Vabariigi valitsus andis 28. novembri istungil endisele kultuuriministrile Rein Langile volituse asutada toda sihtasutused Eesti Kontsert. Eesti riiklik sümfooniaorkester ja mõlemad sihtasutused alustavad tööd esimesest veebruarist 2014.-st aastast. Eesti Kontsert ja ERSO lõpetavad riigiasutustena tegevuse 2014. aasta märtsi lõpuks ning alustavad tööd sihtasutustena esimesest veebruarist. Samal aastal. Mida tähendab kultuuriasutuste muutmine sihtasutusteks ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob? Saate quo vaadi stuudios on nüüd tõeline paneeldiskussioon. Siin on Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Riigikogu liige Jaak Allik, sihtasutuse Virumaa muuseumid, juhataja Ants Leemets ning RAMi peadirigent Mikk Üleoja ja ka Eesti kontserdijuht Jüri Leiten, aitäh. Tervist. Tervist pärast. Ilma pikema sissejuhatuseta asugem kohe teema kallale ja esimene küsimus Kultuuriministeeriumi kantslerile Paavo Nõgene. Miks on vaja riigiasutustena toimivate kultuuriinstitutsioonide muutmist eraõiguslik juriidiliseks isikuteks, kui kasutada juriidilist terminoloogiat, et ehk siis siinkohal sihtasutus. Taustaks tervist, et see, millises juriidilises vormis erinevad kultuuriasutused toimetavad neid vorme tegelikult erinevaid. Täna tõesti on eesti skulptuur poliitiliselt võetud vastu siis selline suund, otsused, et püütakse riigiasutuste vormist viia asutusele sihtasutusteks ja miks see võib olla hea, on kõigepealt ma usun, et meie saates olev praktilise kogemuse omanik Ants Leemets saab sellest juba oma kogemuse pealt rääkida, aga kindlasti sihtasutuse vorm annab mõneti paindlikuma ja asutusekeskse juhtimismudeli. Kindlasti on laiem sisuline kompetents järelvalveorgani nõukogu liikmete läbiasutus asukohakeskse kompetentsi sissetoomist Nõukogu tasandile võimaldab kindlasti sihtasutuse vorm, sest et väga paljudes meie tänagi toimetatavates sihtasutustes on ju kaasatud kohaliku piirkonna kogukonna inimesi, on see siis näiteks Pärnu tri, Ugala teatri, Tartu Vanemuise sihtasutustes või ka muuseumites, täpselt samamoodi kindlasti vabane natukene paindlikum tegutsemisviis tulude-kulude omatulu teenimise asutusele kuuluva vara kasutamise osas, mille osas riigiasutuse vormis on kindlasti väga palju erinevaid piiranguid. Juhti ei määra ametisse ega vabasta amet, sest minister vaid sellega peavad nõus olema enamus sihtasutuse nõukogu liikmetest. Kui me räägime klassikaliselt viieliikmelisest nõukogudest juhi valiku peab heaks kiitma vähemalt kolm nõukogu liiget, samamoodi tema vabastamise juhtimisotsuste vastuvõtmine on kindlasti osades aspektides kiirem kui seal riigiasutuses. Te ei pea suhtlema ministeeriumiga, vaid saab suhelda nõukogu tasandil ja langetada otsuseid. Ja nõukogu on kindlasti, kes siis on sihtasutuse kõrgeim juhtimisorgan oma iseloomult rohkem, järelevalveorgan on kollektiivne. Ehk siis esineb kindlasti arvamuste paljusus, mis aitab kaasa parimate otsuste tegemisele. Neid aspekte on kindlasti veel, need ma praegu lihtsalt tooksin esile, aga kõige suurem kindlasti on paindlikkus oma tegevuse kujundamisel. Ants Leemets, teie olete situse, Virumaa muuseumid, juhataja, teie sihtasutust võib pidada selliseks tõeliseks nagu kultuurivaldkonna või muuseumivaldkonna eduloo. Üks seitsme aasta jooksul olete näiteks kasvatanud. Vere linnuse külastajate arvu peaaegu et vähemalt mõningate allikate kohaselt nulli lähedalt 50000-ni aastas. Ja Palmse mõis on tohutult külastusi nautinud, et kas te arvate, et, et see, mis Virumaa muuseumite sihtasutus on teinud, on olnud ka tänu nii-öelda selle sihtasutuse juriidilisele vormile No sihtasutus FEMA muuseumit moodustati aastal 2002 ja sihtotskasvanud hästi kiiresti väga algusest peale ja, ja küsida nii, et kas see vorm on aidanud, et tekib vormi küsimus alati nagu teisele ikka sisu on muuseumid seal samasugune. See on umbes nagu piima puhul, et kui ta sul kive pakkis, siis padrun eraldi anuma leidma. Kui Andrus on ikka tetrapakendis, võid kohe lauale panna, et see on niisugune vormi küsimus, aga aga väga palju muutunud see muuseum ei ole ministeeriume alluv. Meil on koos viie liikme nõukogu üks rahandusministeeriumi, kaks Kultuuriministeeriumi, ka linna üks valla esindaja ja nõukogu koosolekud toimuvad 11 korda aastas. Et see tähendab, et nõukogu võtab reaalselt osa juhtimisotsustest ja ja ma arvan, et see kõik on nagu hästi positiivne ja Me oleme andnud nõu peo kõikidele muuseumitele, kes muutuvad sihtasutusteks. Nad on kõik läbi käinud. Et mina täna oskan küll, nii et see vorm aitas kaasa olulisele tõusule ja me oleme kasvanud mitte ainult külastajate arvu poolest. Annab tööd 65-le inimesele ja tunneme uhkust selle üle. Meie omatulude osa katab 60 protsenti ja meie personali majanduskuludest. Me üritame olla nii sisuliselt kui efektiivsed ja sellel vormil on, ma arvan, nagu revolutsiooniline tähtsus oli täna ta juba üha levinud, aga siis ta oli esimene oli teistmoodi. Teie sidusus tõepoolest ei loodud kultuuriministeeriumi poolt, vaid Lääne-Virumaa omavalitsuse poolt. Jüri Leiten, teie olete. Ma pean vahele segama, tõi meid ikka loode, nii et Eesti riigi poolt kultuuriministeerium. Teiseks Rakvere linn, kolmandaks Vihula vald. Initsiatiiv tuli Kultuuriministeeriumi poolt. Igal juhul, Jüri Leiten, teie saate olema ilmselt siis Eesti kontserdi sihtasutuse juhataja ja teie sihtasutus. Igal juhul küll luuakse kultuuriministeeriumi poolt ning siiamaani te pole eriti riigiasutuse juhina pidanud andma aru mingisugusele sellisele konstitutsioonilisele nõukogule, mida siis sihtasutuse nõukogu tegelikult ju endast kujutab. Et kui äkitselt on teil nüüd olukord, kus situse nõukogu tegelikult määrab, mida teie peate juhina tegema või kuidas sellega on? Ma olen elus igasuguste asjadega rinda pistnud, et ma arvan, et saab olema väga huvitav ka suhelda sihtasutuse nõukogu, aga ma ise arvan nüüd eelkõnelejate jutu peale, et kas tulevikus Eesti kontserdist räägime eduloost või mitte tulust. Selle sisu määravad ikkagi inimesed. Kas nüüd juhi juht, kas need tegevjuht või juhatuse liige või on, on see nõukogu siis kindlasti, see on ikkagi eelkõige nagu nendest inimestest kinni. Ja Eesti kontserdist saab olema lisaks nõukogule ka loomenõukogu ehk siis see on nagu see on päris suur ümarlaud tekib, et kui siiamaani meil on olnud loomenõukogusse inimesi kunagi isegi üle 10 nüüd alla 10, kus on olnud esindatud kõik Eesti tähtsamad muusika institutsioonid ja siis loomenõukogu tõepoolest, kinnitab mitu korda aastas meie hooaegasid, et nüüd tegelikult tekib suhe selle loomenõukogu ja suure nagu vahel, et loomenõukogu otsused mis on ära kinnitatud nende taga olema minu poolt siis või Eesti kontserdi nii-öelda meeskonna poolt garanteeritud ka õiget numbrit, et nad väljendaksid adekvaatset neid tegevusi nagu eelarve suhtes. Nii et, et ma täna veel mitte praktikuna ootan huviga seda protsessi. Aga samas loodan, et ka sihtasutuse nõukogu annab võimaluse sellisteks arenguteks võib-olla midagi, mille peale täna mõned inimesed ei tulegi. No ma toon mõned näited, et et millega tegeleb Eesti kontserdid, mis on need muusikastiilid? Me oleme täna selgelt jätnud kõrvale mingitel põhjustel mingisugused stiilid, millega, millega me täna ei saa kvaliteetset tegeleda, arvestades oma potentsiaali. Meil peaks juba tulevikus olema suhteliselt suur geograafia on, miks me ei võiks näiteks sihtasutusena kontserte organiseerida Skandinaavias ja seda päris palju nii etet, et mina näiteks selles situatsioonis, kus ma veel ei ole practice, mõtlen tulevikus nendele arengutele, mis on suured ja suuremad ja võib-olla ei mahugi täna võib-olla selliste Eesti Eesti piiridesse, aga, ja mis siis praktikute väidetel peaks olema siis nagu võimalikud? Kas loomenõukogu kohta lühikese repliigi, et ega loomenõukogu on ka täna riigiasutusele Eesti Kontsert ja saab olema ka see olemuslik vahe, et kui täna tegelikult loomenõukogu kinnitab minister Eesti kontserdi puhul, siis tulevikus kiidab selle heaks sihtasutuse seitsmeliikmeline nõukogu, nii et ka siit nii-öelda rollist läheb ministeerium kindlasti kaugemale. Te olete paar nädalat tagasi sirbis avaldatud artiklis nõukogude võim Eesti kultuuripoliitikas eksis, viidates sihtasutuse nõukogudele sellisele kunstitueerivale võimule sihtasutuse juhatuse üle ja konkreetse kultuurivaldkonna üle kritiseerinud teravalt sellist kultuurivaldkonna siht asutustamist, mis selles siis kõige suurem viga või kui suuremad vead? Olgem ajaloost tõesti sihtasutuste loome kultuurisfääris aktiivselt algase, toimis Ants Leemets, õieti kahetuhandendate aastate algusele tõesti vist oli, see on su muuseumi esimene 2002 kuni 2005 oli see väga aktiivne ja positiivne periood, teatrid tahtsid minna, oli neli põhjust. Sest neljast järgnenud üks, mida ka pära Nõgene nimetas nimelt see sihtasutus saab oma vara kasutada toda vabamalt kui riigiasutus, tamm ja vana bussi mingit krunti, mis tal on maha varem läks raha riigieelarvesse, läheb ta sihtasutuse täiesti vaieldamatu eelis. Kolm põhjust, miks kõik tahtsid, siis ta otsustas minna, üks oli see, et sihtasutus sai võtta laenu mida riigiasutus nii teha ei saanud, siin oma probleem, võib-olla täna puudutava teabe, millele ma vihjan, aga sisaldus võtta laenu oma vara peale, noh võtame traumadega, võtame näiteks vara, maja on pandiks. Muidugi on see kokkulepe ministeeriumiga, muidugi on teada, et ministeerium selle laenu nohomobike eelarve strateegiast tagasi maksab. Aga no pangad, tead, sa oled jäävad ka selgelt, et ega riik ei lase tammutatel pankrotti minna või isegi Rakvere teatril lase pankrotti minna, küll see laen on kindel ja nii selle vormiga saime ära remonditud. Kiiresti ja kenasti. Draamateater, Vene Draamateater, Rakvere teater, ja see oli teine põhjus, kolmas põhjus oli see, et riigast tol ajal riigiasutuste eelarve Läks aasta lõpul lukku tähendab turigast detsembris rahad ära kulutada üle viia ei saanud. Sihtasutuse eelarve läks edasi pidanud raha ära kulutama. Ja neljas põhjusel, et sihtasutuse tegevust on sellist ei saanud kontrollida riigikontroll, hoidoli audit, see peab olema audit ja riigiasutuse kontrollis riigikontroll, nüüd kolm neist on ära langenud selles mõttes, et praegu ma saan aru, nagu mul on, ma olen uurinud viimastel päevadel asja ka riigiasutuse, see eelarve on muutunud paindlikumaks, tähendab rahasid siis aasta lõpul vist nii lihtsalt ära ei võeta, seal on meetodid, kuidas seda raha omavahendita üle viia. Teine asi on, nagu ma olen aru saanud, riigikontroll saab kontrollida praegu sihtasutuste, vähemalt seda osa, mis on riigi toetus. Ja laenudega on nii, nagu ta on. Tähendab, riigikontroll on sellist laenu võtmist mitte heaks pidanud ja noh, oluline olim asumiks, Ugala oleks ju ka sihtasutused suure rõõmu just selleks maja valmis ehitada, ära remontida, siis oli aasta 2008, ministeerium keelas selle ära selle laenu võtmise. Praegu on sellised rumalad, tegi sest siis oleks ta läinud hoopis odavamaks. Hea küll. Siis ma mäletan, et 2005, kuna ma olen aktiivselt tegev sellise sihtasutusena Holstre-Polli spordikeskus loomisega Viljandimaalt valitud riigikogu liikmena 2005 vahetus peaminister Juhan Parts läks nagu erru ja tuli Andrus Ansip. Andrus Ansip, väga karmilt ratas ära sihtasutuste tegemise öeldes noh, kuskil seal omavahel mitte ilmselt pressis, et tegelikult on see kõik üks riigieelarveline petmine, üks riigi raha ikka. Me seal võtame nüüd laenu, aga noh, seda nagu ei näitaja. Ja siis oli üks aasta, nii et jookseb peaga vastu seina. Ma kutsuda Otsla pulli näidet, mäletan, ja siis kas see oli nüüd minister? Paet juba oli, läks ära olisi minister palmaru või rahandusministri ühesõnaga Ansip veendi ümber. Ja umbes aasta pooleteiseaastane nagu Ansipi vastuseis kodust ja sellest ajast peale on siin nüüd Ansipi juhtimisel tehtud rõõmsalt sihtasutuse edasi. Aga samm-sammult on need eelised või mitte eelise tuhandet präänikut, miks taheti Sistus teha jäänud oluliselt vähemaks? Nüüd ma tahan öelda seda, et, et on väga eri tüüpi sihtasutusi ja kõigepealt on sihtasutus, mis on nii-öelda riigiasutus, riigi poolt loodud sihtasutus omanike või asutajate ringi muutu, riik on ta ise loonud näitandasama Ugala teater, Endale riigiasutus, nüüd on ta riigi poolt toodud sihtasutus on muutunud ainult vorm, teine on see, kus riik on saanud omale kambamehed, kohalikud omavalitsused, partnerid, partnerid, ütleme nii. Ja noh, siin on ju hea näide sama Endla kes on siis kolme peale loodud, on ta Paikuse vald, on ta Pärnu linn ja on tariga. Sellest ma saan aru, tähendab, ütleme, kui tõusta riigi tasemele, ma saan sellest tendentsist aruministeerium otsustanud viimastest, et aastatel väga jõudsalt surunud. Eesmärk on siiski see, et omavalitsused võtaksid teatud finantsvastutuse teatud eelarvekoormuse, kui mitte kohe, siis mõne aasta pärast, kui mitte praegu selle vastu on altpoolt muidugi väga terav vastuseis olnud, sest et omavalitsustel ei ole seda raha, et hakata kultuuriasutuse ülal pidama. Peale selle riik küll kinnitab, et me kõik seda maksame edasi, aga noh, vahetub minister, vahetub seal linna peal, keegi ei ütle, mis kolme aasta pärast ministeerium teeb, see hirm on väga suur. Ja kolmas sihtasutuse vorm on see, kui on tulnud asine valt poolt, tähendab, kui kohalik omavalitsus tahab, et riik tuleks juurde ja vot see on nüüd kõige positiivsem, Vormsil on meil suurepärane näide Narva muuseum, kus Narva Muuseum oli linnamuuseum tuli juurde ja see sihtasutus, kus on nüüd ka riigi osa sees, mida varem ei olnud tänu sellele ka see piiriülene koostöö Narvas on tõepoolest väga positiivne ja need siin ei saa öelda seda, et kas sihtasutus on nüüd tingimata ja, või tingimata halb kohta, see on minu jaoks on muidugi see juhtum, kus riik lihtsalt muudavam osut foorumi sest neid positiivseid jooni ma näen seal väga vähe ja selle üle ilmselt meil siin. RAMi peadirigent Mikk Üleoja on ma ka meil siin stuudios ja siin 28. novembri pressiteates, tegelikult räägitakse ka sellest, kuidas Eesti filharmoonia kammerkoori soovitakse muuta sihtasutuseks rammi vist praegu veel keegi sihtasutuseks muutma ka ramm on täna Eesti kontserdistruktuuri osa. Et selles mõttes me ei ole omaetteasutus ja sellisena ramm ka tänasel päeval jätkab, ehk siis, kui esimesest veebruarist on Eesti Kontsert sihtasutus, siis me oleme lihtsalt selle sihtasutuse üks nagu osakond või kuidas iganes ja nüüd kohe siia küsimus, kui nõukogu ja loomenõukogu näiteks otsustavad midagi huvitavat. Ja ütlevad edasi Jüri lei Danile, kes ütleb selle edasi sinule kui RAMi peadirektorile, et me tahame näiteks Tobiast tahame terve jaanuarikuu Tobiast kuulata? No see on näiteks eraldi temaatika, mille üle ma ei hakkaks isegi praegu spekuleerima. Et kuidas oleks nii-öelda minu kunstilised otsused, et kuivõrd vabad need on. Aga ma arvan, et kui vaadata seda siin istuvat ringi, siis mina istun siin praegu nagu praktilise muusikuna ehk siis kes ei ole absoluutselt administreerimis ega tegev ja minu tegevus arenevat kunstiline. Samuti ei tea ma selle sihtasustamise poliitilisi taustu ega ajalugu eriti hästi. Ma vaatan lahtiste silmadega enda ümber ja mida ma näen. Tuleb tunnistada, et kui mõelda Eesti kultuuripõllu peale viimastel aastatel iseäranis muusika põllu peale, mida ma nagu oluliselt paremini valdan siis on olnud äärmiselt rahutud ajad, mõeldes eelmise ministri või siis nüüd juba üle-eelmise ministri tegevuse peale siis olen seda piltlikult öeldes korduvalt väljendanud, et keset suve sõideti traktoriga põllu peale pandi ader maha, hakati kündma, hakati asja eest teist tagaasutusi liitma ja lahutama, kõigepealt liideti siis natukese aja pärast selgus, et, et ei läinud hästi, nüüd lahutame jälle uuesti. Selle käigus kulutati kuigivõrd raha, kulutati väga suures ulatuses inimeste närve. Nüüd on meil siis käsil muusikaasutuste sihtasutusteks muutmine ja mina olen praktilise muusikuna pean ütlema, et ega see minu usaldust riigi vastu ei kasvata, kui ma ei saa nagu rahulikult oma igapäevast tööd teha, vaid vaid aastate kaupa käib vabandust, väljas, mingi jama mu õue peal. Ma tahaks rahulikult tööd teha, aga ma ei saa, sest mingi nurga alt sõidetakse mulle jätkuvalt sisse. Ja nüüd kui ma vaatan reaalselt ringi, mis sihtasutustes on toimunud viimastel aegadel, siis alles meil oli tants sirbi ümber. Seoses järgmise aasta laulupeoga ja sellega, et ma olen järgmise aasta laulupeo kunstitoimkonnas, olen ma seatud, et Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutusega ja ma näen ka, mis seal toimub, siis noh, need näited ei kasvata minu usku sihtasutuste suhtes või ma ei näe, nagu seda kasuteguritega külmale näen. Millest võib hiljem pikemalt rääkida, kuidas see vorm võimaldab asutajal, kui me räägime riigi poolt, ainuisik ministeeriumi asutatud sihtasutusi, kuidas see võimaldab ministeeriumil ikka väga kaugele manipuleerida selle sihtasutuse juhtimisega nii administratiivsel tasandil kui ka materiaalsel tasandil. Ma tuleks tagasi kõigepealt härra Jaak Alliku poolt öeldu juurde, läheks siis tagasi hetkeks ajalukku, et ralliks Ta viitas 2005. aastal, kus ta ennast peaministrivahetus ja suhtumine sihtasutustesse siis tõepoolest enne seda aega ei konsolideeritud sihtasutusi riigieelarvesse kokku, ehk siis kõik sihtasutused said võtteid ise laenu toimetada nii nagu ise soovivad. Ja peale seda, kui peaminister vahetus muutusid ka riigieelarvereegleid, mis on tegelikult ka suhteliselt mõistlikud, et nad sihtasutused, mis riigi poolt asutatud, ei laenaks ennast lõhki ja ja nende üle säiliks mingigi kontroll nende laenu laenu võtmise üle. Sellest präänik ära ei saa nõus olla ja sooviksingi nüüd täpsustada, et need neli kriteeriumi või neli positiivset lahkumisrallik esile tõi, siis ma natuke selgitaksin. Omatulu teenimine ei ole ainult vara müük, vaid omatulu teenimine on ka selle asutusega käesoleva varaga Igapäevase tulu teenimine ja ma võin tuua konkreetse näite, et näiteks ühes riigiasutuses oletame, et see on Eesti Kontsert, toimetab kohvik ja see kohviku peale on operaator, kes on selles teates üürnik siis raha saaja, Eesti Kontsert peab seal üüri kandma riigieelarvesse sihtasutuse vormis saata selle üürniku käest saadud tulu suunata oma põhitegevusse ilma igasuguste piiranguteta Vanemuise teatri pealt konkreetse näite. Kohvik Shakespeari renditulu pidanuks jõudma riigieelarvesse, sihtasutuse puhul jääte sihtasutuse eelarvesse. Kuulge, te olete miljoneid asutustel, olid need kohvikud oma koosseis, võiks öelda. Meil on oma koosseisus, osadel ei ole oma koosseisus, küsimus on, kas teater peaks ise putru keetma, võiks kunstiga tegeleda. Et võib-olla üürnik keeraks putru ja hommikul kannaks vanaks läinud munade arvelt maha. Teine küsimus, kindlasti laenu võtmine, et laenu võtmise juures tõepoolest kitsendused on sihtasutustel olemas, kuid siiski vaatamata sellele, kui riigiasutus peab igasuguse laenu võtmiseks tänaste seaduste järgi saama vabariigi valitsuse nõusoleku mitte Kultuuriministeeriumi nõusoleku, et vabariigi valitsuse nõusoleku sihtasutusel piisab rahandusministeeriumi ja teiste nõukogu liikmete ühisest nõusolekust. Kõikide nõukogu liikmete nõusoleku korral on võimalik võtta laenu, mida ma sellega öelda tahan. Kui kultuuriministeerium on näinud oma eelarves ette näiteks järgmisteks aastateks sihtasutusele Virumaa muuseumid vahendit valmima ja kaasajastamiseks ja kui Virumaa muuseumid näevad oma eelarves, et need vahendid on olemas, soovivad sellega oma maks viise leevendada, siis põhjendades argumenteeritud kõikide nõukogu liikmetele on ka praktikas olemas kogemused, kus rahandusministeeriumi esindaja on nõus lühiajaliste laenude võtmisega. Seda juhtus üsna hiljuti sihtasutuses Virumaa muuseumid. Ja kolmandaks sama riigiasutuste ja nii-öelda rahade üleviimine järgmisse aastasse. Tõepoolest on võimalik ka kolme protsendi ulatuses mitte rohkem riigieelarve seadus võimaldab riigiasutusel alles jäänud tulu viia järgmisse aastasse kolm protsenti. Sihtasutuste sellist piirangut ei ole ja Nõukogude sekkumise osas siis lihtsalt tahaks selgitada veel seda, et tihtipeale aetakse või saada päris täpselt aru nõukogust, järelevalveorganist ja nõukogust kui loomenõukogust, loomenõukogusse, mis toimetavad nii teatrites, Kontsert asutustes, igal pool ei määra Kultuuriministeeriumit ühtegi esindajat. Loomenõukogud on asutusesisesed, nii nagu Eesti riikliku sümfooniaorkestrile juhib loomenõukogu peadirigent. Nii ka kõikides teistes ja minu arvates on üsnagi hea tava see, et nõukogu roll kunstilises küsimustes on ikkagi väga pealiskaudne. See väljendub läbi arengukava heakskiitmisest, mis on tegelikult esitatud ju nõukogule heakskiitmiseks siis loomenõukogu poolt ja kohtumises loominguliste juhtidega, et sihtasutuse järelevalveorgan praktikas ei sekku ikkagi väga palju kunstilistesse küsimustesse, seda tegelikult ju ka paar nädalat tagasi vikerraadio saates tunnistas ka tänane nukuteatri juht ja pikaajaline sihtasutuste juht Joonas Tartu et ma siin nagu seda hirmudega, et väga ei näeks, aga see hirm, et ministeerium sekkub nii-öelda või manipuleerib nõukogudega. Loomulikult on näiteid nii ja naapidi ja see võimaluse tegelikult asutuse juhtimisse sekkuda. Täna ministri palju kergem. Sihtasutuse juhtimise sekkumine eeldab ikkagi vähemalt enamuse nõukogu liikmetega tõepoolest, sest ees olev manipuleerimist. Ma tooksin ka kaks lihtsat näidet. Kui nukuteatri sihtasutusse tõepoolest kultuuriminister sekuna, selleks et nõukogu võtaks vastuteatrile eksistentsiaalselt momendile jõutud otsused, et aidata teater tagasi nii-öelda finantsiliselt ka mõistlikule tegevusviisile siis teine näide on Eesti Draamateater. Eesti Draamateatris on vahetunud juhid. Mitmel korral, selleks ei ole vahetatud nõukogu liikmeid. Ja kõik see, mida Paavo rääkis, on ju enam-vähem õige, maeti, juhin tähelepanu, et võib-olla ma sain valesti aru, aga riigieelarve baasseaduseelnõud, mida praegu arutatakse, vist küll peab võtma, saab alati vabariigi valitsusele loa laenu võtnud. Jumal sellega, ega mina ei olegi väitnud kuskile sihtasutus, põhimõtteliselt oleks millegipärast halb vorm. Ja ma lihtsalt oma pikema sissejuhatusi juhtisin tähelepanu, et kui esimeses staadiumis oli soov vabatahtlikud sihtasutuse moodustada kultuuriasutused on üsna suur siis nüüd präänikut ära võtmisel ning nähes ka tõesti ministeeriumi manipuleerivad tegevust sihtasutuse suhtes, on see asi läinud selliseks, et viimasel paaril aastal ministeerium pidanud rakendama pehmelt öeldes jõudu sihtasutuste moodus kohal ja ei ole. Tartu muuseumide likvideerisid ära, kuna Elva sihtasutus tegema sama jõudrot olen ma kuulnud, on rakendatud ka mitme teise muuseumis. Aga ma võin nüüd küll kindla peale säravat, ma olen hästi kõikide muuseumitega, mis seal ainult sihtasutuseks või, või ainult omavalitsuse kätte nats, Iisaku läks omavalitsusega. Ma tean kõikide olukorda, aga kõik kardavad seda, et raha võetakse ära, kus on esimene hirm ja mitte kellelegi, seda hirmu ei ole veel esialgu pidanud olema. Näiteks väga pikalt pidas aru Haapsalu linn, kas teha teha näiteks koos sihtasutuse, mitte väga pikalt, volikogude arutavad, kõik, normaalsed hirmud on üleval ja kõik nad ikkagi tehakse ära ja, ja ma võin kinnitada praegugi tegemisel mitu sihtasutust. Ja ma võin teile öelda, et see tundub kõigile huvitav olema ja, ja riskid tulebki enne maandada, seletada need kultuurikollektiivide hirmud oleks võinud tekkida ka ilma iga sihtasutused rongi tekkinud ilma. Ja selle kultuurilehe lugu ma pean nagu tegelikult selliseks sündmuseks, mida võiks tegelikult isegi sihtasutuse kultuurileht ongi omabki juhatust omav nõukogu ja ma ei kujutagi ette, kuidas see probleem saab üldse tõusta üle nende minu kogemuse alusel otsustabki kõik tähtsad küsimused majas. Mul on küll probleem täna mitte arutada, serblased nagu enam-vähem vist kõigile selge. Sirbi teemad jätame täna siiski niimoodi konkreetsel tasandil arutamata, küll aga tõstatab sirbi teema ühe väga olulise küsimuse siiski mis on seotud just nimelt sihtasutuste ja kultuuriorganisatsioonidega nimelt selle, et ühel päeval me võime leida ennast olukorrast, kus Kaur Kender juhatab peatoimetajana sir B ja sinna me oleme nüüd sellises olukorras, kus mitte keegi nagu päris täpselt aru ei saa, mis toimub, keegi kellegiga kuskil rääkis, on nõukogu, on juhatuse olemas ja lõpuks tuleb välja, et ikkagi tegelikult minister oli selles olukorras nii-öelda mõjutav pool. Et, et siin me nüüd näeme konkreetset kaasust tegelikult, et te viitasite siin võib olla mingisugustele ebaratsionaalsetele hirmudele aga alles äsja paar-kolm nädalat tagasi, meil oli olukord, kus sirpi juhatas inimene, keda terve Eesti kultuuriüldsus tegelikult pädevaks ei pidanud. Ma tahaks jätkata, sealt ma enne pooleli jäin, tähendab, asi ei ole kindlasti mitte vormis. On sihtasutusel kindlasti palju positiivseid jooni ja vahu tõi need õieti välja. Ja riigiasutusel on neid vähem ja mõttes kune vormista, räägime, ainuke hirm, mis on kohtadel just neil, kus on moodustatud koos kohaliku omavalitsusega situatsioon, see, et ühel hetkel võtab rikkuma õla tagant ära muud hirmu seal ei olnud. Aga asi on tõesti sellest, kuidas ministeerium viimastel aastatel sihtasutuse juhtinud on ja seal on kogu see koer maetud sirbi näide teisele lõpuks kõik avalikuks. Ja nüüd oli mul erakordselt meeldiv eile või üleeile äkini lugeda lehest, et minister nüüd juba uus minister on pöördunud muusika organisatsioonide poole palvega määrata Eesti Kontserdi nõukogusse. No Eesti teatriliidu poole pole minister aastaid sellega pöördunud ja tulemus ongi selles, nagu ma kirjutasin, 39-st teatrit sihtasutuse nõukogu liikmest on 18 ministeeriumi ametnikku, rahanduse ja kultuuri. Ja muidugi noh, tuleks rääkida asju, siis ausalt nõunad on, tähendab, kui meil ikkagi on teater yks noh, ütleme nukuteater praegu, kus on nõukogu neli ministeeriumi ametnikku, neist kolm kultuuriministeerium oma ja esimees, siis ei ole ministeeriumiametnik ja kui me räägime selle ümber kogu aeg, et ministeeriumi mõjud nõukogu otsustab ise, see on eraõiguslik, meie ei sekkunud, õnnetu lang läks ju ka lõpuks sellega alt, et ta ütles, et ta ei sekusele ei ole sekkunud. No keegi ei usu neid asju, kõik, kes on asjaga vähegi seotud, teavad, et kõik nende sihtasutuste nii-öelda juhatuse liikmed, direktorid, vanasõna järgi, peate tehtud, otsustatakse ära enne ministeeriumi siis nõukogu noh, muidugi formaalselt Draamateater, ühesõnaga kus ei ole pingeline olukord, nõudestivai kena, võib konkurssi teha, konkurss ei ole nõutud etenduselt, seaduste põhjal on etenduse juhi kohale konkurss nõutud sihtasutuse õppur ei ole nõutud Nõukogude sihtpakkumise kõikjal, kus ta kõigele sellele ette nähtud. Aga kus on pingeline olu, nüanss teab sedasama Vene teatrit, kus on vahetunud viis direktoritega juhatuse liiget ja de facto kõigi nende kohta nõukogu, saanud teada hiljem, et semestrit. Ag2r allikast konkretiseeriksite millistes teatrites peale nukuteatri, mille olukorrast võime eraldi rääkida, on viimastel aastatel valitud juht ilma konkursita. Viimane Ugala juht, praegusele eelkäija Ugala ja praegu kõige Anitaks Heiti Pakk kvaliteet konkurst konkreetselt praegu ähvangu. Kus käib konkurss, Vanemuise teatrijuht valiti konkursi ka, kui me räägime nukuteatrist ja nukuteatri nõukogust, ma möönan. Jah, selles nõukogus on täna ametnike ülekaal. Endla teatrijuht valiti ilma konkursita, Ain Roost pikendati küll tema lepingud ametisse. Kaheksa ja mul ei ole vastu midagi. Näitlik kuulge, vasak, vabandust, anna andeks, ma tahtsin vahele tuua selle, see, et ennem ütlesin, et ärme sirpi kavatsegi sirbis mitte midagi rääkida, ma räägin kultuurilehest sihtasutusest. Sihtasutuse nõukogu peab tagama selle, et mitte keegi ei saagi tungida sinna otsuseid teha väljapoole. See olukord peabki niimoodi olema. Kui see nii on, siis me peamegi ütlemise halvasti. Kultuuriministeerium saab poliitikat teha läbi nõukogu minu meelest ka rahandusministeerium, nüüd kui loomeliidud tuleb laenguga loomeliidud. Need nõukogu peabki saavutama palju sellise stabiilsema positsiooni, et kui selline näide oli, seda tulebki just uurida, sinna tulebki leida see enam nii. Siin ma olen Hansuga absoluutselt nõus sinoneks taga see nõks, et minister võib vastavalt seadusele igal hetkel kutsuda tagasi kaasa nõukogu liikme, aga noh, see on normaalne lõpuks isegi selle vastu ei ole midagi kurjad kasutama. Ja kui nõukogu ei ole enam see organ, kes seda kunstiasutust juhib, tema arvamust ei taheta ära kuulata, siis otsustan, ma muidu aru ei saa, miks see teil nii tekkinud seepärast niikuinii on ministeeriumile kõik otsad käes, kusjuures. Mina olen vahepeal, olen see kõik ülal oli siin vahepeal idee ma kohana. Sõnaga, Paavo Nõgene tegelikult jutt on juba sinna jõudnud, millest ma tahtsin rääkima hakata, ehk siis et sihtasutus on täna see vorm, et juhul, kui see sihtasutus on riigi moodustatud siis on ministeeriumil käes absoluutselt kõik otsad. Ja seda illustreerivad kõik need viimased juhtumised, kuigi, et me nüüd sirpi lahkama ei hakka. Sirbi juhtum illustreerib seda väga hästi. Ja ma võin siin tuua ka teisi näiteid, kui vaja on. Et seesama ministri õigus nimetada nõukogu ja kutsuda ilma igasuguste põhjendusteta tagasi sealt liikmeid ja vahetada neid, see on seaduses kirjas. Selleks ei ole vaja põhjendust esitada. Kullakesed, me saame ju kõik aru, et see võimaldab teha mida iganes soovi korral tähendab, kui ma ilma igasuguse põhjenduseta mul puudub seaduslik kohustus põhjendada kutsuma tagasi inimese, panen sinna teise asemele. Järelikult ma saan kutsuda tagasi inimesi, kelle nägu mulle ei meeldi või, või kelle jutt mulle ei meeldi, või see, mis asja ta eetiline partei sõltumata soovitustele, jah, jah, et sõltumata sellest, kas ta on asjatundlik ja kas ta töötab süda ja südametunnistuse järgi ja teeb oma asja ette või mitte, ma võin ta välja vahetada. Mul on see juriidiline õigus, eks ju. Me saime sirbi näitel teada, nagu härra lang isiklikult selle välja ütles loomeliitude esindajatega kohtumisel. Kui ta oleks saatnud välja kirjaliku käsu nõukogule, siis nõukogu oleks pidanud seda järgima, ehk siis me võime öelda, et see riigi poolt moodustatud nõukogu peab täitma ministri käsku, kui ministri soov tekib. Siia sekkuks vahel, et nõukogu liikmed ei pea täitma käsku, kui nad, et ei soovi seda täita, seal on võimalus sealt nõukogust alati ka ise ära minna, mitte oodata, et minister tagasi kutsub. Ja kui me räägime ministri sekkumisest, siis riigiasutuses sekkuda on oluliselt lihtsam. Sihtasutuses mõeldud peate vähemalt poolega nõukogus siis tõesti nagu te kasutada sõna manipuleerima. Aga see ei ole poliitiku tervisele eriti pikka eluiga või eluiga, pikendab. Mõnevõrra nõukogu sellise ennast sellega manipuleerida loeb tema soove, tema silm, päris nii see ei ole, mina olen olnud väga paljudes nõukogudes, kus amentsis tagasi kutsutud täiesti ootamatult, isegi korralikult ette teatamata. No ma mõtlen, et stall linnas mitmel puhul. See, kes on siis selle omanik, et salongi õigus kutsuda, mis ministril ongi õigus kutsuda ka juhatused tagasikutsutavad minuti pealt. Täna direktor olnud õigusega kaitstud, mina olen 11 aastat olnud teadmisega, et mind võidakse iga minut vallandanud aga millegipärast ei ole seda tehtud. Et ma arvan, et hea töö tagab selle, et sind ei lasta lahti, aga lõpuks kui tahetaksegi öelda, sind lastakse lahti minegi ära, miks sa seal pead olema? Ma näiteks tunnistan, et Vene teater on minu hinge peal siiamaani natukene, et see poliitika mulle väga ei meeldinud. Formaalselt vastasin ise tagasi, ma olin seal nõukoguks astus ise tagasi, aga ma olin survestanud ja ma leidsin, et oligi õige vastuse tagasi, kuna mulle see poliitika ei meeldinud. Midagi ei ole teha ja minister õigus, panna sinna keegi teine. Nüüd Jaak Allik kinnitab siin ka, et tegelikult sihtasutuse vorm kui selline ei ole probleemiks, et probleem on selles, et kuidas sihtasutuse vormi kasutada, kuidas vorm täita nii-öelda kuidas nõukogu täita ministeeriumi poolt siis nagu te ütlesite, inimestega, keda polegi vaja manipuleerida. Kuidas juhatada, kus seda nõukogu otsuste täide hakkab viima? Ma ühe asja juurde, muuseumite koha pealt on veel üks selline asi, et kuna need muuseumite kogud, mille muuseum baseerub, et et see on nagu muuseumite puhul kõik riigivara ja, ja seetõttu sihtasutused ei saa öelda, et need on meie omad. Et kui ka midagi juhtub, siis on tõesti riigivara ja see, see on nagu väga-väga suuresti oled, nagu otseselt ei ole sinu. See on see, mille kaudu riik tagab muuseumitele rahastuse, ehk siis muuseumi kätte on jäetud riigimuuseumi kogumile, heakorra säilimise eest vastutab muuseum, milleks riik siis tagab sellele sihtasutusele tegevustoetuse. Aga kui rääkida näiteks nõukogude töö vormist ja kõiges selles mina ise olen nüüd erinevatesse nõukogudesse kuulunud aasta jagu. Ja ausalt öeldes. Ma pean ütlema, et on ainult üks nõukogu otsus mida ei ole selle aasta jooksul viie sihtasutuse nõukogudes vastu võetud konsensuslikult. Selleks, et Eesti filmi instituut toodi juhi valimine, kus üks nõukogu liige üheksast jäi eriarvamusele kusjuures inimene ei olnud filmivaldkonna esindaja, vaid see oli üks üks üheksast ehk siis tegelikult ju kõikide nende nõukogude puhul, seal töötavad ka inimesed, nii nagu me räägime sellest, et kõige olulisema sisu siis tegelikult, et oleme olnud ka ju härra Allikuga koos rahvusring häälingus, kus esimene eesmärk on alati konsensuslik otsus ei ole eesmärk, see tehakse tähtsaid hääletusi vaid püütakse siis viie-seitsme-kaheksakesi tõesti arvamuse paljususest leida kõigile kõige sobivam konsensuslik. Mis puudutab nõukogude koosseise, siis kindlasti ma olen nõus sellega, et see, et täna on küsitud, et Eesti kontserdi ERSO, kultuurilehe Eesti filmi Instituudi nõukogudesse loomeliitude esindajaid tunnistan, need ettepanekud olid kõik laual ka märtsis-aprillis, kui Kultuuriministeeriumi ametnikud esitasid ministrile ettepaneku sihtasutuse põhikirjade osas, mida ka härra Leitena tollel hetkel nägi. Ametis olnud minister ei soovinud, et neid kinnistada, et sellised loomeliitude esindajad sinna tulevad, vaid kasutas teist taktikat. Ma olen täiesti seda meelt, et loomulikult loomeliitude esindajad ja valdkonnaga seotud inimesed peavad olema nõukogudes aga mitte ainult valdkonnaga seotud. Ma tahaks rõhudega piirkondliku kogukonna esindajad, eriti, kui see sihtasutus asub väljas näiteks pealinna, siis me ei saa rääkida sellest, et seal peavad olema ainult valdkonna esindajad, vaid väga oluline Pärnuga seotud sihtasutustes oleks Pärnu linna kogukonna esindajad ja nii edasi, et ka piirkondlik esindatus on väga oluline. Aga tuleme nüüd näiteks Eesti kontserdi ja ERSO sihtasutuste nõukogude moodustamise juurde, mis järgus need nüüd on ja olete teadlikult ka, et kes sind. Tulevad ja kes kutsenõukokku teeb? Võib-olla siis ütleks, et kuna nõukogu koosseisud on kinnitamata Kultuuriministeerium pöördunud Eesti Interpreetide Liidu, Eesti helilooja, et liidu poole Eesti muusikanõukogu poole kõikide nende poolt on jõudnud meieni ikka ettepanekud nende juhtidega kohtutud on lepitud kokku, millised võiksid olla nõukogu suurused, milline võiks olla tasakaal siis nende liitude esindajate, muusikanõukogu ja, ja ülejäänud liikmete vahel. Täna on ettepanek minister Urve Tiiduse laual. Peale mida võetakse nende esitatud kandidaatidega ühendust ja tehakse ära ka vajalikud sobivus, kontrollid ja, ja nõukogu liikmed määratakse asutamislepingus lõplikud, siis paika. Olen suhelnud ise. Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktoriga oleme suhelnud Eesti kontserdidirektoriga. Minul arusaadavalt hetkel selle koosseisu juures, mis on nagu ette pandud erimeelsus ei ole, pigem nagu ollakse positiivselt meelestatud. Eeldatavasti on nõukogu liikmete kandidaate rohkem kui. Kus kohti või kuidas on? Me palusime tõesti esitada rohkem juba puhtalt seetõttu nõukogu liikmetel on ka juriidilised piirangud ja need juriidilised piirangud on mitteseotud kultuurivaldkonna seadustega, vaid riigivara seadusega korruptsioonivastase seadusega, mis puudutab just nimelt tegutsemist samal tegevusalal ja loomulikult on väga keeruline leida, esiteks väga nagu Jüri leiti, neile meeldib öelda prominentseid kandidaate, et kes oleksid tõesti valdkonna tunnustatud tegijad, kellel ei oleks endal näiteks kas fiiet, osaühingut või mida iganes. Kuid need inimesed on leitud ja tõepoolest selle nende nimistut üle on, on väga hea meel. Me võime siin ka välja öelda, et on ettepanekud tehtud ametlikult ministrile ERSO koosseisu juures nimetada heliloojate liidu esindajaks härra Madis Kolk, interpreetide liidu esindajaks Kristel Pappel ja sihtasutuses Eesti kontserdis, kes Sven Tüür, Ivari Ilja ja kolmas oli Margus. Jüri Leiten, olete teadlik ka, et kes Eesti Kontserdi nõukokku enam-vähem kuuluma hakkavad või on teil mingeid indikatsioone, et kes sinna kuuluma hakkavad? Te olete kindel, et see nõukogu teid ikkagi juhatajaks valib? Juhataja valitakse ju. Kui kohtsusega ei ole kindel, et ka mina olen elanud viimased mitte viis, vaid 25 aastat teadmises, et sinna raamatusse võib ilmuda veel teisi kirjutisi nagu Minski, aga me oleme arutanud Paavoga nõukogude liikmed ja noh, need arengud on siin natukene muutunud poole aasta jooksul ja need viimased arengud on tõesti võib-olla nad olnud sellised, mis võib olla isiklikult mulle ei pruugi meeldida kui juhile, sest siiamaani ma olin harjunud paljusid otsuseid võib-olla ise tegema, aga ma arvan, et organisatsioonile on need arengud olnud igatahes väga positiivsed ja tundub, et ma naudin lihtsalt seda mängu, kuidas meil on loomenõukogu ja suur nagu ja hakkavad, hakkavad seda ühesõnaga saatejuhi väga uljas väljend tahan, tahan Tobiast. Et selles mõttes need ideed töötavad välja ikkagi Eesti kontserti töötajad, ehk siis kaadrid määravad kõik on ja ja, ja Need ideed siis kinnitab loomenõukogu ja kui loomenõukogu need kunstilised ideed kinnitanud, et Nicole saabki Tobiase kätte siis ilmuvad meie poolt sinna taha numbrid ja kui see mahub kõik raamidesse, siis suur nõukogu peab selle kinnitama. Aga Jüri Leiten, teie suhteliselt uljasnäitajatele Ministeeriumi kantsleriga arutanud nõukogudesse määramist. Kas teie ise olete võib-olla ka seal kuidagi nii-öelda positsioonil kuste mõjutate nõukogu kuulub? Ma olen täitsa elus inimene, võin rääkida kõiki asju, mis ma tahan, see on kantsleri otsus ja ministeeriumi otsus kuulata Eesti kontserti ja ma ei väljenda ju oma väljaütlemistes mitte ainult ise. Aga ega ega nõukogu liikmed tulevad tavaliselt teenijatega, juhatad sõna ei ole, näiteks kohalikud valimised olid ära. Vihula vald saadab oma esindaja, mille kohta mina ei saa öelda, et oi-oi, et kell on saanud oma esindaja. Ma tahaks ära kantslerile esitada otsese küsimuse, kusjuures ma tean, et ei ole sellest ju ise kõigest ostutavuna. Te olete sõnul on lasteaed. Tähendab, võtame needsamad kaheksa teatrit, mis on sihtasutused? Kahte nõukogu juhib, härra kantsler, kolmes nõukogus on asekantsler, kolmeson, ministeeriumi teatrinõunik, sellega me oleme kõigepealt kohe teatrid jagunevad kolme kategooriasse, sest niikuinii me teame finantseerimise, otsustatakse ministeeriumi tipptasemele oma laps on ihule lähemal, see on punkt üks, aga see on väike asi, teine asi on see, et et nende kõrgemate ametnike nõukogus, viibimisel teadlased, nõukogu peab täitma ministri juhiseid, ülejäänud nõukogu liikmed tunnevad ost suht passiivselt tõotavad ministeeriumi kõrgele esindajale muidugi roogu ja õieti teevad. Aga lõpuks siis noh, see, mis ma nüüd sel kevadel nimed või see oli seal või siis vahetate välja nagu konkreetsetes teatrites. Nüüd ma kevadel nukuteatris nukud, eksistentsiaalsed probleemid, kaugele aja kahtlane asi, aga ma ei, ma ei ole küsimust esitanud, tähendab ministeeriumis on teatrite ja kontseptuaalselt rahastamiskomisjon, mida juhib asekantsler praeguse persiil. Seal on rahandusministri esindaja, lugupeetud proua, tõusis, kuhu kuulub ka ralli. Jah, ja ma räägin selle komisjoni koosolekust kevadel, kus me kuulasime ära teatrite visioonid. Konkreetne näide Ugala põhjale näiteks juhatus, kõigi teatrite Punning, Ugala teatri juhtkond saabub oma visioone ära rääkima, tõuseb püstikomisjoni esimees ära siin, kes on juhtumisi Ugala nõukogu esimees, tõuseb püsti rahandusministeeriumi esindaja produ, siis, kes juhtumise Ugala liiget teatavad, nemad peavad ruumist väljuma, kuna mingisuguse, kas avaliku teenistuse korruptsiooniseaduse kohaselt nad ei saa seal arutamise juuresviibija. Need on samad inimesed, kes vastutavad teatest, kes ellu peavad, seda niivõrd skisofreeniline olukorras ma ei ole enne olnud, aga seal iga teatri puhul keegi siis lahkustestan seal. Ühesõnaga ma küsin, miks te seda kõike vaja on, niikuinii on kõik otsad ministeeriumi käes. Vot sellist, sellist Nõukogude süsteemi, kus istuvad ministeeriumi ametnikud, milleks mõtlen pahu ei ole seda ise rajanud, aga ma ei saa ausõna arvamust teha. Siis jooksime toast välja, kus ta teadis, et arutame siis seda. Ma kõigepealt siis räägiks sellest, et kantsler juhib kahte nõu. Kultuuriminister Rein Langi soov oli see, et tagada kolme suurima teatri vahel just nimelt see, et ei tekiks mingisugust ohtu, et ühele poole tõmmatakse tekki teisele poole mitte. Siis jagati tõepoolest nii, et kantsler kuulub Eesti kolme suurima teatri nõukokku. Sihtasutus, teater, Vanemuine, sihtasutuse Eesti Draamateater, Rahvusooper Estonia. Tõepoolest, härra Allik on juhtunud niimoodi, et neid teatreid on erikoheldud teistest negatiivses suunas. Väga paljudele teistele teatritele eraldati palgatõusuvahenditeks kuus protsenti kõikide nende teatrite palgatõusuvahenditeks, kuhu kuulub härra kantsler 5,5 protsenti. Eelmine aasta võlusid Vanemuine Estonia Ärme aja mitut asja sassi. Baasi jäi sisse Serbia Aga te teate väga täpselt, milleks anti, ei antud selleks, et Vanemuine Estonia saaks lisaraha, vaid saaks võrdsustada Eestis kolme sümfooniaorkestri palgad, kus ei toimuks ka siseturismi Estonia puiestee neli ERSO Estonia teatri orkestri vahel. Igal asjal on omad põhjused, oli soov võrdsustada palgad ja seda siis ka riigikogu tegelikult tegi. Aga ma olen nõus sellega, et teatrite rahastamise komisjon on olnud oma koosseisu mõttes kohati üsna kentsakas ja kuna te olete ka need kursis, siis tegelikult on seda ümber vaadatud. Teatrinõunik on välja kõikidest komisjonidest hääleõigusliku isiku kohal. Ja seda süsteemi korrastatakse tõesti, ma ei ole selle eest vastutav. Kultuuriministeeriumis on olnud üsna pikk 10 aastane praktika üldse mitte etenduse aasta seaduse järgi korrektset raha jagada, kuid nüüd on, et ka koosseisud ümber tehtud, on loodud etendusasutuste rahastamise komisjon ka kontsertasutustele. Nagu muutuks mõistuspärasemaks ja paremaks, Mikk Üleoja on ilmselt Eesti muusikute siseturismi osas mõningaid märke ka selles osas, ma kõigepealt tuleks ühe varasema märkusega, mis mul jäi siin vahele ütlemata. Et kui me räägime praegu näiteks Eesti kontserdi tulevasest nõukogust ja võib-olla siin mõnest nagu veel siis sellised helded, pakkumised loomeliitudele on tekkinud väga viimasel ajal teatud sõrme kõrvetamise protsessi käigus. Et ma tahaks juhtida tähelepanu sellele, et hetkel Eesti kultuurimaastik On väga mõjutatud sellest vaimsest tasemest ja arusaamisvõimest, mis parasjagu Kultuuriministeeriumi ladvikus on. Ja minu arvates nagu demokraatlikus riigis ei saaks päris nii olla. Et me ei saa nagu sellist otsustustäiust koondada nii tillukese ringi inimeste kätte või siis tegelikult antud antud hetkel me räägime küll otse kultuuriministrist, ehk siis seoses ministri vahetusega selgus, et nõukogudesse on siiski võimalik valida teisi inimesi ka, et, et alles kuu aega tagasi oli see absoluutselt võimatu ja ja ka need kandidaadid, kes siin võib-olla Eesti Kontserdi nõukogu nimekirjas läbi käisid, lükati mõni aeg tagasi aplombiga vasakule. Need seetõttu too. Noh, ma tunnen ennast väga ebaturvaliselt süsteemis, mis võib nii suures ulatuses loksuda lihtsalt ühe inimese suvast lähtudes. Soovikski öelda, et tegelikult see sihtasutuse vorm, kui nüüd ikkagi määratakse mitu inimest ühe organisatsiooni juhtimisorganisse võiks seda stabiliseerida, sest et iga inimese tagasikutsumine just nimelt kõrvetab taaskordse tagasi kutsuja sõrmi. Ja ma kordan veel, et et Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten saab minister oma ühe käskkirjaga vabastada ametist päeva pealt. Sihtasutuse juhti ta üksinda ei saa, selleks peavad olema nõus enamus nõukogu liikmetest, et ma arvan, et asutuse stabiilsuse mõttes võiks tegelikult olla positiivne. Tere, vabasse peavad olema tööseadusandlust lähtuvalt põhjused. Juhatajatega. Samuti põhjust ei, ma mõtlen kompensatsiooni, sest need võimalused on manu lubage olla nüüd selles saates selli staatuses, et mina küsiksin. Kuna mul on natuke see, ütleme niimoodi jäänud uduseks, et nõukogu liige vastutab kuskil on kirjutatud isikliku varaga isikliku varaga. Täitsa huvitav, selline kirjanduslik teema, et, et mina ausalt öeldes, vaadates oma isikliku vara küll ei julge eriti paljudesse nõukogudesse tulek minna, et kas keegi võiks seletada näiteks nii mulle kui ka ilmselt raadiokuulajatele, et mis tähendab Ma hariduselt juristina võin muidugi seletada ja juhatajana ka seaduse järgi ka juhatajat Jüri vastavad isikliku varaga oma valed otsustest jana kaardil riigiasutuse juht ja ka nõukogu liikmed, aga nõukogude liikmed vastavad siiski paraku selle eest, kui nad teevad valesid otsuseid. Sellest tulenevalt kahju, kui tekib, siis ega, ega niisama ta küll ei vastuta. Et peab ikka olema hunnik valeotsuseid ja tekkinud kahju selle tagajärjel, siis saab astutud. Konkreetne küsimus. Nõukogu valib juhataja, kes on aastaga tekitanud suure kahjumi, kes vastutab? Ma olen see, kes tekitas kahju, mitte see, kes ei, ei, see, see juriidiliselt ei ole paraku selles vastutuse ikka kahju tekitada see, kes kahju ja mina julgen öelda, et see suund, mis siin rääkisid, et vähem ametnikke ja see on iseenesest positiivne. Meie nõukogu esimees on rahandusministri esindaja, Riigikogu liige Marko Pomerants. Noh, ütleme, et ei ole, ei ole, ametnik, on riigikogu liige, näiteks, et nõukogus ja mina julgen öelda seda, et nõukogu meie majas otsustab kõik tähtsad asjad ja mina hea meelega lükkan, kõik tähtsad asjad nõukoguks on. Mul on hea meel, kui ma saan jagada vastutust. Ma teen seda alati hea meelega. Nii et näiteks esmaspäeval ammu eelarve kinnitamine ja ja meil on teine lugemine ja mina annangi sellest aru ja nemad kinnitavad, nemad ei mõtle eelarvet välja, nemad ütlevad ei või, ja juhivad tähelepanu vigadele. Aga mina vastu selles Veel konkreetne küsimus ja siis me peame saate kokku tõmbama. Vähemalt minul on tunne, et ühelt poolt Meil on sihtasutustamise puhul tegu sellise protsessiga, kus kultuuriasutusi nii-öelda üritatakse näiliselt lahti riigistada, nagu termin käib ja teisalt siis konkreetse ministeeriumi, ehk siis konkreetselt rääkides Kultuuriministeeriumi loa otsa saada. Palun vastake paari sõnaga, mida te sellest arvate, kas Jaak Allik ilmselt on sellega nõus ja Paavo Nõgene väidab täiesti vastupidist. Alates 2007.-st aastast, kui oli see hetk, Ants Leemets lahkus Vene teatri nõukogu esimehe kohalt. See oli esimene pretsedent, on kultuuriministeeriumis olnud ridamisi selliseid pretsedente, mis neid sõnu kinnitavad. Ma veel kord kordan, sihtasutuse vorm ise ei ole siin selle põhjuseks muidugi. Paavo Nõgene. Mis ma oskan öelda, ma olen ikkagi täna veendumuse sellest, et esiteks kõiki eesti kultuuriasutusi ei muudeta, sihtasutusteks on väga selgelt asutused, mis jäävad toimima riigiasutustele näidanud muuseumites. Võtame Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti lastekirjanduskeskuse ja kindlasti on neid veel. Kuid kui me räägime teatritest, siis ma usun, et meil on tegelikult väga palju positiivseid näiteid, sest kuidas sa, teatri juhtimine on läinud ministeeriumist kaugemale, rohkem oma valdkonna ja kohaliku kogukonnakesksemaks ja nagu Ants Leemets ka ütles, siis siis tegelikult see kollegiaalne otsustusorgan on. Ühelt poolt juhatajale järelevalveorgan, teiselt poolt on seal arvamuste paljusust, kus tegelikult võiks tekkida kõige parem otsus. Ja kolmandaks kindlasti ka vastutuse osaline jagamine siis, et tõesti, et juhatajal on, kellele tugineda oma otsuste tegemisel ja kellega koos seda asutust paremuse suunas juhtida. Lisanduvad praktikud. Ants Leemets. Siis ta on väga hea vorm, aga see ei tähenda seda, et seal selle sees võib teha mingeid rumalusi. On siis nõukogu juhatus, et see on väga hea vorm ja lei peaks edasi minema. No ma arvan, et Eesti kontserdi puhul see on hästi suur ja keeruline väljakutse sest organisatsioon on lihtsalt suur lai. Üks ots ulatub ka üle Eesti piiri. Et noh, oleks kuidagi kuidagi imelik praegu mõelda sellele, et millal saabub see aasta, kui kultuuriministeerium nagu raha ära võtab või olla õlalt ära võtab, et see oleks nagu kuidagi imelik mõelda, et ma pigem ikkagi isiklikult võtan seda nagu väljakutsena ja pigem tuleb nagu hoogu juurde anda mõttetegevusele ja töötegevusele, et sellest situatsioonist mitte ainult välja tulla, vaid tõestada tööga ja ka töötulemustega seda, et areng jätkuks ikkagi testikontserdis küla. Täna on sihtasutuste juhtimine siis poliitilise kultuuri küsimus või siis poliitilise kultuurituse küsimus. Ja kahjuks viimasel ajal me oleme näinud liiga palju poliitilist kultuuritust ja kui meil seda kultuuri juurde ei teki, siis ma ütleksin, et Eesti kultuur on hädaohus. Ma arvan, et selle mõtteteraga võimegi tänase quo voodise lõpetada oleme küsinud. Miks on kultuuriministeerium asunud kultuuriasutuste siht asutustamise teele ja siin arutlesid seda teemat Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Riigikogu liige Jaak Allik ja sihtasutuse Virumaa muuseumid, juhataja Ants Leemets. Nagu ka Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten, tan ja RAMi peadirigent Mikk Üleoja. Ma tänan teid südamest, et saite aega tulla siia klassikale raadiosse seda tähtsat teemat arutlema. Aitäh teile.