Rändujad. Ründame koos Hendrik Relvega. Me rändame ikka edasi Okeaania saarel nimega Danna. Eelmises saates oli siis juttu sellest rannasaare fantastilisest kirevast usuelust ja sellest, kuidas ollakse leplikud erinevate uskude suhtes olgu nad siis kristlased või nii-öelda paganad ehk iidse kohaliku usundi järgijad. Aga täna räägiksime siis niisugustest erilistest uskudest, mis Stannal on ja mida mitte kusagil mujal maailmas ei ole. Näiteks üks niisugune on Jon frummi usk, kes olevat siis Ameerika mereväelasena teise maailmasõja ajal Vanoatul käinud. Ja kõigi tegelikult Te ei tea keegi sellenimelist sõjameest. Või siis näiteks sellisest usuliikumisest mõnedest teistest anna külades, kus austatakse religioosselt kõige kõrgema laena Inglismaa kuningliku pereliiget prints Philip bit. Tema on täiesti olemasolev ja tuntud persoon praegu 92 aastane. Vaat just sellistest kummalistest üleloomulikest tegelastest räägime väga tihti, on nad seotud ka ta anna kõige suurema ja aktiivsema vulkaani ja suuriga. Üsna veider laul, eks ole, mingid koolitamata hääled laulavad mingi häälest äragi, Darryga midagi, millest me aru ei saa, aru ei saa, sellepärast et laulge ühes stanna saare hõimurahvakeelest. Ja ometi, kui sõnadest aru ei saa, aiman ma üsna hästi, mille kohta see laul käib. See on ülistuslaul ülistuslaul Jon trummile müütilisele tegelasele, kellesse lauljad tõesti siiralt usuvad. Ja kui nüüd siin sellel tseremoonial lauljate käest küsida, et et kes Jon from on, siis saab päris kindlasti kuulda väga erinevaid jutte tõdema kohta. Ja väga tihti need jutud ei lange üldse omavahel kokku ja, ja mõnikord on isegi vastakad. Igal juhul on Jon from väga tuntud tegelane seal kaugel tänna saarel. Ja üldiselt on tal selline kuulsus, et ta on niisugune nagu üleloomulik vägi või, või üleloomulik jõud. Et ta on päästja, kes kunagi siin saarel oli ja ühel päeval siia tagasi tuleb ja kogu maa uueks loob. Nii et peaaegu nagu jõulusõnum. Ainult noh, meile võib see nii tunduda. Tano laste jaoks on siiski son frumm, midagi muud. Ja enne vanu atule minekut uurisin ma päris palju, tema kohta lugesin palju ja temast on ka palju kirjutatud ja, ja tema üle on palju arutletud, ta on niisugune salapärane tegelane. Ja näiteks seesama turismipruss süürgi millega ma just Dannale sõitsin ja mida ma lennuks lehitsesin. Isegi seal olid John frummist juttu ja seal oli sõna-sõnalt kirjutatud niimoodi. Jon frumi külas kummardavad küla inimesed, tegelast, kes peaks saabuma USAst ja kaasa tooma ja laiali jagama. Väga palju. Puu ja Jon peaks saabuma ühel reede õhtul laulu ja tantsuga, vot nii oli kirjutatud selles õhukeses turismibrošüüris. Aga mõnedes põhjalikumates turistlik, kes kirjutistes on siis seda Jon frummi kirjeldatud tüüpiliselt umbes niimoodi, et siin on tegemist kargukultusega ja kargu kultus tekkis siis, kui Ameerika väed teise maailmasõja ajal jaapanlastega sõdides Vanuatu nii jõudsid, et nad rajasid siia saartele palju sõjaväebaase ja kasutasid abi tööjõuna kohalikke elanikke. Ja siinsed põlisrahvad ei olnud kunagi nii tohutut hulka valgeid inimesi näinud koos nii vägeva tehnikaga ja kõik need võimsat laeva randumas ja vägevad lennukid õhus lendamas lennuväljadele maandumas. See kõik lausa vapustas neid. Ja kui nad nägid kõiki, veel neid. Neid asju, mis inimestel kaasas olid need mereväelaste binoklid ja taskunoad ja toidukonservid ja igasugu muud ennenägematud vidinad. Et see no võttis nad täiesti nagu sõnatuks ja, ja siis, kui nad küsisid, et, et kust need kõik need asjad pärit on, siis näitasid meremehed sinna kuskile avamere suunas ja seletasid, et et Cargo toob, et Cargo tähendab ju inglise keeles lasti. Ja nii olevatki siis need pärismaalased aru saanud, et et Cargo niisugune üleloomulik olend, kes toob kaasa hiigelhulgal väga toredaid asju. Ja sealtpeale hakanudki nad Cargot kummardama jääd siis Jon frummi kultusolevatele omakorda üks Cargo kultuse vorme, see on niisugune stereotüüpne sele selle John frummi usundi kohta. Ja muidugi teeb see turistile alati nalja, jääb hästi meelde, et noh, et väga lihtne, et pärismaalastel on vähe asju, meil on palju asju, nemad tahavad ka, et meil oleks sama palju asju ja tahavad olla nagu meie moodi, aga vat ei ole. Ja vot see seletus on küll vahva, aga tal on üks viga. Nimelt et ta on eksitav. Ja praeguseks ajaks on Kultuuriantropoloogid seda John frummi usu teemat õige põhjalikult uurinud ja leidnud, et asi on hulga keerulisem ja ka ühtlasi palju põnevam. Ja selle lahtiseletamist. Ma alustaksin ühest juhtumist, mis mul tallasaarel oli. Päeval Me kõndisime järjekordselt kohaliku mehega üle ja suuri hulki paani, avarate tuhaväljade. Ja suur oli siis vulkaan sealt Annalmise ööd ja päevad vahetpidamata purskab seal tuhaväljal mees korraga seisma ja näitas mulle maas ühte kivi. See oli üsna ilmetu kivi, selline hele vaevalt poolemeetrise läbimõõduga ja küsis, et tead, ms kivis on. Meie muidugi ei teadnud. Ja siis ta seletas, et, et talle rääkis seda tema isa. Et see on nüüd siis nende küla püha kivi. Ja et siis, kui nende külas keegi sureb, siis tema hing läheb vot selle kivi kaudu maa seest ja suuri vulkaani kraatrisse. Seda, et seal ja suuri vulkaani kraatris on surnute riik. Seda ma olin küll varem teadnud. Ja nüüd siis nägin seda kohta, kus siis ühe küla surnud hinged sinna vulkaani sisse lähevad, eksis teistes külades, neil olid jälle omad sarnased kivid. Ja ma olin tegelikult ka lugenud selle kohta, et tallalased usuvad siiamaani, et seal vulkaani sees on tegelikult veel kaks eraldi surnute riiki, mitte üks, üks on siis nendele hingedele, kes on elanud õiget elu ja teine jälle nendele, kes on oma elu valesti elanud. Ja seda ma olen ka lugenud, et, et see õigete hingede asupaik seal tuldpurskava mäe sees. See on nagu paradiis, et seal elatakse koos harmooniliselt ja täiuslikult. Sihukene huvitav veendumus, kui järele mõelda, et, et siis tulppurskava vulkaani sees on paradiis noh, rohkem nagu võiks mõelda vastupidi, et, et seal kusagil on mingisugune maa-alune põrgu. Aga niimoodi tänalased on uskunud. Ja kusagilt ma olin lugenud ka ühte väga põnevat. Danna rahva vana müüt. Et selle järgi on koguni niimoodi, et kogu inimkond on saanud alguse ja suuri vulkaani seest ja selle iidse müüdi järgi on siis niimoodi, et ja suur loonud kunagi maa peale kaks esimest inimest ühe pess nutta puhtaks seal ookeanis ja see muutunud valgeks ja see rännanud kaugele mere taha ja teine Se pesema Ta inimene, see tumedam, see jäänud siis siia ja temast saanud siis alguse kõik kohalikud hõimud. Ja siia juurde käib ka veel see, et see heledanahaline, kes kuskile kaugele mere taha rändas, et see lubanud ühel päeval kindlasti Dannale tagasi. No kes teab, selle laulu sisu ju väga täpselt ei tea, et võib-olla see Jon from küla laul just sellest samast väga vanast müüdist jutustabki. Aga võib-olla ta jutustab ka jah, suri vulkaanist, sest ja suur on, on väga-väga tähtis märk tänna, rahva usundites diaolnud iidsetest aegadest. Ühes varasemas saates oli juttu sellest, et kui siia tuli esimene Euroopa maadeavastaja, see oli siis Tseemskuk et kuidas Annale jõudis siis kuskil seal 250 aastat tagasi, et ta tahtis minna ja suuri otsa uurimisretkele. Aga et kohalikud hõimujuhid ei lubanud seda, sest jah, suur oli juba siis tabu puutumatu pühapaik. Ja kes Jon frumm siis ikkagi oli, et kes tegelane see niisugune oli, selle kohta on ka praeguse aja ajaloolastel antropoloogidel mitmeid täpsustusi, näiteks see, et et tegelikult ei tekkinud john trummiliikumine üldse. Sel ajal, kui Ameerika väed ano atule jõudsid, vaid kindlasti enne seda. Juba enne teist maailmasõda olid siinsete usujuhtidel sellised jutud. Saarel liigub ringi üks vaimolend, siin on teda nähtud ja ta on rääkinud inimestele ühte ja sama jutt. Et ta on kutsunud rahvast üles hülgama valgete kultuuri ja, ja esemed ja raha. Ja ta on kutsunud üles, et pöörduge tagasi oma vanade komme ja eluviiside juurde oma vana usu juurde. Ja juba sel ajal enne teist maailmasõda hakkasid siis siin just niisugused liikumised toimumagi, need olid niisugused mässu moodi liikumised, et küla tõesti nagu pöörasid selja, valgete kultuurile õpetustele ja tahtsid tagasi pöörduda endiste kommete juurde. Koloniaalvõimud ja kirik, need käsitlesid seda muidugi mässuna ja mitmeid usujuhte pandi siis vangi päris pikaks ajaks või lausa piinati neid. Ja nüüd me teame, et see oli ju see kastumi liikumise algus, sellest me rääkisime eelmises saates. Aga muidugi seda trummiliikumist küll mõjutada, kas USA armee Vanoatule tulek ja andis nagu sellele liikumisele uusi jooni ja uut jõudu? Sest no seal on ka ju kindel, et, et tõesti see armee tuleksi ja see oli ju kohalikele nagu ilmutus kõik need tohutud laevad ja lennukid ja kaubalastid ja ja see tohutu toimetamine tohutu hulga inimeste poolt siin Vanuatu saartel. Need olid väga suurejoonelised ja kohalikele täiesti arusaamatud. Ja siis juhtus veel lõpuks, et, et ühel päeval oli see kõik kadunud, kõik need laevad ja lennukid ja, ja kõik need meister näed sest sõjatander liikus ja siit edasi põhja poole järgmistele Vaikse ookeani saar, tele ja taanlased ja ültsevanoatolased olid sel ajal väga pealiskaudselt kokku puutunud selle läänemaailmaga ja nüüd tuli see kõik korraga. Ja et neile võis ilmselt küll paista, et selle tohutu hulga valgete sõjameeste hulgas oli keegi, kes oli John From. Et ta oli kehastunud nagu Ameerika sõjameheks. Ja ta võis olla seotud selle heledanahalise esiisaga, kes seal kunagi ažuuri vulkaanist välja tuli ja mere taha rändas. Kunagi lubas tagasi tulla. Niimoodi kuidagi seda tõlgendati, sest igatahes pärast teist maailmasõda paljude tänna külade elanikud püstitasid oma külade äärde niisugusi pika teiba otsa, näiteks puust lennud käid või siis ehitasid lausa niisugusi puust lennukite maandumisraja sarnaseid ehitisi. Täiesti kindlalt nad siis nagu püüdsid nagu maagilisel viisil tagasi kutsuda seda arusaama tutt ja ja imelikku väge, kes siin vahepeal käis ja kelle hulgas oli siis ka vist Jon from. Ja vot sellest teisest maailmasõjast jäi kindlasti siia John Froome'i liikumisele külge veel üks märk. Nimelt see, et hakati austama Ameerika mereväemundrit. Ja sellega ma puutusin küll ise kokku, ükskord kõndisime järjekordsest külast tallale läbi ja seal väljakul istusid mehed ajasid juttu ja üks nendest meestest selline vana kuivetanud kühmus, mees tal oli seljas Ameerika mereväekuub niisugune uhke ja seal rinnas olid koguni mingid medalite sarnased vidinad mees palja peaga jala sõitel lihtsalt mingi niudevöö ja sinna juurde siis see uhke kuuks oli imelik vale, läksin mehe juurde, tahtsin taga juttu ajada, aga mees ei osanud sõnagi inglise keelt. Ja siis need teised mehed seal kõrval, need, kes oskasid. Need siis seletasid, et ei Ma ei arva, et see on mingi sõjaveteran. Esimese pilguga mõtled, et on kuidagi noh, vana sõjamees ikka, vanamees, võib-olla oli ka teise maailmasõjaga pistmist. Nii see ei ole. Et see on siis just see Jon trummimees ja et kui on tähtsad päevad siin oli siis tulemusse õhtune naka maalikava joomine, vaat siis siis pannakse see endale selga või, või ka muudel nistuvustel tseremooniatel. Ja kõige tähtsam tseremoonia nendele Jon frummi usuli kumise tegelastele on on just 15. veebruar seda päeva nagu tähistatakse siin alates 1957.-st aastast sest siis tolleaegne usujuht, et siis nagu otsustas, et 15. veebruaril ei tea küll, millisel aastal tuleb siia Jon summ tagasi ja et sellel päeval tuleb korraldada tseremoonia, et teda siis niimoodi kutsuda siia. Ja see on väga imelik, kui sa seda näed, see tundub nagu mingi ameerika sõjaväe paraadi pilamine. Seda saab ka internetis vaadata, kui paned jälle internet sisse, Jon trumm, tei. Siis siis sealt sa näed neid pilte ja videoklippe. Et see on siis niisugune, et sellel päeval, 15. veebruaril kõnnivad mööda külaväljakut. Mehed kõnnivad kolonnis korrapärases, marssis, sammus, nende on lehvimas käes Ameerika Ühendriikide lipp. Nende ülakehad on paljad ja jalas on neil pikad püksid. Ja õla peal on neil midagi püssi sarnast, aga see ei ole tegelikult püssi bambus. Ja niimoodi nad seal teevad neid riviharjutusi ja väga täpselt ja distsiplineeritult liiguvad. Ja see paljas ülakeha ja need bambuse ridvad mõjub Tõsti naljakalt. Väga meeste näos ei ole nalja raasugi, nad on täiesti nihukese harda näoga ja seal trummi usu pooldajate jaoks on see hoopis midagi muud, sellel ei ole seost mingi ameerika, ka armee austamisega. See on hoopis nende jaoks, nad nimetavad seda ise rahumeelse Danna armeeks ja seda nad nimetavad rahumeelset anna armee tseremooniaks seda 15. veebruari pari marssimist bambuse ritvadega. Ja nad ise peavad tegelikult situatsioon frummi üldse mitte sõjameheks, vaid hoopis rahutoojaks. Vot niimoodi. Ja selle tähistamiseks marsitakse siis nagu sõjaväeparaadil. Natuke kentsakas ta tundub, aga Dannalastele on siis John frumm, rahutooja ja selline marssimine rahumarss. Selline siis on see jonn trummi religioossete austajate laul tseremoonial aga ta annal on ansatsion, frummi austajate liikumine vaid üks usuliikumisi ja teine üpris samamoodi imelik, vähemalt alguses on siis prints Philipi austamine, näiteks on see niimoodi Janaani külas asub sealt, anna saare lääneosas. Ja, ja see Prints Philipi kultus. See nõuab ikka tõesti selgitamist, sest kui teda niimoodi pealiskaudselt võtta paistab see küll nagu mingi nali, naljategemine, aga anna laste jaoks on see hoopis midagi muud. Ja kui nüüd alustada päris algusest, siis et millal see prints Philip p kultus õieti algas, sind Annal seda täpselt ei teata, aga, aga suhteliselt siiski hiljuti pärast sõda kindlasti kusagil 50.-te 60.-te aastate vahel ja sel ajal oli siis seal ja nonii külas külapealikuks tšak naiva. Ja võib-olla siis kas ühel kava kuulamise õhtul või kusagil mingil hetkel tuli ta, on selge äratundmine, et prints Philip on topeltisiksus. Et väliselt jah, on ta küll inglise kuningliku perekonna liige, aga tegelikult on ta ümber kehastunud ja ta on pärit Anna saarelt. Ja et ta on John frummi vend. Ja et tema rändas kunagi siit Annaltile ok, Jaan Inglismaale. Et selline oli siis säkk naiiva seletus ja et see Danna saare võimsa vaimu kehastus läks siis prints Philipi sisse ja siis prints Philip abiellus veel just kuninganna Elizabeth teisega just sellepärast et siis nagu seista Danna rahva eest Stannalt on ta ju pärit, et niisugune sele. Ja noh, seal külas oldi nii veendunud, et, et see nii peab olema. Et siis kuskil seal 57. aastal vist oli niisugune juhus, et prints Philip tuli, Vanaatole ta ei tulnudki, anna Saarele, ta tuli ühele põhjapoolsele saarele ja seal visiidile tulles ta siis kohtus ka kohaliku külainimestega ja Dannal oli ka teada, et ta nüüd tuleb ja siis naiva asutas ennast siis koos kaaskonnaga ka sinna põhja Vanuatu saarele Teele. Ta tahtis nimelt kontrollida, et kui ta näeb näost näkku seda prints Philip bit, et kas siis ikka on kindel, et, et see mees on kindlasti pärit Anna saarelt ja see ongi lihtsalt kehastunud teiseks inimeseks. Ja ta ei tahtnud mingil juhul nagu prints Philipile seda seletada, vaid ta tahtis nagu eemalt rahva hulgast jälgida seda prints Philipi olekut ja käitumist ja siis selle järgi siis nagu langetada lõplikku otsust, et kas tema nägemus on ikka õige või ei ole. Ja nii ta tegi ja jäi rahule ja tagasi tulles oli ikka täitsa kindel, et jah, see on ikka ümber kehastunud Danna võimas vaim. Ja siis usk seal Tano saarel nagu kogus jõudu ja sai väga populaarseks ja kuuldused sellest levisid laiemale. Sel ajal oli veel viiekümnendatel oli Danna ja kogu Vanuatu üks osa Inglismaa koloniaalaladest, sel ajal nimetati seda ala uus herbiidideks ja uuserbiididel oli siis kuberner ja tema kõrvu siis jõudiski see kuuldus, et, et prints Philip pik kusagil seal Tano saarel jumaldatakse. Ta andis selle teate siis nagu edasi inglise kuningakotta ja prints Philip, tõeline aadlimees, ta reageeris sellele nii nagu peab, väga viisakat lasi siis saata Londonist tänna, saarele ja Nani külla oma portreefoto, sinna oli autogramm ka peale tehtud. Ja selle peale, kui näed nii ja naa, nii külamehed selle kätte said. Nad saatsid siis jälle Londonisse vastu kingi ja selleks oli niisugune ese, selle nimi Antannal, Nalm nal ja see on täpsemini öeldes siis nisugune, rituaalne nui, millega ohvripidustustel surmatakse ohvri sigu ja see jõudis siis jälle prints Philipi. Nii. Ja sealjuures oli siis väike kirjake selle vastu kingituse juures, et me palume, et laseksite ennast pildistada koos selle nal Naliga, et siis kõik ümberringi ka saavad aru, et, et noh, et te olete ikka meie mees, et te olete siit Annalt pärit. Ja ega seal prints Filipil huumorisoon ka ei puudunud peale selle härrasmees ta tegigi nii nagu palutud lasigi niisuguse pildi teha. Ja tegelikult see foto näeb väga uhke välja, see on tõesti nagu kuninglik prints seisaks mingi kuninga sauaga, kuigi see on siis sigade surmamise nui. Ja, ja selle foto saatis ta siis jälle omakorda tagasi sinna Janani külasse. Ja ka hiljem oli neil niisugust kirjavahetust ja aeg-ajalt saatis ta sinna fotosid ja ja muidugi seal kohapeal, et igasugused rituaalid, prints, Philip, rituaalid seal neid fotosid kasutati ära, need olid siis nagu niisugused ikoonid neid seal siis kanti nendel pidulikel rongkäikudel enda ees ja toodi väljatseremooniatel. Ja tegelikult see lugu läks ikkagi veel edasi. Et siis kusagil hiljem juhtus niimoodi, noh, me oleme ühes varasemas saates sellest ju ka rääkinud. Et antropoloogid ja filmimehed tulid niisugusele pöörasele ideele, et siin pannal käib nii palju turiste, kõik nad filmivad, pildistavad, tunnevad huvi, mida te sööte, mida te joote, mida te usute, et pöörame selle nii-öelda teistpidi need reeglid ja saadame hoopis need rannamehed, kes on siin kogu aeg elanud oma traditsioonilist elu, et saadame nad kuskile Euroopasse pildistama ja filmima ja uurima seda, et kuidas elavad näiteks Inglismaa pärismaalased ja niimoodi ka tehti ja, ja vabatahtlike leidus seal Dannal, nad õpetati siis välja videot tegema ja, ja saadeti siis Inglismaale ja sellest tuli väga menukas, kas dokumentaalseriaal ja seal muidugi abiks olid seal Inglismaal neile siis ju ka kohalikud reisikorraldajad ja vot seal Inglismaal olles siis ühe retke otsustasid siis need anna mehed teha ka kuninga. See ei olnud kerge, saadeti mitmeid palvekirju lõpuks ühte palvekirja võeti, oli kuulda ja nad said minna siis niisugusele visiidile sinna. Ja nad läksidki kuningakotta. Ainult et seal oli siis küll niimoodi, et nad kohtusid silmast silma oma jumalikustatud prints Filitiga talasid temaga pikalt juttu, aga vaat selleks ajaks üks oli siis filmimine, pildistamine keelatud ja mitte keegi ei tea, mis nad seal omavahel rääkisid. Igal juhul. Mehed tulid väga rahulolevalt Dannale tagasi. Ja nüüd viimasel ajal on küll niimoodi olnud, et see check naiva on surnud. Nüüd on seal Jaani külas külapealikuks tema poeg, isa suri 2009. aastal ja nad on saanud päris kuulsaks seal külas, nendest on tehtud päris mitmeid filme ja ühes nendes filmides on ka siis näiteks see, kuidas toimub üks prints Philipi tähtsaim tseremoonia seal Nani külas. See on siis täpselt prints Philipi sünnipäeval ja siis korraldatakse väga võimas rituaal. See on niisugune täiesti niukene usuline rituaal ja, ja selle käigus nagu loodetakse, et prints Philip ilmub järsku nende hulka ka. Ja filmis seda vaadata on päris vahva, nad muidugi ei ilmu. Ja siis filmitegija küsib ka selle külapealiku käest, et noh, et kas, kas sa oled nüüd pettunud, ta ütleb, et ei ole. Et tegelikult prints Philip käis siin ja teda ei olnud näha, ta oli kohal ja ükskord tuleb ikka päriselt nähtavalt ka siia kohale, siis on täitsa kindel, tänavu ei tulnud, ükskord tuleb. See on niisugune tore, niisugune kõigutamatu usk ja sellest arusaamiseks ka jälle kirjeldama ühte filmi lõikumis jälle sellest samast küla pealikust on tehtud seal ta seletab siis tegelikult kuidas nemad seda prints Philipi tegelikult näevad. Ja, ja selle seletuse ajal ta on seal ja suuri vulkaanikraatri serval. Ja seal ta seda seletab ja tema ütleb niimoodi, et prints Philip tuli vot siit vulkaani seest välja. Ja kui ta siit välja tuli, siis ta lubas tulla ükskord siia jälle tagasi, vahepeal kehastus printsiks. Ükskord tuleb kindlasti tagasi. Ja vot see motiiv, see on ju siin algusest peale olnud, see oli Jon from või see esimestest kahest inimesest, see valge, kes kaugele üle mere läks ikka seesama lugu, et kõik on alguse saanud ja suuri vulkaani sisemusest. Ja vot see veendumus on siis tegelik, mida siin kohapeal mitmetes külades väga tõsiselt usutakse. See, kelleks ta muutub, see võib olla John Froome, see võib olla prints Philip, see võib olla kes iganes. Aga olemus on ikkagi sama. Ja kui nüüd näiteks ma ise küsisin sellatsion flumi usuliikumise praeguselt juhilt otse et noh, kui John Romneyt üks kord siia tõesti tagasi tuleb, et mida ta siis kaasa toob, siis ei olnud see üldse see jutt, et mis turismi prossöörides, et toob kaasa palju toredaid asju mitte midagi sellist, ta pidi hoopis tagasi tulles endaga kaasa tooma kõik selle, mille valge inimene vanatult on aegade jooksul ära viinud. Kõik need rikkused, kõik need väärtused. Ja ta pidi tagasi tooma ka kõike, kõik need tarkused, need vanad teadmised, mis kunagi siin on olnud ja mida nüüd kohapealsed inimesed kah kipuvad unustama. Ja ta pidi kaasa tooma ka inimestevahelise harmoonia ja hea läbisaamise. Et see on siis nagu umbes midagi sellist, et praegu on seal ja suri vulkaani sees üks paradiis. Aeg-ajalt tulevad välja võimsad tegelased ja teevad suuri tegusid. Aga ühel päeval ja muide, siis, kui ažuuri vulkaan kustub, tuleb see paradiis välja Danna saarele. See on tegelikult võib-olla nende kummaliste uskumuste tegelik olemus. Selline oli siis see saade son frummi ja prints Philipi austajatest Danna saarel. Järgmises saates räägin siis sellest, kuidas läksime otse John Fummi usukeskusesse ja saime kokku selle usujuhi Iisak vanniga ja tema perega. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relve.