Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Te kuulute kunstiministeeriumi, mina olen saatejuht Indrek Grigor. 10.-st oktoobrist on kumu kunstimuuseumis olnud võimalus näha fotograaf Paul kujutiseerijat konspekteeritud ruum mis koosneb teater NO99 initsiatiivil 2012. aastal välja antud raamatu konspekteeritud ruum eesti monumentaalmaal 1879 kuni 2012 tarbeks tehtud fotodest. Alljärgnevalt toob Kunstiministeerium teieni vestluse fotograaf pool Kuimetiga, mis üritab kumus eksponeeritud sarja mõtestada ennekõike läbi paralleelide autori varasemate töödega. Kui kuulaja ei ole näinud kuivati varasemaid töid või tahaks lihtsalt oma mälu värskendada siis saab seda võrdlemisi hõlpsalt teha kunstniku kodulehel. Paul Kuimet. Punkt com. Tere, Paul, kui sul on kumus, fotonäitus, konspekteeritud ruum, mis koosneb Eesti monumentaalmaaliraamatusse tehtud sellisest fotosarjast, aga, aga enne, kui räägiks sellest konkreetsest näitusest, vaataks natukene sinu nagu kogu sellise loomingulise võttestiku fooni. Intervjuus, Annely purile, ütled sa, et mu tsiteerin mu sümpaatia kultuuriväljal kuulub kunstnikele, kuraatoritele, muusikutele ja nii edasi, kes on jälginud mingit enda joont, kelle looming moodustab ka pikaajalises perspektiivis mingit sorti terviku. Mulle tundub, et, et sinu enda fotoseeriates on ka tunda nagu sellist mingit ühtset joont järgmiste küsimustega üritakski oma nägemust sellest ühtsest joonest kaardistada hakkab silma see, et keskkond su fotodel on väga oluline, et kui sa teed kandnud, ütleme näiteks arhitektuurifotot pildistatud maju siis üldiselt paiknevad kuidagi nagu keskkonnas, et mulle tundub, et sinu retseptsioonist sellest, kuidas sinu fotodest kirjutatakse, et seal väga palju räägitakse, näiteks kui sa pildistad nende uuselamurajoone, ütleme seal Kairo tänavad Soomes siis üsna palju räägitakse nagu nende hoonete nagu sellisest sotsiaalsest kontekstist ja, ja ma ei kahtle, et see on nagu seal olemas, aga oma A4 koorile antud intervjuus viited sellele, et et see inimene kui nagu tegur sel foonil on siiski oluline, aga teiselt poolt mul ei ole just selle inimese ärajätmisega, et üsna palju mängid eriti finišisarjas, nagu selle kaameranurgaga ja sõnaga nende väga teadlikult valitud, otsitud ja sätitud nagu võttenurgad. Et mulle tundub, et sa sellega siiski nagu konstrueerid ka kogu aeg mingisugust keskkonda ja, ja mulle tundub, et see keskkonnakonstrueerimine on oluline ka sellise meediumi, keskse teona või või, või nagu loomingulise teona selles mõttes teatava mänguned. Mis seda retseptsiooni puudutab, siis see oli kas siis sinu poolt õige tähelepanelik seal artišoki biennaali kontekstis, et noh, et alati kui räägitakse, et midagi seal kuidagi sotsiaalnäha seal midagi uurib midagi, eks ole, sedasorti foto seal olid veel mõned autorid ja mulle hetkel see väga meeldis, sest tõesti tundus, et väga suur osa nagu retseptsioonist või kunstikriitikast või kriitika on siin juba peaaegu jutumärkides, eks ole, lähtub kuidagi sellest või noh, hästi lihtne on öelda, et kunstnik yks uurib sotsiaalseid suhteid linnaruumis, on, tundub, et sellega on nagu midagi kodad nagu olulist ja nagu noh, et nagu, et see on, selle asja tuum on ja et see on see nagu mõte on ju, et sellest piisab ainult või näiteks et kui see kiks tegeleb gei või lesbi temaatikaga, et see on kuidagi noh, et see nagu noh, oluline asi on ja, ja justkui nagu rohkem nagu ei olegi vaja midagi öelda, mis ei ole kõige õigem lähenemine või see on ainult üks osa sõnast, mis mu enda tõid, puudutada seda nii-öelda sotsiaalsust või uurimuslikust, siis noh, kahtlemata ma olen ise seda mingil määral kultiveerib kaaslast sel ajal, kui mina alustasin kunstiakadeemias ja hakkasin mõtlema oma esimese näituse tarvis, siis inišiniti nimeline näitus oligi siis sel hetkel tundus väga tugevalt ka, et kunsti väga valitseb nagu selline sotsiaalse kunsti ja poliitiliselt laetud kunsti nii-öelda diskursus või et see on seal nagu, mida tegelikult peaks nagu tegema vastasel juhul nagu noorele alustavale kunstnikule, kes on ka väga ebakindel selles olukorras tundub, nagu see, et, et see on nüüd see, mida et ma pean nagu sellele tellimusele siis nii-öelda aastane. Muidugi reageerisin sellele ka, aga et alati on olnud just nimelt siis mingid visuaalsed ja nii-öelda keskkonda konstrueerivad aspektid sealjuures siis nad samad, millest sa nagu põgusalt, siin rääkisid ka. Ja mis puudutab keskkonnakonstrueerimisest, siis ma arvan, et nii selle Kairo tänavatööga kui ka selle fotoinstallatsiooniga Horisont, mis oli väljas, ronisin näitusel on ka suhteliselt selgelt ka artikuleeritud, siis see ruum, milles need teosed asetsevad, ehk siis nad on nagu, nagu ma olen nimetanud ka fotoinstallatsioonidega, mitte siis nii-öelda fotoseeriat, eks, eks ole. See tähendab seda, et noh, et neil on teatud mõõdud ja nad asuvad siis teatud arhitektuursete omadustega ruumis, kus on siis kas siis kaera tänava puhul kaks sissepääsu et see ruum ise moodustab sellise tänavalaadse keskkonnamida on võimalik läbida või siis horisondi puhul siis küsimus sellest, et noh, kui sa astud ruumi, mis on nii avaldatud, etaan sellel ruumil endal kaovad nii-öelda arhitektuursed omadused selles mõttes, et me ei näe, kust lõpeb põrand ja algab sei häält, siis me saame nii-öelda vaataja nagu Ma loodan siis vähemalt või sealt minu taotlus selle tõe puhul sellises keskkonnas, kus ta siis tõesti saab suhestuda ainult selle pildiruumiga, mis iseenesest on tegelikult tasapinnaline. Nii-öelda see fotograafia nii-öelda paradoks, et tasapinnaline objekt mingis mõttes, mis kujutab ruumi, et see on ka midagi, mis mind on huvitanud, huvitav praegu ka kui ma küsiksin puht tehniliste põhjuste järele, Mingsu fotodel nagu keskkond on nii oluline. Et kas sa oled enese jaoks mõtestada, miks sa pildistad niimoodi? Tähendab just selles mõttes, et kui hästi rämedalt nagu vastandused juures just nimelt see, et tegemist ei ole nagu tänavafotoga, samas stuudios näiteks ei tööta, aga samasse fotod on ikkagi väga nagu sellised seadused otsitud, et need on väga konkreetsed teadlikud kaadrid mingisugune. Ma pean vist tagasi minema selle vastase otsimisel sedasama emissinitiseeria juurde, sellest on nüüd noh, päris päris kaua aega möödas, kui ma nii-öelda hakkasin seda tegema ja ma alustasin sellest, et nagu ühesõnaga, ma nagu otsustasin, et okei, et siin on seal mingi keskkond ja nüüd ma nagu üritasin pildistada ja siis nagu noh, kuidagi selle protsessi käigus üritan siis aru saada, et mis asi see on, mida pildistan, eks ole. Ja ma tegin nagu suhteliselt erinevaid pilte, kuni ma selle protsessi käigus siis tegin mõned pildid, mis nii-öelda jõudsid sinna seeriasse ka, eks ole. Ja nad olid nagu pildid teiste suguste piltide seas. Ma räägin muidugi mingitest piltidest midagigi, Need ei ole, et see on nagu väga keeruline, aga noh, seal oli nagu palju järsu mäe kurssajas ei olnud, kõik võib olla nii korrastatud, eks ole. Uma siis sel hetkel avastasin nagu teatud piltide näol, et see on see pildiformaat, mis nagu sobib või mis nagu loob teatava selguse. Ja samal ajal nii-öelda siis näitab seda keskkonda sellisena, nagu ma tahaksin teda näidata või sellisena, nagu ta mulle tundus. Et mul on selles mõttes hea meel, et sa räägid sellest kui väga nagu lavastuslikust ja läbimõeldud lähenemisest fotokunsti puhul üldisemalt, on ikkagi selline trend, et nii-öelda laiem publik võib-olla hoolimata sellest, kui asjad on isegi nagu noh, lõpuni lavastatud, eks ole, et siis selles nagu kuidagi sellesse meediumisse endasse sisse kirjutatud mingisugune kui mitte juhuslikkus, siis nagu see Siit laua pealt midagi pildistan, eks ole, siis on täiesti võimalik, et ma näen ka väga mitmeid asju, mis paistavad aknast ja nii edasi, nii edasi, mis justkui nagu minu kontrolli alt väljas, eks ole. Et sellepärast mulle meeldib, et sa räägid, et need on noh, väga täpselt nii-öelda konstrueeritud pildid nendes ei ole nagu midagi juhuslikku või, või kui siis on, siis ma olen nagu selle läbimõeldud ikkagi, et või siis otsustanud selle meediumi helduse poolt antud elemente. Ma ei ole neid siis nii-öelda ära kustutanud või siis seda pilti jätnud kasutamata selle selle tõttu. Et aga me võime siit selle konstrueerituse ja selle keskkonnaga töötamise juurest minna nüüd ka lõpuks selle konspekteeritud ruumi juurde näiteks sest seal on nagu mitmed need sinu sinnamaani tehtud töödele tööle võtnud nagu mingis mõttes kohtuvad, aga kohtuvad nagu mingisse situatsiooni, mida, mis neid natuke nagu moonutab ja mulle väga väga meeldib ja mul on väga huvitav, et kuidas sa seda probleemi enda jaoks nagu lahendasid. Et õppinud, ma saan aru, et tegemist oli tellimustöö, eks ole, et no teater otsustas tellida Tõnis Saadojalt omale laemaali ja sinult paluti siis dokumenteerida nii selle laemaali sündimisprotsessi no teatri ootesaalis kui ka siis pildistada üles eesti monumentaalmaalid, niipalju kui neile õnnestub ligi pääseda. Mis mõttes oli see, et, et sa oled sunnitud paratamatult seda pildistama nagu siseruumis? Et kui sa oled siiani pildistanud maja kogu aeg väljaspoolt, siis sa nüüd järsku pildistasid hoopis seestpoolt? Mul läks kohe huvid nii, aga kuidas sa siis enda jaoks lahendas selle probleemi ja vaadates neid töid, siis see on minu jaoks saada ja dokumentatsioon nagu andis mingisuguse sellise võtme saadoja siis töötas lael tellingutega ja tellingud hakkasid tööle väga tugeva nagu sellise nagu konstruktiivse objektina või nagu sellise noh, horisontaalide vertikaalidena. Kui sul on ka ka väike fotosari Viisconstruktivistliku vaadet, et nendega väga sarnaselt hakkasid need Saadoja maalimise jaoks püsti pandud konstruktsioonid tööle ja nende pealt nüüd edasi liikudes selle juurde, kuidas sa samal ajal pildistasid neid monumentaalmaale seal, kus ka siseruumides, siis mulle tundus, et saaksid ka kõiki neid siseruume. See, kuidas sa pildistad, kuidas kaadrit otsisid, lähtus sellest, et sa üritasid neid siseruume näidata taoliste nagu konstruktsioonidena inimtegevus selles mõttes nagu taandus sealt fotode pealt, mis oli ka muidugi loogiline just selles kontekstis, et sa pididki kujutama nagu neid neid kui maale või seda keskkonda just selle maali suhtes, mitte inimese suhtes. Aga mis mind nagu selle kõige juures kogu aeg nagu köitis, on see, et nagu ma alustasin, et tegemist oli tellimustööga, mul niisugune tunne, et sul õnnestus see nagu mingis mõttes üle kavaldada või et Tõnis Saadoja ka minu meelest oma intervjuus nagu viitab sellele, et sa nagu ei dokumenteerinud tema tööd nagu sellises klassikalises tähenduses jah, sedasi aga tõepoolest ei teinud muidugi tunne, et sul õnnestus ka väga konkreetselt ülegi avaldada monumentaalmaali pildistamine, pildistades neid siis mustvalgele filmile. Ühesõnaga, et kui algselt sellise projekti juures võiks ette kujutada, kuidas meil saab tulemuseks olema selline dokumenteeritud ajalugu eesti monumentaalmaalist, siis sa väga elegantselt pöörasid vähemalt minu jaoks selle projektiga kuidagi väga selgelt oma autoriprojektiks. Kas ma sain trikist õigesti aru, et mul on hea meel? Ei no seda näiteks niimoodi näed, et siin teisi nagu kunstikriitikuid, kes ei ole seda näinud, et see minu autoriprojekt vaid rohkem, et see on nagu tarbefotosid või ja ma ise Ma ütleks, et ta nagu mõlemat selles mõttes, et siin nagu on toimunud erinevaid otsuseid, mis puudutab filmile pildistamist, mustvalgelt pildistamist, mis näivad siis nagu autoripoolsete nii-öelda subjektiivsete otsustena mitte siis nii-öelda sellele, et mis oleks siis parim lahendus antud juhul seda monumentaalmaalide kaardistust läbi viia, teiselt poolt tänavu on tellimustöö, et maanautorina olen juba selles mõttes natuke teistsuguses positsioonis, et sisuliselt piltlikult mul oli siis nimekiri asjadest, mida oli vaja pildistada ja kahetse, pilt nagu peab ka selles nagu olemas olema. Et nüüd, kui ma võtan jälle nagu need päris nagu enda ta, siis seal mul on nagu see valik, et kas see pilt nagu välja jätta hiljem või siis isegi üldse mitte pildistama hakata seda ja noh, see automaatselt natukene ikkagi muudab seda autoriõigust otsustamisõigust, kui ma raamatu enda selle Eestimaal on, Tom oli raamatu nimi, kas konsulteeritud trumm kätte võtsin, siis ma esimese ropsuga, et on küll mustvalge taga, tahtsin trükitehniline valikat, värviline raamat on ju kallis. Aga kui ma siis järsku aru sain, et saatke teinud mustvalged fotod, siis mulle tundus mõnus kompromissitu akt või nagu, et vot siis nii palju Eesti monumentaalmaali nagu dokumenteerima, sest et sest ühelt poolt see projekt mul tekitas kohe alguses probleeme, et see tundus natukene selline. Pildistame üles kõik allesjäänud piimapukid ja kirjutame lood ülesse, et iseenesest nagu õige, aga aga ikkagi nagu selline antropoloogiline lähenemine ja mulle mulle selles kontekstis nagu väga meeldis, et kogu pressiga tekitatud ka mingisugune oma väärtuse lisaväärtus. Ja miks see mustvalgus on nii-öelda oluline. Kui vaadata sinu eelnevat loomingut, siis tegelikult nagu valgusel, eriti valguse värvusel on väga oluline roll. Et kas seal on mingi põhjus, miks sa läksid mustvalge peale nagu mingi või selles mõttes, et see tundub kogu su varasemates harjuda kontekstis ikkagi väga nagu sellise radikaalse teo on, et kas, kas oli puht nagu tehniline või, või oli seal ka mingi sisuline otsus, noh, seal oli otsuseid, mis sai tehtud nii-öelda lähtudes sellest, et, et see kõik saab nagu raamatusse pandud, eks ole, ja et kuidas see kõik omavahel seal kokku hakkab kõlama olles seda öelnud, siis ma arvan, et ka, kas see mängib siin rolli, et kui vaadata nende monumentaalmaalide nii-öelda taset, eks ole, siis me näeme väga erisuguseid asju, enamus sellest on rohkem kui küsitava väärtusega kunstilised lahendused. Ja tulles tagasi siis millestki, mis sa varem rääkisid nii-öelda siis sellest keskkonnast, siis ma nagu natuke väidaks vastu, et see keskkond just nimelt on ka nagu väga oluline ka nendel fotodel, kuigi ma saan aru sellest äraspidisest suhtest, et see keskkond nagu siis maali suhtes, eks, sest me oleme ta kunsti nii-öelda see, mille pärast enamik neid lahendusi nii-öelda hävivad, on või peilivad, siis on see, et nad ei ole võtnud arvesse siis keskkonda, milles nad asetsevad, ka head monumentaalkunsti näited on ikkagi need, kus on siis kas mingis ideelises või formaalses hariduses tuurses. Dialoogis on siis nii-öelda kunstiteose ruugisa hätt ruume taas omavahel laulatatud. Nüüd see mustvalge formaadi kasutamine aitas võib-olla seda äärmist kirjut pilti natukene nii öelda ühtlustada üheksa ja teiselt poolt loob nagu sellised nagu noh, kuidas ma ütlen, esimene või sellise kerge taseme nagu abstraktsioon, eks ole, ta muudab nagu kõik justkui pisut ühtlasemaks, et meil on võimalik seda kõike vaadelda. Ja teiselt poolt Ma ei tea, võib-olla see mustvalge nagu minu viis öelda, et jah, et see on see, mis mind tehtud ajal me peame nüüd nagu edasi minema kuidagi, aga et noh, et me ei tohiks seda unustada. Kuigi ma küsisin ausalt seal mustvalge järele ka seetõttu, et musta valgeks oleks saanud teha need pildid noh, digitaalselt või, aga sa otsustasidki kohe pildistada nagu rohemustvalgel negatiivina ja, ja noh, need trükid, mis koos väljas on nagu silver print, et tegemist ei ole nagu skaneeringu trükiga. Okei, see oli juba selline tehniline protsess, aga juba see sihuke kompromissitu otsus pildistada mustvalgele negatiivi-le, mis tähendab, et nendest asjadest ja ei olegi nagu sellist värvilist dokumentatsiooni, et sa väga selgelt kohe algusest peale otsustasid. Analoogse nagu tehnika kasutamine, et ega selles mõttes ta on nagu noh mingil määral ikkagi sisuline või noh, võib-olla ma rõhun nagu tehnilistele lahendustele või viimistlemist tehnikale nagu suhteliselt palju, aga noh, minu arust see on oluline, eks ole, et noh, võib-olla see on natukene nagu pretensioonikas, kui ma ütlen, et ma kasutan nii-öelda need erinevad fotomeediumid nagu skulptor kasutab, võib olla üht või teist materjali, eks ole. Et nad ei ole nagu lahus teineteisest ja selle näite puhul siis nii-öelda, et me näeme nendel monumentaalmaades palju selliseid nagu nii-öelda hävivad või ära kustuvad või juba üle ülemaalitud nii-öelda kunsti, eks ole. Et siis analoogne Fodoleviga on ka paratamatult nagu meedium, mis praegu hakkab muutuma seada siis kaduvaks. Aga teisalt on ta jälle kõige noh, selles mõttes kuule kõige otsesem, kõige ausam viis kuidas nagu kujutist saab siis negatiivi paberile või kuidas siis nagu sellest füüsilisest ruumist tekib foto tantsupalvuned materjali on jälle rohkem, kui saatesse mahub, aga loodan, et mul õnnestub sky raadiokuulajale anda selline pädev konspekteeritud ülevaade meie vestlusest. Aitäh. Kunstiministeeriumi sellenädalaseks ametlikuks näituse soovituseks on Kadri Toomi isikunäitus nurgatagused Tartus Y galeriis. Kadri Toomi looming koondab graafika, maali redimiidi mingi installatsiooni võtteid andes tulemuseks suurepärase ekspositsiooni, mis on üle pika aja taaskord üks neid näituseid, mis suudab edukalt üle kavaldada Y galerii madala võlvlaega keldriruumi. Kriitikud antud juhul siinkõneleja ja Peeter Talvistu isikus hakkasid kohe näituse avamisel otsima ja nägema paralleele teiste eesti noorte naiskunstnikega. Nii võiks graafika retroeetikas näha sidet Kristiina normanni sarjaga geniaalsuse väli. Toomi ruumilised geomeetrilised abstraktsioonid toovad meelde Kristo sucoloova teosed. Kuigi Toomi tööta mitte Sukolova laadis paksu värvikihiga vaid värvi aluseks oleva vineeripuu toimega ning näituse tuuma moodustav siiras käsitööõhin, mille kohta kunstnik ise avamisel ütles, et avastas enese jaoks saaja haamri kutsub paratamatult nägema sidet põllu üha ruumilisemaks kasvavate maalidega. Tõsi küll, põllu jaoks on lõng olnud vaatajaid olulisem kui puu. Tuleb rõhutada, et loetletud potentsiaal sümbioosi situatsioonides ei läinud Kadri Toom ise siinkõneleja jaoks mitte kaotsi või siis hakkas just sümbiootilisuse tõttu mõjumat kui loominguline kiirendi, mis aitas mõtestada tervet hulka liikumisi. Eesti hetke kunstiväljal Kadri Toomi näitust nurgatagused on Y-galeriis võimalik näha veel kuni 24. oktoobrini. Te kuulasite Kunstiministeeriumi saates kõlas vestlusfotograaf Paul Guinetiga, kelle isikunäitust konspekteeritud ruum saab näha kumu kunstimuuseumis veel kuni viienda jaanuarini 2014. Mina olin saatejuht Indrek riiuli kuulmiseni. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.