Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb ülevaate kolmapäev 11. detsembri sündmustest MINA OLEN mardaberil Grauberg. Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve, mille suurus on kaheksa miljardit ja 56 miljonit eurot. Koalitsioon kinnitab, et eelarve suurendab rahva heaolu. Opositsioon leiab, et probleemide lahendamist lükatakse edasi. Eesti ja Soome hakkavad tegema koostööd meile juba tuttav XT lahenduse rakendamiseks Soomes ehk kogu riigiga. Noh, seotud asjaajamine koondub sealgi ühte kohta. Majandusministeeriumi IT-asekantsler Taavi Kotka sõnul annab Eesti programmijupi Soomele tasuta, tasudes sellega vana võla ID-kaardisüsteemi eest. Läti president Andris persins lõpetas teise kõnelusvooru parlamendierakondadega ega pakkunud ühelegi esitatud kandidaadile peaministri kohta tõenäoliselt Lätti. Uut peaministrit aastal enam ei saa. Ukraina märulipolitsei püüdis öösel meeleavaldajaid tänavatelt minema ajada, aga on praeguseks tagasi tõmmanud. Peaminister teatas valitsuse istungil, et Ukraina on valmis assotsiatsioonileppe allkirjastama, kui on kindel, et saab Euroopa Liidult 20 miljardit eurot. Aasta pressisõbraks valiti arvamusfestivali korraldaja Kristi Liiva. Pressivaenlaseks sai aga juba kolmandat korda endine kultuuriminister Rein Lang. Washingtonis anti president Toomas Hendrik Ilvesele Demokraatia Arendamise auhind spordist. Tallinna Selver sai võrkpalli Challenge karikasarja põhiturniiri esimeses ringis võõrsil raske võidu. BC Kalev Cramo peab täna korvpalli euro Cap sarjas eelviimase kohtumise ning ilmast, täna tibutab kohati vihma ning on udu ja jäidet. Öösel ja homme päeval võib samuti kohati vähest vihma sadada. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni pluss viis päeval pluss kolm kuni pluss kuus kraadi. Riigikogu võttis täna 59 poolthäälega vastu järgmise aasta riigieelarve. Uku toom annab ülevaate. Tavalistele vaidlustele, mis eelnevad eelarve vastuvõtmisele, lisandus tänavu otsus loobuda juba arvestatud firmaautode käibemaksust ja sellele järgnev peavalu. Kuidas katta tekkinud eelarve auk? Sellest saadi siiski üsna kiiresti üle ja täna võis koalitsioon raporteerida, et tegemist on hea eelarvega, mis võimaldab suurendada rahva heaolu. Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi. Tõstame pensionide tulumaksuvaba miinimumi, nii et keskmine pension oleks tõusu järel tulumaksuvaba. Tõstame toimetuleku toetus 900 euroni kuus. Jätkub vajaduspõhiste peretoetuste reform. Aitame neid, kes abi vajavad ja siis juba rohkem. Alates kolmelapseliste perede puhul kasvavad peretoetuse taga kõigi See on väike osa heade asjade loetelust. Samas kritiseeris Tamkivi vähe konstruktiivset opositsiooni vaheaegade taktikat. Aga Isamaa ja Res Publica fraktsiooni juht Kaia Iva jätkas eelarvekiitmist. IRL-i jaoks on oluline näha, et riigieelarve tagab kõikide planeeritud haridusreformide jätkumise. Kavas on kutseharidust tööturu vajadustele lähemale viiva reformi rakendumine ja üleminek uuele, rohkem kvaliteedist lähtuvale, kutsekoolide rahastamiskorraldusele. Olemas on raha selle aasta sügisel alanud tasuta kõrghariduse tagamiseks vajaduspõhiste õppetoetuste maksmiseks nüüd juba terve aasta jooksul. Aga nüüd kriitika, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Sven Mikser tuletas taas meelde lastetoetuste tõstmisest loobumist ja muidki eelarve nõrki kohti ning läks kohe hooga ülejärgmise aasta eelarve juurde. Seal on olemas allikas tõstmaks esimese ja teise lapse toetust vähemalt 48-le eurole. Selleks tuleb vaid loobuda üheprotsendilisest tulumaksumäära vähendamisest. See jätab alampalga saajale kätte neuroõpetajale kuus eurot ja näiteks peaministrile täiendavalt 48 eurot. Me peaksime enda ees ausaks jäädes vaatama kõiki riigieelarve kulusid aga ka eelarve tulusid, vähendavaid maksumuudatusi vajaduspõhiselt ja küsima, kas seda 40 kaheksat eurot vajavad rohkem lapsed ja lastega pered või peaminister ja riigikogu liikmed. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul ei ole koalitsiooni veendumus, et maksusüsteem peab olema külmutatud, praeguses olukorras elujõuline. Tema rääkis koolitoidust haridusrahast kohalikest teedest ja lõpetas niin. See on üks väsinud ja tülpinud eelarve, kus probleemidest üritatakse üle sõita kaunistades raamatupidamist, kaunistades, eelarve erinevaid ridasid, aga tegelikke probleeme lükatakse edasi. Opositsioon hääletas eelarve vastu, koalitsioon poolt, eelarve võeti vastu 59 häälega, 41 vastutuleval aastal on plaanis meie kõigi jaoks kulutada kaheksa miljardit 56 miljonit eurot. Eesti ja Soome hakkavad tegema koostööd meile juba tuttava XD lahenduse rakendamiseks Soomes ehk kogu riigiga seotud asjaajamine koondub sealgi ühte kohta. Tulevikus on aga võimalik riikide vahel liikuvaid dokumente nii Eestist kui Soomest, digiallkirjastada Margitta otsmaa lugu. Soomes elab püsivalt ligi 40000 eestlast, eestlased on seal asutanud 3500 ettevõtet, soomlased siin 4500 võtet. See tähendab ka vajadust suhelda riigiga esmalt riigi sees ja hea, kui seda saab mugavalt teha ka üle piiri. Selle koostöö kõige olulisem osa ongi ühise andmevahetuskihi loomine Soome ja Eesti vahel, nii et kummagi riigi registrites olevaid andmeid saab ristkasutada, räägib peaminister Andrus Ansip. Informatsioon täna Soomest Eestisse või Eestist Soomesse siis, kui informatsiooni peab kinnitama allkiri ei liigu elektrooniliselt, vaid endiselt paberkujul. Eesti ja Soome ID-kaardisüsteemid on väga sarnased, seetõttu sai koostöö aluseks Eestis kasutusel olev riiklik andmevahetuskiht ehk XD jätkab riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja Kalle Arula. Kuid saab tööle, ehk siis nagu raudtee on maha pandud, siis, siis sa saad hakata kaubad liikuma ehk andmed liikuma, see võtab veel aega, et te olete katsetanud, eks ole juba ka näiteks Soome maksuametiga neid asju Jahjust, maksuvõlgnevusi ei tohi ju maksuhinnangus, aga ettevõtetega ka näiteks liighankelepingut sõlmida ja nii edasi sihukeste informatsioon juba saab vahetada ja lihtsamad vormid, ma arvan, et hakkavad suht ladusalt tööle. Riigikantselei infonõuniku Siim Sikkuti sõnul saab järgmise aasta lõpuks valmis ühine plaan, milliseid teenuseid arendada. Kas Eesti inimene saaks Soome maksuametis tuludekatsioonides, kuidas töötab allkirjastada seda täna ei ole selliseid kokkulepitud sa võid, tasud oleks järgmise teenuseid Soome inimesed täna seda tegelikult saavad, nad saavad oma ID-kaardiga on saanud sisse logida. Peaminister Andrus Ansip andis eile koostöö memorandumiga oma allkirja. Maja siis tuleb ID-kaart panna siia lugejasse järgmisele Atlikad dokumendile dokume avaneksid allkirjastada digitaalselt napplica väljale allkirjastaja ja nüüd ta küsib mu käest kinni. Ansipi sõnul on see teadaolevalt esimene rahvusvaheline kokkulepe maailmas, mille allkirjastavad ministrid oma ID-kaarti kasutades. Tundub kummaline, et sel ajal, kui meil riigisiseselt on digitaalallkiri ja elektrooniline identifitseerimine väga levinud riikidevahelises suhtluses digitaalallkirja kasutatakse haruharva. Eile tuli välja ka uus ID-kaardi baastarkvara, millega on võimalik nii eestlastel kui soomlastele anda samale dokumendile allkirju kalja, rula. Tarkvara toetab nii Soome ID-kaarti kui ka siis andmeformaate, millest see allkiri pannakse, dokument pannakse. Soomlased peavad aga selle tarkvara esialgu ID keskkonnast alla laadima. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler Taavi Kotka selgitas vikerraadio saates uudis pluss, mida Eesti Soomele täpselt annab ning miks antakse see tasuta. Me anname juppi tarkvara eraldi koodi, mida Eesti riik siis kasutab selleks, et kui kaks riigiasutust omavahel informatsiooni vahetavad, siis toimuks turvaliselt. Ühe krüpteeritud andmevahetuskihi, et, et siis seal selle kihi nii-öelda koodina anname nagu Soomele. Aga koos selle kihige me anname ka põhimõtteliselt sellise kontserti ovaalse aru saama, kuidas üldse riigi arhitektuuri üles ehitada. Ehk siis mõnes mõttes nagu õpetame või anname nõu, kuidas üldse oma riigi ideed just nagu tehnoloogilises mõttes korraldada. Mina ütleks nii, et asusime võla ehk siis Eesti ID-kaart, mis on täna nii-öelda nii erasektoris kui avalikus sektoris täiesti igapäevase elu osa ja, ja ma arvan, et eelkõige just ärimehed oma elu väga ilma selleta ette enam ei kujutagi. Et ID-kaardid, tehniline lahendus, kogu see kontseptsioon iseenesest kuskil aastal 2000 on suures osas üle võetud just soomlastelt ja ütleme ausalt, meeme nagu sellest nagu võlgu. Ja täna siis see päev, kus me oleme lõpuks ometi suutnud ka midagi tagasi anda, ehk siis me oleme natukenegi oma võlga tagasi maksnud. Demokraatlike väärtuste arendamise institutsioon andis Washingtonis president Toomas Hendrik Ilvesele üle innovaatilise demokraatia auhinna. Lauri Tankler küsis institutsiooni asutaja Marlin Olbri käest, miks anti auhind just Eestile. Lääneriikides tunnustatud, kuid mitte demokraatlikes maades veidi kurikuulsa USA organisatsioonina. Demokraatlikke instituudi asutaja ja nõukogu esimees, endine USA välisminister Madeleine Albright ütles, et nende demokraatia auhinna üleandmine president Toomas Hendrik Ilvesele tunnustab eelkõige Eesti üldist tegevust demokraatia arendamise suunal kodumaal kui ka teistega koos töötades. Äsja Elleril pikk. Ma arvan, et Eesti on üks põnev riik seetõttu, et see on koht, kuhu saavad kokku tulla inimesed, kes usuvad vabadusse. Eestlastel on võimekus olla oluliselt mõjukam, kui nende suurus lubab, osati tänu nende endi heale eeskujule aga eestioskusele teistega koos töötada. Eestit Ta kellelegi ohtlikuks. Üks asi, mille üle natsionaaldemokraatlik instituudis uhked oleme, on see, et me ei tunnusta ainult ameeriklasi. Suhteliselt töötame koos teiste demokraatlike maanteega, et jagada kogemusi ja öelda, et meie demokraatia pole ainus mudel maailmas. Et inimesed võivad omavalitsustega suhelda eri moodi ja moodsate tehnoloogiate abil on see muutunud veelgi huvitavamaks. Ma arvan, et Eesti on hea näide sellest, kuidas kasutada moodsat tehnoloogiat kodanikele paremate teenust osutada ütlemiseks. Clarence sööb ka, et sellesse sellesse president Toomas Hendrik Ilves rääkis oma kõnes instituudi 30. juubelil eelkõige küberteemadest, tuues välja nii positiivseid näiteid Eestist, hoiatades samas uue tehnoloogia ohtudest. Kuidas interneti tõttu peaks nii-öelda uue ühiskondliku leppega, kui panema nii, nagu see näiteks Eestis tehtud Inimesed peavadki kõik normaalseks, et noh, meil on see teenus ja see teenus ja okei, siis mäletame või valime siis internetis või meil on kõik need õigused, millest ma rääkisin, noh, kasvõi see, et me teame, kes kasutab, kes vaatab, meie andmed, kõik seal olevas keegi imestagi lihtsalt on asi ja millest me läheme liiga sageli mööda on, et tegelikult see on täiesti haruldane, täiesti harud on niisugune asi eksisteerib oleme selle küüsis, et kus me oleme edetabelites, kus mida meist arvatakse, aga noh, see organisatsioon on, kes seda tegi, on tegelikult üks juhtivaid demokraatia hindav ja arendav organisatsioon üldse demokraatlike riikide seas ja nemad on kogu aeg jälginud Eestit ja suru huviga, kuidas kuidas Eestis tehakse asju. Washingtonis viibides andis Ilves üle ka ühe, 2010. aastal annetatud ordeni kotkaristi esimese klassi teenetemärgi kindral pans Jon Krakile, kes aitas Eestil lõimuda NATO struktuuridega aastatel 2006 kuni 2009. Lauri Tankler, Washington. Läti president Andris Perkins lõpetas teise kõneluste vooru parlamendierakondadega ega pakkunud ühelegi esitatud kandidaadile peaministri kohta, kommenteerib Ragnar Kond. Seda olukorda, et president Andres persin Läti ühele tuntumale poliitikule ja kaitseministrile sisuliselt teist korda umbusaldust avaldab artist vabrik seisobi perse arvates peaministriks, sest tal pole piisavalt rahandus- ja majandusteadmisi. Samas on Pabriksil doktorikraad politoloogias. Täna kritiseeris Läti president Pabriksid ka kaitseministeeriumi juhtimise eest, nimetades haarde polügooni ümber tekkinud segadusi. Samas on artist Pabriksid nõus toetama ka teised senised valitsusparteid, tema enda ühtsusest rääkimata. Kuid seda, et president Pabriksid peaministrikandidaadiks ei esita, võis märgata juba eile, kui ühtsuse ja presidendi kohtumine kestis napid 15 minutit ja persest teatas, et tal pole vabrik selle küsimusi. Veelgi enam. Täna ütles riigipea, et tema arvates sobib praegusest valitsusest uude vaid üks inimene, siseminister aga kandidaate valitsusjuhi ametisse on pakutud teisigi, kõik nad on president tagasi lükanud. Veel tänagi pakkus tõenäoliselt koalitsiooniga liituma roheliste ja talurahva erakonna liider peaministrikandidaadiks, seimi eelarve komisjoni juhti jaanis Reirsi, kinnitades, et seimi kohti arvestades peaks valitsusjuht olema ühtsusest nagu seni kareirs personalile ei sobinud. Vene kuus meile keskus on pakkunud inimese, kelle nime ei avalikustata, kuid kes olevat presidendiga juba kohtunud. Ja kui perses eelistaks kedagi oma endisest koduerakonnast, roheliste ja talurahvaliidust, nagu mõned politoloogid arvavad, siis miks ta selle esindaja esitamisega viivitab. Ühe kandidaadi on president siiski ka ise välja käinud seimi esimehe Solvita Aboltiniga, kuid tema ütles ära, kuidas. Kuigi president kinnitas Valdis Dombrovskise tagasiastumise järel, et Läti saab uue valitsuse veel selle aasta jooksul on praeguseks täiesti selge, et nii ei lähe. President leiab, et lahti pole midagi ja Lätis on piisavalt inimesi, kes valitsusjuhiks sobiksid. Kuid neid pole parteid lihtsalt seni esitanud. President ootab seitsmenda jaanuarini. Kui ka siis tema arvates sobilikku poliitikut ei leita, nimetab ta kandidaadi oma eelistuste põhjal ise. Lätis on aga hakatud küsima, kellele ikka riigis võim kuulub, kas presidendile parlamendile peetud presidendi praegust käitumist kummaliseks, aga parlamendi ja presidendivahelisi vastuolusid on Lätis nähtud ka varem, nii et uut selles väga pole. Algaval aastal on läti sees lausa kahed valimised mistõttu uus valitsus vaid loetud kuudega niikuinii midagi erilist teha ei suuda. Valdis Dombrovskis. Sealt on tagasiastumise järel palju küsitud, kas see oli tema otsus või sundis teda selleks president. Sest isegi Dombrovskise lähemalt parteikaaslased polnud valitsuse kukkumisest kuulnud. Otsuse tegin ise, kuid president ei vaielnud vastu ega soovitanud ametisse edasi jääda, on öelnud Dombrovskis. Ja välisteemadel ka jätkame Kai Vare. Ukraina märulipolitsei ja meeleavaldajate protestilaagri juures tagasi tõmmanud möödunud ööl püüti meeleavaldajaid tänavatelt minema ajada. Lükati buldooserit Oku telki, tekkisid ka mõned kähmluseks. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton taunis jõu kasutamist meeleavaldajate vastu ja teatas, et kavatseb veel kord kohtuda president Viktor Janukovitšiga. Homme sõidab Kiievisse Euroopa Liidu eesistuja Leedu välisminister Linas Linkevicius, et osaleda äge friinestoni palvel Ukraina valitsuse ja opositsioonikõnelustel. Ukraina peaminister Nikolai Azarov ütles televisioonis üle kantud valitsuse istungil, et Ukraina tahab enne Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe allkirjastamist olla kindel 20 miljardi euro saamises. Euroopa esindajad arutavad rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapangaga, kuidas Ukrainat aidata. Euroopa liit on avaldanud valmisolekut välja panna mitte rohkem kui 600 miljonit eurot. USA ajakiri Time nimetas aasta inimeseks Paavst Franciscuse. Ajakiri märkis, et katoliku kiriku peast on tema üheksa ametis oldud kuu jooksul kujunenud uus südametunnistuse häält. Vähese ajaga suutis enda poole võita miljonid inimesed, kes olid kirikus pettunud. Aasta inimest valides kaaluti teiste hulgas ka USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni ja Süüria presidendi Bashar Al-Assadi kandidatuuri. Lõuna-Aafrikas Bretoorias seisid tuhanded inimesed järjekorras, et jätta hüvasti Nelson Mandela kam. Mandela põrm on viidud hoonesse, kus ta 1994. aastal Lõuna-Aafrika esimese mustanahalise presidendina ametivande andis. Tänasest kuni reedeni Bretooria tänavatel igal hommikul leinarongkäik ja päeva jooksul saab Mandela põrmuga hüvasti jätta. Pühapäeval maetakse endine president tema kodukülla. Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede peatoimetajad ja väljaandjad nimetasid 2013. aasta pressisõbraks arvamusfestivali korraldaja Kristi Liiva. Pressivaenlase tiitli pälvis aga endine kultuuriminister Rein Lang. Kristi Sobakule põhjendas valikuid ajalehtede liidu juht Mart Raudsaar. Pressisõbraks sai sellel aastal Kristi Liiva, kes korraldas paides arvamusfestivali suvel. Ja seda üritust hindasid Eesti toimetused ajalehed väga kõrgelt just siis, kui diskussiooni avaliku sõna vaba sõna eest seisvat üritust, kas ta oli tal tihe konkurents, oli tõesti ka teisi kandidaate, pakuti ka muide näiteks Jürgen Ligit pakuti Kaja Kallast, aga väga selgelt võitis Kristi Liiva oma arvamusfestivaliga. Kristi Liiva ütles, et tal on tunnustuse üle väga hea meel, aga mitte enda, vaid kogu arvamusfestivali meeskonna pärast. Minu sügav sisemine veendumus on, et pressisõbra tiitel kuulub kogu arvamusfestivali meeskonnale kõigile nendele kümnetele inimestele, kellega me koos esimesel aastal seda sõnarokifestivali tegime. Pea kõik inimesed, kes esimesel aastal festivalil tegid, tänavu on tahtnud ja tahavad teha arvamusfestivali 2014. aastal. Nii et palun kõigil, kellele Eesti asjad korda lähevad, kalendrisse kirja panna. 15 16 august paides vallimäel saame kokku. Pressivaenlaseks valiti sel aastal endine kultuuriminister Rein Lang. Ajalehtede liidu kinnitusel on tegu peegeldusega sellele, mis on ühiskonnas toimunud ning sirbiga aset leidnu oli vaid üks põhjus. Juba kolmandat korda pressivaenlase tiitli pälvinud langile oli ka konkurente Mart Raudsaar. Jah, oli kaks alternatiivi tõsiselt. Munitsipaalmeediat pakuti kui pressivaenlast ja ka presidenti tema arrogantse suhtlusstiili eest. Pressisõpra ja vaenlast valiti tänavu kahekümnendat korda. Parem pole mitte keegi tervelt kolm korda ei sõbra ega vaenlase tiitlit pälvinud. Ajalugu teinud Rein Lang ütles meie raadiouudistele kommentaariks, et tema järjekorras kolmas pressivaenlase nominatsioon näitab täielikku vaimuvaesust. Kolm nädalat tagasi saates kahekõne oma tagasiastumisest teatades sõnas. Langete emotsioonid on seljatanud viimasel ajal Eestis palju ratsionaalseid otsuseid. Äärmiselt palju ja see, kui tegelikult avalik võim, mis peaks lähtuma ainult ratsionaalsetest argumentidest, hakkab tuginema emotsionaalsetele argumentidele siis me oleme varsti Argend 30.-te aastate Argentiinas või Kreekas. Pressisõber saab auhinnaks nimelise ruupori, mis valmib Kuldgraali metallikunstnike käsitööna. Traditsiooniliselt pressi vaenlasele auhinda ei anta, kuid sel aastal tehakse ehk erand. Mart Raudsaar. Kuna Rein Lang sai selle tiitli nüüd tõesti ajalooliselt kolmandat korda, ilmselt me peaksime selle üle tõsiselt mõtlema. Rakvere teatris esietendub täna Viivi Luige luulel põhinev lavastus talve hotell Ago Gaškov käis proovi vaatamas. Nii kui lubjatud enda venna võla ja soe läheb mööda kella kolme ajal. Talvehotell on Rakvere teatri talvine lavastust ja enne selle esietendust on ilus Lumiga rahvakorki maha sadanud. Lavastaja Tiina Mälberg, miks te toote luuleta Rakvere? Teatrilaval ei ole teil muidugi sugugi mitte esimene kord. Ma arvan, et luule on niisugune asi, et kus kõik sellised inimlikud tõed ja mõtted ja tunded on kõige kontsentreeritumalt kujul välja kirjutatud ja ma arvan, et just sellist kanget kontsentraati nendest meeleoludest ja tunnetest võiksid inimesed jõuluajal väga vajada igal muul ajal loomulikult ka, aga aga see kaunis lumine taust on just täpselt selline selgus ja konkreetsus aeg, et ma arvan, et luule sobib sellisesse aega väga hästi. Meil on eesti autoreid lihtsalt nii suurepäraseid ja nemad väljendavad just kõige täpsemini seda, mis siin sellel maal selles keeles väljendamist vajavad. Ja ma arvan, et need inimesed, kes selles keeles elavad ja suhtlevad ja mõtlevad, et nende jaoks on see just nagu kõige-kõige vajalikum Rootsis. Tuulevaikses õitsemis. Jah, ma valisin välja mahukast Viivi luulest need tekstid, mis räägivad talvest, eestimaal, erinevatest aastaaegadest ja sellest eestlaseks olemisest ja inimeseks olemisest siin Eestimaa looduse ja selle keerulise ja raske talve sees Ja ilma teemal jätkab sünoptik Eva-Maria Sula. Tere, põhjapoolne madalrõhuala sirutab oma serva meieni. Samal ajal püsib Kesk-Euroopas antitsüklon, mille põhjaserv üritab Läänemere ääres ilma määramisel samuti sõna sekka öelda. Nii jäme kahe pöörise kokkupuutealale. Öösel on pilves ilm, kohati võib sadada vähest vihma ja mitmel pool on udu. Puhub mõõdukas edela- ja läänetuul ning sooja on üks kuni viis kraadi. Pilves taevast ja kerget vihma jagub ka homseks. Edele läänetuul tugevneb seitse kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni 17, õhtuks puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhusooja on homme kolm kuni kuus kraadi. Reedel liigub tsüklon üle Soome itta. Ilm on suurema sajuta, kuid tuuline. Laupäeval liigub Eesti kohale kõrgrõhuhari ning külmemas õhumassis langeb termomeetri näit miinuspoolele. Spordist räägib nüüd Joosep Susi. Tallinna Selveri võrkpallimeeskond võitis karikasarja põhiturniiri esimese ringi avakohtumises Austria sealset kratsi meeskonda kolm, kaks. Selver võitis kaks esimest geimi 25 22 ja 25 23, kaotas aga kaks järgmist 23 25 24 26. Otsustav viies geim siiski serverile 16 14. Korduskohtumine toimub tuleval neljapäeval Tallinnas, edasipääsuks vajab Selver ikkagi võitu, kakskolm kaotuse korral mängitakse kuldne geim. Peatreener Avo keel. Iga geim oli minu arust seal vist kahepunktivahega, et tegelikult selles mõttes võrdsete võimalustega mäng, et oleks võinud null, kolm kaotusega koju tulla, aga kolm, nulli võiduga, et kolmes geimis väga otsustavatel kordadel eksisid nemad ja kahes geimis eksisime meie. Aga noh, eks ta läks seal selliseks ääretult pingeliseks. BC Kalev Cramo peab täna eelviimase mängu korvpalli EuroCupi sarjas kell seitse algavas mängus võõrustatakse skoopiat. Alvar Tiisler räägib sel teemal nii Kalev kui tänane vastane skoopio neurogaabis kogunud seni vaid ühe võidu, kuid kuna skoopi on võitnud just kraamat, on nemad praegu alagrupis Eesti klubist ees. Kalev kaotas novembri alguses peetud kohtumise Makedoonias üheksa punktiga ja vajab seega tänasest mängust vähemalt kümnepunktilist võitu et vältida alagrupis igal juhul viimast kohta. Viimased kaks nädalat on Kalevi jaoks kulgenud raskelt, sest pärast Armands Škele meeskonnast lahkumist on Kalev kaotanud koguni viis kohtumist järjest. Skoobi näol peaks tegemist olema igati jõukohase vastasega, eriti arvestades seda, et meeskonnast on täna puudu kaks olulist lüli. Kokku on Kalev sel hooajal enamasti just sellised mängud kaotanud. Mängijatest jäävad täna suure tõenäosusega Kalevi rivistuses välja vaid enamasti pingil istuvad Toomas Raadik ja Kristo Mandelson. Tartu Ülikool Rocki ja Rakvere tarvas mängivad aste madalamas juurotcherlenud sarjas. Tartu alistas eile kodus suurelt vini septeri ja on võitnud nüüd eri sarjades kokku üheksa kohtumist järjest. Vigastatud mängijad on paranenud, mäng laabub. Enne tänavust aastat Rocki siirdunud Gert Dorbek on üks paremaid näiteid, kuidas rocki mäng on muutunud. Kui hooaja algus oli krobeline, siis nüüd on Dorbek oma mängu leidnud. Gert Dorbek. Kui sassi läheb üldiselt nagu siukses heas mõnusas rütmis mäng, siis on nagu kõiki neid asjaolusid siis hea mängijana õpime järjest paremini, 11 tundma ka, et ma usun, et koostöö läheb ladusamalt, kui ta nagu praegu on, et et aga muidugi praegult saab nautida mängimist. Rakvere tarvas kaotas võõrsil suurelt idioonile ja minetas edasipääsu. Lootused. Aitäh spordipoistele. Te kuulsite, Päevakaja. Kolmapäeval, 11. detsembril saate toimetas Mart paberil Grauberg ilusat õhtut.