Fall Imeline Fall Reveli lähedal mere ääres Fally tähe all puhkes õitsele minu lapse hing. Öeldakse eluks jäi fall selle nime kõla sümboliseerima kõike kaunist ja puhast, mis on vaba reaalsuse taagast kasutab mind mereõhu värskendava paitusega. Männimetsa vaigusel lõhnaga. Mälust kerkivad vardavate kaljunuppida kontuurid. Loojangutes lõkendav meri, roheline pehme sammal torssis kuuskede niiskes varjus ja kare hall sammal kuival liival punaste mändide all. Tormakas jõgi sügaval kallaste vahel. Hoolitsetud pargi, kaugele laotuvate mälud ja künkad. Tohutudki keerdu kiskunud okstega kastanid, peened sulged, lehised vuliseb vesi ja sammaldunud kivisõbralik mustikas ja naerusuine maasikas metsaaluses vaikuses. Väändlevad põgenevad kivi treppidele kerkivad neilt alla sööstavad eirajad. Lehtlat küngastel kobrutama jõe roheliste tasandike kohal vaatamas, kaugele sinisele merele või rünklikule metsaga harusele, mille taga roosa torn heiskab oma sinikollase lipu. House ja mis lõhnab puunikerdustega, kuivanud ja elavate lillede järele. Sõbralik gootika, hubane hiilgus, imeline vaade terrassilt igast aknast ja see kõik õhk, valgus, lõhnad, portreed, raamatud ning vaikus ja tasane jutt. Kõik on mähkunud kose vaibumatusse mühasse. Minu vanaema magamistoa aken avanes kose poole. Mustvalge gooti mööbel, punaste lillekestega hele sitt portreed, vaasid mälestused. Minevik puudutab ja hüüab teid, hellad kõikjal üle. Fally. Kohe magamistoast pääseb väiksesse kaheksa nurksesse torni tuppa. Miniatuurid keisrinna Maria Fjodorovna monogrammiga, sekretär, laud, dema versais pastelliga tehtud portree ning kaunis vaade Alm ühisevale vahutavale jõele ja läbi metsasihi sätendavale merele. Meri helgib kaugel, jõgi mühiseb sügaval, aken on kõrgel ning nende vahel on õhk ja avarus. Kangestuvad pildid lapsepõlvest. Ma olen kolmene. Kivitrepiastmetel õpetab Hinglannastuma ana preili, mis mess, minu tädide ema, onutütarde kuvernant, kuidas sättida sõrmed nii, et välja tuleks majake. Nimetissõrm lastakse põiki alla ja sellest sablett väikesest sõrmest poepidaja kahest pöilast. Ostjad. Tiibhoone nädal aega kabinetis suitsetab sügavas tugitoolis pikka piipu, valge habeme ja mustas amet, kuuega vana mees. Minu Deckablistist vanaisa. Minu ema vend, onu Pjotr Grigorjeva. Volkonski on vint hobuse selga tõstnud ja talutab hobust mööda ringi. Mul on hirm. Pärast teist ringi aitab ta mu maha ja küsib, noh kui tal oli? Mitte just kõige mõnusam Suplus meres oleme hulgakesi vankris vaibaga kaetud heintel. Vankri ette on rakendatud kas Fal või kull. Väikesed hobused ise tumepruunid, saba ja lakk, valged. Sõidame läbi. Metsatee peal on puujuured, rappume, naerame. Metsa lõhna, sekka lõhnab hobuse järele. Ongi viimane küngas ja selle taga haarab meid oma embusse meremüha. Sõidame mäest alla, rattad jäävad liiva kinni. Tee pervedel on hall, mererohi. Riietume lahti laudadest supelus majas. Jookseme paljajalu hüpeldes üle torkiva rohuvete. Lained veerevad meile vastu, haaravad endasse sile, liivane põhi tasane ja kindel. Vahel kõditab kergelt talda. Väike lest tahab jala alt välja. Selle järel ei suutnud ma enam kunagi kusagil mujal supelda, ainult meres või ookeanis. Ei kannatanud jõgesidegatiiv, kes ei suutnud taluda, kui jalg vajus millessegi pehmesse püdelasse. See ei sobinud kokku. Esimeste muljete aristokraat. Ükskord hakkas mul pärast suplust halb vend kuvernant viisid mu majakesest välja värske õhu kätte. Ma jõud oli kadunud. Mu teadvus oli kadunud. Kuid kogu see aeg kuulsin ma mere ja tuulemüha. Kui teadvus hakkas tagasi tulema, sündis järk-järgult. Ja selles järk-järgulise osas oli jumalik hetk just enne täielikult tagasitulekut. Nõrkustunne läks üle. Kõrvu lõi lainemüha. Soe tuul paitas mu paljast keha. Rohi torkis jalgu. Ja ma tundsin alateadlikult enese ühtesulamist loodusega. Ei iga kord hiljem seda hetke meenutades mõtlesin ma et ilmselt teab ka lehm, mis on õnn. Suplemas tagasi tulime jala, huuled ja sõrmed multikatest sinised. Metsas ei tee peale tohutu kivi. Üks kord tehti ta samblast puhtaks ja kõik lapsed tahtsid sinna oma nime raiuda. Ottoodi haamri ja meisli. Kuid see töö polnudki nii lihtne, nagu lastele oli tundunud. Hallis tärkava armastus raidkirja kivisse jäädvustamise vastu. Seal on mitu mälestusmärki. Suur kivimürakas kõrgel tiigi kaldal on ehitud kiivri, kilbi ja mõõgaga. Selle mälestusmärgi püstitas minu vanaema, isa, Fallija asutaja krahh, bänkendorf oma vennale konstantiinile. Raidkirja viimased sõnad. Ta lõpetas teenistuse, kui oli lõpetanud elu. Fallis harjub raidkirju lugema. Aias on palju malmpinke külalisteks olnud tuttavad kinkisid oma vapiga pingi ja palusid panna see armsaks saanud kohale. Milline lõbu oli lugeda neid vapikirju. Seen on lilled ja maasikad ning kohe sealsamas ladinakeelne kiri. Profiide, ET aatria olid minu esimesed ladinakeelsed sõnad. Romantism voolas mu hinge juba far. Õhtu videvik, lampe pole veel süüdatud. Vanaema on oma Eraari taga ja mängib midagi kurba, aeglast aga ometi kuidagi lohutavat. Kuulan õndsas poolunes asem käsi just kuid kordaks kaebust. Ta rääkis kunagi, et selle nimi on Vals ja et selle on kirjutanud keegi shop pääl. Kuid praegu ei tea ma veel, mis on ja istu mitte võõrastetoas vaid selle kõrvalsamba ruumis. Suurtest akendest vaatab sisse põhjamaise kevade valge õhtu. Looduses on midagi tardunud, ma ei taha, siin-seal akna taga on kuidagi Fagune. Ainult puude kõige ülemised valge taeva taustal tumedad lehed väärelevad. Järsaku tühjuse kohal joonistub välja suur raske kastan. Räägitakse, et selle on istutanud tädise Sahhaškaja minu vanaema tädi. Ta käib mõnikord hallis külas ning on sama suur ja raske nagu tema kastangi. Ta suitsetab erilisi õlg paberasse mida kutsutakse Bachi tossideks. Väljas on kõik juba täiesti tardunud, liikumatu nagu klaasist. Ainult udu kerki valt orust. Seal teisel pool jõge künka ees aasal seisab pronksist mees Apollo nimeks. Pole näha, mille peal ta seisab. Tema jalge ees on pilved. Ta on just nagu taevas või nagu taevaelanik maa peal. Surunenud vastu akent. Terrass on kaunilt ehitud lilledega. Kõik on nagu klaasist, ei ühtki värelust. Ja kui palju aastaid juba puurivad valged kivi, lõvid sellel terrassil oma liikumatut pilku. Liikumatus. Vanaema vasem käsi jätkab kaeblemist kuid see tundub leplik. Minu poole vaatab aknalaualt suur marmorist daam looriga. Temal pronkstahvlile on kirjutatud, et see on keisrinna Maria Fjodorovna, Meie ja kõikide heategija. Tuuakse lambid, valgus on valus, ebameeldiv, kõik pudeneb laiali. Kuid söögitoas on juba valmis tee, pikk-pikk, laud ja hapupiim ja hall eesti leib, sepik. Suure söögitoariiulitel on palju vana hõbedat. Karikaid Kulpe, puhvetkapi kohal seinal ripub pilt, mis kujutab igivanaeide tudi, kelle põlvile on oma pea pannud väike särgi väel tüdruk. Portree kujutab naist, kelle mu vanavanaisa krahh Penken dorf oli päästnud uputuse ajal mida on suurejooneliselt kujutatud vaskratsanik, kus tüdruk on minu vanaema õde. Tollal ma seda veel ei teadnud kuid see, mida sa hiljem teada saad imbub mingil moel minevikku. Ja isegi kui me mõtleme neist, keda pole Näeme neid minevikus surnuna. Mälus on keeruline piiritleda teadmise hetki, tabada seda punkti, kus lõpeb. Ei tea. Ja algab, tean seda punkti. Millal nimelt? Sain teada? Ma sain Fallis palju teada ilma pingutuse ilma lugemiseta ainult tänu Fallile seismisest kokkupuutest väliste esemetega. Sellest, mida lõid meie ümber vanaema või ema möödaminnes pillatud märkus mõni lugu, mälestusohe, võimu õelus. Samba ruumis seisis pikk vanaaegne klaver, kohmakas ja täiesti klaasise kõlaga kuid teda hoiti hoolsalt. Ta sobis hästi ülejäänud gooti mööbliga. Ja tema saatel oli laulnud, aga mulle räägiti, kuulus lauljatar Sontaag, abielus krahvinna roffi. Ta veetis ühe suve Fallis pargis, on ka temanimeline pink. Sellel kohmakalt klaveril harjutasime alguses õhtuti koos emaga, hiljem mängisime neljal käel. Mängisime Haydni, Mozartit, Beethovenit, Veeberit. Mis klaasise kõlaga ja mis vanaaegsete nootide järgi. Sellel samal klaveril mängisin kord pastoraalsed sümfooniat koos suurvürst Konstantin konstantiinovitši helisema ka ärriga, kes Kadetina koos teiste merekooli õpilastega Fallis käis. Kadetid käisid meie poolmitu korda, kui lõbus see oli. Korv, vet, variaag ja klipper. Remptšuk heidavad halli juures ankrusse. Paari lastakse, et meie oleme seda juba ammu märganud. Jookseme neile vastu. Kohale tuleb umbes 70 inimest, kadeetide ohvitserid ja kõige ees admiral. Rõlkin jalutatakse ja sõidetakse ringi. Majas valmistatakse külakosti. Kadettidele pakutakse seda kastanite all, kuid EPallettide ja õlalindiga admiral saadab vanaemassöögituppa laua äärde. Nad tasusid meile külalislahkuse eest. Me käisime nende juures Reemelis ja elasime sõjalaevadel. Nägime Paldiski sadamas kahuritulega manöövreid. Üks kord tulime Revelist tagasi Kuunoriga. Kompass. Ma ei unusta kunagi ühte ärkamist. Magasin variaagi kajutis magusat lapse und. Mind äratas mingi müra ja enne veel, kui jõudsin taibata, täitsa trummipõrin. Vajusin koorilaulu vaiksesse võrdsusse. Meeskond laulis laevalael, meie isa ja merepeegelduse pimestav hõbe saatis kajutiaknasse võidutsevad päikesekera kiired. Ärkamine tuleviku pant, selle panter, möödunuid, katkeks uuenemise ja uueks saamise pant. Keegi prantslane on kirjutanud lapsepõlve ärkamisega, juubeldavad keskeeaa, ärkamise, nukrad ja vanaduse omad, sünged. Ma pole neid vahesid enda peal tunda saanud. Ma juubeldan siiani, kui hommikul ärkan ja kargan kohe jalule, sest päeva alustada on rõõm. Eriti kui ilm on hea, vil laual ootamas alustatud käsikiri. Kuid sellist ärkamist nagu tookord variaagil maa imele. Ta elu merel on tulvil maalilisust ja meremaalisus, mis sulab ühte Fallimaalilisusega. Kui palju on selles ilu? Kui nad merele läksid, jäi kõik tühjaks. Mõistusin samba ruumis, lugesin ruut tammest ja eebenipuust parketil. Vanaema on jutustanud, et kui ta väike tüdruk oli, seisis seal selle ukse juures ja tõmbas poognaga üle oma matšiini. Kuulus Lvov jumal, keisrit kaitse sa viisi autor ja tema viiul kõlas nagu orkester. Ta oli minu vanavanaisa vänkkan, dorfi adjutant ja muusikuna sama hea kui insenerina. Fallis viib üle jõe Lvovi sild. Ainus sillakaar toetub raud rebadele, mille otsad on kaldasse taotud. Harukordne kergus. Nikolai esimene ütles seda silda nähes. Lvov on oma poogna üle jõe heitnud. Majas põhja poole jäävale aasal on metsatukk milles iga puu ümber on sildiga võre. Need puud on istutanud keiserliku perekonna liikmed. Alguse tegin Nikolai esimene. Halli majas, mis muidu oli nii helge ja sõbralik, oli üks tuba, kuhu meie lapsed sisenesime teatud hirmuga. See oli sünge, vaikne ja seal ei istunud kunagi kedagi. See oli minu vanavanaisa päikendorfi kabinet. Suure kirjutuslaua taga seisis kõrge seljatoega tugitool. Laual olid Aleksander esimese Nikolai esimese ning vänkendorfi vanemate pronks püstid. Pronksi oli üldse palju Suurtüki mudelit Kutuusov ja Barclay de Tolly väikesed monumendid. Kirja Apress, mis oli valmistatud Aleksander esimese kirstu küljest võetud puutükist kaetud pronksiga ning ehitud krooniga. Palju map'e krabüüride plaanidega. Kõrged raamatukapid, 12. aasta mälestusmedalid. Seal rippus kuulus kolmanni akvarell. Deckab ristide mäss, senati väljakul, puiestee suletutiga, kindralid, käsi käskivalt tõstetud sõdurid, valged rihmad tumedatele mundritele ja kahurisuitsus. Peeter Suure monument. On huvitav mõelda, et selle pildi ees seisis ja vaatas sõdaka minu Deckabristist vanaisa kes veetis Siberist tagasi tulnuna 1863. aasta suve oma poja ämma juures. Selles toas olid kõik asjad kuidagi eriliselt vait. Seal lõhnas vanade asjade järele rohkem kui ülejäänud majas. Seal oli kogu aeg tahtmine kelleltki küsida. Kas. Väigen dorfi vaim hõljub Fally kohal kuid koos tema vaimuga ka mingi arhitektuuriline ametlikus Nikolai aegse mundri rangus, suvila elu romantilise sundimatuse taga on aimata kroonu tõkkepuud. Sel ajal, kui õhulised, hellitatud daamid ja preilid Cannovaale tikkisid astusid kabinetti Aalju tangid ja sõitsid mööda suurt rööveli teed feldjäägrid selle tee ääres, poolteist versta enne Fally olid tibatilluke roosa maja, kus harjudandid ennast korda seadsid ja ümber riietusid paraadlikkusi tuhmunud kunagi ja saatis eluga kõige argisemates asjades. Kõik see, kogu see Belkendorfi aegne fall elab minus kusagil sisemuses nendes inimteadvuse sügavustes, kus elab see mida me kunagi näinud pole, meie olemuse nendes soppides. Kui reaalne olematus leiab subjektiivse kinnituse oma metafüüsilise ele olemisele? Ärge öelge, et see on subjektiivne või ei ei Öelge just nimelt, et see on suvi. Tiivne aga tunnistage. Subjektiivsus on objekti kaunim, ehe. Kuid pärast seda Fal tuleb teine minu vanaema Maria Aleksandra rannas all. See fall elab teadvuse nendes lähedastes pealmistest kihtidest, kus elab see, mida me oleme näinud, tundnud ja armastanud, armastanud nii et armastus kustub alles kooseluga ja ainult koos armastusega kustub selle värskus. Vanaema oli kõige aristokraatlik olend, keda ma kunagi tundnud olen. Õrn, habras. Näen teda lihtsas valges kleidis valge õhkõhuke, rätik õlgkübara all roose, puid, põõsaid, pügamas. Sealt pärineb minu armastus puude ja põõsaste vastu. Ta teadis hästi taimede nimesid ja harjumusi. Kui palju kuuski. Kui palju kastanid saatis ta meile Tambovi kubermangu Pavlov kasse? Neid Fally kasvandikke kutsus mu emal ladina epiteediga all n siis kui palju armastust ja õrna hoolitsust sai osaks puudele ja lilledele. Kui vanaema leidis tee pealt kuivanud hobusepabulad, torkas ta selle päevavarju otsa ja tõi väärtusliku väetiselillepeenrasse. Vene keelt, rääkis ta halvasti. Ta kuulus sellesse põlvkonda, keda kasvatati prantsuse keeles. Kes puutus vene keelega kokku teenijatüdrukute kambris. Ükskord Fally õudes, kus meie olime tookord juba enne teda, kuulutas ta, et sellest päevast peale räägib ta meiega ainult prantsuse keeles. Kui tänulik olen ma talle selle tollal nii hirmutava otsuse eest. Milline suur asi on keeleoskus? Me ei rikasta mitte üksi oma kõnet. Me rikastame oma mõistust uute mõistete, uute seoste uutel loogiliste kategooriatega. Hakkasime koos emaga koega prantsuse vanahärrasid lugema. Oli rassinny katali maailm täis ilu nii sõnade ise kui ka nende sõnade kõla, nii mõtted kui ka nende mõtete vorm. Vormitunnetus joogas minusse nendest, kellega koos ma elasin sellest kohast, kus ma elasin, ja sellest, mis täitis mu elu. Fally suurepärane raamatukogu oma trükiste imeliste heidetega pärines 18. sajandi algusest. Mul sai kombeks võtta raamat ja minna sellega metsa. Nii sai värsi ilulähedaseks looduse iluga. Kui mina ja mu vend olime õiendanud sisseastumiseksamid gümnaasiumi kuuendasse klassi tervitas meid käesalumetsa järel postisilla juures männiokstest triumfikaar ana ema, ema, vennad-õed, lapsehoidja, ühesõnaga kõik ootasid meid kaare all, mille kohale oli tõmmatud valge palakas. Ja sellel, nagu me hiljem teada saime. Meie tookord alles väikese vennassaaž avalikul ilutses kiri, millega Paavel esimene oli tervitanud Suvorovi pärast Alpis sõjad häiku paarilistele vääriliselt. Nooremad vennad tõid vanematele loorberipärjad. Vanaema kinkis kummalegi täitepliiatsi kullatud karbis. 1868.-st aastast peale olime aeg jagatud nii. Üks suvi, Fallis, kaks Pablowcas ja nendest kahest ühe veetis vanaema meiega. 1881. aasta septembris saatis ema teda versus poolovoni. Ta sõitis Rooma. Olin just ülikooli astunud ja tänulik isale, et ta lubas mul sõita. Vanaema elas pärast meie saabumist veel 12 päeva. Tema juures oli tema veetlev vanem õde tädi haponi. Vanaema suri hirmsates piinades soolte sulgusesse. Kuid ta näitas üles imetlusväärset mehisust. See õrn habras olevus õpetas meid surema. Ta lahkus neljandal novembril kell kuus õhtul. Tänas palatsetoborgeeses, mis asub suure purgi ees. Palee vastas. Tema õe, krahvinna Aponi tütar oli abielus Versburgeesega. Õde elas siin ja see oli tulnud ka vanaema. Viisime kirstujaama ja panime rongile. Katsime punase riidega ja laotasime peale palmilehed. Vagunit pitseerisime kinni. Pitserit võeti maha Revelis. Nii ilmus lume ja pakase kätte ja suundus Fally kodukirikusse niinimetatud kirikumajja punase riide rooma palmilehtedega kaetud vürstinna Maria Aleksandra. Voldkonskaja. Oli pehme, talvepäev. Mägi oli kaetud valge lumega ja all laius valgeorg. Valgete lumepatjade alt piilusid mustad kuuseoksad. Kuidas on rohelised palmilehed? Hauda libisevad? 20 aastat elu kadusid reaalsusest ja muundusid mälestuste hapraks peeneks. Ja sel ajal, kui halastamatu maa muld tasandas piiri oleviku ja lahkuva mineviku vahel nägin ma üle meie all kasvava metsalatvade. Kuidas tasandiku valges surilina taga ühineb meri taevaga. Selline fall imeline fall ei öelnud, aga võib-olla pole see huvitav, et ma sündisin seal neljandal mail 1860. aastal kell kuus õhtul suures magamistoas samba ruumi peal. Seal olid passi Floradega, akretong, kaardinat. Nüüd on Fallima ajast alles jäänud ainult paljad seinad. 1918. aastal olid seal meie punaväed.