Jah, olen küll sellepärast et see on kestnud tähendab, see kõige intensiivsem osa on kestnud ju praegu juba noh, miinimum viis aastat pisut kauem, aga ütleme, et siis kõik see kõige ägedam osa mis siin Eestis on toimunud ja sellest viimasest viiest ägedast aastast on ju nüüd läinud ka juba kaks aastat, et noh, päris otsesele parlamendi töö peale, sellepärast et sellepärast, et parlamendivalimised, esimesed suhteliselt vabad valimised, mis meil olid siin üle poole sajandi. Need olid ju 90 märts, nii et valimisvõitlus läks just kaks aastat tagasi lahti ja noh, see kõik, mis ennem seda oli, see oli ka väga väsitav, aga nüüd siis tallamendi tegevuse, mõtle poolteist aastat seal sees, kuni siis selleni, mis augustis juhtus. Aga kõik see, mis enne seda juhtus, ka, tähendab see nüüd praegu tagantjärele kui noh, nagu see üks lehekülg on keelatud, see on noh, tõesti ajaloo lehekülg, need ei ole suured sõnad. Siis kõik see on ju tehtud hirmsa pinge all ja see ei ole ainult mina, kes on väsinud. Ma näen seal Toompeal teisigi, seal on palju niukseid intellektuaal ja ja muidu niisuguseid inimesi, kes, kellel närvid löövad väga erinevalt välja kombel selgelt näha, tähendab inimestelt on üks suur eesmärk on käes, üks press on pealt maas ja nüüd nad tulevad nagu stressi alt välja. Ja niipea kui midagi nüüd veel juhtub, noh, nihukest päikest, igapäevast, mis võib-olla need ei puudutanud Poolast tagasi siis nagu nagu väikene herilase torge, siis kõik plahvatavad kohe jälle aidata. Ja see on niisugune loomulik reaktsioon kõigele sellele, aga mul on peale selle ju endale see häda, et ma ei ole saanud kirjutada. Ja ma ei, ma ei ole, kavatsevad kunagi jääda eluks ajaks poliitikuks ja olen omale praegu sisse pannud, ütleme siis noh, nihukesed. Arvutimaailma keeles võib öelda, et ma olen omale pannud sisse niisuguse programmi, et ma praegu ei nuta. Aga kui ma kirjutada ei saa, aga noh, see programm ei kesta igavesti. Aga sa oled, siis sa kuulud just nende intellektuaalsete hulka, kes otsustasid, et te peate midagi tegema, aga nüüd nagu siis sa tunned nagu, et keegi teine peab üle võtma, et need on. Need on küllalt. Ja, ja seal on mitu põhjust, tähendab esiteks ma arvan seda, et et noh, seal oli palju põhjusi, miks üks osa neid kultuuriinimesi läks nagu seda poliitikat tegema, seda riiki pöörama. Ma ei hakka sellest rääkima, see on omaette rikk, loen, aga nii said tehtud. Ja pärast seda on juba väga mitu põhjust. Esiteks on selge, kõik kultuuriinimesed ei saa olla igavesti sama kvalifikatsiooniga, mis mida nõuab, seaduste tegemine tähendab nihukese juristi kvalifikatsiooniga praegu veel kuidagi kannatab välja, aga need seadusi tuleb üha rohkem juurde. Need on kaks võimalust, kas omandada täitsa uus amet, et mis on osaliselt ikka täitsa juristi amet või siis loobud. Ja siis teine asja teine pool on see, et ei ole lihtsalt võimalik loobuda sellest sisemiselt, sellest tööst väga paljudel mul on seal tuttavaid maalikunstnik või ajakirjanik arhitekte kes on ka ju kas parlamendis või muidu poliitikas ja, ja õige mitmed juba ütlevad, et nüüd aitab sellepärast et nad tahavad tagasi oma täisameti peale. Noh, ja kui siis nagu Eesti seisukohalt mõelda, siis pole ju midagi loomulikumat, kui noh, vabas Eestis iga inimene teeb seda, mida ta kõige paremini oskab. Ja mida, mida sa kirjutad siis oma memuaarides, mida sa oled kogunud küllalt, mis elamusi nendel kolmel aastal? Vaata esiteks vaata, sa oled, ma olen oma iseendale lubanud poolemiste naljaga naljaga pooleks, et ma ei hakka nüüd nemad arvatavasti kirjutama ennem kui veerand sajandit möödas. Aga seda mulle tundub vähemalt niimoodi, sellepärast et ma mõtlen praegu selle peale, missugune ma ise olin 20 aastat tagasi. Ja nüüd alles on tulnud mul oma õige niisugune tunne kätte, et 90. aastal 91. aastal ma võiksin kirjutada sellest, missugune mina olin 60 869 tähendab sellest, kui ma olin hipi nimelt siis ma see olin. Ja vanaemal pole niisugust õiget distantsi tekkinud, sellega pole võimatu, et sama samamoodi lugu on ka. Et noh, kui mitte siis 25, siis vähemalt 10 10 aastat peaks ikka mööda minema, distants tekiks õige. Ma kardan, et muidu tuleb see kõik, ole publitsistlik ja päevakajaline ja niisuguseid detaile täis. Sest häda on selles, et detaile on kohutavalt palju kohutavalt palju, noh, ma võin kirjutada sellest, mis ma rääkisin sulle, et ma võin kirjutada. Ja no või sellest augusti nendest kõige otsustavamates päevadest niimoodi ju minult minutilt noh, mis toimus peal, mis toimus koridorides, mis toimus komisjonides, kuidas tehti neid Iseseisvusdokumente, mis toimus saalis, noh kuidas üks või teine inimene käitus, kuidas ta reageeris mismoodi vaieldi ja mille üle vaieldi, kuidas oodatud, tähendab, aga seda kirjeldada kirjanikuna väga pikalt. Kuidas oodata seda õiget hetke? Sest eks ole, riigipööre Moskvas hakkas esmaspäeva hommikul 19.. Ja meie tegime ju esmaspäeval omal kolm ka väga olulist dokumenti, aga selle iseseisvusotsuse me tegime teisipäeva õhtul meie käest küsitud muide eestlased ka, et mis ta siis nii kaua ootasite. Esmaspäeva õhtul küsite, seda meie kestaks telefoniga helistati koju. Aga tagantjärele selgub, et eks me ikka päris õieti rehkendasin, vot nii palju oli seda professionaalsust tulnud ja ma pean seda väga täpselt pikalt raamatus analüüsida. Kunagi mida me mõtlesime ja ma olen seda võrrelnud, tähendab seda ootamist seal parlamendi sees tervet seda Eesti parlament ootamas, et millal on õige hetk see dokument, mis meil oli juba valmis, mida lihvisime viimase komani millal see siis välja käia? Meil oli teada täiesti täpselt, kus kohas Tallinnas on tulnud sõja taga lisaks Vene sõjaväe, kus kohas liiguvad tankid või kus nad veel ei liigu. Me teadsime, et nad veel noh, millal oli täiesti selge, et me saame informatsiooni, millal nad hakkavad Trumpi poole liikuma või kui kuskilt tuleb helikopteri, hakkab need dessantväelase Toompeale sinna parlamendihoone katusele puistama või siseõue. Tähendab see, me olime valmis, et niipea, kui informatsioon tuleks, siis me seostame ka kohe nii kaua melismisime seda asja. Ja ja siis veel vaatasime, kuidas kogu see protsess areneb, saareni läks üha halvemaks ja halvemaks, teisipäeval teadsime, mis Venemaal toimub. Ja ma olen seda võrrelnud niisugusena lõviga lõvisa vannis seal kusagil magada rohu sees lamab rohu sees. Ja ootab, et kui noh, anti loop seal kuskil ees liigub või noh, mingisugune kitkids. Ja siis on see täpselt see asi, et ta ei saa hüpata liiga varase lõvi ega liiga hilja ta õiget hetke ootama. Ainult saba liigub. Niiviisi siis teie sabad liikusid. Täpselt niimoodi sabad liikusid ja meile tundub, et hüppasime õigel hetkel. Ja see on ka niisugune kogemus, mida kirjanik, et ei saa välja mõelda või noh, kirja ma võin nii-öelda, et kirjanik ei saa seda kõige rikkam kirjanik ei saa seda ühegi miljoni eest osta, tähendab seda kogemust mis on täitsa autentselt minna pool aastat või natuke rohkem tööle, barrikaade taha, püssimeeste kaitse alla. Niimoodi just juhtus sellepärast, et sellest sellest Vilniuses Vilniuses alanud sellest jaanuarist 91 siis ehitati Tallinnasse Parlamendi ümber kõrget barrikaadid ja noh, suvel oli neid vahetevahel ütleme, et vähem või, või mõni niisugune raske auto, mis liiva täis, see viidi eest ära. Aga nii või naamoodi nad kestsid jaanuarist kuni augusti lõpuni. Vahest rohkem, vahest oli neid vähem. Toompea lossis sees oli ikka püssimehi ja noh, rasketel aegadel väga palju nende kaitse Alme tööl käisime. Ja ma mäletan mäleta isegi nihukest hullu asju, et mis oligi ühel nendest augustipäevadest, et kolm kõige ärevamad etel päris ilusilma ja Toompeal oli täiesti suletud Parikaadidega parlament. Ja siseõuedes oli noh, igas nurgas igal katusel, igas koridoris oli väga palju automaatidega politseinik. Ja noh, ühesõnaga ka meie kaitsjaid. Ja siis mina kõndisin kusagil seal siseõues lihtsalt korra üle siseõue, mäleta, kust ma tulin, mis ruumist, mis ruumi ja väga ilus ilm oli ja selge päev oli ja ma olin täiesti rahulikult, kõndisin seal, mõtlesin äkitselt niisugust väga isegi ükskõikselt, ma tunnistan, mõtlesin seda mõtet, et ahaa, et nüüd on siis niisuguses olukorras käidud juba nii kaua tööl, et huvitav, et kui see kõik ükskord läbi on, et kas ma oskan nii-öelda tavalisse kohta tööle üldse minna. Natukene pateetiliselt, aga ma olen kõige rohkem muutunud, noh, seestpoolt vaimselt. Vaevalt nüüd kõrvaltvaatajad liiga palju mingit muudatust märkavad või. Aga seestpoolt küll sellepärast et mingisugused noh, ütleme rahulikult, eluväärtused on muutunud kõvasti iseenda jaoks. Noh, väga selgeks on saanud see, mis siin elus on oluline ja mis on ebaoluline selle aja jooksul siis ma olen hakanud palju selgemalt, ma ei ütle, et teistmoodi, aga palju-palju selgemalt teisi inimesi hindama. Tähendab ka need teiste inimeste hindamise mõõdupuud on muutunud kõvasti. Sest ma olen lihtsalt näinud inimesi piirisituatsioonides väga tõsistes piirisituatsioonides. Ja ka niisugustes situatsioonides, mis nõuavad väga palju visadust ja pikka meelt noh, on täiesti uued asjad olnud, mida ma kolme aasta jooksul olen näinud, sellepärast et ühe Riigi kättesaamine okupatsioonist see on ju ajaloos. On ju niisuguseid juhtumeid olnud, aga ühe sugupõlve või ühe inimese elus seda teist korda ei juhtu, seal täiesti hunnik ka kogemus. Ja mismoodi siis kõik inimesed käituvad selle juures? See on absoluutselt unikaalne ja siis veel üks huvitav, väga huvitav kogemus, tähendab, seletan, miks ma muutunud olen, selle peale võiks natuke, peaks natukene mõtlema Eesti ajaloo üle. Ma ütlen veel nüüd ette, et ma olen patsifist täiesti eluaeg olnud. Ja nüüd ma olen saanud iseenda niisugusele hoiakule veel ühte tuge. Vaata sina tead ka väga hästi, et Eestis oli selle kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel, siis kui iseseisev riik oli, oli, oli kaitseliit Ta oli oma armee, oli palju sõjaväge, sõjavarustuspüsse oli süsteem. Koolides oli sõjaline õpetus väga hästi organiseeritud. Nii poistel kui tüdrukutel, kõik see niisugune kodu kaitsmine ja võitsid eluga. Kõik see oli kaugele välja arendatud, et väikeriik peab ennast suutma kaitsta. Ja mis tegelikult juhtus. Tegelikult anti 40. aastal riik ära ilma ühegi püssipauguta. See on fakt. Ja nüüd, mis juhtus nüüd nüüd meil polnud mitte midagi. Piltlikult öeldes, meil polnud ju noh, absoluutselt midagi ei saa ju tõsiselt võtta ta nüüd suure Vene pardoon Nõukogude liidu impeeriumi kõrval mingisugust noh, võib-olla mõnda 100 püssimeest, kes kaitsevad seda viimast punkti, valitsust ja parlamenti. Mitte midagi ei olnud, mismoodi see riik uuesti tagasi saadi? Ainult ajudega? Ilma ühegi sõjariistad. Minu jaoks on see väga huvitav kogemus ja minu arvates võiks olla ka maailmale päris huvitav kogemus. Ma natukene kardan seda, et Eestis arendatakse jälle seda, seda niisugust teooriat, et, et elu on nii keeruline, et igaks juhuks teeme omale hästi suure kaitsearmee. Ma saan väga hästi aru, et mingisugune noh, oma raja oma piiri kontrollimine peab olema, et politsei peab olema, muidu ei saa lihtsalt kuritegevusest jagu. Seda on meil ka väga palju siin. Aga mina isiklikult ei poolda mitte mingisuguseid suurte armeede loomist, ma olen kuulnud väga erinevaid ideid. Mõni niisugune arvutus on rahulik. Et hea küll, meil on tarvis, ütleme seal 1000 niisugust kaitseväemeest ja 1000 niisugust Piirimäe meest, noh need arvud on veel mõistlikud. Aga ma olen kahjuks kohanud juba Eesti ajalehtedes arvutusi, et meil on ikka tarvis, mõni ütleb 30000 meest armees, mõni ütleb, et tee, meil on tarvis ikka koos reserviga 100000 meest armeesse. Ja ma pean seda ikka väga absurdseks 20. sajandi lõpus. Kus maailmas on esiteks, ühest küljest niivõrd palju relvi. 200 tuhandeline Eesti armee hävitatakse ühena hoobiga lihtsalt kui tahetakse. Ja teisest küljest on maailmas niivõrd palju relvi, et ainukene mõistlik tegevus on neid lihtsalt kõiki hakata pikkamööda hävitama ja vähendama. Niisugustes ei saa elada kusagil minevikus. Kui aasta 1991 92, siis ei saa elada oma mõtetega kuskil sajandi alguse militaarseks ideoloogias. No see on minu isiklik ühenduvus. Hiljuti, mis lootus, et sul on selle Eesti vabariigi suhtes, mis, mis suti sotimaad, sa loodad, et mis sellest saaks? Üks asi on see, mida mina loodan, tähendab mina, mul on omad väga selgelt lootus, et ma loodan, sellest tuleks ennekõike niisugune väikene riik kus niisugusel isiku vabadusele, üksikisikuvabadusel ja perekonnavabadusel on esimene koht ja alles selle järel tuleb kõik see, mida nimetatakse kollektiiviks ühiskonnaks, riigiks. Sest meil on kõik senine täiesti vastupidi olnud. Väga loodan, et see tuleb ja teiseks, ma loodan, et sellega koos tuleb ja niisugune isikut austav riik, kus kus ennekõike austatakse kultuuri, haridust, ajutegevust ja kõike niisugust asja, sest ainult selle abil on võimalik tegelikult demokraatiat saada, et loodust hoida ja üldse mingisugust majandust arendada. Ja ma kardan, et need minu lootused ei lähe päris täide. Ma väga kardan seda, et niisugune esimene ja magusraha lõhn ninas et see selle kõigepealt lainega üle pea. Ja alles siis, kui äkki selgub, et tahaks veel seda turumajandust arendada, aga lihtsalt pole vahepeal viitsitud inimesi õpetada välja. Et siis tuleb jälle meelde see, mida mina või minusugused räägivad, et õpetamisest kultuurist, okay. Ütlen näed praegu, et see raha tegemine, et see on niisugune suur eesmärk See on suur eesmärk ja seda ma näen, tähendab, ma näen ohtu nimelt selles mitte selles raha tegemises, vaid selles, et seda raha tahetakse paigutada mitte sinna, kuhu mina teda paigutaksin. Muidu see väike riik lihtsalt mõne aja pärast on ainult üks majandusterritoorium, aga mitte ei ole oma identiteediga riik. Kultuuri ja haridus, mis omakorda on absoluutselt kõige põhiabsoluutselt kõige muuhulgas ka sellesama uue rahategemise põhitaku, õigesse kohta ei investeerinud. Jumaluke, meil on siinsamas, kas siinsamas lähedal Soome kogemus või kuskil kaugel Jaapani kogemus, see kõik on nii maailmast teada. Ja ma näen seda, et, et seda lihtsat tõde ignoreeritakse praegu. Seda muide ka valitsuse tasemel. Need, kuhu poole see läheb siis majandus ja. Vaat kui see läheb jälle niisuguseks liiga suureks riigi kindlustamiseks, umbes nii, et riik on A ja O, ma näen seda ideoloogiat Eestis. Riik on mingisugune niisugune püha abstraktsioon, täidame riigikassa, siis on kõigil hea elada, sest me oleme nüüd iseseisev riik vabandustega, mina arvan, vastupidi. Ma arvan seda, et noh, riik on siis alles noh, hea või, või seal on hea elada, kui inimesele üksikisikul on hea elada seal sees. Aga mitte vastupidi. Mina ei arva seda, et riigikassa käkule rikas olema. Et siis riik saaks jälle uuesti siit Tallinnast hakata jagama inimestele. Vaadake, kui hea ma olen. Riik jagab ja annab teile, annab teile nüüd noh, mingisugust lisaraha selleks teiseks programmiks annab teile uusi maksusoodustusi, annab teile seda ja seda sedapidi ideolooge, mina tahan täpselt vastupidist. Mina tahan seda, et riik üldse võimalikult vähe sekkuks inimestel. Aga sina ütled nüüd sa oled nagu ma kolm aastat teinud poliitikuna nüüd kui valimised tõmbud, hea meelega ennast nüüd tagasi, aga kes siis võitleb just nende ideaalide eest? Ma ei tea, ütleme niimoodi, et kui see ainult minu mõtted ka ei ole vaata siin on veel üks asi, mina olen siiski 43 aastane ja noh, mingi väsimus on ka see, see on inimlikult arusaadav. Aga kui nad üldse niisugune tunne, et et minuvanused ja natukene vanemad keskealised ja vanemad inimesed. Et need peaksid kõik väga rahulikult järele kaaluma. Et kui nad just väga ei taha seal poliitikas olles, nad tõmbusid tagasi, loovutaksid koha täiesti uutele põlvkondadele. Niisugusel juhtumil, no kas meie riik on tulnud siiski sellest sellest sotsialistlikust minevikust minu, minu isikliku arvamuse järgi hea, kui maksimaalse kiirusega tulevad uued põlvkonnad peale, kes on esit, kellel ei ole esiteks kompleks. Sest et minevikku kompleksid, lähiminevikku kompleksid on Eestis väga suured ja väga mitmesugused. Ja see takistavad inimestel vabalt otsustada. Mõned pingutavad ühele, mõned teisele poole üle, et tuleksid uued põlvkonnad, kellel pole komplekse. Ja muidugi ka kes on juba natuke rohkem maailma näinud on jõudnud juba mujal maailmas õppida juba koolipoisina, ülikoolist rääkimata. Minu arvates on hädavajalik see ja noh, kas see nüüd sünnib kõik järgmiste valimistega, täielik põlvkonnavahetus, seda ma ei usu. Aga ma ei näe mitte mingit põhjust, miks mina ei peaks üks esimesi olema, kes noh, selle koha Low. Ja üks asi, kuidas sa vaatad selle kick selle venelase asjadele, kes on siis vaata, mis selle nimi on nüüd kodakondsuse küsimuse peale. Tead sa selle, selle asja üle on nüüd Eestis juba nii palju vaieldud. Ja, ja nii palju kirjutatud, et ausalt öeldes aegagi pilt sassi minema tähendab. No väga mõistlikud ja selgelt all tõed lähevad lihtsalt käest ära, sest liiga palju tehakse poliitikate, köetakse niimoodi tundeid üles. Mulle vähemalt tundub nii. Minu arvates on, on täitsa selge see, et on võimalik teha normaalseid, mõistlikke euroopalikke kompromisse näiteks. Ei pea nõudma minu arvamise järele mingisugused hiigelpike elamise aegu tingimata pealegi nagu arvutus näitab. Kas me nõuame siin elamise tsensuseks kolm, viis aastat või nõuame mingisugused 20 aastat sellel praktilist erilist vahet ei ole just praktilist küllaga poliitiliselt hiigelsuur efekti vahel. Küll aga ühte asja, mina tahan küll, kus ma ei taha järele anda, see on see, et iga kodakondsuse saaja tähendab, ta ei pea saama seda mingil juhul automaatselt. See on täiesti selge, ta peab ikka ise kirjutama selle avalduse. Ta peab ise ütlema, et ta on nõus. Mitte et ma sunnindada. Ja ei anna mingil juhul järele seda, et iga kodakondsuse saaja peab eesti keelt oskama. Muude asjade suhtes võib-olla leebem aga eesti keele suhtes ei ole lihtsalt seda võimalik olla, siis mitte mingisugust riik ei teki kugi, keel keeles ei suhtuta korralikult. Noh, ma ütleksin niimoodi, et et ega see riik või, või kodumaa ega see ei ole ju ainult territoorium. Tähendab keel eriti niuksed, väikesel riigil on tegelikult üks samaväärne kodumaa, see on üks isesorti keele kodumaa. Ja kui see jupp jupilt ära loovutatakse, ega siis sellest head ei tule. Ma võin ka öelda siia juurde. Et siin on Eestis käib sellega seoses üks teine vaidlusi, et kas me tahame Narva-tagust maad tagasi ja kas me tahame Petserimaad tagasi ja ma tean, et see on väga ebapopulaarne niimoodi Eestis praegu rääkida. Kuid mina isiklikult ei arva, et me narvatagust ilmtingimata peaksime tagasi nõudma. Ma arvan, et me võiksime rahulikult vaadata, kuidas Venemaaga läbi rääkides saaks väikese tüki Petserimaad tagasi just noh, selle, kus, kus ikka eestlasi setusid elada. Aga et me peaks printsiibi pärast noh, just ilmtingimata ühte vana joont sinna nõudma, ma ei arva seda. Ma olen ka selle koha pealt leebem. Küll, aga ma arvan seda, et et eesti keele nõudmine ja siis on keeleseaduse täitmine ja selle ikka täitsa tõsine nõudmine kõigi kodakondsete käest on just nimelt see, mis sellest riigist riigi tee. Oi, need on igavene hull ja see on just see segadus, aga nii umbes et ma tean, et kui ma pärast istun kodus, hakkan, kuule, siin ütlesin, ma hakkan mõtlema, et ma peaksin midagi siin ütlema. Kuidas parlament. Ma seletan sulle kohe, tähendab parteisid siis kui parlamenti valiti, oli niivõrd vähe või nad olid niivõrd noored, et tegelikult valiti sellesse parlamenti ikkagi isikuid ainult ja mitte mingisuguse parteilise selle kuuluvuse järgi. Nüüd on siis tagantjärele nüüd parteisid tekkinud, neid oli kogu aeg umbes tosin kes figureerisid ja siis osa nendest oli parlamendis esitatud ka, noh, mina olen seal liberaalsetes liberaaldemokraatide hulgas, Parlamendis on veel kristlikke demokraate, sotsiaaldemokraate, rohelisi noh, muidugi seal neid vanu kommuniste. Ja on ka maa, keskerakond, konservatiive. Ja nüüd on siis niimoodi, et praegu on teada, et järgmisel aastal tulevad uued valimised. Ja kohe on näha nüüd viimase kuu aja jooksul on minu arvates ilmutanud üks, neli või viis uut gruppi, et nemad hakkavad ka nüüd parteitasu. Ma tahan, järjest tuleb parteisid praegu juurde natukene naljakas, aga ilmselt loomulik, see on terves selles Vahe-Euroopas toimunud. Meenuta viimased Poola parlamendivalimisi. Ja et ma arvan, et kui meil valimised tulevad, nad tulevad järgmised Teie nimekirjadega parlamenti järgmisel aastal lahtiste nimekirjadega, ma usun. Aga ma usun, et siis osa nendest parteidest, mis alustas kaks, kolm aastat tagasi nagu ütleme, tee ääres B ja, ja sotsiaaldemokraadid, kristlased ja võib-olla meie ka sellega on nagu enam-vähem selge juba inimesed natuke orienteeruvad, kes need on? Inimesed ehk orienteeruvad, et kes on üks kümmekond töid, aga need ülejäänud 10 või 15 meest niikuinii tulevad juurde, nendest ei saa siiski veel keegi aru. Ma arvan, et see ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei on tundub küll jah. Igast pärast nendes ettevõtetes, et lase, mängi sisse natuke veel just niisugust üldist muljet ja niisuguseid seda tarvis, nagu seda räägime veidralt, räägivad üritusele toa nii-öelda seda atmosfääri, seda läheb alati vaja, nagu. Klappides Stalini veen Stahlil veel. Vaesem kriips teine ma ei ela valemit. Kas on tatud sama tõugu vein? Mis nendega tegelikult juhtus? Kindral, aga mis juhtus niimoodi kunagi müüdi, siis ei ole. Ja äkkinud ilmusid ühte poodi ja oli ainult nädal aega ja paari-kolme kohta. Ja siis räägib, et, et olevat grusiinid saatnud spetsiaalselt Tallinnasse niisuguse partii mitte autod, vaid küsimata, et veel sellepärast, et nemad olevat tahtnud need välja pumbata seda pagana oma iseseisvuse tunnustamiseks. Nats. Tavaline veiniga, nii et ma usun seda täitsa, et Eesti tunnusteks Gruusia midagi sa oled veel, aga aga see jõudnud kohale või nii paljude savisaarel. Muidu nad räägivad, kas seal all on käinud Gruusias. Räägivad Gamsahhurdia täitsa uus ta, valmis, roheline, valge, punane blah, aga, aga muidu rei Stalinit, õllevalget ja punast ja sinist ka. Läbime kämnevest kikid, ideoloogia, niuksed, ega sa pead ikka vaatama, mida tehtaks, et see, kes paneb kihkuma need, kes mõtlevad teisiti vangi, et see on karutav. Käeti, kes vanema kolleegi head keegi indiviidi ees, et ikka peab õige kahtlustame ükskõik mis ilusat fraas malev. Raiutakse vähemalt kui pikka maad ja. Vaata seisab sealsamas teemasse, mis ma ütlesin sulle üldiselt inimestel minevikus ma väga erinevaid asju malasimine. Mis seis on, noh, kõik on, niimoodi, tuleb, tuleb ühest perekonnast täiesti tavapärast, elulood on erinevad ja talle tundub, et jube keeruline. Ma saan parlament Eestis. Aga see, mis siin toimus uues situatsioonis täiesti teises riigis, saada riigi etteotsa. Gamsahhurdia vesin parlamenti. Kompleks. Ühesõnaga, Lõuna-Aafrikas teele ta istus nii kaua vannis, et ta on nagu sibul aga tegelikult on nüüd teine aeg, et ta enam ei saa juhtida kiht, need skandaalid, temapuuhekid, ta lihtsalt. Aga et see on nendel, on sümboolika, on kannatanud ja see on üks, üks aeg, aga pärast siis peab keegi keegi muu üle võtma, aga siis. Mis sul seal kaamerat porto? Ainult Soome naine ajakirja just nüüd hiljuti ridu Gruusiast teinud hordi intervjuu ja seesama intervjuu oli näidatud kui Gruusia televisioonis ja siis oli talle inimesed kallatunud peaaegu teda ta kinni võtta, olevat irooniliselt naeratanud, kui ta oli Gamsa võõrkeeleküsimusi esitanud. Kallid inimesed on seal täitsa olnud, umbes nii nagu Iirimaaga või seal. Moskvas Staliniga ei tohi, midagi ei tohi arvustada, ei tohi mitte midagi, isegi irooniliselt naeratada ei tohi, kui sa temast räägid, veel sellel alati pühalikult rääkima hirmis panna oktoritaalne, muidugi, Jaanus Murakas, väga vanaaegne, väga kardetav kest kaatet. Just niisugune püha allikas on alati. Inimesed pidid kandma tema pilte, Tõdavatel. Leidmata mad ei Gruusiale vaadati see koolilapsed kõik kordavad tema nime ja. Ja seesama naine rääkis, et augustikuu alguses Moskvas teinud intervjuu naeriga küsinud tema käest, et, Kuidas sa näed ja nõukogude leitud tulevikku? Ja Gorbatšovi kohta selles laiew olevat talle öelnud, et väga magusalt tunge tagasi Moskvasse augusti lõpus ja siis ma ütlen teile kõik, kuidas ma näen. Ja ja intervjuud jätkame täpp. Eks ole ja noh, kõik balti lätlased, eestlased ja need rõõmustasid puugaldunud ja ta oli päris reetur. Ja, ja ma arvan, et mina rääkisin mingil viisil, ma rääkisin kulla Vellistega just nendel päevadel, ma ei tea, miks ta ära see oli vast just et seal oli see käsikiri ja võimalik, et ja siis tema ka rõõmustas kangesti. Luudest Fooguga justiitset küll oli tore, just, just kõik eestlased, rin. Jah ja Eestimaa inimesed puugov kogu, kellel hobused lõugas, kes puu tähendab midagi, tähendab kõht, veed, kõhtuvaid kõlab kala linnu kõhtu. Ahaa, see, mis on sees, kus need kivid on mets. Ja muidugi raha, aga kala v kava, 2000 siis ka. Õhtul nii kuradi suur kõrtsis tuksid kogu agraarvaestekohtadest. Fanaatiliselt öeldist oma kliendi, julgeolekuteenistuse agentide töötajate tagaajamist. Ja muidugi nii nagu sihukese fanaatilises vigu. Ja loomulik on see, et kõik niisugused arhiivid on Saksamaalt, aga teada on täis valesid või ülepingutusi võltsinguid midagi klapi, tõestaks seal jutustate mingites koledaid näiteid nende mingite endiste dissidentide kohta. Ja siis umbes niimoodi, et üks inimene, keegi noh, julgeolekutöötle oli rääkinud ning endise dissidendid kunagi Londonis 20 aastat tagasi fikseeritud kusagil ära, see korjati süütõendina üles täitsa absurdselt. No vaata siis, kui seda asja pärast suurt skandaali niimodi klaariti klaariti ära siis oli siis mingi selle vastava parlamendikomisjoni liige, oli uljalt tahku metsa raiutakse, siis laastud, et ikka päris kole. Täiesti jube lugu. Mehed hoidusid noh, näiteks sedasama dissident hoiatas mitte mingisugust niisugust tuntud seda süütuse presumptsioon. See on noh, see läänemaailma kohtumõistmise algust. Süütuse presumptsioon, siin ei kehti sinu kõik ikka endiselt see vana värk, süü presumptsioon mis tähendab, et sina pead tõestama, et sa oled õige, mitte vastu. Tõestades. Seesama pärast oli ja siis siis me oleme ikka kas kolm, 4000, riigi vaenlased kinni, no mis siis seal 3000 süütut hukka saab?