Tere kõigile. Üks mu hea tuttav käis kord välja mõtte, et ega see meie maailm polegi muud kui vaid üks suur küla. Tunnistades ütlemise teravmeelsust ja leides sealt ka oma tõetera. Tuleb vaid imestada, kui eripalgeline see küla on ja seda kõike meile siin täiesti võõrast ja harjumatut seal sündida võib. Meie lähedal lõpuks, sest ka suurimad kaugused võivad muutuda suhteliseks mõisteks. Täna räägime lähemalt, usub kogunemistest ja usupidustustest. Stuudios on Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Marti olete ise mõnel usupidustustel viibinud. Olen. Aga mitte nii suurtel, kui me täna kõneleme, rääkimata sellest, et vähemalt mis islamimaailm omadesse puutub, siis nendele pidustustele ei ole mitte moslemit oodatud noh, tegelikult ka ju nende teiste pidustustega ikkagi niimoodi, et et päris võõraid sinna pidustuste keskmesse, neil on parem sinna mitte ronida, juhul kui just ei ole seda kuidagi nagu pildistamiseks või kogemiseks välja reklaamitud. Ma olen olnud mõne väiksema rituaali ja pidustuse pealtvaataja, aga, aga mitte nii massiivsete nagu need, mis me täna räägime. Mis pidustused need on siis olnud väiksemad templipidustused Lõuna-Indias hindude keskel, aga kaks korda on õnnestunud viibida Tiibeti budistliku maski tantsupidustustel Ladakis, mis on väga suur kogunemine tegelikult selle piirkonna jaoks. Et siin viis aastat tagasi, kui ma õigesti mäletan, siis see inimeste arv oli ligi 15000 sellel pidustusele üldsegi mitte väike, aga taaskord on nendega võrreldes millest, millest täna tahaks rääkida, on nad ikkagi tibatillukesed. Tänaste pidustuste väljavalimisel oli üheks raudseks kriteeriumiks kindlasti rahvaarv ja on, kas me siis kõigepealt läheme Iraaki? Jah, kõigepealt võiks minna Iraaki sellepärast, et nii huvitav kui see ka ei ole, kui ma süvenesin sellesse, mis usupidustused ja just nimelt sellised nii-öelda rahvakogunemised, me ei räägi tavapärastest, nii-öelda kalendri tähistustest või ühistest maadest, mida islamimaailmast üle kogu maailma peetakse, vaid ikkagi sellistest, kus, kus reaalselt rahvamassid kokku tulevad. Kui ma ootasin, et kõige rahvarohkem on islami palverändmekasse, aga selgus, et just nimelt viimas see 10 aasta jooksul on selleks kõige suuremaks usu kogunemiseks saanud, siis selline nagu Arbaiin, mis toimub tõepoolest Iraagis ja tegu on hoopiski šiiiitlike moslemite ütleme siis püha ja, ja palverännakuga koos. Karbala ehk eesti keeles võib öelda siis ka Kerbalase ongi šiiiitlike moslemite linn. Ongi Siitlike, moslemite linn, et asub Bagdadist umbes sadakond kilomeetrit eemal, kui hästi täpne olla, siis edela suunal ja elab seal natukene üle poole miljoni inimese, nii et Eesti mõistes kahtlemata suurlinnaga Iraagi mõistes selline täiesti täiesti keskmise suurusega ja ega nii nagu tihti nende palverännaku ja pühade paikadega on, et nad on noh, oma pühaduse saanud võib-olla maailma ajaloo mõistes nagu suhteliselt juhuslikult. Et Kerballa pühadus seisneb eelkõige selles, et aastal 680 pärast seda, kui Muhamed oli juba surnud ja moslemid isekeskis võimu jagasid ja võimu pärast võitlesid, siis toimus Kerblas või karbalas üks lahing, mis otsustas mõnes mõttes kogu islamimaailma valitsemise küsimuse, selles lahingus tapeti shiitide partei esivõitlejad üle 70 inimese teiste seas siis ka Muhamedi tütrepoeg Hussein ja tema matmispaik ja tema pühamu seal Kerbalas ongi siis see palverännupaik šiitidele nii püha on, et nad igal aastal sinna siis kokku kogunevad ja Arbaiin on liikuv püha, see toimub 40 päeva peale Muharami lõppu, ka Muharam ei ütle tõenäoliselt eesti kuulajale midagigi, Mohram on siis sedasama shiitide tagakiusamist ja tapmist tähistab selline pikem leina periood. Koharam otsa saab, on see viimane päev, siis sellest 40 päeva edasi. Nii nagu islamimaailmas traditsiooniks mälestatakse surnud inimest alati 40 päeva pärast tema sellist surmasaamist. Ja seda 40 päeva kohtab mitmetes usundites veel. Täpselt, ja samamoodi siis ka Husseini puhul, et kui Muharamis reaalselt seda tema tema kannatust ja tema tapmist mälestatakse, siis kogunemine sinna Kerbalasse tema hauale palvetama toimub just 40 päeva pärast seda. Tavaliselt jääb see kas jaanuari lõppu, märtsi algusesse, et üldiselt sellesse vahemikku see, see liikuv püha jääb sellel aastal suhteliselt varadali, kolmandal jaanuaril see pidustus ja sellel aastal ühtlasi siis Iraagi politseinikud ja sõjaväelased ja korraldajad lugesid ka kokku, palju neid inimesi on ja neid oli siis 18 miljonit, nii et 18 miljonit šiiti üle üle kogu maailma. Põhiosa muidugi Iraagist endast, aga ka väga suured massid Iraanist, naaberriigist ja, ja teistest islamimaadest kogunesid siis kokku seda tähistama ja see tähistus kestis siis kaks päeva, see selline palverännak sinna ja arusaadavalt, et miks see Arbaiin on nüüd siis viimase 10 aasta jooksul just nimelt sellise sellise tohutu puhangu läbi teinud on see, et varasema Saddam Husseini režiimi ajal oli see pidustus hoopiski keelatud. Et ei olnudki visiitidel lubatud sinna sinna kokku sõita. Nii et alles alates aastast 2003 veeti seda siis esimest korda uuesti. Ja muide juba aastal 2003 saavutas märkimisväärsed külastajate numbrid, et et arvatakse, et juba siis oli umbes 10 miljonit inimest kohal üks selline mitte ainult selle usupidustusele, vaid, vaid praktiliselt kõikide nende usupidustuste ka kaasas käiv. Noh, selline pahupool on see, et kõigepealt nende pidustuste endi käigus võib juhtuda õnnetusi, kui tohutud rahvamassid koos on olgu siis kas keegi trambitakse jalge alla või, või toimub tulekahju või mõni hoone või konstruktsioon, ei pea vastu. Nüüd shiitide kogunemisi, kuivõrd šiiidid on, on Iraagis enamuses. Ja, ja kuivõrd neid varasema režiimi ajal ikkagi taga kiusati, et sealsamas Kerbalasse Saddam Husseini Lazineid gaasitada ja ka tappa aastal 1991 oli üks põhjus, miks Saddam Hussein surma mõistetud, see oli üks peamisi põhjuseid, aga, aga sellest hoolimata siis nii-öelda vähemused tänapäevases Iraagis sunniidid on kasutanud seda kogunemist ära, et korduvalt panna sinna autopomme ja nii-öelda hävitada oma poliitilisi ja religioosseid vastaseid, et keegi suuremat pommiplahvatused Kerbole seal toimunud siis aastal 2004 ja 2007, aga aasta tuleb sealt sellistest väiksematest konfliktidest või tapmistest informatsiooni. Et kõigepealt nii ühe religiooni või usuliikumise sees, võib olla nagu palju vastuolusid, noh eriti kui see toimub nii-öelda keskkonnas, kus on teisi usklikke, veel võib selline suurem kogunemine olla just noh, suurepäraseks selliseks nii-öelda sihtmärgiks. Ja antud juhul siis Kerbalaga just nimelt niimoodi on juhtunud, et ega see Kerbala ajalugu ei ole, ei ole ka minevikus olnud kuidagi selline, selline rõõmus, et noh, näiteks seda pühammutan korduvalt sunniitlikud valitsejad lasknud maha, lammutada, hävitada nii nagu Saddam Hussein korduvalt on keelatud selle pidustuse pidamine kohati lausa 100-ks aastaks, võib-olla isegi rohkemaks. Nii et kahtlemata nii-öelda õnne see õuele see usupidustusi ei too, aga sellest hoolimata inimesed kogunevad ja leiavad, et see on, see on nende jaoks vajalik. Mis seal kogunemisel siis õieti toimub, jätame need kõrvale sellised halvad asjad, millesse pidustus seisneb, mis seal läbi viiakse? Pidustus seisneb sisuliselt, et tegu on hingepalvega shiitide minevikku, õpetaja hinge nimel, keda shiidid peavad peaaegu sama tähtsaks kui mitte isegi tähtsamaks kui, kui prohvet Muhamedi vähemalt nende enda jaoks, see on shiitliku kogukonna noh, nii-öelda minevikku imaam ja kõikide nende imaamide omamoodi sellist naasmist viimsel päeval siit taevasse juhtima. Mõnes mõttes nagu oodatakse, nii et šiiitide jaoks on tegu isikuga, kes kindlasti kuskil seal jumala paremal käel istub ja nende üle vaatab. Šiiitide jaoks on imaam Prohvet või prohveti asemik, umbes sama tähtis nagu sunniitidele oli ka Liis, meie neid oli minevikus siis 12 tükki, kes enamus nendest hukkus, suhteliselt vägivaldset surma, nii et et tegu on šiiitide jaoks ka nende usu märtriga. Et valdavalt see kogunemine seisneb selles, et inimesed kulgevad läbi sellele pühamu, kusjuures on ka mošee ja külastavad siis seda hauda. Et tegu on sellise tavalise tavalise hauakülastusega, aga seal haua juures toimub siis pidev koraanile tsiteerimine ja hingepalve lugemine, kestavad need pidustused kaks päeva. Meka, mis asub Saudi Araabias, on siis kõigi moslemite püha linn ja moslemite palverännak. Mekasse on väga soovitav eluajal vähemalt üks kord ära teha. See vähegi võimalik on. Jah, ma mõtlesin tegelikult siia just nimelt selle Kerbala kogunemise kõrvale rääkida ikkagi ka palverännakust mekasse, sest vot nüüd palverännak mekasse on tõepoolest sisse kõigi moslemite jaoks noh kui, et mitte kohustuslik, siis tungivalt soovitav. Tegelikult koraan ütleb, et, et haiged ja naised ei pea seda ette võtma, kellel vähegi võimalik, olgu siis raha või füüsilise jõu poolest peaks vähemalt korra elus palverännakul ehk siis Hatšil mekas ära käima. Ja muidugi tänapäeval on see Hats tehtud selle võrra lihtsamaks, et kui me nüüd kujutame ette seal seitsmendat kaheksandat-üheksandat sajandit, siis saate aru, et üle islamimaailma, mis ulatus juba sellel ajal päris kaugele näiteks Põhja-Aafrikas või ka Kesk-Aasias saabumine oli suhteliselt keeruline. See retk võis kesta seal pool aastat, läbiti kõrbesid hilisemal ajal sõideti ka ka ja noh, näiteks Indiast, Indoneesiast, mis ju ka olid ühel hetkel väga-väga tugevad islamiriigid. See mekasse jõudmeline, tõeline pingutus. Ja seetõttu Neid inimesi, kes olid mekas käinud ja siis nii-öelda koju tagasi jõudnud, et need isegi tähistasid oma maju, jaama riietust eriliste märkidega, näiteks mehed kandsid rohelist turbanit ja vahel isegi lisati nimele Ash juurde, et see on mees, kes palverännakul käinud. Rääkimata sellest, et islamimaailmas oli selline komme aegade jooksul minna kas pensionipõlve veetma, et see on tegelikult tänapäevalgi mekas täiesti olemas, et sinna inimesed lähevad vanaduses elama, noh eriti muidugi siis ülimalt usklikud inimesed või inimesed, kes on tõepoolest siis usuasjadega reaalselt tegelenud ka nüüd. Meko Ma ise on suhteliselt pisikene linn, et kui inimesed porti vaatavad, siis leiavad ta sealt Saudi Araabiast, Saudi Araabiast suhteliselt lähedal merele, tegelikult umbes 200 kilomeetri kaugusel merest. Ja seal Meka lähedal on üks selline sadam sadamalinn Jeda mis kahel nädalal aastas islami kalendri 12. viimasel kuul muutub siis maailma üheks kõige kõige suuremaks transpordisõlmeks. Ütleme niimoodi, sellepärast et sedasi on täna Saudi Araabia ehitanud tohutu lennuvälja, kuhu siis Hadži ajal lennuk tõuseb või maabub iga kahe minuti tagant. Samas kui muidu tavaajal vist oli üks lennuk päevas. Ja huvitav on muidugi ka see, et kui külastada islamimaailma riike, siis siis tihti nendes riikides suuremate linnade juures on kaks lennuvälja või vahest isegi kolm on üks lennuväli, kuhu saabuvad rahvusvahelised lennud, on see, kus kodumaised lennud lendab ja siis on Hadži lennuväli ehk siis spetsiaal spetsiaalne, mõeldud ainult moslemitele kasutamiseks palverännaku ajal ja mõeldud siis ainult tšarterlendude jaoks, sest sinna mitte ainult mekasse, vaid, vaid kogu sellesse provintsi, kus siis asuvad Meka Medina ja seda, eks ole, Meka Mediina, moslemite pühad linnad, mittemoslemid üldse ei luba. Nii et kõik, kes saabuvad juba juba nende lennukitega, peavad olema moslemid ja aastal siin hinnanguliselt loeti kokku 3,2 miljonit inimest, siis kahe nädala jooksul seda pühapaika Saudi Araabias külastamas. Nüüd Meka palverännaku rituaal ei ole kujunenud mitte nii väga aastate jooksul või aastakümnete aastate tuhandete jooksul vaid see on ikkagi suhteliselt konkreetselt koraanis kirjas, kuivõrd esimesed palverännakut viis läbi prohvet Muhamed isiklikult. Ja see kulg on siis selline, et kõigepealt tihti palverännakul käijad lõikavad maha oma juuksed selle palverännaku ajal nad ei tohi juukseid ja habet piirata ja näiteks ka küüsi lõigata, siis nad pesevad ennast puhtaks mõlemad ümber sellise valge noh, ütleme siis ürbi või riietuse. Ja, ja kogu selle palverännaku ajal on siis sellises riietuses ja kogu see rituaal läbib siis kaheksa sellist suhteliselt konkreetsete sammu, mis siis üks jumalakartlik moslem peab, peab läbi tegema. Kõigepealt esimene on, mida ilmselt inimesed on piltidel ka päris palju käinud, on siis ümber selle Kaaba templi kulgemine seal siis tehakse seitse ringi siis inimesed üritavad alati puudutada, kas seda templit algselt muidugi siis seal templis solvavat musta meteoriidikivi tänapäeval muidugi noh, paratamatult nende suurte rahvamasside tõttu kõik sinna ei jõua selle kivini siis on ette nähtud joosta kahe mäe vahel, mis Meka lähedal asuvad, sest Mohamed olevat ise seda teinud ja lausa mitte üks kord, vaid vaid seitse korda. Tõsi, tänapäeval on see muudetud saudi Araabia poolt pisut kergemaks, sinna on sisse viidud konditsioneer ja, ja seal on selline kõndimislint, nagu ilmselt paljud teavad lennujaamadest natukene hõlpsam on seda läbida ja ei ole nii palav ka siis tuleks juua pühast allikast vett, siis on kaks sellist kiviposti seal kaabas, mida moslem peab loopima kividega, see on just nagu saatana pildumine või saatana eemaletõrjumine. Noh, tänapäeval nagu aru saate, kõikide nende inimeste jaoks päris kive ei leidu, et siis müüakse spetsiaalselt usklikele neid kive. Ja just nimelt seal muide läheb tihti see usuline ind selliseks väga suureks, et kividega saad pihta, vahest ka need, kes ei peaks kiviga pihta saama. Siis veedetakse üks öö Arafati mäel siis Mekast neli kilomeetrit eemal suurete telklaagrid üles seatud, seal on ka traditsiooniliselt ikka õnnetusi juhtunud, sest välitingimustes tihti tehakse süüa, telgid võtavad tuld siin kümmekond aastat tagasi hukkus üle 1000 inimese, just nimelt sedasorti tulekahjus. Siis istutakse mäe peal, kaob telgis ja ei magatavaid mediteeritakse või tähendab see Nende järgi mõtlemine läbi terve öö ja korralik moslem peab laskma mekas olles ka ohverdada ühe looma mošeeljana tänapäeval muidugi see käib niimoodi, et te maksate raha ära ja ja hiljem siis see loom ohverdatakse või vähemalt antakse selline lubadus inimesele, et see loom ohverdatakse, et ei ole selline reaalselt vaja ise käsi külge panna või, või ei ole ka vaja seal ohvril ise konkreetselt osaleda mäsi muutunud kaubanduslikumaks, asi on muutunud kaubanduslikumaks. No eks arusaadavalt Saudi Araabia. Ühelt poolt on see äärmiselt selline püha kohustus sellist asja läbi viia ja teiselt poolt on see ka väga logistiliselt väga keeruline, sellepärast et veel siin kümmekond aastat tagasi oli palverändurite arv noh, kindlasti poole väiksem. Et seal poolteist miljonit siis ühele kell saavutas kahe miljoni piiri ja nüüd ta on ületanud siis kolme miljoni inimese niiviisi piiri, nagu te aru saate, selliste inimeste kõigepealt juba majutamine nende, nende kogu, selle liikumise, selle tegevuse korraldamine on omaette väga keerukas ettevõtmine. Millega seda palverändurite arvu suurenemist pidevalt aastast aastasse? No eks ta ole omamoodi selline religioosne turism ka islamimaailmast, rääkimata sellest, et et ta on muudetud suhteliselt kättesaadavaks, on, see on üks, üks toode ütleme siis niimoodi, et seda tšarterlendu koos korraldatud bussisõidu koos kõige kõigega kus sul juba ette on teada, millisesse telklaagrisse sa lähed ja kust saama oma kivid saad ja kust sa oma oma looma ära maksad looma ohverdamise eest. Et see on ette ära organiseeritud. Et islamimaailmas tegeldakse sellega suuresti, et selleks valmistatakse kogu vahepealse aja. Ja no eks sellepärast ole Saudi Araabia ka kõiki neid jooksulinte ja paremaid teid sinna rajanud, et ikka rohkem ja rohkem suuremaid massid sinna sinna peale lasta. Et loomulikult need inimesed toovad ka saudi rabele ja mekale noh, teatud mõttes nagu sisse, et nad ju nii-öelda maksavad kogu selle selle teeninduse eest tahad kõvasti, ilmselt siis jah, aga teiselt poolt läheb see ikkagi nagu kogu selle infrastruktuuri ja selle asja korraldamisse kõvasti kõvasti vaja rahaliselt panustada. Tuleks korraks veel selle müstilise Kaaba juurde tagasi asub tema siis mekas suures mošees ja kuidas me seda kaabat võib-olla veel natuke iseloomustaksite, et mida see ikkagi endast täpsemalt kujutab? No islamimaailmas selliseks tavaliseks kokkusaamise kohaks, kus palvetatakse, on mošee, nüüd Kaaba ise ei ole mošee kuigi ka ümber on hiljem ehitatud mošee. Et see praegune mošee muidugi pärineb, siis Saudi-Araabia on seda ümber lasknud ehitada, aga aga noh, need mina letid ja see üldine kujundus pärineb sealt türklaste osmanite valitsusajast. Kaba on tõepoolest siis islami ainus, selle kohta võiks öelda pühamu või, või äärmisel juhul ka tempel pühamu, ilmselt on parem. See on islamieelne tegelikkuses ja oli ka enne meka kuulsuse ja, ja palverännakupaigana tähtsaks muutmise jaoks äärmiselt oluline ja seal templis on siis sees meteoriidikivi must, mis ongi see põhiline põhjus templi või selle pühamu olemasoluks kunagi islamieelsel ajal olid seal ka erinevate jumalate kujud ja Muhamed siis oli see, kes siis nii-öelda puhastas selle erinevatest jumalakujudest ja kuulutas selle ühe jumala austamise paigaks. Ja kõik moslemid üle maailma palvetavad siis just nimelt selle Meka suunas, nii et mitte lihtsalt suvalises lõuna või ida või lääne suunas või põhja suunas ei palveta moslemid, vaid ikkagi tänapäeval suhteliselt täpselt siis kompassiga võetud väljase meka suund. Mõningaid maades müüakse muide palvevaipu koos kompassiga. Kompassinõel ei näita mitte lihtsalt ilmakaari, vaid, vaid näitab ka seda meka suund on seal kompassi peal ära tähistatud, et et ka ka siis, kui sa palve asetad. Sa võid alati teada ja islamimaailmas muidugi on tüüpiline, et noh, näiteks hotellitubadesse või ka noh, suuremates kogunemiskohtades on kas seinal või kuidagi ära tähistatud suund, kus suunas sisse kaob tempel asub. Nii et jah, see mošee seal ei ole nii väga oluline, kuivõrd see musta riidega kaetud tempel selle mošee keskel. Ja kõigepealt oli Kaaba ja siis ehitati sinna ümber surmuse just. Veel üks maailm üks. Räägime suurimatest usukogunemistest maailmas, stuudios on orientalist Martti Kalda. Ja nüüd siis oleme jõudnud Indiasse, mis võib välja käia 100 miljonit palverändurit. Allahhabaad, see on kõigile teadlikele palveränduritele üks väga tähtis nimi. Jah, tõepoolest, sellest suhteliselt pisikesest linnast alla hambad on India mõistes pisikene pisikene linn, et elab seal ainult 1,7 miljonit inimest. Aga, aga tõepoolest noh, linde, teiste suuremate linnadega võrreldes on tegu pisikese pisikese linnaga. Selline veider nimi, Allahhi aed on sellele linnale pandud alles 16. sajandil, et hindude jaoks on see linn tähtis seepärast ja oli tähtis juba vanal ajal. Et selle linna külje all saavad kokku kolm suurt jõge, ehk siis kangesesse voolab tema põhiline lisajõgi jaamuna Jounna ja hindude arvates ka nähtamatu Sarasvatiin, mida me palja silmaga ei näe, aga mis kunagi siis väidetavasti oli olemas ja kõik need jõed saavad alguse hindude arvates. Taevast laskuvad taevast alla kuskil seal Himaalaja mägedes ja siis voolavad läbi terve India. Ja kuivõrd see on jõgede ristumispaik, siis juba vanast ajast alates on säärased kohad Indias olnud ülimalt pühad. Selliseid kohti on veel Indias ja need neli kõige põhilisemat hallahabaadisin juba sai nimetatud. Aga jõgede ääres on, on neid veel. Harid vaar Himaalaja mägedes kangelase ülemjooksul Lasic Kesk-Indias Pompei lähedal ja Udžain. Mis on siis Al Habaadi Lasiku vahel? Põhja-India keskosades on siis need neli linna, kus igas toimub iga kolme aasta tagant rituaal, mida kutsutakse. Kumb meela sellel rituaalid on, on väga konkreetne arhetüüp konkreetne, selline minevikust pärit müütiline algupära nimelt India mütoloogias lugu sellest, kuidas algselt jumalad valmistasid surematuse jooki. Me oleme siin ühes saates ka nendest surematuse jookidest rääkinud. Et lugu oli siis selline, et suures suures ookeanis võeti üks mäetipp, keerati selle ümber madu ja siis segati kõik head asjad seal ookeanis kokku ja selle mäe tipuga siis selle mao abil segati seda, seda ookeani. Selleks, et jumalad ei saanud üksinda hakkama, siis nad kutsusid teise maa otsa kiskuma. Seda deemonid lubasid ka neile seda surematuse jooki anda. Pärast, kui surematuse jook valmis oli, siis loomulikult deemonitele ei andnud. Aga surematuse jook oli vahepeal pandud ühte kannu. Vaat nüüd kumb kumba sanskriti keeles tähendabki seda nektarikannu. Ja nüüd väidetavasti need neli paika olid siis säärased, kus nad deemonite eest põgenedes koos selle nektarikannuga, mis oli hiiglaslik vahepealsele nektarikannu maha panid, puhkamiseks. Nii et harid, vaar, Allahabad, nasidki, Chain need kohad, kus see nii-öelda gallon reaalselt maha toetatud, vähemalt hindude arvates ja seetõttu seda piduga peetakse nüüd kumb hameelal rituaalid on, kuigi see toimub nagu iga kolme aasta tagant. Nendes linnades on siis sellised määratlused, et on nii-öelda tavaline, on poolik ja siis on täis kumb Pamela ja mõtlesin, täis või suur. Kumba meela saab toimuda ainult iga 12 aasta tagant ja see toimub alati ainult selles samas Allacha paadilinnas päris täpselt isegi ei ole teada, millal see riitus alguse sai, et võimalik, et juba nagu keskajal oli mingit sorti kogunemised seal olemas. Huvitav on siis see, et ta lahabaadis toimus suur iga 12 aasta tagant toimub kumba meela just nimelt sellel käesoleval aastal käesoleva aasta alguses see pikk ajavahemik peaaegu kolm kuud kestis siis 14.-st jaanuarist kuni 10. märtsini. Ja selle rituaali põhiline osa samamoodi nagu teistesse kohtadesse on, siis, seal tuli tohutul hulgal palverändureid üle kogu India aga mitte lihtsalt tavalisi inimesi, vaid palverändurite, kes olid siis India pühamehed ehk saadud. Nii et tegu on siis puhtalt sadude kogunemisega ei ole mõeldud tavainimestele, kuigi seal muidugi tavainimesed võivad ka, aga eelkõige on see mõeldud nii-öelda pühameestele kogunemiseks. Ja sellel ajavahemikul nad siis vastavalt astroloogiliselt õigeks määratud hetkedel kastavad ennast siis Nende jõgede ristumispaigas. Olen ka ise seda paika näinud til silmarituaalita, suur plats, kus on ära jagatud lausa maa-alad, kus erinevad pühameeste grupid tohivad peatuda ja sealt nad siis kõik ühiselt sinna vette lähevad. Muidugi seal niimoodi korraldatud, et nii-öelda tähtsamad sektid lähevad enne vette vähem tähtsad tulevad neile järele, et ka sellepärast muidugi nagu aru saate, käib suur võitlus tähtsuse järjekorras tähtsuse järjekorras, et politsei hoiab, hoiab silma peal, et seal on ikkagi kümneid tuhandeid politseinikke. Kui ma õigesti mäletan, siis kas 30000 politseinikku oli sellel aastal seal korda hoidmas ja me ütlesime siin 10 miljonit siis 10 miljonit? Jah, tõepoolest selle perioodi jooksul. Aga see kõige-kõige olulisem hetk oli 14. veebruar ka Indias suhteliselt jahe aeg, nagu saate aru ka vete kastmiseks, aga need pühamehed alasti osad päris alasti osal ainult nii-öelda niudevööga läksid siis sinna vette ja täpselt sellel 14. veebruaril loendati umbes 80 miljonit inimest vees. Aga kanges on nüüd pühamast püham või kuidas nende teiste jõgedega seal? Pühamast püham ja, ja loomulikult teised jõed ka, et hindude nägemuses kõik jõed voolavad lõpuks kangesesse sellisel nii-öelda müstilisel kombel noh, põhimõtteliselt me võime ka öelda, et lõpuks kõik jõed voolavad merre ja ookeani ja saavad seal nii-öelda veena kokku. Nii et jah, kanges on kõige püham sisse kastmiseks. See on ka põhjus, miks alla Habaadis toimub see nii-öelda täisrituaal. Aga ka näiteks harid vaaris on tegu sellesama kangelasega. Aga nüüd ha paadis on lihtsalt kanges pluss tema pühad lisa ja nii et see, see pühaduse hulk on muidugi ka sõltuvalt sellest jõgede arvust. Ja muidugi ma pean ütlema, et väga targalt valitud koht, et suhteliselt selline lai tasandik ja, ja väga-väga lai suur jõgi, et kõik need miljonid mahuvad ka sinna ette nagu reaalselt ära, et ega nendes väiksemates kohtades Nasikus vist saavutati siin mõned aastad tagasi sellise 15 miljoni inimese piir, et ega nendes väiksemates kohtades on, on siin probleeme küll selle vette kastmisega ja selle asja organiseerimisega Aga siin on nüüd korduvalt kõlanud Allahhabaadi Nimitest sinna need miljonid ja miljonid palverändurid suunduvad, aga võib-olla tekib küsimus, et miks on linna nimi selline moslemimeelne. No selle linnale selle tänase nime pani suurmogul keiser aparr, kes siis 1583 rajas sinna uhke kindluse. Kahjuks kindlus ei ole linna külastajatele vaadeldav väljastpoolt, ainult sellepärast, et see kindlus on endiselt sõjaväe käsutuses. India sõjavägi seda enda käes hoiab ja, ja selle tõttu sellest kindlusest lähtuvalt siis on selle linna nimi tänapäeval alla Habaad hindud ise ja paljud ka tänapäeval ja, ja ka enne, kui, kui see kindlus sinna rajati nimetasid seda linna prajaagaks, mis tähendab ohvripaika ja viitab just nimelt sellele samale erinevate jõgede kokkusaamispaigale, muide, Al Habaden, India ajaloos väga-väga oluline, sealt on pärit seitse Moodsa India peaministrit on siis füüsiliselt sündinud seal ja, ja, ja enamusel on ka oma majad seal olemas. Ehk siis üldjoontes saab öelda ka nii lõppude lõpuks pindu istlik india paistab silmaga usundite kirevuse poolest on seal olemas ka oma islamitaust, kui me meenutame kasvõi maailmakuulsat tahhalli. Jah, et lihtsalt ha paadi puhul ei ole, hoolimata sellest, et see on endiselt hindudele üks kõige kõige pühamaid kohti ei ole selle linna nime noh, peetud vajalikuks muuta, sellepärast et tõepoolest Indian multireligioosne paik muidugi tänapäeval la paadis kui palju neid moslemeid on, et kuigivõrd võib-olla väikene kogukond on aga, aga eelkõige ikkagi tuntud Indias just nimelt nende kumba meela pidustuste tõttu. Üheksa miljoni inimesega on paistnud silma musta Jeesuse püha Manilas Filipiinidel. Jah, et mitte ei jääks sellist muljet, et et meil Aasias ainult moslemid ja hindud ja, ja teised mittekristlikud religioonid kokku saavad, siis, siis tõepoolest tahaks ära mainida, et Filipiinid on, on väga-väga tõsiusklik katoliiklik rahvas. Ja tõepoolest juba aastasadu seitsmeteistkümnendast sajandist alates toimub siis Manilas selline pidustus, mida võiks tõlkida musta Jeesuse püha, et hispaania keeles Nuesdrabadre hesus Nasa Reeno, mille põhiliseks selliseks rituaalseks aktiks on see, et Manilas ühest kirikust guayPo kirikust kus asub musta värvi mustanahalise Jeesuse kuju viiakse see kuju sellise rituaalse protsessiooni käigus läbi tänavate läbi erinevate linnaosade läbi erinevate kirikute. Ja lõpuks jõuab ta siis tagasi sellesse samasse kirikusse. Ja need protsessioonid toimuvad kolmel Hetkel aastas uus aasta esimesel päeval suurel reedel ja üheksandal jaanuaril, mis on siis selle vaipa kiriku sissepühitsemise päev, nii et selles nii-öelda kirikupühal suurel reedel ja, ja, ja uusaasta alguses ise see kuju on pärit Mehhikost ja algselt oli neid kaks tükki väidetavasti. Ja arvatakse, et üks põhjus, miks see, miks see kuju üldse mustan et ei ole valmistatud mitte nii-öelda ütleme siis välja neeger Jeesuse kuju, vaid on see, et korduvad katastroofid, õnnetused, tulekahjud ja see on üks tulekahju, milles siis see värv, millega konkreetselt see Jeesus on, on üle värvitud, on tõmbunud lihtsalt mustaks. Nii et see on tõenäoliselt see põhjus. Huvitav on see, et katoliku kirik on andnud oma nii-öelda tõendi, et see kuju ise ka nii-öelda õnnistab inimesi, teeb, imetegusid ühesõnaga juba 16. sajandi lõpul paavst andis välja siis sellise nii-öelda deklaratsiooni, et tegu on püha esemega, millel on reaalne jumalik vägi ja nende rongkäikude käigus inimesi osaleb massiliselt, nagu te ütlesite siin üheksa miljonit üheksa miljonit pärineb siis selle aasta algusest, kus siis üheksandal jaanuaril olevat, et üheksa miljonit inimest olnud tänaval ja suurel reedel lihavõtete eel kaasneb siis muidugi sellega see, et teatavasti Filipiinidel on hulk inimesi, kes lasevad ennast reaalselt risti lüüa, et neid Jeesuse Kristuse kannatusi taas läbi elada. Nii et väga paljudele inimestele on see oluline isegi nii oluline, et näiteks Ameerikas elavad Philipiinlastele lasknud valmistada omale koopia sellest kujust, nii et Californias ühes kirikus on ka selle musta jeesuse koopia kuju, rääkimata sellest, et must Jeesus on rahvalaulude kirikulaulude tegelane ja nii edasi ja nii edasi. Sellised grandioossed ja huvitavat usupidustused siis, mida tähelepanu väärne osa maailma rahvastikust tähtsaks ja kalliks peab. Mida me võiksime siit võtta üle võib-olla enda igapäevasesse ja suhteliselt usu kaugesse ellu? Mina nende usukogunemiste peale mõtlesin siis minu esimene ja kõige peamine mõte oli see, et vaat kui palju on inimesi, kes nii tõsiselt usuvad ühte või teise ja on veendunud, et see, nende pingutus sinna minemisel või sellel rituaalis osalemisel on nii oluline, et see reaalselt neid siis kuidagi päästab või aitab millesse iganes nad siis siis ka ei usu, et kas siis pühib maha kõik patud, peseb kõik patud maha kangeses või, või aitab see jumalakuju või aitab see surnud Hussein seal neid? Aga just nimelt see, see usk on nii siiras, nii veendunud, et nad miljonite kaupa sinna ühte või teise paika Kogunenud selline oli tänane saade usupühadest maailmas. Stuudios olid Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Uus saade nädala pärast kuulmiseni.