Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva 12. detsembri sündmused. Mina olen Mari Rebane. Tuleval aastal prognoosib öinstanud Jang eurotsooni majanduskasvuks 0,9 protsenti. Läti ja lähiajal ka Leedu üleminek ühisrahale avaldab positiivset mõju kogu Balti piirkonnale, leiavad analüütikud. Käesoleva aasta majanduskasv Eestis jääb Eesti Panga värske hinnangu järgi tagasihoidliku ühe protsendi juurde. Tuleva aasta kasvuks pakub Eesti pank 2,6 ning ülejärgmiseks aastaks 3,9 protsenti. Venemaa president Vladimir Putin ütles oma aastakõnes, et kuigi Moskva suru tolliliit Ukrainale peale, on Ukraina sinna endiselt teretulnud. President kinnitas, et Venemaa ei sekku kellegi huvidesse, ei suru oma kaitsjaid kellelegi peale ega õpeta kedagi, kuidas tuleb elada. Akut püüad olla liider. Keskkonnaministrile algatas täna Nabala looduskaitseala loomise. Moodustatav looduskaitseala asub Harju maakonnas Kiili, Saku ja Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas. Kaitseala pindala 4650 hektarit. Riigikogus arutati kohalike teede korrashoiu teemal ja tõdeti, et raha on vähe ning puudub korralik teederegister. Gustav Ernesaksa 105. sünniaastapäev meenutab teda ka Jarmo jäeski dokumentaalfilm, mis jutustab ilmest Ernesaksa vennast. Maadleja Heiki Nabi sai kahekordne kreeka-rooma maadluse raskekaalu maailmameister, sest tema finaalivastane jäi teistkordselt vahele dopinguga. Ilm läheb väga tuuliseks ja öösel võib tulla vähest vihma. Õhutemperatuur on öösel pluss kaks kuni pluss kuus päeval pluss üks kuni pluss neli kraadi. Homme õhtul võib temperatuur langeda kuni miinus kolme kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Eurotsooni majandusprognoosist selgub, et Euroopa majanduses jätkub lähiaastatel aeglane, kuid suhteliselt stabiilne kasv, jätkab Reene Leas. Eurotsoon tervikuna on kriisi üle elanud, nüüd küsimus, kas eurotsoon üldse püsima jääb, on selleks korraks päevakorrast maas. Eurotsooni majandust on prognoosi kohaselt järgmisel aastal ootamas vähene null koma üheksaprotsendiline kasv. Eesti majandust ootab tuleval aastal prognooside kohaselt kahe koma viieprotsendiline kasv, mille mootoriks taastuv välisnõudlus. Kasvule aitab analüütikute sõnul kaasa ka Läti liitumine eurotsooniga 2014. ja Leedu tõenäoline liitumine 2015. aastal, sest lisaks Soomele on tegemist Eesti suurimate eksportturgudega eurotsoonis. Stand Yang Baltic partneri Ivari Kiigemägi sõnul lihtsustab Lätti eurole minek eelkõige asjaajamist, aga pikemas perspektiivis peaks mõjutama ka kogu piirkonna investeeringuid. Et kindlasti on lihtsam Lätiga majanduskoostööd teha ka väga igasugune lati devalveerimise risk, ehk ma eeldan, et läbi selle rohkem investeeringut tuleb Eestist Lätisse võib-olla ka teistpidi ja siis samamoodi ka kaugemad investorid näevad Baltikumi veel rohkem ühtsena ja siis tulebki rohkem investeeringuid Baltikumi. Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul tuleb vaadata Baltikumi ühtse konkurentsipiirkonnana, kus Lätil on kahtlemata oma eelised. Läti eurotsooniga liitumine olulist mõju Eestisse suunatud investeeringutele ei avalda, leiab Ligi. Lätti joogatama testi investeeringute ära, et eestlased on olnud seal aegade jooksul suurimad investorid, ma ei ole neid viimaseid paariaastased vaadanud, et eestlased saavad võimalusele Läti veel lihtsamalt laieneda ja veel mugavamalt. Ja mis puudutab siis nii nagu konkurentsi või valitsemist, siis olgem ikka õnnelikud, me oleme ikkagi üks konkurentsipiirkond maailmas, rahvusvaheline majandus on, on mõlemapoolne. Lätis on, on omad eelised, seal ta on keskne Baltikumis, tal on ütleme oma tööjõudu. Tööpuudus on kõrgem, teatud eelised on ja on ka madalamad palgad selles mõttes on kulueelis, aga meil on omad keskkonna helisid raudselt. Lätile prognoositakse tuleval aastal 4,2 protsendilist majanduskasvu. Euro kasutuselevõtt toob kindlasti Gaza investeeringute kasvu ja suurendab kaubandust. Läti rahandusministri Andris vilksi sõnul on eurovõimas instrument, mis tõstab riigi rahvusvahelist reitingut ning suurendab investorite huvi. Suurimaks riskiks Läti majandusele peab Andris vilks võimaluste maha magamist ning vajalike reformide tegemata jätmist. Kõige tähtsam on haridus ja me oleme väike majandus ja meil on vaja haritud mitmekülgse tööjõudu, et riigis oleks hästi tasustatud töökohti. Majanduskeskkond peab olema väga lihtne, stabiilne, ettearvatav jah, mõnes valdkonnas on meil veel raskusi. Eesti pank kärpis oluliselt nii jooksva kui kahe järgmise aasta majanduskasvu prognoosi. Käesoleva aasta majanduskasv peab Eesti Panga värske hinnangu järgi tagasihoidliku ühe protsendi juurde varem pakutud kahe protsendi asemel. Vastutasuks pakub Eesti pank 2,6 protsenti ning ülejärgmiseks aastaks 3,9 protsenti. Majanduskasvu on tänavu põhinenud jätkuvalt sisenõudlusele, see on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on aga jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks. Panga asepresidendi Ülo Kaasiku kommentaar. Kui me varasemalt oleme tõdenud, et Eesti majandus on olnud küllaltki tasakaalustatud ja kasvanud, tasuks tasakaalustatult, siis me praegusel hetkel pigem saame tõdeda. Käesoleva aasta esimeses pooles on siis tasakaal olnud juba mõnevõrra häiritud. Majanduse kasvu on peamiselt tarbimisele põhinenud, mis omakorda on seotud kiirete sissetulekute kasvuga ja teisalt me oleme näinud, et need sissetuleku kasud olnud toetatud siis ettevõtete tootlikkuse kasvust. Aga keskpikas perspektiivis me siiski usume, et Eesti majanduse kasvuvõimekus jääb sinna nelja protsendi kanti loodetavasti 2015. aastal me taas võimete kohaselt ka kasvavat inflatsiooni. Kõigepealt, et kui euroalal on oodata suhteliselt alati inflatsiooni lähiaastatel, siis väliskeskkonnast tulenevad hinnasurved on ka Eestile väikesed toormehinnad pigem langevad ja see tegelikult avaldab siis ka mõju lähiaastate inflatsiooni väljavaatele, mida me ootame siis inflatsioon jääb natuke üle kahe protsendi järgmisel aastal ja mõnevõrra alla kolme protsendi, siis ülejärgmisel aastal. Ja nüüd välismaale Venemaa president Vladimir Putin pidas täna oma järjekordse kõne olukorrast riigis. Suurema osa ajast pühendas ta siseprobleemidele välisteemadel peatus umbes veerand tundi. Mall Mälberg palus kõne välispoliitilist osa kommenteerida riigikogu välisasjade komisjoni juhil Marko Mihkelsonile, alustades kõne üldisest toonist. Üldtoon ega ta midagi üllatavat polnud, et rõhutas taas kord seda, et Venemaa peab olema jõuline mängija. Täna on väga kiirelt muutuvas maailmas minu arvates väga oluline on tähele panna, et ta mainis, et tänane maailm on dünaamiliselt hästi kiirelt muutuv riskide suunas ja tema arvates ei ole välistatud ka suuremad tõsisemad konfliktid. Selles osas pidas ta vajalikuks välja tuua need momendid, mis Venemaad täna peaksid maailmas tugevamaks tegema, rõhutas demograafiat majanduskasvu ja rääkis sellest, et Venemaa peab näoga rohkem Aasia poole vaatama. Välisagentuurid on välja võtnud presidendi kõnest Ukraina osa, kus ta ütles, et me ju ei sunni Ukrainat tolliliitu, aga et Ukraina õige koht oleks seal küll. Ja ma arvan, et selgelt ja rõhutatult on Venemaa praeguse presidendi prioriteet number üks integratsioon endise nõukogude liidu alal ehk siis ikkagi soov esimesest jaanuarist 2015 käivitada Aasia Liit, tugevdada tolliliitu ja ühes sellega siis suurendada ka Venemaa mõjujõudu maailmas, mis, nagu me kuulsime, on üks osa nendest mitmest poolusest, mis täna maailmas on esile kerkinud. President viitas Süüriale sellele, et sõda ei tulnud, viitas sellele kui Venemaa välispoliitilisele edule. Siis ta rääkis veidi Iraanist ja siis ütles midagi täiesti ootamatut, et on vaja tagada Iisraeli julgeolek. Ma arvan, et siin on pigem mäng selles, et Venemaa püüab kõigiti suurendada oma mõjujõudu regioonis ja selle teiseks tähenduseks oleks siis Ameerika mõjujõu vähenemine. President Putini kõne välispoliitilise osa viimane lõik oli pühendatud relvastusele. Jällegi selles mõttes täiesti arusaadav ka Venemaa ajaloost tuleneb Putini ise ju rõhutas, et Venemaa on ajalooliselt olnud tugev riik ja eks need viimaste aastate reformikavad, kus siin lähema kümnendi jooksul tahetakse suuruse relvastust välja vahetada ja armee muuta professionaalselt võimekaks. Eks on mitte ainult nüüd vanades toimub, vaid ka tegelikult tegudes ja me näeme ka nende õppuste ja kõikvõimalike agressiivse käitumisega. Venemaa pühendab sellele väga palju tähelepanu ja selles osas muidugi, eks see peaks olema järjekordseks nagu meeldetuletuseks meie headele partneritele NATOs, Euroopa liidus, et kas siis ikkagi on see kõige parem poliitika täna mõelda kaitsekulutuste vähendamisele? Välisteemadel ka jätkame. Kirde-Hispaanias asuva Kataloonia poliitilised erakonnad leppisid kokku, et piirkonna iseseisvusreferendum leiab aset järgmise aasta üheksandal novembril, teatas täna piirkondliku valitsuse juht Artur Mas. Hääletusel küsitakse Kataloonia elanikelt, kas piirkonnast peaks saama iseseisev riik. Hispaania keskvalitsus on lubanud, et teeb kõik taolise referendumi takistamiseks. Rahvaliidu välispoliitikajuht Catherine Ashton ütles täna Brüsselis ajakirjanikele, et Ukraina president Viktor Janukovitš kavatseb siiski Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe allkirjastada. Ashton kohtus eile Kiievis Euroopa-meelsete meeleavaldajate Caninga Janukovitšiga. Ashtoni sõnul kinnitas Ukraina president tahab assotsiatsioonileppele oma allkirja anda, päästjad ei täpsustanud aga, millal see võiks toimuda. Lõuna-Aafrika vabariigi naiste lasteaia puuetega inimeste aseminister tunnistas Nelson Mandela mälestusüritusele viipetõlgi palkamisel tehtud viga ja vabandas. Maailma kurtide eesministri sõnul on võimud püüdnud leida ettevõtted, kes viipetõlgina esinenud Tamtšanka chance saatis kuid selle esindaja haihtunud riigis on algatatud uurimine, et selgitada, kuidas õnnestus läbida julgeoleku kontroll. Mees ise põhjendab oma veidrat käitumist ootamatu skisofreenia hooga. Ligi 100 riigipea Is viibelnud Johnse ei kasutanud viipekeele ekspertide sõnul ühtegi teadaolevalt viipekeelt. Tema käitumine vallandas kogu maailmas kuulmispuudega inimeste pahameele Euroopas. Kohus otsustas rahuldada prantsuse pangatöötaja Frederick Hei, hagi, mille too esitas pärast seda, kui tööandja keeldus talle pärast meessoost partneriga tsiviilpartnerlusse astumist abielus kolleegidega võrdsetel alustel lisapuhkust ja muid hüvesid võimaldavast. Hei esitas kaebuse ajal, mil Prantsusmaa ei olnud veel homoabielu seadustanud. Euroopa Liidu kõrgeim kohus otsustas, et liikmesriikides, kus homoabielu seadustatud ei ole, peab tsiviilpartnerlus andma samasoolistele paaridele abieluga võrdsed õigused. Tartu Ülikooli eurole õiguse dotsent Carri Ginter selgitas, mida see kohtulahend tähendab. Üks kitsas kohtulahend on, on üldistatud, tähendab palju rohkemat, kui seal tegelikult kirjas on. Esimene asi on see, et esiteks peab sul üleüldse riigisiseselt olema tsiviilpartnerlus seadustatud Eestis tsiviilpartnerlust seadustatud ei ole siis oma kooselu ja, ja kui see nüüd peaks juhtumisi võimaldatama, siis see ei tähenda veel seda aednud igas asjas ja alati on see abieluga võrdne. Konkreetsel juhul on jutt ühest direktiivist, mis räägib töösuhetest ja ütleb, et töösuhetes diskrimineerimist nagu taunib. Kohus ütles, et lihtsalt nii-öelda vaidlus, mida see Frederik Hei nõudis, ta nõudis lisapuhkepäevi lisapuhkust tsiviilpartnerlepingu sõlmimise puhul ja ta ütles, et kuna abiellunud inimestele lubatakse nii-öelda lisapuhkepäevi abielu puhul, et miks siis mulle ei anta ja kohus ütles selle peale, et jah, tõepoolest, et kui me nüüd vaatame töösuhteid siis ei ole nüüd need erinevused abielu ja tsiviilpartnerluse vahel niivõrd suured. Kohus ütles, et tegemist on lihtsalt ühe töötasu osaga metsa saada lisapuhkepäev ja täiendavat tasu jääd ei ole siis nagu mingit mõjuvat põhjust öelda, et need lisapuhkepäevi on nii-öelda heteroseksuaalsed paarid rohkem ära teeninud kui homoseksuaalsed paarid. Ja tagasi Eestisse Riigikogus arutati täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena kohalike teede korrashoidu. Uku Toom teeb ülevaate kogu tänuna. Talu tugines suurel määral riigieelarve kontrolli erikomisjoni raportile ja keskendus enamasti kahele teemale. Vähene raha ja puuduv teederegister. Komisjoni raportööriks määratud Andre Sepp tõdes oma ettekandes, et kohalikud omavalitsused ja valitsus ei ole jõudnud kokkuleppele kohalike teede hoiu korraldamises, kuid omavalitsused vajavad teede hoiuks enam vahendeid. Seda raha selles sektoris on vähe, arvestades meie klimaatikat Eestis seda kallidust, mis valitsejate hoolduses ja ehituses siis võimaluse korral suurendada kohalike omavalitsuste teehoiuks määratud vahendeid. Majandusminister Juhan Parts aga nentis Omalt poolt Täna kehtiva teede rahastamise mudeli puhul saavad täiendavaid riigieelarvelised eraldised tulla riigimaanteede arvelt. Paraku ei ole meie riigimaanteede eriti kõrvalteed sugugi paremas korras kui võrreldavad kohaliku omavalitsuse teed. Seega ühest avalikust teedevõrgust teise raha ülekandmine ei pahandas kuidagi Eesti teedevõrgu kui terviku seisundit. Kolmanda ettekandja, Eestimaa omavalitsuste liidu nõuniku Märt molli sõnul on kohalikud omavalitsused täna sundseisus. Hooldamata jätta pole võimalik, sest muud moodi pole võimalik kindlustada elanikele liikumisvõimalusi, ettevõtlusele ligipääs toorainele või valmistoodangu väljaveoks. Nii tehaksegi teehoiutöid muude kulutuste haridus, noorsootöö, sport, sotsiaalvaldkond ja muud kohalikud vajadused arvel ja ikkagi ebapiisavas mahus. Nii ongi ka muud teenused jäänud alarahastatud ja süüdistatakse kohaliku omavalitsuse haldusvõimetuses. Ja nagu öeldud, oli palju juttu puuduvast korralikust registrist. Kalev Lillo. Tuleb nõustuda raporti koostajaga, kõige alus on korraliku registri loomine. Kui me tõepoolest ei tea kohalike teede kohta suurt rohkem kui jooksva kilomeetri numbrit ja seda ka vaid tänu sellele, et selle numbri alusel eraldab riik omavalitsustele toetust siis tegelikult need registrid kui sellist ei ole. Teda toetas Lembit Kaljuvee. See, et meil ei ole täna teede registrit, korraliku, me ei tea, millised me teed, tehniliselt on olemas, siis on paljuski raha, lähebki niimoodi, et ei lähe päris õigesse kohta ja esimene kulutus, mis tuleks koos riigile omavalitsustes seal teha, ikkagi teha inventuur, mis meil on. Hea, korralik plaan ja siis hakkad seda plaani mööda minema. Üldiselt toetasid kõik seisukohta, et probleemid selles valdkonnas vajavad kiiret lahendust, kuna kohalike teede seisund halveneb pidevalt. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas täna käskkirja, millega algab Nabala looduskaitseala moodustamine. Margitta. Otsmaa räägib edasi. Ettepaneku Nabala kaitseala tegemiseks esitas mittetulundusühing Tuhala looduskeskus juba 2010. aastal. Seejärel on keskkonnaministeeriumi palvel tehtud mitu põhjalikku uuringute ekspertiisi. Kõik need toetavad Nabala-Tuhala kaitseala loomise ettepanekut. Maaülikooli professor ja ekspertiisi teinud Kalev Sepp selgitab, et kaitsealale jääksid looduslikult väärtuslikud alad, tundlik veerežiim, must-toonekure ja väike-konnakotka, elupaigad ja palju muud. Et see kogu nimekiri sai päris pikk, et me räägime 53-st esimese teise või kolmanda kategooria taime või loomaliigist eriti rikkalikum sinist orhideede populatsioon aga kõige suurem leidma just selliseid elupaigad, siin on Luberikat allikat, liigirikkad, allikad olemas. Karstijärvede, Järvikut. Moodustatav looduskaitseala jääb Kiili, Saku, Kose ja Kohila valla aladele. Esialgu oli uuritav ala 8080 hektarit, kuid vähenes aja jooksul viiele ja poolele 1000-le hektarile ja lõpuks veelgi. Kalev Sepp selgitab taas. Ekspertiisi käigus me lõikasime veel ääri maha kohad, kus on ulatuslik lageraie toimunud inimmõju niivõrd tugev või lihtsalt väärtus ei ole, ta on põllumaad ei ole vajalik sellist puhvrit hoida. Praegune piir hõlmab ala umbes 4500 hektarit. Nüüd maavarad, kõik selle piirkonna maavarad muutuvad kaitseala moodustamise järel passiivseks ehk neile ei anta kaevandamislubasid. Paekivitoodete tehase arendusdirektor Boris Oks seisab siin aga tootjate eest ja kinnitab, et luba küsiti ammu enne kaitseala moodustamise algatamist. Karstiala on unustatud ja nüüd me hakkame nüüd lilled kaitsma. Viis või seitse aastat tagasi oli tehtud nature, kus oli pandud selle alal kõik need linnud ja lilled kus ei tohi kaevata sellel ajal, kus planeeritud vabandamine need ei ole, sellepärast me hakkasime tegelema. Me tegime KMH suured professorid, botaanikud vaatasid, kas selles küljes lilled ja nii edasi, tõesti on olemas kohti, mida on vaja kaitsta ja on olemas kohti, kus neid ei ole. Meil on palganud Kaitseala moodustamine on käima lükatud, edasi tuleb arutelu kõigi osapooltega, eriti kaitsealale jäävate kinnistute omanikega. Arvesse tuleb võtta sotsiaalmajanduslikud tegurid, näiteks rail Balticu võimalik trass. Keskkonnaministri sõnul läheks kolm trassivarianti risti üle loodava looduskaitseala. Aga me oleme küll võimalikult varakult planeerijaid teavitanud, et kuna tegu on väärtusliku alaga ja alaga, kus just nimelt veerežiim on väga tundlik siis nende trassidega me nõustuda ei saa. Täna on Gustav Ernesaksa 105. sünniaastapäev, tema õpilased, Eesti meestelaulu selts ning Eesti rahvusmeeskoori esindajad mälestasid laulutaati tema haual Tallinnas. Metsakalmistul jätkab Riina Eentalu. Teatavaks on saanud ka laulutaadi nimelise koorimuusika stipendiumi saajad. Gustav Ernesaksa fondi haldusnõukogu otsusega saab 2013. aasta laulutaadi nimelise koorimuusika peastipendiumi dirigent Heli Jürgenson. Koorimuusika edendamise stipendiumi saavad koorijuhitundel kakkia Indrek Viiard ning õppestipendiumi saab noor dirigent Sander Tamm. Gustav Ernesaksa fondi stipendiumid antakse pidulikult üle 25. jaanuaril. Aga teatri- ja muusikamuuseumis tähistatakse laulutaadi sünniaastapäeva päevafilmiga Gustav Ernesaksast, mille autor on soomlane Jarmo jääske. Lainen. Jarmo järskelaise huvi Ernesaksa vastu ärkas siis, kui ta käis 1985. aastal Eestis tegemas laulupeo filmi. Siis ta tutvus Gustav Ernesaksaga. Nii on palju hiljem valminud Ernesaksa filmi algus juba seal. Siis tekkis Jarmo jääskelaisel mõte teha film kolmest vennast kosta asfaldi eri Ernesaksast. Vendade elu kiskus eri teedele Jarmo jäeski läinud. Vendade Ernesaksa saatus on nagu Eesti ajaloopilt, ütleb Jarmo jääskelainen. Kolme venna kaudu tuleb esile kolm tüüpilist olukorda, kuhu eestlased sattusid. Osvald õppis majandust ja kui ta lahkus Eestist algul Saksamaale, sealt Ameerika ühendriikidesse, siis tegi ta seal vägeva karjääri panganduses. Erich mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ja ta langes sinimägede lahingus ning Gustav, kes oli mobiliseeritud punaarmeesse ja kellest sai Eesti laulutaat. Film algab Gustav Ernesaksa matustega. See algab Ernesaksa matustega ja siis minnakse ajas tagasi. Arhiivimaterjalide ja meenutuste kaudu avaneb kolme venna saatus. Materjale on Jarmo jääskele saanud ka Eesti ja Saksa arhiividest. Nüüdseks on meie hulgast lahkunud kõik Ernesaksa vennad, aga film on ja seda näitab täna kell 22 35. Ka Eesti televisioon. Ja ilmast räägib Helve Meitern, palun. Norra merelt üle Skandinaavia ja öösel kiiresti üle, kes Soome Venemaale liikuv tsüklon on juba praeguseks tõstnud edelatuule puhangud üle 20 meetri sekundis. Koos tsükloni liikumisega pöördub tuul varahommikul loodesse ning Hiiumaa ja Põhja-Eesti rannikul ulatuvad tuuleiilid 30 meetri nii sekundis. Märkimisväärset sadu pole oodata. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub edela ja läänetuul 12 kuni 18, puhanguti kuni 23. Hommikul tugevneb rannikul loodetuul puhanguti 27 kuni 32 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis sajab kohati vihma. Puhub loodetuul 10 kuni 15, ennelõunal puhanguti 20, põhjarannikul 25 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb viie kuni 12 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli, õhtuks langeb sisemaal allapoole null kraadi. Tänased spordiuudised võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Rahvusvaheline maadlusföderatsioon Fila teatas täna ametlikult, et Iraani maadleja Amir Aziz Ali akvaari on Budapesti maailmameistrivõistluste dopingu testis vahele jäänud anapoolsete steroidide kasutamisega ning saanud eks see võistluskeelu teistkordse dopinguainete kasutamise tõttu. Seega tõuseb maailmameistrivõistlustel raskekaalus hõbemedali saanud Heiki Nabi kahekordseks maailmameistriks. 2010. aastal tuli taanlane maailmameistriks kehakaalus kuni 96 kilogrammi. 2011. aastal sai ta kaheaastase võistluskeelu dopinguainete kasutamise pärast. Osalt ka seetõttu ei tulnud Heiki Nabi-le finaalivastase teistkordne vahelejäämine üllatusena. Annaksid aegumisele mõtte karjusid ja uni peale tuli, et see adrenaliinisugune puhang ja ja selline tunne, et kas tõesti, kas tõesti nagu teistkordne maailmameister, et see on, see oli väga võimas tunne ja noh, võiks kindlasti ta on mati peale kuidas nii-öelda tugevam ja, ja võib-olla mõnes mõttes parem, aga aga noh, kui nii võtta, siis, siis seda me ette ei näe, et mismoodi läheb ja, ja ikka olen väga rahul, et, et protokollid on kahekordne maailmameister. Täna algasid Taanis lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlused Eesti nelik koosseisus Ralph tribunud soov, Martin Allikvee, Martti Aljand häbiooter Dektarjov pääses nelja korda 50 meetri kompleksujumises finaali. Taali teises eelujumises näidatud viies aeg üks, 35,87 on ühtlasi uus Eesti rekord. Eesti rekordiks on ka Ralph tribunud soovi selili vahetusena 23 90. Individuaaldistantsidel on ainsa eestlasena poolfinaali jõudnud Kätlin Sepp, kes pääses 100 meetri seliliujumises poolfinaali viimase ehk 19.-na 100 meetri rinnuliujumises sai Martin Allikvee parima eestlasena 23. koha. Martti Aljand oli 29. 50 meetri vabaltujumises sai Bioter Dektarjov 25. koha. Täna õhtul peavad Põlva Serviti ja Kehra Eesti käsipalli karikavõistluste finaal oli avakohtumise karikavõitja selgub kahe mängu kokkuvõttes. Avakohtumine algab Põlvas kell 19. Kuulsite Päevakaja number 19219, mina olen Mari Rebane ja soovin ilusat õhtut.