Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku tänased olulisemad päeva sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Möödunud ööl ja varahommikul said päästjad seoses tormiga üle 350 väljakutse, millest enamik puudutas teele kukkunud puid, kuid oli ka lendu läinud majakatuseid. Elektrilevi andmetel on elektrita veel umbes 24000 majapidamist. Purunenud rambiga reisilaev Tallink arvan tagasi Tallinnas, sellelt lossitakse esmalt maha pardale jäänud autod ja ramp parandatakse. Seejärel saab ehk laev juba täna õhtul liinile. Erakondade reitingutabelit juhib Keskerakond ülekaaluka maalt viimasel paaril aastal, aga kõigi erakondade toetusreitingud on aasta jooksul kõikunud vähemalt seitse protsenti sirbi peatoimetaja kohale olen kandideerib 15 inimest. Järgmisel reedel algab vestlusvoor. Kiievis algas ümarlaud poliitilise kriisi lahendamiseks. President Viktor Janukovitš teatas, et Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe ettevalmistamisel on rikutud riiklikke huve ja lepingute ette valmistanud ametnikud vallandatakse. Madagaskaril lahvatanud katkuepideemia paari nädala jooksul on kaotanud elu 40 inimest. Euroopa pangaliidu moodustamisega tuleks kiirustada ning arvestades ühenduse ühtset turgu, peaks pangaliitu laiendama ka väljapoole euroala. Nii tõdeti rahvusvahelise valuutafondi Eesti panga ja Rootsi panga korraldatud arutelul Tallinnas. Haridus ja teadus. Ministeerium lubaks omavalitsustel juba järgmise aasta sügisest pikad lasteaiajärjekorrad lahendada lastehoiuteenuse pakkumisega. Samas rõhutavad hariduse eksperdid, et lasteaiateenusel ja hoiuteenusele on suur ja põhimõtteline vahe. Viktor Romanenkov sai taliuniversiaadil Itaalias iluuisutamise meeste üksiksõidus isikliku rekordiga 10. koha. Ilm muutub meile rahulikumaks, kuid püsib tuuline ja sajuta. Õhutemperatuur langeb öösel miinus seitsme kraadini, homme päeval null kuni miinus neli, saartel kuni pluss kaks kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda, möödunud ööl ja varahommikul said päästjad seoses tormiga üle 350 väljakutse, millest enamik puudutas teele kukkunud puid, kuid oli ka lendu läinud majakatuseid. Inimesed üheski õnnetuses viga ei saanud. Päästjad eemaldasid enamjaolt teedelt murdunud puid, samuti oli mõni puu murdunud liinidele või kukkunud autodele. Veel oli tuulega tõusnud lendu reklaamplakateid ning maha tuli võtta lahtiseid ja ohtlikult rippuvaid katuseplekke. Enim väljakutseid tuli harju Raplamaalt. Torme viis katusega ühelt Järvakandi kortermajalt ning Olev Kenk käis seal asja uurimas. Tänane tormituul on tublisti räsinud ka Järvakandis ühte neljakorruselist korterelamut. Nimelt sellel majal ei ole enam katus. Ajan juttu korteriühistu esimehe Ragnar ahvi ainenendiga, mis kellaajal see kõik juhtus, juhtus see kell kuus, 20 umbes difalane Kärdsem üldse käis ja oligi see katus läinud. Osad paneelid on alla tulnud koos katusega, kahjustada on saanud ka neli autot. Maja on ehitatud 1900 kuuske seitse ja katus sai renoveeritud aastal 2008. Mida öelda, kas siin on süüdi ainult tormituul? Võiks kahtlustada ka ehitusmeeste tegematajätmisi. Süldi on ikkagi tuul rohkem, sest et nagu näha, on võtnud kaasa ka ülemise vöö kõik koos paneelidega. Ta ise on praktiliselt noh, kahes tükis alla tulnud. Ja kindlustusega on nüüd ka, räägib ja kindlustas. Esialgsetel andmetel hüvitab kogu kahju Järvakandi vallavanem Mart Järvik. Kuidas vald saab neid inimesi abistada. Kuna tegemist on korteriühistu ja nii-öelda erakorteritega, siis on see nende inimeste enda mure. Ei, ta ei ole päris inimeste enda murest, oleme Järvakandi kommunaali autod, kopad, tehnikad, mehed juba siia välja ajanud on lamekatusega maja sadamise oht on ikkagi sellepärast viilkatus siin aastaid tagasi sellele peale ehitatigi selle amet katus hästi pidanud. Oskate umbkaudugi öelda, kui suure kahju ka siin on tegemist? Ma arvan, et see on mingi saja-kahesaja 1000 euro kanti kindlasti selline katus. Päästeamet manitseb, et tormiga tasub püsida toas, mitte kippuda õue või näiteks mere äärde tormi vaatama. Öise tormi järel on elektrita veel umbes 24000 majapidamist. Kuna torm on kestnud ka pea kogu tänase päeva, siis see number muutub pidevalt, ütles elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne. Hullemad piirkond, kus on ulatuslikud katkestused, on meil Harjumaa, Aruküla kant, siis on Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Jõgeva, Järva-Pärnu- ja Rapla, et teistes kohtades on vähe vähem. Kuigi rikked jagub tervele Eestile. No need tormid on igal sügisel ja igal sügisel on elektrikatkestused ka ja Eesti ei ole nii rikas, et kõik liinid maa alla viia, aga kas on midagi sellist, mida me saaks teha, et neid elektrikatkestusi kuidagi vähem oleks või et need oleks kiiremini parandatavad? Ütleme, kui me kaabelliinimaal läheme kogu aeg, see võtab aega ja on kallis, aga me oleme järjest rohkem, paneme ka õhukaablid, mis võtab rikkeid vähemaks, aga muidugi need tormid on mitte ainult meil, vaid ka kõigil ja ma tean näiteks praegu ka Soome võrgu sortimis on üle 100000 kliendi väljas, et eks ta räsib meid igal pool ja me pidevalt ka teeme võrgu automatiseerimist, mis lokaliseerida automaatsest, ära jäta point välja, rikkekoha see järgmine aasta nagu muutub, ütleme, proportsioon õhuliini ja kaabliosas üle poole läheb maasse, aga paraku jah, need tormid on juba see aasta kolm tükki järjest, et mis sa teed. Rambivea tõttu eile Helsingisse jäänud Tallinki reisilaev staar sai täna loa sõita Tallinna sadamasse. Laeva vigastused vaatas üle klassiühing, mis kinnitas laeva meresõidukõlblikkust. Tallinki kõneisik Indrek Raudjalg räägib edasi. Kuule laeva pardal oli palju sõidukeid, siis hetkel tuli, läheb nii-öelda kaubalaevana Helsingist Tallinnasse reisijaid pardale olnud laev on tunnistatud tõepoolest meresõidukõlbulikuks ja juhul, kui nüüd õnnestub laevalt autod maha võtta ja ramp kas siis kuidagi fikseerida võib ära parandada, siis sellisel juhul saab laev tagasi liinile minna. Aga hetkel on veel vara öelda, millal see juhtub, et praeguse seisuga Tallink ei ole veel tühistanud laeva reisimist peaks väljuma 20 30 Tallinnast. Kui selleks ajaks saab laeva korda, siis on võimalik, et reis toimub. Juhul kui reis jääb ära, siis on küsimus. Autod selles laevas viga ei saanud. Mõned autod on saanud vigastusi, kuna libisesid üksteisele otsa. Tõenäoliselt on tegemist kergemate vigastustega, aga täpsemalt selgub siis, kui need autod sealt laevast kätte saadakse. Tallinna sadamas on olemas selline Kahekorruseline trump autode mahavõtmiseks. Ja tõepoolest laev on praegu kai ääres ja hetkel tegeletakse sellega, et oleks võimalik teised autotekil olevaid autosid rambi kaudu maale toimetada. Selleks on tarvis laeval küljest ära võtta üks osa treeningust ja hetkel teeme sellega tegelevad. Ja kõik autoomanikud saavad oma sõidukid kätte nüüd, täna-homme. Tallinkil on kõigi autoomanike kontaktandmed olemas, nendega peetakse pidevalt kontakti. Hetkel ei oska tähtaegasid lubada, aga Tallink annab siis igale sõiduki omanikule teada, millal oleks õige. Aeg on autode järgi, palun. Esialgsete vaatluste põhjal purunes laeva kahe autoteki vahelise rambi konstruktsioonielement. Milline detail täpselt ja mis selle põhjustas, selgitab partiis. Rombile on väljastatud sertifikaat kuni 200 tonnise raskuse kandmiseks ning õnnetuse hetkel oli rombil asunud sõidukite kogukaal deklaratsioonide alusel 130 tonni. Ka see fakt kontrollitakse üle. Nüüd aga vahetame teemat. Täna jõudsid huvilisteni järjekordsed erakondade reitinguküsitluse tulemused ja Uku toom jätkab sel teemal. Kõigi erakondade reitingud on aasta jooksul kõikunud edasi-tagasi seitsme kuni üheksa protsendi võrra. Kui võrrelda aasta algusega, siis on praegu 32 protsendiga reitingutabelit juhtiva keskerakonna toetus nelja protsendi võrra parem kui jaanuaris. Sotsiaaldemo kraadid olid ka siis teised, tõsi, nende praegu 23 protsenti on omakorda neli protsenti vähem kui siis IRL-i protsent 20 on nelja võrra parem reformierakonnal 19, ühe võrra halvem, nii et midagi väga kardinaalselt muutunud ei ole. Rohkem kui Keskerakonna aastalõputõusu ja Reformierakonna suve lõpus alguse saanud languse üle arutletakse, aga miks sotsiaaldemokraatide kiire tõus otsa sai ja mis nende reitingukõikumisi põhjustab. Emori analüütik Aivar Voog ütleb, et nad ei ole pildis. Nad küll tegid häält, aga sellel häälel ei olnud nagu tagajärg, et nad on igal pool opositsioonis on ju, välja arvatud Tartu linnas, kus nad on väikevenna rollis, et ma arvan, nende tegemises ei paista eriti silma. Seejuures selgub, et meedia sarjatud ja naeruvääristatud ööistungid tõstsid Sotside populaarsust, mitte ei vähendanud, aga mida arvab sotsioloog Tõnis Saarts? Ma arvan, et sotsiaaldemokraatide reitingu kohta niisugused suuremad kõikumised siin kuu keskel näitavad seda, et ikkagi nende toetus sõltub päris palju sellest, milline on meediakajastust ja sotside valijaskond. Seal on kindlasti olemas ka niisugune väga selge tugev lojaalne tuumik, aga täpselt on IRL-i puhul niisugune ujuv valijaskonna osa on ka suhteliselt suur, nii et see erakond, ma arvan, peate sellega vaeva nägema, et kasvatada endale veidikene niisugune suurem lojaalse toetajaskonna tuumi. Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Andres Anvelt ei ole nõus sellega, et neil kindlat lojaalset toetajaskonda pole. Kolmeaastased. Pinnal on meie reiting liikunud selle veerandi ümber veerandi Eesti toetajaskonna ümber ja mul on vastupidi meel, et erinevalt varasematest perioodidest meie valijaskond kinnistunud, kui ma vaatan isegi suvel, noh, suvi on alati natuke teistmoodi, reitingute aeg oli meie reiting tunduvalt madalam, aga me oleme ikkagi kohapeal, kus on siis see enam-vähem aritmeetiline keskmine viimase aasta jooksul, mis ei tähenda muidugi seda, et sellega võib rahul olla. Nii et tööks on ruumi küllalt, aga vastupidi, tekitab sellist kindlustunne, et, et on olemas kindel valijaskond, mis ei ole väga hüplik enam, nii nagu ta oli aastaid tagasi. Kui sotsioloogid, aga ka Keskerakond ise põhjendavad nende head reitingut eduga kohalikel valimistel siis sotsiaaldemokraadid teatavasti põhjendasid oma suhtelist ebaedu teiste agressiivse kampaaniaga. Kuidas plaanitakse käituda järgmine kord, Andres Anvelt. Kahjuks debattidest üksi ei aita, tuleb pöörata uus lehekülg ka kampaania läbiviimisse. Sirbi peatoimetaja konkursi kandideerimisaeg on kukkunud ja tähtajaks laekus 15 avaldust, nii ütles Riina Eentalu le sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga. Neid on võrreldes varasemate sarnaste konkursside, seal siis oluliselt rohkem. Nimesid öelda ei saa, aga kui te vaatate sellele nimekirjale peale, kuidas teile see potentsiaal tundub? Kuidas nüüd protseduur edasi läheb, kui kiiresti? Ma saadan need materjalid, mis komisjoni liikmetele ja siis loodame kuskil hiljemalt teisipäevaks tehakse kellega neist 15. soovib komisjon kohtuda ja siis järgmisel reedel, 20. algab siis nii-öelda kohtumiste voor. Kas see tehakse kõik ühel päeval ära ja otsus ka või? Arvestades seda avalduste hulka, siis ma ei julge öelda, kas see kõik mahub nüüd ühe päeva sisse, aga aga noh, see sõltub eelkõige sellest, et kui paljudega otsustatakse kohtuda keskeltläbi ikkagi üks tund aega, läheb ühe kandidaadiga kohtumisele. Siit edasi läheme välissõnumitega. Tõnu Karjatse. Palun Kiievis algas ümarlaud poliitilise kriisi lahendamiseks Ukraina president Viktor Janukovitš esimesi järeleandmisi opositsioonile. Ta tegi ettepaneku vabastada meeleavaldustel vahistatud ja tunnistas, et julgeolekujõud ei tegutsenud 30. novembril vastavalt olukorrale. Janukovitš ütles ka, et võib vallandada assotsiatsioonileppe sõlmimist ette valmistanud ametnikud, põhjuseks riiklike huvide rikkumine. Ümarlaual osalev opositsioon soovib valitsuse tagasiastumist ja meeleavalduse vägivallaga maas olnud politseinike karistamist. Venemaa nõudis omalt poolt taas Euroopa Liidu eemale Ukrainas toimuvast. Vene peaministri Dmitri Dmitri Medvedjevi sõnul peab Ukraina jagu saama oma riigi sisemisest lõhenemise eest, mis ähvardab juba ka riigi püsimajäämist. Medvedjev nimetas Euroopa poliitikute osalemist meeleavaldustel Kiievis rängaks sekkumiseks riigi siseasjadesse. Euroliidu eesistuja, riigi Leedu välisminister Linas Linkevicius teatas. Euroopa Liit lükkab tagasi ettepaneku vaadata üle assotsiatsioonileppe teksti Ukrainaga. Jaga kutse kaasata läbirääkimistesse Venemaa. Euroopa Liidu nõukogu kinnitas abiprogrammi, mille alusel eraldatakse Leedule Riina tuumajaama sulgemiseks 450,8 miljonit eurot abi. Tuumajaama sulgemiseks soovis Leedu juba liitumislepingus euroliiduga, vahendab Leedu Delfi. Tuumajaama ala peab uuesti kasutusele võtmiseks valmis olema 2030.-ks aastaks. Madagaskari saarel on viimastel nädalatel lahvatanud katkuepideemia. Sele järel on elu kaotanud ligi 40 inimest. Kohaliku tervishoiuministeeriumi andmetel on haigestunuid 100 ringis. Epideemia põhjuseks peetakse metsade vähenemist, mille tõttu seda haigust kandvad rotid liiguvad inimasustustesse. Enamik elu kaotanutest nakatus kopsukatku, kuid on ka muhkkatku haigestunuid. Kaheksa balti- ja Põhjamaade riigi finantssektorid on väga tihedalt seotud ja finantssektori tegevus on koondunud ümber paari suure panga. Täna arutati rahvusvahelise valuutafondi Eesti panga ja Rootsi panga eestvõttel Tallinnas, kuidas pangandussektor nii eri riikide kui Euroopa Liidu muutuvate nõuete ja karmistuva järelevalvega toime tuleb. Ülevaate teeb Kai Vare. Finantsarutelul tõdeti, et parem koostöö nõuete kehtestamisel ja ühtsemad reeglid tuleksid kasuks nii riikidele, pankadele kui klientidele. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul iseloomustab siinset piirkonda suur mitmekesisus siin rahvaliitu kuuluvad, kui mittekuuluvad riigid neurot kasutavad, kui mitte kasutavad riigid ja nii edasi. Samas on nende finantssektor omavahel väga lõimunud. Vaid kaheksast riigist koosnevas piirkonnas on seega tegelikult samad probleemid, millega tuleb finantssektori koordineerimisel poliitika ja järelevalve kujundamisel seista silmitsi kogu Euroopas, rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson. Mulle tundub, et Põhja-Balti piirkonna edu, selle mitmekesisuse ja lõimumise positiivsete aspektide ärakasutamisel võiks saada kogu Euroopa liidu jaoks mudeliks. Kui koostöö ja koordineerimine on olnud võimalik selles piirkonnas, tuleb uskuda, et see on võimalik ka kogu Euroopas, ütles Hansson. Erik Nielsen Itaalia pangast, uni Credit ütles, et pank tegutseb 15. riigis ja selle kogemuse põhjal on temast saanud Euroopa pangandusliidu tuline pooldaja. Ta tõi näite ettevõtte laenude intressidest ja pankadele esitatavatest nõuetest, mis igas riigis omamoodi ja mille haldamiseks kulub tohutult tööl ja raha. Eurotsoonis on see ilmselge, ei saa olla ühtne valuuta ja samas täiesti erinevad intressid samalaadsetele ettevõtetele, ütles Erik. Niilsel avaldas muret, et pangandusliidu poole liikumine on praegu liiga aeglane. Eesti toetab pangandusliidu loomist ja tõhusamat järelevalvet, näiteks Rootsi on aga teatanud, et tema ei soovi pangaliiduga ühineda. Rahvusvahelise valuutafondi Euroopa osakonna asedirektor Mahmoud Pradan soovitas siiski mõelda pangaliidu laienemisega eurotsoonist väljapoole. Nende riikide puhul võib pangandussüsteemi suurust arvestades olla mõistlik kuulda nii-öelda suuremasse klubisse, et kriisi korral koormust kogu Euroopa Liiduga jagada, ütles rahvusvahelise valuutafondi Euroopa osakonna asedirektor. Kui praegu peab omavalitsus lapsele tagama lasteaiakoha, siis uuest sügisest soovib riik probleemi lahendada lastehoiukohtadega. Mirko ojakivi. Peamiselt on lastehoiu ja lasteaia erinevus selles, et lasteaias tuleb tegeleda ka õpetamisega. Ka on lasteaias, personalile ja rühmaruumidele karmimad nõuded kui lastehoius. Tegelikkuses on juba praegu näiteks Tartu linnas pooleteist kuni kolmeaastaste laste seas lastehoiu kohti rohkem kui aiakohti ning lastehoiud on populaarsed ka mujal Eestis. Ehk siis lihtsamalt öeldes soovib riik seadustada praeguseks omavalitsustest tekkinud olukorra. Kuid haridus ja teadusministeeriumi jaekspert Tiina Peterson rõhutas, et seaduseelnõus on kirjas, et hoiukohaga peab nõus olema ka lapsevanem. Alla kolmeaastastel lastel on hästi oluline see, kuidas kas siis õpetaja või hoidja selle lapsega suhtleb, kuidas seda toetab ka neid eneseteenindamise oskusi toetab, et, et oleks selline turvaline, hea arendav keskkond ja seda tegelikult pakub nii sõim kui lastehoid. Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et omavalitsuste seisukohast on murekohaks muudatustes hoidude rahastamine ehk see, et tulevikus ei või hoius lapsevanema käest küsida oma osalust enam kui 20 protsenti riiklikust alampalgast. Täna on reeglina munitsipaallasteaia kohatasu kunstlikult hoitud äärmiselt madalal. Tartus näiteks lubatud 20 protsendi asemel kehtib 11 protsenti alampalgast. Samas keskmine erahoiutasu on lapsevanemale kuskil 100 130 eurot, mis on väga suur vahe ja tuleb omavalitsusel leida lisaraha selleks, et püüda võrdsustada need hinnad eras ja munitsipaal-is. Üheks eelnõus kirjas olevaks punktiks on ka see, et tulevikus peaks õed ja vennad saama õiguse käia ühes lasteaias. Samas tõlgendavad ministeeriumi omavalitsused erinevalt üht punkti seaduseelnõust, milleks on see, et tulevikus võiks lasteaias hakkama saada kahe õpetaja asemel ühega. Kui ministeerium ütleb, et lasteaedade personali suurust muudatused ei puuduta, siis mõned omavalitsused on eelnõust välja lugenud võimaluse asendada üks lasteaiaõpetaja abiõpetajaga. Taolise praktika levimises on kindel ka riigikogu liige Mailis Reps. Kardan, et pikas perspektiivis vaadates ka kohaliku omavalitsuse rahalisi raskusi, aga ma kardan, et meie väga-väga tugev koolieelne ettevalmistus võib hoopis kannatada. Mirko Ojakivi, Tartu. Riina Eentalu käis rahvusraamatukogus kirjandusfoorumil Paabeli raamatu. Kogu kirjandusfoorum, Paabeli raamatukogu võtab igal aastal arutleda teema, mis sel hetkel näib oluline. Ja sel aastal on luubi all lugu Jürgen Rooste. Kuidas siis on lood selle looga? Mis on kõige loetavamad asjad üldse, on reisikirjad, elulood ja nii edasi, aga lihtsalt elulugu või siis lihtsalt reisilugu on ju algmaterjal, aga ilukirjanduses, kui ta leiab oma uue kuju ja vormi sisse lähmegi üha kasvab ja laieneb ja võib-olla see on isegi juba 99 protsenti, mis seal vee all on, nii et natuke oli meie eesmärk siin Paabeli raamatukogus leida ja lapata neid viise, kuidas päris elu ise muutub, tuleks kirjanduse materjaliks ja mis ta siis kirjandusena teeb, kuidas ta toimib. Kuidas toimub jõgi, romaanid, need tohutud, mida siin maitsestatud ja Kalle-Kaspar jaksavad kirjutada, neid on vähe, aga sellist päris head jutustust või lugu ikkagi leiab küll. Andrei Hvostovi küsitlema inspireeris mind tema artikkel värskes sirbis pealkirjaga eesti kirjanduse tabud fas. Taavi arvates on eesti kirjandus ja kogu ühiskond keeldunud täiskasvanuks saamast. Sest Eesti kirjanduselu ei saa vaadata lahus teatud ühiskondlikes protsessides suunal tõsine kartus, et nii nagu meie ühiskond hüppab otse infantiilsusest senisesse ning sai juhtuda ka eesti kirjandusega. Vahepealne faas, kas tegemist on sellise küpse täiskasvanud indiviidiga, kes saab aru sellest, et sadade mõnede tuleneb ka tema enda tegemistest tegemata jätmist, sest ma kardan, et see jääb vahele. Kirjandus on siiski selle ühiskonna peegeldus hästi hoolsalt olemas seedinud sellises eestlase ideaalpildi, don tark on alati sirge, selgne loodab alati moraalse võidu. Ühesõnaga tegemist on peaaegu ideaalse inimesega, järjestada teda ümbritseb mingisugune kuri ja mõistmatu maailm. Missugust ohtu vastavalt selles näe? Kui me keeldume sellesse oma oma rahvusliku elu täiskasvanu faasia jõudmast või sinna astumata, siis me ju oleme võimetud ka mingitest vigadest õppima. Ja kui sellist enesepilti aina hoida ja hoida ja hoida, siis kus kohas siis nagu vaimne küpsus peaks tulema või, või siis üldse täiskasvanuks saamine. Ja nüüd ilmast, taimi, paljak. Torm on selja taga tuul vaibumas, tsüklon ise Põhja-Venemaale tormanud selle järel õhurõhk tõuseb kiiresti. Kõrgrõhuhari tuleb Skandinaaviast meie poole, rahustab maha õhurõhuvälja ja vaigistab tuule. Eelolevaks ööks nõrgeneb loodetuul kahe kuni kaheksa meetrini sekundis, vaid Kirde-Eestis on öö hakul veel puhanguid 14 meetrit sekundis. Ilm on sajuta selginema, taeva all langeb õhutemperatuur miinus kahe miinus seitsme kraadini, vaid saarte rannikul jääb nulli ümbrusse. Päeval läheneb merelt madalrõhulohk ehk lääne poolt alates pilved tihenevad, kuid ilm püsib veel sajuta. Alles. Hilisõhtul võib Hiiumaal ja Saaremaal märga lund pudeneda. Tuul pöördub kagusse ja õhtupoolikul tugevneb saartel 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on nullist miinus nelja kraadini, saarte rannikul on kuni kaks kraadi sooja. Ja saate lõpetab Joosep Susi spordisõnumitega. Taanis jätkuvatel lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel jõudsid Pjotr Dektarjov Ralph Grybonzov meeste 100 meetri vabaltujumises poolfinaali. Dektarjov oli 21. tribuutshow 23. kuna igast riigist pääseb poolfinaali maksimaalselt kaks ujujat, pääsesid mõlemad eestlased poolfinaali. Tribun Zopp jõudis poolfinaali ka 50 meetri seliliujumises. Aeg 24,2 sekundit oli eelujumist ja 13. eilses kombineeritud teateujumises püstitas tribuntov sel distantsil uue Eesti rekordi 23,9 sekundit. Ülejäänud eestlased tänastes eelujumises 30 parema sekka ei pääsenud. Itaalias peetaval taliuniversiaadil sai Viktor Romanenkov ka iluuisutamise meeste üksiksõidus 10. koha. Ka lühikava järel 10. kohal olnud Romanenkov teenis vabakava eest 118,49 punkti ja kahe kava kokkuvõttes 182,84 punkti. Senist isiklikku rekordit parandas Romanenkov kahe ja poole punktiga. Treener Anna Levandi. Milleks ta on võimeline täna ta tegi, on praktiliselt oma maxima. Järelikult nagu areng on olemas, mis on kõige tähtsam, ma ütlen, võib väga rahule jääda, kuni viienda kohani oli võimalus ikkagi need punkti tihedad, seal väga väike suurem osa, ütleme 80 protsenti hüpetest on välja tulnud isegi rohkem 90 protsenti ja see on väga suur saavutus. Aga. Ja järgmine eesmärk on veel 200 punkti ja see on, kuhu tahaks jõuda. Sil poel. Homme algab lühikavaga naisüksiksõit, kaasa teeb ka Jelena Glebova. Kahevõistluses läheb Rauno Loit 10 kilomeetri suusadistantsile 19.-lt kohalt. Kahevõistluse maailmakarikaetapil Ramsaus pääsesid eelvõistluselt edasi Kristjan Ilves ja Karl-August Tiirmaa. Tänavust hooaega kahvatult alustanud vennad Han Hendrik ja kail Piho pole hüppemäel korraliku lendu veel leidnud ja põhivõistlusele ei pääsenud. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Anne, siis sai Eesti teatesõidus 14. koha. Meie koosseis oli Daniil Step tšenko, Indrek Tobreluts, Kauri Kõiv ja Roland Lessing võitis Venemaa kõige napimalt. Sama ees. Aitäh. Selline oli Päevakaja reedel, 13. detsembril, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.