Helga ja tervist, head klassikaraadiokuulajad. Mina olen toimetaja Karin, kopra algab helikaja saade. Lähimineviku kontserdielu peegeldavad kaks arvamust. Urve Lippus käis Veljo Tormise kooritsüklit unustatud rahvad ettekandel ja Aet Mikli kuulas kitarrifestivali fiesta de la kitarr kolme kontserti. Tänase heligaja pikemate arendus keskendub muusika ja inimese heaoluvahelistele seostele. Erinevaid vaatenurki ja kommentaare esitavad muusikapsühholoogia ja muusikahariduse vallast Vaike Kiik-Salu, Jaan Ross ja Marju Raju. Juttu tuleb ka ühest rahvusvahelisest projektist, mis uurib laulu arengut lastel. Vahepeal aga kuuleme nelevasteinkeldi muusikauudiseid maailmast. Sülgaja. Koor Collegium Musicale esitas novembri alguses Tallinnas ja Tartus Veljo Tormise kooritsükli unustatud rahval. Esimest korda tuli teose ettekandel tervikuna. Kõlasid liivlaste majandusVadja pulmalaulud isuri eepos Vepsa rajad, Ingerimaa õhtud ja Karjala saates. Kontsertetenduse dirigent oli Endrik Üksvärav, kunstnik-lavastaja Inga Vares, liikumisjuht Mari Mägi ja abidirigent Miina Pärn. Kohal käis muusikateadlane Urve Lippus. Õigustatud on selline terve tsükli ühe õhtu jooksul ettelaulmine ettemängimine. Raske öelda, ma saan aru, et noored inimesed tahavad ennast proovile panna. Ja Ma isetegevuskooril nüüd selline asi välja ei tuleks, tegemist on ikkagi pool professionaalidega, mis siis, et nad ametlikult nagu lauljana palka ei saa, aga nad on enamikus väljaõppinud muusikud või muusikaakadeemia üliõpilased. Niiet Ma saan väga hästi aru, et see niisugune ambitsioon teeme ära, teeme ühel õhtul kõik ära. Aga võib-olla oleks parem mulje jäänud, kui oleks piirdutud viljade tsükliga ja mitte kuuega. Milline oli teine vokaalne tase kooril ja, ja kuidas mõjus see lavastus, mis etenduse juures oli? No pean kordama, mida ma Sirbis kirjutasin, et mul on natuke kahju, et ma ei kuulnud seda Tartus. Sest Tartusse ülikooli muuseumiruum on kõrge kirikuruumi ja seal on palju rohkem ruumi liikumiseks ja ka seda õhuruumi, et hääled rohkem kokku sulaksid. D see hobuveski rahvast täis hobuveski ja siis veel koor ka, oli nagunii lähestikku. Et vahetevahel tundus see liikumine isegi natukene segavat. Aga jällegi viimasel ajal on niisugused liikumisega kontsertid väga moodi läinud ja ilmselt püütakse leida midagi, mis, mis nagu vaatajat silma ka köidaks. Ja natuke, ma olen mõelnud seda, et kas mitte muusikavideot ei kasvata tasapidi sellist kuulajat, kes tahakski, et tal midagi vilgub ja midagi liigub ja ja mingi visuaalne efekt on ka kuidagi sel sügisel olen modi mitmeid kordi selliseid kontserte sattunud kuulma, millist kohta või rolli omada üldse Tormise unustatud rahvastetsükkel, kui oluline teos on eesti muusika ajaloos? No ma arvan, et Ta ei ole mitte ainult Eesti muusika ajaloos aga oluline teos, vaid ta on üldse maailma koorimuusikaloos. Ja muidugi on üsna haruldane, et üks helilooja viitsib nii põhjalikult oma materjali sisse minna. Ja selle taga on ju tohutu töö tekstidega kõigepealt tekstide selekteerimine siis koos vastava keele asjatundja ka, et kõik oleks murdeseisukohalt õige mingil ajal tundub, et veljele hirmsasti, kus ajalukku minek, eelajalukku minek, isegi huvi ja see oli aeg, kus üldse kogu see rahvalauluansamblit ja soome-ugri laulude laulmine eesti ansamblite poolt seitsmekümnendatel ju Hellero laulis neid ja nii et ta on nagu üks osa sellest meie kultuurist. Aga mul on tunne, ta kajastab midagi taolist, mis kogu maailmas tollal toimus. Nimelt kus hakkas tekkima see, mida me praegu tunneme maailmamuusikana. Ja ma ei räägiks sellest unustatud suurt rahvastest kui teosest sest et siis kui Tormis kirjutas linlaste paranduse, ilmselt ei olnud tal aimu, et ta varsti kirjutab kui veel midagi ja siis veel ja veel ja veel ja veel. Ja lõpuks sead nad kõik kokku ja paneb pealkirjaks unustatud rahvad. Ta ei ole mõeldud tsükliks niisuguseks, mida järjest ette kanta, pikem on need tsüklid ise, niisugused, mida võib tervikuna ette kanda, aga sealt võib valiku teha. Aga tsüklit ise kannatavad paremini tervikuna laulmist kui kogu see mammutteos. Kuivõrd need nii-öelda segase filharmoonia kammerkoori kunagine salvestus, mis võib olla ju võis kuulajatel kõrvus olla Snap perfektselt stuudiosalvestusena jäädvustatud ettekanne. Ma ei tea, kui palju seal neid oli. Seal oli küllalt palju neid, kes ilmselt kõiki tsükleid mäletavad esiettekandest ja sellest, kuidas teks Eesti raadio segakoor laulis liivlaste pärandus, see oli tõesti fantastiline. Ja samuti tee Tõnu Kaljuste tehtud Ingerimaa õhtud laval ja nii otse ettekannetena. Mina olen nii palju neid kuulnud. Mind segas. Aga lõpuks tulevad uued koorid ja uued dirigendid ja neil on oma nägu ja nad peavad oma versiooni tegema sellest kas selles kolleegium musikaalne versioonis on ka midagi, mis vääriks nagu esiletõstmist või mis Tomingas kõrva heas mõttes loomulikult kõigepealt just selline asi teha, ise on niisugune fantastiline ettevõtmine, et ta kindlasti kasvatab koori palju ja samuti kogu see liikutes laulmine ja lauljate nagu natukene ta päris ooperikooriks muutuv, aga sinnapoole lauljate lükkamine. Kindlasti on see väga tore ja Tore, oli ka need asjad meelde tuletada ja ma natukene tunnen isegi ennast piinlikult, et nende noorte inimeste üle noh, paratamatult minu kõrvus tulevad teised ettekanded. Aga noh, see oli mõeldudki ju teisiti. Ja selge see, et kui inimene seisab sinust umbes poole meetri kaugusel, siis sa kuuled seda inimest rohkem kui teist, kes on saali teises otsas. Ma ei tea, kuidas Tartu kontserdil oli publikuga, aga tundus, et Tallinnas oli publiku tung päris suur, et millega võiks seda suurt publikuhuvi? Kontsert oli kõigepealt hästi reklaamitud ja see on väga oluline. Ma ei tea, kas see ka mõjusalt kontsert oli tasuta, kõiki tuli ette registreerida ja omal koht kinni panna. Aga võib-olla mõnes natuke suuremas ruumis ei olekski see mulje publikurohkusest nii tugev olnud, kuigi praegu ei tule ette niisugust head ruumi Tallinnas. Selles mõttes ülikooli muuseum on tõesti väga suurepärane, aga isegi ma kaaluksin mõningaid uusi ruume. Ei tea küll nende akustikat, see ei olegi juhused, filharmoonia kammerkoor järjekindlalt metodisti kirikus esineb lihtsalt kammerkoorile, see akustika on väga sobiv. Olete soome-ugri rahvaste muusikat uurinud, kuivõrd stiilipuhas või mida stiililiselt nagu esile tuua või milline see ettekanne oli? Ettekanne oli üldiselt väga korrektne. Nad olid püüdnud kõiki neid kummalisi häälikuid ja sõnu, mida üks või teine murre sisaldab, hoolega järgi teha. Minul tekkis selline tunne. Nad oleksid võinud pähe pida. Sest et kui seal niiviisi noot käes liht, kui ta siis jääb kusagile poolele teele. Ma tean, et seal on metsikult palju värsse ja et ka näiteks Estonia ooperit koorile Eesti ballaadid pähe õppida oli suur kangelastegu. Aga tav nendelt? Me see oleks kuidagi väga võõras olnud, kui nad oleksid laval nootidega jalutanud. Praegu need tulukestega noodimapid natukene Ahjeldasid lauljalt. Kas mõni tsükli osa sobis kolleegium musikaalne paremini kui mõni teine? Mina ise arvan, et kolm viimast tsüklit sobisid paremini. Noh, kõigepealt ma tean, et nende esiettekandja kammerkoor ja et selleks ajaks oli Tõnu Kaljuste põhiline Tormise just nendel aastatel, kui need kolm viimast kirjutati ja just Ingerimaa õhtud ja need tähendab siin on nagu helilooja kujutleb. Ta instrumenti, eriti liivlaste pärandus on kirjutatud väga suurele koorile. Tol ajal oli minu arust Eesti raadio segakooris ka üle 60 laulja ja samuti see isuri eepos. Oma suurte kõlafoonidega oli Ants Üleoja ja Eesti raadio segakoorile mõeldud, hiljem neid segakoor Latvija laulnud ja niiet et noh, kooriliikidel on ka omavahel ja selles mõttes ma arvan, et, et kammerkoorile kirjutatud tsüklid, kus ka natukene niisugust naljatlemisi näitlemist oli juba muusikasse sisse kirjutatud. Et need olid loomulikumaid, sobisid rohkem. Kas tormise unustatud rahvad võiksid veelgi rohkem juurduda amatöörkooride repertuaari? Ma kujutan ette, et amatöörkooril on küllalt raske isuri epast laulda juba niisugust soliidset retsiteerijat leida, mis oli väga ilusti seal tehtud ja neid suuri kõlafoone laulda. Võib-olla Ingerimaa õhtud ja Vepsa rajad oleksid niisugused. Aga ma arvan, et neid on väga palju tehtud ja pealegi on näiteks liivlaste parandusest on helilooja ise teinud lihtsama variandi, et liivlaste oma koorid saaksid ka seda laulda. No ettekanne kestis umbes kokku neli tundi, millise tundega säält hobuveskist tol õhtul lahkusid? Et näe, ära tegid? Ja teine osa oli minu arust parem kui esimene osa ja seetõttu käi ka asjast niisugune tõusvas joones. Ja kui ma hobuveskisse tulin, ma ei teadnud, kes kooris laulavad täpselt ja olin valmis selleks, et ikka ikkagi lõpuks ollakse võhma. Aga ei. Kolleegium muusikale ettekannet Veljo Tormise kooritsüklist unustatud rahvad analüüsis muusikateadlane Urbelile Helgaja. Praegu kestab kitarrifestival fiesta Delagitarra, mille kontserte on kuulamas käinud Aet Mikli, kes on nüüd stuudios esimene kontsert, kus viibisid, oli balti kitarrikvarteti kontsert. Teisipäeval Estonias. Jah, Balti kitarrikvartetile on omane väga tugev, selline šõuelement ja suundumus on meelelahutusliku, selle muidugi kitarrikvarteti puhul ka päris tavaline, aga nende puhul ma ütleksin, et nad ikkagi sisuliselt flirkesid publikuga see kvartett päraselt ära kasutada oma näitlejameisterlikkust. Aga näiteks selgus ka, et nad oskavad päraselt laulda. Ja seda ma ei ole, muide enne näinud Sorry kvartett laval laulab, nad on leidnud suurepäraseid võimalusi selle kitarrikvarteti pehme nailonkeelse kõlapildi rikastamiseks kõikvõimalike vahenditega näiteks neil oli kasutusel löökpill kah on siis kasutasid nad täitsa puhast inimlikku vilet oli ka kõneelemente. Kuna esitusele tuli algseks niitke koogoli süüd Gogoli lavateosele surnud hinged, siis seal oli teksti kasutatud. Kasutusel oli ka Palmas ehk plaksutamine, flamenkoelemendid? Jaa, viimases loos kõlasid ka veiniklaasid ja see oligi täiesti partituuri sisse kirjutatud sel Carlo Dominikaani malamatiina neljale kitarrile, neljale roosile ja veinipudelile. Selline lugu, nii et klassikalisest kitarrimuusikast oli asi suhteliselt kaugel. Jah, päris puhta klassikaga siiski tegemist ei olnud, aga veel nii palju minu jaoks kõige nauditavam teosed olid Chris Rubens, kes on siis kvarteti liige, tema originaalteosed sellele kvartetile kitana Linda ja Fenes krae, mis olid rahvuslikel motiividel, mis lihtsalt kuidagi nagu toimisid kõige paremini. Aga sümpaatsed olid ka kvarteti liikmete seaded just täpselt sellele kvartetile tehtud seaded, mõelda Faya hirmutants ja, ja siis seesama šnitke Gogoli sült. Teine kontsert oli. Noorte talentide kontserte vanalinna muusikamajas kolmapäeva õhtul. Ja see oli selline väga armas kontsert, sest noh, lastekontserdid on ikkagi alati lihtsalt väga armsad aga seal sai kuulda ka sellist väga põnevat nähtust eesti kitarrimaastikul nagu romantismiajastu kitarr sellest ajast, kuigi paar läks kuuekeelseks ja tõusis orbiidile seal siis 18. 19. sajandi vahetuselt. Seda mängis siis Saskia Cycling Tartust väikese loo ja mul on päris kahju, et ma jõua kuulama raske kitingu ja Priit Petersoni duo kontserti, kus nad mõlemad mängivad siis ajalooliste pillide külmite originaalidega koopiatel. Sest et see tämber seal siis ilmselt, et oleks õige öelda, et seal romantiline kitarr, see tämber on täiesti eriline ja mahe ja see sobis muidugi sinna vanalinna muusikamaja saali täiesti täpselt tol ajal ilmselt just sellistes saalides musitseeriti ja kolmapäevase kontserdi kohta ütlema veel seda, et see oli selles mõttes väga armastav noorte talentide kontsert, et seda konfereeris Peep Peterson, Tartu, Heino Elleri muusikakooli õpetaja ja Ta tegi seda väga mõnusalt vesteldes publikuga, esitades lasele asjakohaseid küsimusi. Et minu meelest peaksidki lastekontserdid just sellised olema, et täiesti pingevabad ja rääkida sihtgrupiga samas keeles nii-öelda, et mitte nii akadeemiliselt. No kitarrifestivali tabas ka sel aastal väike ebaõnn, et peaesineja ootamatult tõmmata ja asendati kiiresti uue peaesineja, kelleks oli Massimo. Jah, kui vaara Grigori Aadu, kes ise Marta on artistina ilmselt väga uuenduslik ja otsiv ja mängib põnevatel ja uudsete kitarride, mis on spetsiaalselt tema jaoks ehitatud siis Massimo Filitsi on vastukaaluks väga klassikaline artist ja võib-olla ta siis just sobibki selle festivali konteksti, sest tõepoolest kvartett ju väga klassikaline ei olnud. Ja mis siis teeb Feliitsiste väga klassikalise eelkõige ilmselt see, et tema kontserdi esimeses pooles kõlasid itaalia klassikalisi tornimuusika kuldajastu kitarrist, heliloojate teosed. Heliloojad on Mauro, Juliani, Louisi Leniaani, Berlin, Ando ka rulli jaga prantslane Napoleon kost ja ma ei tea, kas asi on selles, et ise itaallane ja esitas siis oma kaasmaalaste muusikat, aga see oli väga ilus. Ja kuidagi talle tundus tõesti seal muusika sobivat. Teises pooles kõlas modernsema külje pealt ka Andre Hansmani teoseid, mis kirjutatud eelmise sajandi keskpaigas. Ja tema on siis juba sellelegi Harri uue kuldajastu helilooja. Kui kitarri heliloojad ei olnud enam kitarristid, vaid konsulteerisid klassikalise kitarrimängijatega. Ja siis loodi väga palju suurepärast kitarrimuusikat. Ja kontserdi lõpuks kõlas ka üks käesolevas sajandi teos, mis on spetsiaalselt Liidžile komponeeritud ja see oli tema kaasmaalased Joannis soliina vaip on ehk siis vaba elu Maal, kuidas tõlkida? Kuidas nende kolme kontserdi järgi hinnata publiku huvi kitarrimuusika aasta? Ma pean tunnistama, et nende kolme kontserdi põhjal oleks küll suhteliselt lühinägelik mingeid järeldusi teha. Estonia kontserdisaalis rahvast jätkus, seal esines siis kvartett. Raekoja saal oli üsna tühi, no ütleme, pooltühi, aga samas ma ei oska üldse hinnata seda, mis toimub mujal Eestis ja sest et varasem praktika on näidanud, et Tallinnas võib mingil põhjusel olla kontserdisaalis rahvas hõredalt. Aga näiteks samas on vaja tuua lisatoole saali ja. Rahvas kuulab ukse tagant, et vot ei oska objektiivset vastust anda. Aitäh, Aet Mikli. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. 12. novembril suri 69 aastaselt muusikaelu oluline figuur, briti helilooja John Damenev. 1944. aastal sündinud hävener oli nüüdisaja üks populaarsemaid heliloojaid. Loomingut on muuhulgas mõjutanud vene õigeusu kiriku vaimsus ja rituaalid. Jon Daveneri teoseid kuulasid sageli ka need inimesed, kes muidu klassikalise muusikaga kuigi tugevalt seotud pole. Davener alustas imelapsena, kui ta oli 24 aastane, nimetas väljaanne The Guardian teda aasta muusikaliseks avastuseks. Savener sai väga tuntuks aga 1900 kuuekümnendatel aastatel, kui tema teos vail jäi silma ringast Harryle ja plaadi andis välja, et enda firma Apple ülemaailmset kuulsust kogus John Havel, närv 1990.-te aastate algul, mil tema teoseid hakkas järjest sagedamini mängima briti raadiojaam Classic FM. Grammy auhinna pälvis Daveneraga albumi eest Lementions anud Freisis. Oluliseks teoseks tema loomingus oli samuti Ateena laul, mis kõlas printsess Diana matustel miljonitele inimestele. Üks talveneri kuulsamaid teoseid on aga BBC poolt tellitud tšellokontsert protectinguvail, mis on kirjutatud aastal 1989. Salvestus sellest teosest ilmus kolm aastat hiljem ja plaat pälvis ajakirja grammofon preemia ja püsis aega klassikalise muusika edetabelis esikohal. Raadil mängivad sellist diivanisse alles Londoni sümfooniaorkester ja ettekannet juhatab dirigent Gennadi Rositestwanski. John häbeneri muusika avaldas mõjuga paljudele teistele heliloojatele, nende seas näiteks Niko Muuli ja Erik uitaka. Aastal 2000 löödi Jon tavanergaa rüütliks. 160, heliloojad ja muusikud üle maailma protesteerivad Baden-Baden ja Freiburgi raadio orkestri ühendamise vastu. Stuttgarti Raadio Sümfooniaorkestriga lendamine on plaanis aastal 2016 Mil, Baden-Baden ja Freiburgi raadio orkester tähistaks oma seitsmekümnendat juubeliaastat. Ühendamise põhjuseks on mõistagi majanduskulude kärpimine kes 1946.-st aastast on see orkester esiettekandele toonud rohkem kui 400 uudisteost mis teeb sellest maailma ühe olulisema nüüdismuusikale pühendunud orkestri. Kes teil on esmaesitanud näiteks Hans Werner, Hence Luizinono ja Olivier messeani muusikat. Kõnealusele pöördumisele, mis on kahe saksa orkestri ühendamise vastu on alla kirjutanud juba 160 nimekad heliloojate muusikud üle terve maailma. Nende seas näiteks George Benjamin problees Adam Fischer, Nikolaus Arnold kuur, Hans holliger, Susanna Mälki, Christoph Penderetski ja ka Eesti dirigent Neeme Järvi. Nüüd aga ühest olulisest preemiast Church kurtakia Androšif pälvivad väga maineka Kuningliku filharmooniaühingu kuldmedalid. Auhind antakse väljapaistva muusikalise tegevuse eest ja preemia loodi aastal 1870 märkimaks 100 aasta möödumist Ludwig van Beethoveni sünnist. Tänavu tähistab Briti Kuninglik filharmoonia ühing oma kahesajandat aastapäeva tänapäeva ühele silmapaistvale heliloojale Charles takile antakse Kuningliku filharmooniaühingu kuldmedal üle esimesel detsembril kuninganna Elizabethi saalist Londonis. Samas toimub ka kontsert, kus kõlab kordagi muusika ja kaasa lööb ka tema pianisti, sest abikaasa Marta pianist Androšifile antakse kuningliku filharmooniaühingu auhind üle aga 21. detsembril. Milandrošif tähistab ühtlasi oma kuuekümnendat sünnipäeva. Sel puhul toimub 21. detsembril Londonis Vigmorhoolis kontsert, kus Ifi esituses kõlavad kaks muusikaajaloo suurteost. Johann Sebastian Bachi Goldbergi variatsioonid ja Ludwig van Beethoveni diabelli variatsioonid. Kahel medalisaajal on ka tihe seos. Nimelt oli Androšeff Tjardi kurta villane ja ta on esitanud sageli kordagi teoseid läbi ajaloo kuningliku filharmooniaühingu medali pälvinud aga näiteks Johannes Brahms, Igor Stravinski, Richard Strauss, Benjamin Britten, Vladimir Horowitz, Daniel paren, Paim ja mitsu otsida veel uudiseid preemiate vallast. Soome viiuldaja ja helilooja Pekka kuusista võitis Põhjamaade nõukogu. Muusikapreemia preemia suuruseks on 350000 Taani krooni ja auhind anti Pekka koosis talle üle Oslo ooperimajas toimunud galaõhtul. Pekka kuusisto on sündinud 1976. aastal ja Põhjamaade nõukogu auhinna žürii tõi esile tema suurt panust muusika ellu viiuldaja, helilooja kui kunstilise juhina. Veel lisanud nii, et kuusist ta musitseerimises on alati suurt vabaduse tunnet ja suurt huvitatust. Helide maastikult leiab ta alati kerge vaevaga uusi seoseid ja aspekte. Tan kartmata muusik, kes ei pelga tundmatuid piirkondi ja teemasid muusika vallast ja kuusis ta on eriline anne haarata kaasa nii mängijaid kui kuulajaid. Helilooja arranžeerija ja kunstilise juhina loob inspireerivaid, kontekste raamistab sageli folkloormuusika. Viiuldajana on Pekka koodista mängus alati tunda meisterliku viiulivaldamist alates ülimast Virtoossusest kuni liigutava. Salzburgi Mozarti oomi fond andis just teada, et nende fondile annetati viiul, mis oli kunagi Mozarti kasutuses. Miiulian ehitanud Veneetsia viiulimeister Pietro Antonio tallakosta 1764. aastal. Arvatakse, et selle viiuli omanik oli Wolfgang Amadeus Mozart neil aegadel, kui ta Viinis elas. Mozart teomi fond on suurim point maailmas, kuhu kuuluvad heliloojale kuulunud pillid, portreed, kirjad ja paljud teisedki isiklikud esemed. Fondile annetatud viiul on kogule oluliseks täienduseks. Muuseumi fondijuhid arvavad, et riiulit peaks eksponeerima Salzburgis asuvas Mozarti muuseumis ja samuti peaks pill kõlama ka lavadel koos teiste Mozarti originaalinstrumentidega. Hiljuti tehti üks huvitav uuring, mis puudutab inimeste kontserdil käimise harjumusi. Uuringust selgus, et britid käivad sagedamini ooperi- ja tantsuetendustel võrreldes näiteks itaallaste ja sakslastega. Uuring tõestab, kas, et ühendkuningriigis elavad inimesed on kultuurist keskmisest rohkem huvitatud kui teised Euroopa Liidu elanikud. Uuringud tehtigi Euroopa liidu aladelt del ja tervest Liidu elanikkonnast külastas aasta jooksul ooperi- ja balletietendusi 18 protsenti inimestest. Suurbritannias oli vastav number aga 22, Saksamaal 19, Itaalias aga seevastu ainult 17. Britid olid nimetatud uuringu kohaselt üldse kõige aktiivsemad kontserdilkäijad, sest aasta jooksul oli kontserte külastanud 37 protsenti küsitletutest. Keskmiselt oli see protsent mujal Euroopa Liidu aladel 35. Uuringuga tehti ega kindlaks, et kõige populaarsem viis kultuurisündmustest osa saada on aga just raadio ja televisioonijaamade vahendusel. Uuringus osales 27000 Euroopa liidu elanik. Ja lõpetuseks Eestiga seotud uudised. Lähiajal tulevad Erkki-Sven Tüüri koori ja orkestriteosed esitusele mitmel pool Euroopa kirikutes ja kontserdisaalides. Tüüri reekviemi kannavad 16. novembril ette Viini Albert Swaitzeri koor ja orkester. Capella luterana dirigeerib Matias krampe. Kontsert toimub vini luterlikus linna kirikus. Tüüri teos lihtHous kilbile. Kestrile on kolmel korral Britten sümfooniakontserdi kavas Inglismaal seitsmeteistkümnendal novembril, Novitšis, 22. novembril Cambridge'is ja 24. novembril Londonis. Programmis on teiste seas ka Arvo Pärdi teos tus Benjamin Britteni mälestuseks ja kontserdi peateoseks on Britteni serenaad stenorile metsas arvele ja keelpillidele. Britten sümfooniaorkestri kontsert. Ta juhatab aga värske Põhjamaade muusikanõukogu preemia laureaat Pekka kuusistav. Veel üks tüüri Kelbile teos insaludes. Ta tuleb ettekandele 19. novembril aust. Trias ja 29. ja 30. novembril Essenis milliseda juhatab dirigent Kristiina Poska heliga ja. Tänase heligaja pikem mõttearendus võtab vaatluse alla muusika ja inimese heaoluvahelised seosed. Erinevaid vaatenurki muusikapsühholoogia ja muusikahariduse vallast avavad Tallinna Ülikooli kunstide Instituudi muusikaosakonna juhataja dotsent Vaike Kiik-Salupere. Eesti muusika ja teatriakadeemia muusikateaduse professor kuulmispsühholoog Jaan Ross ja muusikateaduse doktorant Marju Raju. Juttu tuleb ka ühest rahvusvahelisest uurimustööst, mis uurib laste laulu arengut. Sissejuhatuseks tuleb juttu muusika rollist inimese evolutsioonis. Kas muusika on kuidagi soodustanud inimese kui liigi arengut? Vastab Jaan Ross. Sellele küsimusele ei ole uurijate seas konsensuslikku vastust et nõiad, kes vastavad jaatavalt Räägivad näiteks sellisest asjast nagu linnulaul teatavasti siis lindude hulgas meessoost isendit hüüavad oma lauluga hoita naissoost isendite tähelepanu. Need struktuurid, mida linnulaulus on võimalik leida, need on muusikaliselt üsnagi komplitseeritud. On isegi teatud hulk uurijaid, kes nimetab ennast zoo muusikoloogideks, ehk siis uurijad ei tee vahet inimese poolt kirjutatud või loodud muusika ja lindude või loomade poolt kuuldavale toodavate häälitsuste vahel. Teine väga levinud argument, miks muusikal on evolutsiooniline tähtsus olnud, on seotud selliste tööoperatsioonidega, mis on korduvad ja samas küllalt pikka, sõjalise tsükliga. Et praegu, Meil on siin Eestis novembri keskpaik, varsti tuleb lumi maha ja varem või hiljem tekib olukord, teate ma autoga kuskile lumme kinni ja siis mis tõenäoliselt juhtub siis kavandate kõik, kes seal autos on, seda autot lumest välja lõikama ja siis need inimesed auto taga, keegi, kes võtab endale liidripositsiooni, hakkab rääkima umbes niimoodi üks, kaks ja korraga üks, kaks ja korraga ja selles on tegelikult olemas juba oma muusikaline element. Ja kui me nüüd kujutame ette näiteks noh, tuntud on tänu Maksim Gorki loomingule ja ka mitmete vene maalikunstnike loomingule PUR lakid Volgal tähendab, see siis siis inimestel vedasid lattiasid vastuvoolu, mis on füüsiliselt väga raske tegevus ja kus samamoodi palju inimesi peab tegema ühes ja samas rütmis liigutusi, et siis muusika Ta soodustab sedalaadi tegevust ja sellisena on, tal on ka ütleme, evolutsiooniline tähendus võinud olla. Aga nüüd on teised uurijad, kes ütlevad, et need on pseudo luuletused ja teiste uurijate seas kõige tuntum. Vahest on Steven pinker Ameerika uurija, kes on käibele toonud sellise ingliskeelse väljendi nagu ooditorid siis käik, kui siis sõna-sõnalt tõlkida, siis siis kohupiimakook kuulmise jaoks, aga võime öelda ka natukene ilusamas eesti keeles. Magustoit kuulmise jaoks, magustoit kuulmisele ja need uurijad pinkeriga teises otsas ütlevad muusikali ole olnud kuigivõrd olulist rolli inimesele arengus, vaid ta on umbes nagu magustoit, et ta nii-öelda pakub inimesele positiivseid emotsioone. Kuigi siit edasi võib küsida, et kas inimene saab elada positiivsete emotsioonide ta aga jätame praegu selle jutu siinkohal katki, et teised saaksid ka midagi öelda, võib-olla pärast aeg lubab. Tuleme selle juurde veel tagasi. Muusika pakub positiivsete emotsioonide abil inimesele rahuldust, kuidas aga muusikaõpetajad näevad oma rolli muusika abil inimese heaolu tagamisel. Vaike Kiik-Salupere arvates seab aeg õpetajatele suured väljakutsed seoses tehnoloogia kiire arenguga. No kui rääkida kaasaegsest muusikaõpetajast, siis olgem ausad, tänapäev seab õpetajale väga suured nõudmised, alates sellest, et loomulikult ta peab oskama laulda, oskama õpetada, võib-olla mingit pilli ja meil on ju lausa tegelikult ütleme ka gümnaasiumis on ju ette nähtud koolides, et muusikaõpetuses peaks juba õpilased mängima väikekannelt kitarri löökriistu ja plokkflööti, et juba ja see ettevalmistusmuusikaõpetajal on juba üsna suur ja sageli nad mängivad ka siis lisaks veel klaverit. Ja ei tohiks ära unustada seda, et meie digitaalsed vahendid ju üha arenevad tohutu kiirusega, nii et muusikaõpetajate ettevalmistus peaks tegelikult nagu Te jõudma, ütleme kõik need vääridega miksimised ja sämplimised ja arvutitega töötlused. Lisaks digiklaverite võimalused, et see, ma arvan, on meie tänapäevase muusikaõpetaja niisugune väljakutse. Et lisaks sellele, et laulupidude traditsioon kuuks ja edasi kanduks lisaks sellele, et õpilastes üldse niisuguse muusika ajalooja kaasaegse muusika vastu huvi äratada anda teadmised ka kõik see see rohke teave, mis tänapäeval meieni jõuab. See puudutab ka muusikaõpetajat. Kas muusikast heaolu saamiseks peaks muutma midagi traditsioonilises muusikahariduses? Kuidas võrrelda heaolu, mida saab aktiivsest muusikategemisest ja passiivsest muusika kuulamisest? No mina kuulun küll nende inimeste hulka, kes hea meelega näeksid, et õpilastele antaks võimalused võimalikult aktiivselt tegeleda. Sellepärast et kui sa ikka ise oskate kasvõi natukenegi mängida mõnda pilli või kasvõi rütmiga toetada või, või laulda improviseerida, siis see on juba iseenesest väga teraapiline ja sul peavad olema oskused ja keegi peab need oskused andma. Nii et mina olen küll selle suuna toetaja, et õpilased võimalikult saaksid ise midagi teha. Teatavasti on muusikal inimesele nii psühholoogiline kui bioloogiline mõju. Viimase puhul on teadlased kindlaks teinud, muusikavõime toota niinimetatud õnnehormooni, jätkab Marju Raju. Noh, et mida mina olen lugenud ja siis see, et muusikat kuulates tõesti meil vallandub selline hormoon, mis teeb meid õnnelikuks ainult ei tee õnnelikuks, vaid soodustab koostööd. Ja see nüüdki algusesse räägitud evolutsioonist. Et siis nüüd toetab nagu seda väidet, et miks muusikal on roll inimese kui liigi mängus, et ega inimene ei ole üksik, et inimene on alati ühiskonna liige, ta kuulub kuhugi kuhugi gruppi ja oluline grupp suudaks koos tegutseda ühise eesmärgi nimel ennast mobiliseerida. Ja siis on uuringud näidanud, et muusikat kuulates oleme me siis reaalselt vastuvõtlikumad selliseks koostegevuseks. Et eks me seda oleme kõike ise käinud. Et näiteks siis juba oli, mainiti laulupidusid, aga ka mingisugust rokk-kontserti, et kus muusika tõesti paneb inimesed sünkroonis liikuma ja tekib nagu selline nagu teisenenud enne, et mis kõik võiks ära teha, et nüüd me läheme koos ja, ja teemegi midagi ja mõnikord ka minnakse, tehakse siis tuleb ainult loota, et see tegevus oleks siis mitte destruktiivne ajanud. Nii et muusikal On sotsiaalne eesmärk, mis soodustab inimese vajadust kuhugi kuuluda. Kuid kui rääkida heaolust, mis tekib muusika kuulamisest, siis klassikalist muusikat peetakse sageli millekski elitaarseks, mida suudab nautida vaid piiratud hulk inimesi. Rokkmuusika seevastu paeluv masse. Kuidas tekivad sellised? Valikud Marju Raju, et selline popmuusika rokkmuusik, et ta on nagu meie tajusüsteemile lihtsamini vastuvõetav, et ta on hästi selge rütmistruktuuriga üldse hästi struktureeritud, et laulud on, on salmi, aasa refrääni näen, kordub lihtne meloodia, hästi tugev rütm, selline mõnus helistik, meeldejäävad sõnad. Et noh, et kuuled paar korda ja sa tunnetki, et laul on sinu, et sa oskad seda samuti esitada. Klassikalist muusikat tuleb natukene õppida kuulama, et see ei ole nii lihtne, et noh, et siin ongi kui muusikahariduse roll, et võib-olla siis õpetajatel tähelepanu juhtida, et kuidas kuulata, et mida sealt kuulatajaid päris nii, et sa kuulad paar korda ja ja see klassikaline teos on nagu sinu, et sa pead rohkem, võib-olla. Kuulame jätkab Vaike Kiik-Salupere. Klassikalisel muusikal kuulamisele aitab kindlasti kaasa, kui kas see kuulaja on ennem õppinud mõnda pilli või, või laulnud siis seda repertuaari, mis parasjagu kuulmiseni on, et tegelikult niisugune kaasatus on väga oluline, et aga samas jällegi olen märganud ka, et kui me nüüd mõtleme, et Arvo Pärdi muusika, siis ta on nagu justkui kuuluks nagu klassika valdkonda, aga tegelikult puudutab väga selgesti ka neid gruppe, kes võib-olla ennem ei ole klassikalise muusikaga kokku puutunudki. Nii et see on nagu äratuntav. Jaan Ross võrdleb klassikalise ja popmuusika mõjusid. Kergema või levimuusikapotentsiaal edasi anda sotsiaalset sõnumit on palju suurem kui klassikalisel muusikal. Ma toon ühe näite. Me mõni nädal tagasi abikaasaga hakkasime õhtul mõtteid vahetama. Miks Tõnu Trubetsky looming oli 80.-te aastate lõpus nii populaarne, nagu ta seda oli. Vaatasime neid laulusõnu ja vaatasime seda muusikastruktuuri ja eriti head vastust nii-öelda struktuursest lähenemisviisist. Vähemalt ei leidnud sellele küsimusele, aga Eesti muusika ja teatriakadeemias on üks doktoriõppe üliõpilane, kes ka tegeleb analoogiliste küsimustega ja meie jutuajamisele abikaasaga järgnenud ühes seminaris traktori üliõpilane anna-liisa Uusma aastas selle küsimuse väga kenasti ja umbes niimoodi. Trubetsky muusika kannab või, või on kandnud endas romantilise maskuliinsus kuvandit, mis, mis tol ajal läks jutumärkides väga hästi peale kuulajale ja selles mõttes, kui võrrelda levimuusikat ja klassikat, muusikat omavahel, siis klassikaline muusika on, on palju hermeetilisem niisugustele sotsiaalsetele tähendustele, eriti kui me mõtleme muusikale, mis on loodud sajandeid enne enne meie sündimist. Aga üks aspekt on siin veel, mida armastas rõhutada meie hulgas mõni aeg tagasi lahkunud USA pianisti muusikateadlane Charles Rosen rõõmsana ka Eestis käinud vähemasti kaks korda ja minul koos ajakirjanikuga vikerkaar. Peatoimetaja Märt Väljataga ka oli au teda korra intervjueerida. Ja Märt Väljataga pani selle intervjuu pealkirjaks ajakirjas vikerkaar. Sa pead kuulama pingsalt, ehk siis väike natukene juba viitas sellele. Aga klassikalise muusika kuulamine ei ole sooja duši all käimine, tähendab, selleks on tarvis taheti seda muusikat mõista huvi selle muusika mõistmise vastu ja kui neid ei ole, ega siis seda huvi või tahtmist sunniviisil tekitada ei saa, kuigi oskuslik pedagoog võib seda kindlasti stimuleerida. Vaike Kiik-Salupere on selle arvamusega nõus, sest muusikal on lapse arengule positiivne mõju. Tegelikult oleks väga mõttekas panna oma lapsi varakult muusikat õppima, sellepärast et tegelikult kõik see motoorika ja aju kiire tegevus tegelikult pillimänguõpe soodustab tuleb ju hiljem kahtlemata kasuks. Kui me mõtleme kasvõi klaverimängu, kuidas laps peab kõigepealt ütleme, viiulivõtmes ära õppima noodid, siis on tal vasaku käe jaoks passi võtmenoodid need nii-ütelda ajus läbi töötama, siis paremaga käega mängima, vasaku käega mängima ja lõpuks ka pähe õppima. Nii et see on üks niisugune kontsentratsiooni harjutus mis on väga ja väga arendav, et kindlasti soovitaks kõikidele, kes vähegi kahtlevad, veel. Edasi tuleb juttu ühest ulatuslikust rahvusvahelisest uurimisprojektist mis muusika ja inimese heaoluvaheliste seoste kõrval uurib inimese muusikalist arengut läbi elukaare. See on lauluarengu uurimise projekt, kuhu on kaasatud uurijad üle maailma, mida juhitakse Kanadast prints Edward aelandi ülikoolist. Marju Raju kuulub eestipoolsesse töörühma. Projekti eesmärgid on loomulikult ambitsioonikad, uurida siis, kuidas erinevate skulptuuride ees erinevates keeltes et kuidas see mõjutab siis laulmist ja läbi kogu inimese eluga uuritakse laulmist ja seal on siis kolm suuremat suunda. Et millega meie siin Eestis tegelen, on siis laste muusikalise arengu uurimine siis teine suund on nagu muusikapedagoogikasuund ja kolmas sajand on heaolu suund, et kus siis näiteks uuritakse seda, kuidas muusika abil saab siis näiteks vanadekodus inimesi toetada, Alzheimeri tõvega inimesi toetada, noh, sellised teemad. Aga jah, meie oleme võtnud siis uurimisalla lapsed ja oleme läbi viinud kaks testimist lastega, et siis teadis, vaata kuidas siis eesti lapsed, kuidas neil siis on näiteks muusikalise mäluga, kui hästi nad suudavad laule meelde jätta, kuidas nende loovus on, kui hästi nad suudavad ise laule välja mõelda, olemasolevaid meloodiaid lõpetada või pildi järgi laulda. Ja seal on ka see sotsiaalne aspekt, et küsimega üldse laulmise kohta, et kuidas laps palju ta tegeleb sellega, mis on ta lemmiklaul. Ja tulemused on väga huvitavad, lapsi seal osales, praeguseks me oleme siis põhiuuringus, testiti 43 last vanuses kaks kuni kaheksa ja mida siis tulemustest võib rääkida, mis on selgunud Eesti lasteaiakohta? No et meil on need salvestatud nagu videole, et see on nagu väike videomaterjali, mida ma siis vaatan ja et mina olen küll eeskätt vaimustuses vaadates, et sellist toredat ikka on seal loomulikult, aga kui me räägime teaduslikumatest tulemustest, et siis jah, et nagu siin mainiti, et muusikaõpetus, et mida varem, seda parem, et, et loomulikult need lapsed, kes siis lisaks lastele ja koolimuusikatundidele õpivad lisaks muusikat, et nende tulemused ikkagi erinevad siis teiste laste hammast, et ütleme niimoodi, et Ühest küljest neil on ka harjumus teha taolisi asju, et meil on näiteks ülesanded, et kus uurija laulab ette mingi helirea lapsed kordama. Et lapsed, kes on siis muusikat nagu rohkem õppinud ja ta on harjunud selliste asjadega harjunud nagu tähelepanu hoidma, kuulama ja siis ka ise järgi laulma. Need nagu lihtsamini ja mida pikem see helirida on, et seal on ka, et need lapsed, kes nagu siis on nagu juba kursis asjaga nagu heliredel. Et neil loomulikult on, on see ülesanne lihtsam teha projekti nagu pikemas perspektiivis see eesmärk on, et milliste tulemusteni soovitakse jõuda siis nagu rahvusvahelises mõttes ja et praegu ongi kohas, kus erinevates riikides käib andmete kogumine ja sooviks on siis luua selline suur andmebaas, kus siis saakski uurija minna, vaadata, et eesti lapsed laulavad nii, ega sealt andmebaasist vaatan, et kuidas oma ülesandeid lahendavad näiteks siis lapsed, kes elavad Ameerikas, Indias, et tekiks nagu sellist võrdlevat materjali. Et no üks eesmärk muidugi, et otsida erinevusi, aga miks mitte otsida sarnasusi ütleme, et lääne kultuuriruum on tegelikult üle üle maa levinud ja just selle popmuusika kaudu tegelikult lapsed puutuvad kokku selliste muusikaliste struktuuridega ja et võib-olla väga palju nagu erinevad, ei pruugigi leida, et võib-olla need erinevused tulevad mujal välja näiteks sellest, kuidas laps käitub seal situatsioonis, et kui ta on uurijaga kahekesi ruumis ja tal palutakse teha mingisuguseid ülesandeid, et enne, kui ta seda teeb, mida ta veel teeb, et kuidas ta seal on, kuidas tekib nagu see suhe nii-öelda siis selle uurija ja lapse vahel. Et kui lihtsalt ülesanded tulevad, kui palju on vaja lisaküsimusi, kui palju vajab laps tunnustust selle eest, mis ta teeb ja noh, kõik sellised väikesed käitumuslikud psühholoogilised aspektid on ka huvitavad ilmsed reaktsioonid olid erinevad, olenevalt lapse vanusest. Aga loomulikult, et kui me vaatame, nagu päris pisikesi kaheaastaseid on, on tegelikult see valimised. Et nende puhul on ikkagi nagu, ütleme nii, et laps juhib rohkem protsessiga. Jah. Et ei ole harjunud ta nagu sellises situatsioonis olemegi, vaatame vanemaid lapsi, kes on käinud lasteaias ja koolis et nemad on rohkem nagu harjunud selliste nendega täidavad korraldes jätkame, palume laulda, siis ta laulab, aga noh, näiteks nelja vastane võib esitada küsimus, et aga milleks laulda või et mul on praegu hoopis soov nagu klaverit mängida, et aga miks sina ei laula, et et sellised asjad ka. Et noh, loomulikult lapse vanus on, on ka väga oluline lapsed laulmisse suhtuvad, mis nende jaoks on, on see mäng, on see mingi kohustus või hoopis midagi muud? See testimise situatsioon on väga mänguliselt üles ehitatud. Suhtuvad hästi, ikkagi väga vähesed lapsed keelduvad midagi tegema, sest et need siis tõesti ongi sellised àra loomuga ja me midagi ei sunni, et see kõik on nagu vabatahtlik. Aga enamus lapsi suurima heameelega teevad ja saavad väga hästi kama ka keerukate ülesannetega, et see ongi huvitav. Et noh, ega ka täiskasvanu, nagu ma paluks teil nüüd hakata kohe oma lemmiklaule laulma, nii et kohe, et ega see ei ole nii lihtne ülesanne või kui tooksin neli pilti lauale ja paluksin nakata kui laulu looma. Et ei ole sugugi nii lihtne, et see, et need lapsed suudavad ennast nagu kokkuvõte tõesti produtseerida väga toredaid laule väga kiiresti. Et see tähelepanu, lapsed loomingulised, aga kas täiskasvanu eas on ka võimalik seda loomingulisust ja muusikalist arengut kuidagi soodustada? No ma arvan küll, et, Sellepärast, et kõik, mis seostub loomingulisus, ega see on ju niisugune, ma ei taha ütelda, et see oleks nüüd lapsepõlve pikendus, aga ta eeldab siiski mängulisust mängulist mõtlemist. Nurjab ära niisuguse kriitilise meele selles suhtes, et ei pea olema alati kriitik sul kõrva juures ja ütleme, et ära nii tee ja see ei ole õige, et loomingulisest see tähendabki seda, et ta tegelikult julgeb midagi välja pakkuda ja ma arvan, et väikeste laste puhul ongi see, et neil ei ole seda seda ees, et, et nüüd nüüd ma teen midagi valesti või ta pakubki välja ja tegelikult, kui me mõtleme, et täiskasvanunagi kui me suudame olla niisugused loomingulised ja tegeleda muusikaga, tegeleda kunstidega, see on niisugune maailm, mis meid natuke viib sellest, ütleme reaalsusest või sellest hetke momendist niisugusest sotsiaalsest reaalsusest nagu natuke välja, et et mina leian küll, et et kui inimesed leiaksid endale niisugused koorid või ansamblid või vilju, orkestrit, see on niisugune aeg enda jaoks niisugune hetk enesele. Et see on üks niisugune emotsionaalne tõstetud seisund, mis annab niisuguse heaolutunde kõik see muusikaga niisuguse mõnusa muusikaga ja lauluga läbi viidud üritus, et see on üks niisugune heaolus, kümblemine minu arvates. Nii et kõik võimalik muusikaline tegevus pakub täiskasvanule enesearendusvõimalust koos heaolutundega. Kuid milline on muusika, psühholoogiline põhjendus muusika ja inimese heaoluvahelistele seostele. Jaan Ross pakub välja kaks argumenti, miks muusika on inimese või inimkonna jaoks hädavajalik. Esimene argument on see, et ei tunta mitte ühtegi kultuurimaailmas, kus puuduks muusika. Muusika võib tähendada erinevaid asju, näiteks araabia maailmas. Kui te räägite koraanist, siis koraani laulda. Koraani retsiteeritakse, öeldakse, kui me soovime oma eesti sõna siin kasutada. Teine näide, mis on seotud tehnoloogilise arenguga ja pärit viimastest aastakümnetest, sest see on seotud sellega, kuidas leiutati tehnoloogia, mille abil sisekõrvakahjustustega inimestele hakati siirduma protees, mis osaliselt taastas nende kuulmiseni enne selle tehnoloogia leiutamist. Täiesti kurdid ja selle tehnoloogia rakendamise algusaastatel. Leid ja peamine ülesanne on teha inimesele kuuldavaks kõne ja muusika peale eriti ei mõeldud. Aga mida rohkem neid siirdamise operatsioon tehti, seda rohkem selgus, et inimeste soov kuulata läbi selle proteesiga muusikat on nii tugev, et lõppkokkuvõttes tehnoloogid on hakanud tähelepanu pöörama ka sellele, et siis eeskätt sagedusliku lahutusvõime poolest. Need proteesid oleksid sellised, mis ei halvendaks kuulatava muusika kvaliteet nii palju, nagu esimesed proteesid seda tegid, mis tähendab ka seda, et inimese sisemine vajadus muusika järele on väga-väga suur. Muusikavajaduse ja muusikalise heaolu erinevaid tahke avasid Vaikegi. Mikk Salupere, Marju Raju, Jaan Ross. Kokkuvõtteks võib öelda, et muusika pakub inimesele positiivseid emotsioone olles niinimetatud magustoit inimese kuulmisele. Kuid mida varem muusikaga alustada, seda enam oskab inimene täiskasvanu eas muusikat hinnata. Igasugune muusika olenemata stiilist, mõjutab inimest positiivselt. Kuid muusikaharidusel on selles protsessis päris suur roll. Sülgaja. Kuulajad, järgmisel nädalal tähistab klassikaraadio briti ühe väljapaistvama helilooja Benjamin Britteni sajandat sünniaastapäeva. Eetrisse jõuavad kontserdisalvestused ja heliplaadid helilooja loomingu paremikuga. Britteni nädal palaga kulmineerub 22. novembril otseülekandega Aldeberist. Jälgige reklaami. Hülga ja 16. novembri heligaja saatele tegid kaastööd Urve Lippus, Aet Mikli ja neleva Steinberg. Helioperaator oli Helle Paas. Toimetas.