Novembri lõpp on tavaliselt see aeg, kus inimesed ootavad küll valget lund, küll jõule, küll seda, et läheks uuesti valgeks. Me ei ole nagu hoolimata sadadest tuhandetest aastatest harjunud sellega, et see ongi meil Eestimaal selline pine aeg, meie keha nagu ei võta seda kuidagi vastu. Psühholoog Tõnu Ots, kuidas inimesed reageerivad ilmale ja valgusele ja, ja kogu selle kaamosele, et miks me ikkagi ei ole sellega harjunud, et see peabki nii olema ja see on osa neist. No osan harjunud osadele on see väga raske üle elada. Me oleme tsüklilised olendid. Nii päeva lõikes tundub ju arusaamatu, miks see tunniajane kella nihutamine mõnel inimesel nii rängalt mõjub. Aga me oleme endasse käivitanud selle tsüklilise kella, mis on, sunnib keha käituma just nii ja mitte teisiti, nii nagu oleks organismi ära peidetud kell ja samuti olema aastaaegade lõikes oleme sellised. No ilmselt on see seotud nii päikese kui ka päevavalgusega, meil on kehas palju keemilisi protsesse, mis on sellega seotud kõige elementaarsem hormoon D-vitamiin, mis tegelikult hormoon, mida saab ka manustada, aga mida organism toodab valguse toimel. Me oleme sellest väga sõltuvad, need inimesed, kes elavad Kaug-Põhjas, nendel näiteks niux mõju avalda. Kui me peaksime rääkima Tšuksidele ka ammusest, siis see oleks ju neil pool aastat kaamos kogu aeg, aga nemad on sellega harjunud ja see neli sellist muutust ei kaasa ei too. Kuigi me teame, et nendel on samuti D-vitamiini vajadus ja päikesevalguse vajadus organismis on sarnaselt fotosünteesi umbes samasugused protsessid, mis vajavad valgust ja see mõjutab ka meie psüühikat, et meil midagi jääb puudu. Ja noh, võib-olla natukene esoteerilised lähenemine. Aga kui vaadata aastat nagu päeva hommikul, märkame päeva ootuses ja lootuses, et midagi muutub ja kogu aeg läheb päev ilusamaks. Päike tõuseb kõrgemale, sooja tuleb rohkem. Ja õhtu eel oleme valmis päeva lõpetama, aga psüühiliselt on nagu õhtune väsimus, õhtune uinaki. Me valmistume uinuma. Ja võib-olla kunagi talveuni, mis oli. Meie eestlastel on siiamaani, paljudele, on säilinud omivooridele kõigesööjatel on tihtipeale talveuni karu ja mäger ja magavad talveund. See tähendab, et organismi valmidus raskeks ajaks teame, et ees läheb raskeks. See jäägri Eurova kajastub ka meie psüühikas. Näeme, et, et kogu aeg võetakse midagi ära, alguses võetakse ära ja päev jääb lühemaks ja antakse juurde rohkem seda aega, mida me oleme ka jätnud. Eesti keeles on ö-tähega tähistatud ju kogu aeg ebameeldivaid asju. Hirmutav oli, töö ei olnud, meeldiv, oli ö-täht ja söök oli see, mida sööd, et inimese jaoks ei toit ö-tähega. No see on ikka kõrvale kõrvalepõige lihtsalt, et me nimetasime ka öö oli puhas, siis ebameeldiv ta öökima ja röökima. See, et me valmistume nagu talveunele praegusel ajal ju enam-vähem normaalne, et, et me peaksime nüüd nagu arvuti parem nii-öelda puhkama. Aga ometi siin tekib just vastupidi, et see tundub, et on aasta kõige kiirem aeg, neid hoitakse tehisliku valgusega, üleval veetakse poodidesse kihi aja küll aga, aga midagi sees ajab ja kogu aeg on nagu kiired, ma pean aasta lõpuks jõudma kõik tehtud ja veel parem kui jõululaupäevaks oleks kõik valmis. See nagu vastuolus, et tegelikult ma peaksin olema rahulik ja magama ja võib-olla siis ei tekiks mus depressiooni ja teisalt on see surve, et ma pean just sedasi unise peaga tormama. Jah, kunagi käis ju, Kell oludega, kujutage ette, et elektrivalgust ei olnud, see tähendab, et magasime kaua. Me ei olnud üleval sellel ajal, kui oli pime või poolpime. Eesti talupoja elu polnudki nii õudne nagu tagantjärgi mõtlema, sest et ikkagi kui väljas oli pime, siis enam ei saanud, ei mõisa põllul tööd teha, ka enda kodus tööd teha. Ega palju sa selle pirruvalgel sealt midagi teha said, nii sellist kaamuse aega nagu joonud poolpimedat või pool hämarat aega magati kaua lihtsalt see oli õnnelik aeg, sai palju magada, aga meil on praegu see aeg, kus me tahaks nagu magada, aga peab olema üleval. Ja see tekitab meile niisugust segadust. Aga nii nagu sügisel aasta jõuab õhtule ja ja läheneb nagu aasta lõpp või võiks üle kantud öelda, et nagu aasta hakkab ka surema ja enne, kui algab uus aasta ja selle meeleolu kanduvad ka inimese üle, tihtipeale selline aeg võimendab Meie elus juhtuvaid sündmusi, noh, on teada, et sügiseti on meeles teil inimesi rohkem, kuigi sama olukord kevadel oleks ületatav, aga vot nüüd sügisel tundub teisa jagu. Me lepime rohkem, anname alla rohkem. Enesetapu, või enesetapu katseid on sellel ajal rohkem, inimene menetleb oma jõudu või elujõudu, millest me eelmine kord rääkisime, õpetajad, imestavad, õpitulemused halvenevad näiteks meil praegusel ajal lühike veerand, teine veerand, aga näiteks selle õpitulemused, vanemad lapsed ütlevad, et ma ei saa keskenduda ja ei suuda, pidaja ei jää meelde. Ta kardab, hõime täidis, uusi suhteid perenõustamises. Soovitame inimestel, et kui teil on abielu konflikt, siis praegusel ajal lahutada ei tohi. Sest praegu see konflikt võimendub selle looduskeskkonna sünguse mõjul. Et oota kolmekuningapäevani ära siis, kui päike hakkab jälle kõrgemalt käima. D see otsus, kas jääte kokku või ei jää kokku, siis praegu me võimendame üle negatiivseid otsuseid selle loodusjõudude või loodusilmingute toel ja mõjul. Paljudele muidugi meeldib sügis, mulle meeldib ka sügis, mulle meeldib ta siis, kui ma sean ennast selle loodusjõududele vastu lähen just vastutuult ja, ja vastuvihma ja mul peab küll tasku lapsi hoidma, lähen pimedusse ja on inimesi, kes pimedust kardavad, julgevad käia tänaval ainult seal, kus valge. Ja mina räägin neile, et aga palju targema pidi käi sina, pimedus. Ja siis sa näed röövlideli valges sisend, mille Ta on, kui sina oled valges röövelgi, pimedus on tõesti pimedus hirmutab ehmatav ja seal, mis seal kõik peidus on, kardame pimedust. Kui see pimedusse lähed, siis muutub hoopis teistsuguseks, teise kandi pealt, teistmoodi. Selle kaosega minusugustel raske. Sest et raske on muuta asju, mis meist ei sõltu aisa inimeste päeva pikemaks teha ja aga elektronkallis, nii et see on ka ebainimlik soovitusega. Praegu me peaksime ümbritsema rohkem valgusega, et me oleksime valges, vähemalt kunstkeskkond meil oleks olles kuidagi valgem, kuigi peame videvikutundi ja küünlavalgus on püha meile ja aga, aga see kasvatab meis või sisendab meisse rohkem selliste eemaldumist äraolemist. Siis me arvavad pimeduses liiguvad vaimud ringi. Et nemad otsivad meiega kontakti. Ka meie argument vaimudega tuleb sellel ajal kontakti otsida ja, ja kõik sellised eksitensialistlikult negatiivsed meeleolud tulevad meile kergemini kergemini kallale. Isegi praeguse aja matused on oma olemiselt tunduvalt pessimistlikumad ja kurvemad kui, kui matus, mis on iseenesest traagiline asi ju. Kui, kui kevadel näiteks, siis kevadel väga lihtne öelda, et aga elu läheb edasi, aga praegu, et üks abikaasa sureb siis teisel nagu, et ma tulen sulle varsti järele, tähendab selline lootusetuse ilming või seevastu ei saa midagi. Me oleme sellised. Ei saa ignoreerida oma ürgset olemust, mis käib kaasas ka aastaaegadega, toiduvaadata muulasi, kes meil siin elavad, teist rahvuselt inimesi, kellel on see päevatsükkel, on teistsugune Mulleid külas taanlased, kes neid esimest korda jaanipäeva öösel seda saab lehte lugeda öö läbi. Nad olid sellest nii häiritud, et nad ei saa magada terve ja kuidas saab, kuidas valges saab magada. Mind tabas samasugune tunne, kui ma käisin nordkapis, kus päike üldse loojaleid jumala eest magada ei saanud. Aga, ja teistpidi oli ka jälle, kui ma läksin polaaröösse sisenenud see aru, millal ma üleval pean olema ma küsida, kas ma olen unine või mitte. Ja ma ütlesin, ma olen unine, vene ajal märkasin veel niuke ametniku kojamees, käisin mööda Murmaski ringi seal ja vaatan sebi, põrgunutab mingi taat, püss käes, küsijad, misjon, manöövas kogu polaaröö valvata. Sest et kaua sa valvad, kui sa oled öövaht seal veidi otsa tuleb, tuleb ka seda, et meil on pikk öö aga mina ei saanud pool aastat, pool aastat jah, sealpool vastavad. Ja ega mina ei saanud aru, kas ma pean magama üleval olema. Täielik segadus. Aga sa oled seda rääkida, peab ise kogema seda tunnet, aitäh, et oled niukses ajas, kus üldse ei ole jõudnud. Vangidel on see probleem, kui on kongus, siis päikest, siis ei paistanud tuletud kongid nendel sisemine kell, melatoniini tootmise tsüklilise kõik häirub ja nad vabadusse saades on oma kellaga väga-väga hädas, sest et just need, kes on suletud kongides, kus praegu siis enam ei tohi neid olla, neid, neid konge, kus üldse on isegi mingi valguskiir peab sisse paistma, aga kunagi olid ju vangikongid sellised, et suletud ma ei taha öelda, et me praegu vangis oleme kuidagi, aga tegelikult me oleme ikkagi oma nende loodustsüklite mõju all ja meie psüühika ei sõltu ainult ei teistest inimestest. Õpetajast lapsevanemast. Meie tuleme tänaval, rõõmustan, vodka, ilus päike. Lähme tänavale kurvastama, päike läks, looja hakkab sadama. Meie emotsionaalne Algne tasand on sellest tugevasti sõltuv. Kindlasti sõltub taga lumest, mida väga oodatakse ja mis teeb kõik valgeks. Hoopis uue hingamise. Muidugi seal on ka üks teooria, mis ütleb, et lumekristallid on väga huvitavat raamatut on v erinevat kristalli seisundit ja lumekristallid on on väga erilised kristallid mis peegeldavad energiat paremini kui näiteks jää, mis on tegelikult samasugune, aga loe kristallid on need, mis pidavat ka optimismi kasvatama. Lapsed püüavad ju neid suuri lumeräitsakaid kätte ja vaatavad ja hoopis teistsugune tunne kui roheaitäh.