus oletus võib muutuda, et kuskilt mäletan, et vist ei Sofeissi autoritasude osakaal Rootsi siis sisemajanduse kogutoodangus oli mingi, ma ei tea, 10 või 15 protsenti mingil aastal, et kui selline asi nagu ka Eestis saaks, saaks toimuma, et ma usun, et siis see pilt muutub nii nagu ütleme, poliitikute tasemelt, kui kindlasti ka sellest, millised on need kaasnevad mõjud nagu kogu ühiskonnale, on see siis toetamaks seda, mis juba praegu on olemas või toetamaks seda, mis, mis võib tekkida juhul, kui inimesi tuleb juurde lihtsalt selle peale, et meil on siin mingi Väga hea edulugu, kui natuke veel niimoodi püüda struktureerida, siis neid mõjusid, mida, mida kultuuril on teistes valdkondades saaks jagada, et ühelt poolt ju kultuur tutvustab riiki läbi imidžit. Väga tõenäoline, et ka mingi välisinvestor mõtleb sellise riigile nagu Eesti, et võib-olla tal muidu midagi kangastuga järsku järsku tal tuleb näiteks Pärt, meeldiv on heal kontserdil käinud, ütleb, et hoootse peabki Skip tirik olema, neil on sihuksed, koorilauljad ja selline muusika ja ja vahest on väga grammikene, mis, mis mingi investeerimisotsust mõjutab. Teiseks tõesti nagu riivasin, ütles see keskkond, kui näiteks tuleb ärimees ja Eestisse, siis ta ei tule siia ainult tööd rabama, ta vaatab, et kas naisel on õhtul kontserdile minna, kas tal on kihvt õelusid näiteks noortel mingisugused klubid, muusika siis kolmandaks, kindlasti seesama Eesti regionaalne mõõde, et inimesed jääksid kuskil regioon ja neil oleks seal huvid elada, siis peab olema seal niisugune ka kihvt kultuurielu. See ei pea olema ainult siukse professionaalsel tasemel, see läheb kuni sellise rahvatantsu nii oma koorilaulu, nii külaraamatukogu, mis oli ka meil üks väga oluline osa sellest kaardistuses, nüüd minu arust on nagu täiesti selline fundamentaalne ja üks läbi läbiv asi Eesti kultuuris, et väikestes kohtades oma raamatukogu neid uuringuid ei ole palju selle kohta, et kui palju siis kultuur nagu toob lisarahaga konjunktuuriinstituudi ühte uuringut võib nimetada, et Me uurisime festivale, mis Eestis toimub. Ligi 20 üritust kaardistasime ära, mis on erinevatest regioonidest, eks Viru folgil ja Viljandi folk ja, ja ju jääb ja väga erinevaid balletifestivalid ja ja tegelikult võib öelda keskeltläbi, et kui kuskil regioonis toimub festival, siis see ei ole otseselt ainult selle festivali korraldajate muusikate kulu- ja tulu, et ta tõi regiooni iga sellele üritusele pandud eurode juurde neli eurot kogu regiooni majandusse. Hotellid, bensiinijaamad, kauplused, et turvamehed, et kõik said sellest raha, nii et see mõju on alati laiem, kui otseselt selle loomemajandusettevõtte äritulu. Mulle siin siseriiklikul tasandil meenubki mingisuguse ärimehe taat, et detailse hetkel erimehed oleksid ehk huvitatu Ida-Virumaal või täpsemalt Narvasse investeerima, aga mitte keegi läheks sinna elama lihtsalt selle kultuuri food'i pärast, et neil ei ole seal lihtsalt mitte midagi teha. See ei ole nüüd just kõige Nootmisega lõpetanud saateaeg hakkab otsa saama ja võib-olla on ka muidugi väga õige mõte tulevikus, kui midagi ei ole, siis järelikult saab seal arendada. Just ma just ei ütlema, et see võib-olla on hoopis niimoodi majanduslikus plaanis väga hea mõte loomemajanduse plaanis, et, et tuleb minna sinna arendama. Aitäh, Marje Josingult, Triin while Eesti konjunktuuriinstituudist, kes viisid läbi uurimuse Eesti loomemajanduse vallas ja Rivo antolile, kes oli ka Tallinna stuudios, kes aitas meid siit majandusväljapoolt kommentaaridega ja, ja suur tänu Markus toomperele, kes, kes mulle siin küsimuste osas sekundeeris. Kunstiministeeriumi näituse soovituseks on seekord tänavakunstnik Edward von lõnguse värskeim teos. Sure koer mis nagu langusele kohaneb. On taas mänguline lähenemine kirjandusklassikale. Seekord on protokonistideks Toots ja Kiir, kelle tegelaskujud seostatakse üllatava paralleeli vahendusel. Tarantino kultusfilmi Pulp Fiction kesksete karakteritega. Kuivõrd tegemist on kohaspetsiifilise teosega, peab originaali nägemiseks sõitma Palamusele. Ent reprot ja teosest lahutamatult kommenteerivat videot saab näha Edward von lõnguse kodulehel internetis aadressil ei veel sidekriips geenius, punkt, blokspot, punkt com. Ent lõbus ajaveeb on ka väga hõlpsalt eitav, kui kirjutada otsingumootorisse nimi Eduard Forlambus. Te kuulsite Kunstiministeeriumi kuulmiseni. Kunstiministeerium. Kuula kordus ja neljapäeval kell 14, null viis.