Meie tänaseks teemaks on jätkuvalt veel headus ja kurjus. Ses mõttes, et psühholoog Tõnu Ots tahaks teie käest ikkagi teada saada, et kui ma olen kasvatanud need oma lapsega. Ma olen ise hea inimene, siis paraku ma saan elus väga palju kurbust kogeda, sest teised inimesed nii head ei ole ja lapsevanemad tahavadki, et, et pigem olgu mu laps sedasi tugev ja see ellu ja kui teised temast üle sõidavad. Ehk siis kuidas sellega toime tulla, et äkki me peaksime ikkagi natukene kurjust või enda eest seismist õpetama või mismoodi seda lahendada, et kuidas õpetada nii, et temast tuleks ikkagi inimene, aga selline, kes ei lase endale liiga teha. Selle kasvatusetapi nimi on sotsialiseerumise etapp. Astume ühiskonda ja ühiskonnas tõepoolest ei otsustatud käitumise üle subjektiivselt, et mis on sulle hea sulle halb või mulle hea võimule all seal on, kujutas juristina siis selle hea ja halva vertikaali peal risti on kodanikutasand ja selle sõnad ei ole mitte enam jää Kalboid, õige ja vale käitumine. See tähendab, et kodus ütles ema, et Sa olid, et see oli väga heategu, siis koolis, ütleb õpetaja, see oli õige tegu kui, et kodu ütleb jumal pahategu koolis üldse oli vale tegu sest subjektiivsuse tasandile vastandub nüüd objektiivne tasand ja objektiivide tasand ongi sõnades õige ja vale sest meetrikkaks või mõõdupuuks on seadused, normid, traditsioonid, nõuded, mida saab määrata selle järgi, tegid õigesti, tegid valesti, vaata nende nelja sõna mõjul me käitume kõik, siin pole midagi parata. Meie ise. Me tahame tunda, et ma teen midagi head. Ja kõige kergem on meil talud olukorda kui see, mis ma pean enda arvates heaks on teiste arvates õige. Seda nimetabki psühholoogia vabaduseks. Et minu hea on teiste arvates õiged, vaid me tunneme, et meil vabana kui saan teha, mis pähe tuleb ja keegi õiendanu. Veidi inetult öeldes ka aju uuringutest tuleb välja, et, et nii käitudes on aju kõige rohkem aktiviseerunud. Ja siin on kasvatusvõtteks nüüd innustamine. Tavaliselt mõtlen küll seal tänamine, aga innustamine on tänamine. Sa saad sellega hakkama, sa tuled toime. Sul on ennegi õnnestunud, tuled nüüd ka toime, tähendab sisendada, et sinu hea on ühtlasi ka õige. Aga see on siis nagu mingi kood või võti, mis käivitub selle, et ma saangi sellega hakkama, kui keegi mulle seda öelnud Ja see tähendab, et minu minu hea käitumine on väga head, on ühtlasi ka õige käitumine. Aga kui keegi mulle nüüd ütleks, et mine tea, kas sa ikka sellega saada. Otserutiine ristikoht seal, kui laps teeb midagi sellist, mis tal enda arvates on, on hea, aga õpetaja või keegi teine ütleb, et ei, see oli täiesti vale käitumine. Tüüpiline näide on see, kui laps tuleb kooli ja silmad säravad ja ropendab. Sest et isa, ropendamine, naabrimees ropendab ja telekas ropendatakse ja tema teeb järele. Aga õpetaja järsku ajab nina kirtsude huilgas läbi ei ole. Vaat nüüd tekib konflikt minu hea ja õige vahel. Hakkab enda käitumist muutma, hakkab protestima, et minu käitumine ongi õige, sinu hinnangud on valed. Ja see on see konfliktsituatsioon ja seda ei puutu, sellega puutun väga palju kokku ja see on see, mida tuleb muutma, hakata seletama. Et sinu hea ei ole ühiskonnas alati ka õiged, see on sinu hea võib allpool vägivalla ja löömine ja, ja see empaatia, millest me rääkisime, et arvad, et sul on küll hea küll, kui teise tuupi anda, aga mida teine siis tunneb? See on tegelikult on, on ikkagi vale käitumine. Kolmast ristikoht on see, kui ma pean tegema mida, sellist, midagi sellist, mis mulle hea ei ole. Aga Pean ohverdama oma isikliku heaolu selle nimel, et saavutada õige tulemus. Vaat see on see, mis me kunagi rääkisime tahtejõust. Et ma pean tahtega sundima ennast tegema, mis mulle hea ei ole, aga pean õppima, pean koristama. Pean vaeva nägema. Kas see midagi inimese sees ei murra, kui ma pean vastu tahtmist midagi tegema? Võib murda, see võib, võib tekitada temas kõigepealt teeskluse ja koolid on täis teesklemist. Lapsed õpivad, tegelikult ei õpi, need suured maa kirjutamise skandaalid on kõik teestlusega seotud. Täiskasvanud inimesed teesklevad, tudengid täis, Kund, inimesed teeskleb, et ta teadis, aga tegelikult kirjutas maha ja see ongi see, et me ei taha murduda. Ei taha endas endas midagi muuta ainult selleks, et teistel oleks võimalus öelda, et see oligi nüüd õige käitumine, aga sinna alla käib siis tahe. Ma pean tahet mobiliseerima tegemas seda, mis on, on mulle ebameeldiv, see tähendab enesesundi tegema, sõidab nõudlikkus enda vastu. Aga kas see tähendab ka seda, et, et sellepärast on praegu inimestel nii palju igasuguseid depressiooni, stressi, muresid, et kogu aeg minnakse selle osaga. Kas see on see, et me ei suuda loovutada oma isikliku heaolu teiste nõudmiste nimel, sest see, need teiste nõudmised tunduvad meile kas ebaõiglased või valed isegi movi protsentides öelda, et kui me peame täitma võõrast käsku, mis mulle ei tundu endale hea ehk õiglane, siis siis me täidame seda käsku ainult 10 protsenti ulatuses. Selleks, et, et viie lapseni aru saada, sa pead sa tegema, tuleb see viia tema enda teadvusse. Et sa ise tahad seda teha, sa saad aru, sa tuleb teha ja siis ta täidab käsku, muidu hakka protestima. Kujutage ette olukorda, kus ainult 10 protsenti täidetakse vanemate korraldus, õpetajate korraldusi, aga see on siis selles olukorras, kus ta ei, ei suuda ennast allutada ühiskonna nõudmistele ehk sotsiaalsele survele käituda õigesti. Ja ülejäänud veel neljas tasand, kus on siis laps ise saab aruta, teeb halvasti, endal ka sant olla. Aga ometi teeb. Ja seda me nimetame paha tahtlikkuseks, see sisemine, mida kogemata teinud, ta teab kohe, et seda teha ei tohi endal ka halba või midagi teeb, siis uurime põhjusi, mis need põhjused on. Tavaliselt tal põhjuseks seda, et püüab endale tähelepanu tõmmata halva teoga karjumisega Europendamisega ja või on tal seal vaja kellelegi kätte maksta või või siis on arusaadavam, kui, ütleme, täis maailmas nimetatakse seda kuritahtlikkuseks. Kurjategijaid ei mina kogemata, vaid ta teeb kurja, teades, et see on kurjus. Enda ise võiks kaela süü tunnistada, aga ikkagi teeb laste juurde räige kuritahtlikkusest lapse juures või ütleme seal pahatahtlik käitumine. Aga mis selle põhjustab, kas midagi, mida tal elus ei ole, või siis need varasemad etapid, millest me oleme rääkinud, et kuskil on jäänud midagi tegema? Selleks, et me suudaksime ühiskonnas käituda ikkagi õigesti ja valesti, peab meetrisele baasiks olema minu isiklik arusaam headusest. Noh, jah, see kurjast võiks öelda või, või heast ja halvast. Ja, ja see on noh, meie eetika, kõlbluse alus. Ja see satub tihtipeale konflikti ühiskonna nõuetega, räägime meie täiskandimaailma. Valus probleem on õiguse ja õigluse vastuolu. Et nüüd need satuvad omavahel vastuollu. Kahjuks on meil isegi kooli õppekavades on kirjas, et on vaja laps kasvatada õiguskuulekaks mind ajab see õlgu kehitama, astet laps tuleb kasutada heaks, mitte JOKK inimeseks, kes teeb kõik õigesti, kui ta ei löö teisel sellepärast et see on keelatud. Mitte sellepärast, et tal on endal tunne, et et seda, minul oleks valuseks oma empaatia nõue. Seda peaksime kasvatama siis perekonna headust, aga perekonnas on laps väga lühikest aega. Meie ühiskond röövib lapsed perekonnast väga vara viiblnud sotsiaalsesse maailma, kus ei ole enam sõnu hea ega halb käitumine, vaid on õige vale käitumine. Ja nii meil tekivadki lapsed, kes käituvad juriidilise õigesti, aga hingetult ja südametult. Kuulge, aga nüüd see viimane etapp sellest kuuest arenguetapist see iga, kus laps jõuab murdeikka, kas see ongi siis nüüd nagu lõpped, kui see etapp on ka läbitud, on inimene valmis. No murdeiga on, sellepärast on kõige märgatavamad, sest seal on väga suurte muutuste aeg murdjaalse murdume täiskasvanuks. Aga nüüd see ei toimu üleöö. See on bioloogiliselt pikaldane protsess. Tüdrukute füsioloogiline täiskasvanu, mine on, on tänapäeval väga tugevalt noorenenud. Esimene menstruatsioon on juba peaaegu aasta vanem kui nende emadel ja see tähendab, et Lapsepõlv lõppeb küllaltki vara ja tüdruk saab naiseliku käitumise füsioloogilised relvatagavara kätte ja sealt algab siis see aeg. Mis on see vahepealne etapp lapsepõlvest, täiskasvanu, mine seni säravamad juriidilised piirid, mida ta võib veel teha ja mida ta ei tohi teha enne kuueteistaastaseks saamist ja mida ta ei tohi enne 18 aastaseks saamist ja vot see on nüüd see, see vahe. Ja seal on siis sama purde ja kasvatuspoiss on asi veelgi keerulisem. Sest et poistel on see, see tüdrukute praktiline füsioloogiline murdeiga kestab lühikest aega. See on, on füsioloogiat rääkida siis siis esimese menstruatsiooni nähtudes kuni Pietro tsükli välja kujunemiseni. See on võib-olla teinekord kolm kuud, kuus kuud, aga võib-olla küll kesta ka kauem. See on füsioloogiline küpsemisaeg ja see nab tüdruku psüühikale Kindla signaali, nüüd ma olen täiskasvanud ja see tekitab väga palju konflikte vanematega, kes siis keelama, et sinod lapskonnas ikkagi alaealine tüdruk ise oma visioloogil käitumise järgi vaidle vastu, kui sa õiendad mulle täitsa naine, teen, mis tahan. Ja, ja see on väga lühike poiste murdumise igav füsioloogid, üleminekuiga on pikk. Tema, see on tegelikult siis ka tema hea kuradi tootmise ja siis spermotogneesi vahele jääv aeg ja see on suhteliselt pikk aeg. Seda oleme nimetanud, aga erinevalt emad ütlevad, et see on raske murdeiga. Õpetajad ütlevad, et see on hullupoisitõbi ja seksioloogidega, me ütleme, et seal on pseudomehelikkus, vähk. Poiss oma esimese meelikus ilmingutega tunneb. No võib ka tüdruk tunneb, et nüüd ma olengi, olengi mees. Ja nüüd ta püüab su mehelikku käitumist eriti rõhutada, sealt tekib murdjas poistevaheline tülitsemine kaklemise vormis, vajadus ennast kehtestada. Sealt tekib see, et püütakse ropendada just genitaalide seksuaalvahekorra teemadel, kuna see tundub nii mehelik, seal püütakse esimest korda pruukida alkoholi, sest see on mehelik tegu. Suitsetad Lutsutav narkootikumi, kõik uluvad sinna. Poisu, võtab mitu aastat aega, enne kui tekib ka füsioloogiline küpsemine teise poole pealt. Ja Ta organism on, töötab visioloogil täismehelikult režiimil ja siis see tähendab seda, et tema pseudomehelikkus aeg sai otsa ja ta ise tunneb. Nüüd ma olengi mees, pole vaja teeselda, pole vaja teistele näidata. Ja siis emad rahunevad elas raske murda ja üle ei läinudki pätiks kätte. Nüüd utreerin muidugi. Või õpetajad ütlevad, et hullupoisitõbi sai otsa. Ja sotsioloogid ütlevad, et nüüd on mees nüüd põlevam, pseudomehelik enam ei ropendada. Ta ongi mees. Aga vaat nüüd see vahepealne aeg on, poistejooksul on, on väga raske, seda enam, et meil isasid kodudes jäävad ikka päris ohtlikult väheks. Mehelik kasvatus mõjutada meedia üldse, mida teeb Y-kromosoom Y-kromosoom kannab endas mehelikke omadusi isalt-isalt pojale ja emal on see võõras, ta ei suuda nende nende omadustega tihtipeale pojad leppida. Ja nii tekib meil see murdeiga on tõepoolest väga ohtlik aeg. Kuni selleni välja ette somine võib olla subjektiivne veendumus. Aga igasugune ühiskonnaohtlik käitumine saab aru, saab alguse esimesest väärkäitumisest murde-eas. Et kui ta selle suudab üle elada. Inglismaal näiteks öeldakse, et alkoholi tohib juua alles 20 aastaselt. Meie meie praegu massiliselt poisid pruugivad kogevad esimeste joobumust mitugi joomist, võitjoobumust praktiliselt pseudomeelikus heaks, enne kui 16 saavad ja teadlase mehelikuks käitumiseks. Aga kuidas siis teda suunata, leida mõni mees, kui omal kodus ei ole võtta, kes teda siis kasvatakse, jälgiks oleks eeskujud. Jah, vot see ongi, et meil seda olendit ei ole. Nüüd üks päris hea mõte. Vanast matriarhaadist pärit on, siis ei olnud, isa ei olnud ju tuvastatav, kuna naine ebaviisakalt öeldes paaritus juhuslikult ja isa ei olnud määratav. Kes on selle lapse isa, võib olla ka mitte emale endale. Aga määratav lähim sugulane oli ema vend. See oli väed sündinud samas temast. Ja nüüd võttis tihtipeale materjali Madis isa rolli üle. See ema vend, kes oli lähim mees, kes oma mõjuga ja osavõtuga käitus nagu nende laste omanik. Kisa, kui nii võib öelda ja kasvatas neid. Me oleme seda kontrollinud. Kasvatussituatsioonis, mis on õpetajad ja raskem, kui me otsime meeskonda, kes selle poisiga peaks käituma. Ja kui me leiame järsku, et poisi isa on uttu tõmmanud aga ema vend on olemas vähemalt on käitumise järgi talutav, ta ei pea olema kõige parem. Aga oma olemasoluga juba. Ja kui ta tahab selle poisiga tegeleda, siis ta suudab teda sedavõrd mõjutada, et see pois püsib rööbastel. Ja poisid ise hindavad ka see, räägime tihtipeale onupojapoliitika ja onu ja, ja see on ju väga-väga tähtis tegelane meile. Ja siis on üks hea võimalus, et otsida abiolult ehk oma vennalt emasid, vibratsioon maapinnalt abi, kui, kui mees tõesti enam kasvatajad ei ole kas objektiivselt või subjektiivselt, aga, aga laps kasvab ilma meheliku mõjutab. Ja muidugi tõsine häda on ka see, et koolis ei ole meil meesõpetajaid. Et selliseid mehelikkust veel kui eeskuju ei ole, sedasama Y-kromosoomi eeskuju meil ei ole. Saan ma aru, et tüdrukud vajavad, et neil oleks keegi naine eeskujuks ja poisid, et mees. No seda ei tee, eeskuju sõltub ka väga paljudes asjades onu olemas täiesti sookeskne käitumine, seal on loomulikult vaja mehelikku käitumist, naiselikku käitumist. Sinna alla käib ka sooline kõlblus, aga on olemas ka üldinimliku käitumise eetika, seal ei ole oluline. Kas see eeskuju pakkuja nüüd mees või naine Tore, Ma tänan, Tõnu Ots ja kohtumiseni järgmisel neljapäeval.